Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse entsüklopeedia konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusnorm, subjekt, aktid, õigusnormid, õigusakt, õiglus, subjektid, eraõigus, tavaõigus, õigusaktid, õigussüsteem, õiguseks, juhu, rooma, sunni, õiguskord, õigussuhe, nõudeõigus, jurist, asjaolud, käsk, jurisprudents, allikaid, üksiku, rahvahääletuse, dekreet, legem, asjaõigus, moraal, rakendamise, retseptsioon, juristi, olemis, akte.................................................................................19 7Õigussuhte olemus ja mõiste...................................................................................................20 7.1Subjektiivne õigus............................................................................................................20 7.2Juriidiline kohustus..........................................................................................................21 7.3Õiguse subjektid...............................................................................................................22 7.4Õiguse obekt....................................................................................................................23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8
Thomas. Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus
Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum
Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selles kogumis. 1.5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest 2) õiguslikust garanteeritusest 3) eesmärgipärasusest Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt" vaid pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õiguskindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivsuse ja õiglase vahel. Ius commutativa
riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud
Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. ÕIGUSE TUNNUSED On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele või teatud isikute ringile Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt Tagatud ,ittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga- ultima ratio 3. ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogum, kirjapandud õiguse allkikad. Positiivne õigus. Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigust. Õigussubjektile kuuluvat käitumise võimalust. Õigustus käituda reegli kohaselt.
· Generaalne kodifikatsiooni idee · Liigne kiirustamine võib viia situatsiooni, kus need seadused, mis sünnivad, ei pruugi peegeldada selle rahva vaimu, kelle elu nad on loodud korrastama. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS Põhiseadus Esmane Konstitutsioonilised seadused Rahvusvaheline tavaõigus Seadlus Teisene Seadus Määrus Kohalik omavalitsus · Õigusnormi koht on õiguseallikas. · Õiguseallikatest leiame õigusest. 1. PÕHISEADUS kõige kõrgemal kohal õigusallikate hierarhias. · Kõik normid peavad olema kantud ülipositiivsest ehk loomuõigusest.
sõna "õigus". - Eesti keeles on sõnal "õigus" traditsiooniline, millegi parema, sirgejoonelisema tähendus. - Üks esimesi õiguse tähistusi, mis üldise tunnustuse leidis on pärit rooma juristilt Celsuselt, kes on öelnud, et "ius est ars boni et aequi" - ehk õigus on headuse ja õigluse kunst, mis on sisse kantud ka Keiser Justinianuse Corpus iuris civilis Digesta (ehk põhijao) algusesse. Sellest tuleneb, et õiglus ja headus on kaks väärtusmastaapi, millele õigus ja selle rakendamine allutatud on. - Aristoteles ütles, et "õigus on suur anum, mis tuleb täita õiglase sisuga" - Eesti õigusteadlaste seast on H. Kelsen väitnud, et "õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis". - Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja
objektiivset õigust ja kehtivaid õigusnorme. Õiguse sotsioloogia pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. Õiguse filosoofia tegleb õiguse põhimõttega ja seda sageli nimetatakse õigustotsivaks teaduseks. Õiguse teooria tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. ta on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õiguse alajaotused kitsamas mõistes ongi õ. teadus. 6. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: õiglus õiguslik garanteeritus eesmärgipärasus Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Täiuslik definitsioon puudub tänase päevani. Aga on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma" Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (ius commutativa) ja jaotatavat (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus,
rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord. Õiguskord on kehtiva õiguse kogum, mis korraldab konkreetse poliitilise ühiku elu; õigussüsteemist tulenev ühtne õiguslikult tagatud kord. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: õiguskorra vertikaalne struktuur liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras,
Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud (mõõk), teises käes õiglus. Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid
ise riiki; valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus Näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Liht- ehk unitaarriik Eesti näitel: kogu riik - maakonnad - vallad ja linnad. Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
1 Praktilise tähenduse annab sellele õiguse tehnoloogia ehk õiguse KUNST. Õiguskunsti, "õiguskäsitöö" tegemiseks ei pea omama küll kuigi täielikku ülevaadet õigusest, kuid see mehhaanika pole ei huvitav ega jätkusuutlik. 4. Õiguse realiseerimise tasandid 1.õiguse täitmine e järgimine e kinnipidamine; Kõik õigusele alluvad subjektid (isikud) peavad järgima oma käitumisel nii: A) kohustavaid kui ka B) keelavaid õigusnorme. Kohustava õigusnormi puhul peab isik sooritama aktiivse teo. Keelava õigusnormi puhul tuleb vastupidi teost hoiduda 2. õiguse kasutamine; Oma subjektiivsete õiguste realiseerimine, kus isik teeb asju (tegusid), mida lubatakse õigusnormidega e mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Õiguse kasutamine ja õigusest
§ 1. Õigussuhte mõiste ja liigid 38 P.1. Õigussuhte mõiste 38 P.2. Õigussuhte liigid 38 § 2. Õigussuhte struktuur (elemendid) 38 P.1. Õigussuhte struktuur 38 4 P.2.Õigussuhte struktuuri elemendid 39 P.3.Õigussuhte subjektid 39 Skeem nr 3 39 P.4. ubjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (õigussuhte sisu) 40 Skeem nr 4 40 P.5. Õigussuhte objekt 41 § 3. Juriidilised faktid 42 P.1. Juriidilise fakti mõiste 42 P.2
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem.
Seda nimetatakse kontinentaalseks ehk seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Sellesse süsteemi kuulub ka Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning nende jaotumine õigusharudeks ja institutsioonideks oleneb riigi ajaloolisest arengust ning majanduslikust, poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist. 3. Tavaõigus õiguse allikana: Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud. 4. Moraalinormid kui õiguse allikad: Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka
positiivne otsus. Seadus on sekundaarne abivahend, erinevalt Mandri-Euroopa süsteemist, kus see on primaarne. Luxembourgis paiknev Euroopa kohus - pretsendendi kohus, valdavalt ratio precedendi - on jõudnud ka meile. Aafrika konstitutsioon On seotud peamiselt Musta Mandriga. Tegu sellise õigusmaastikuga, mida iseloomustab mitme õigussüsteemi seos ja suhe (lausa konkurents). Seal ei prevaleeru tavaõigus, see oli seal peamine aastasadu, kuid aastasadu tagasi - enne koloniseerimist. Õige oleks seda käsitseda segaõigussüsteemina, kus on omavahel põimunud erinevad kultuurid. Olemas alatüübid: 1. Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem (Niger, Kongo) 2. Common law ja tavaõiguse segasüsteem (Uganda, Libeeria, Ghana) 3. Mandri-Euroopa, tavaõiguse ja Islami segasüsteem (Eritrea) 4
Kui ei saada keelest aru, tekib kahtlus. 1915 astus Tartu Ülikooli juristiks õppima esimene naisterahvas. 1632 avati Tartu Ülikool. Kuidas õppida? 1. õppejõudude struktureeritud õpetamine 2. koostöö- üliõpilase iseseisev töö+ õppejõudude õpetused. Töö allikatega: 1. ainekavas on kirjas, mis toetavad õppetööd ÕIUSE EELASTMES JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Arhailine õigus 2. Ius scriptum ius non scriptum 3. Õiguse idee: a/ õiglus / IUS COMMUTATIVA; IUS DISRTRIBUTIVA b/ õiguskindlus c/ eesmärgipärasus 4. Õiguse tänapäevane mõiste a/ objektiivne õigus b/ subjektiivne õigus c/ õigus kui normatiivne kommunikatsioon Normatiivne info Normatiivne kommunikatsioon- Sattudes Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus 2. EL õigus a)primaarne e. esmane - kuuluvad asutuslepingud ja lisad, liitumislepingud.
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks.
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada", R. David. 1. Üldine iseloom suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale. Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel.
ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. 6. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid o Riigivõimu säilitamine o Riigivõimu kindlustamine o Õiguskorra tagamine
-Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
annaabi.ee 
