lõhutud kassaaparaadi eest. Järgnevad juhtumid on oletuslikud ning nende lahendamine põhineb ainult juhtumi asjaolude kirjeldusele, mitte aga kehtivatele Eesti Vabariigi õigusaktidele 2. Lahenda ülesanne Põhiseadus näeb ette eneseteostuse vabaduse tagamise, mida võib piirata ainult seaduse alusel. Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportida ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? 1 Vastus: Abipolitseinik ei tegutsenud õiguspäraselt, kuna talle ainult tundus Klaara
raske on kindlaks teha, kes on see isik, kes istus teisel pool arvutit ja esitles end noore hispaania tüdrukuna, kes soovib Eesti poistega tutvust teha. 6. Lahenda ülesanne Liiklusseaduse eesmärgiks on kujundada võimalikult turvaline ja viisakas liikluskultuur ning jätab selle saavutamiseks politseinikule laia kaalutlusõiguse rikkumiste sanktsioneerimisel: suuline ja kirjalik hoiatus, trahv 10-100 päevapalga ulatuses ja arest 1-3 päeva. Kuidas hinnata selle teabe alusel järgmisi politseiniku diskretsiooniotsuseid? 6.1. Politseinik tabab esmakordselt kiiruseületamiselt oma abikaasa ja piirdub suulise hoiatusega. Politseiniku abikaasa ületas kiirust esmakordselt ja seega oleks loogiline, et politseinik ei sanktsioneeriks teda väga karmi karistusega, samas on tegemist politseiniku enda abikaasaga ja seega politseinik tõenäoliselt piirduski kõige leebema karistusega, mis seaduse järgi võimalik on. 6.2
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald
Valduse äravõtmisest tulenev nõue. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. KINNISTUSRAAMAT Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalikõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime
kinnisasja müümiseks MK-le. Poolteist kuud hiljem teeb kinnistusamet kandeotsuse, mille alusel kandtakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna MK. Kolm nädalat hiljem sõlmib MK kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu kinnisasja võõrandamiseks. Ostjaks on OÜ P, keda esindab volikirja alusel TK mille on välja andud Oü P juhatatuse liige T. Kuu aega hiljem tehakse..... Proua Thisenhausen soovib, et teda lisatakse taas kinnistusraamatus taas kinnistu omanikuna kirja.Mida ja kelle käest peaks ta seda nõudma võiks proua Thiesenhausen nõuda? Kas pr T saab nõuda KR kande parandamise nõusolekut OÜ-lt P AÕS § 65 lg 1 alusel? Eeldused: 1. Kas pr T on omanik ? () 1.1 Kas OÜ P omandas kinnisasja AÕS § 641? (-) 1.1.1 Kas OÜ P ja MK vahel on kehtiv AÕ leping? (+) 1.1.2 Kas OÜ P kanti omanikuna kinnistusraamatusse sisse? (+) 1.1.3. Kas MK-l oli käsutusõigus ehk kas ta oli omanik? (-) 1.1.3
on selle eesmärk avalikustada riigi kinnisvaratehingud (RVS § 95 lg 1) (registrit peab Rahandusministeerium) Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest saab usaldusväärset teavet selle kohta: 1. Kes on kinnisasja omanik, 2. Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad 3. Millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asetsevad Käibes osalevad ainult need maatükid, mis on kinnistud. Vastavalt KRS § 51 on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 2) kinnisasi (maatükk); 3) hoonestusõigus; 4) korteriomand; 5) korterihoonestusõigus. Sisuliselt Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatusse tuleb kanda kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad Riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad kinnisasjad ei ole sissekandekohustuslikud,
o Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine (ühesõnaga normi tuleb tõlgendada) Mida ütleb normi abstraktne koosseis? o Subsumeerimine so teo kõrvutamine normi abstraktse koosseisuga Kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele o Teokoosseis õiguslike tagajärgede kindakstegemine Mis kehtib? Nt: isik on viisteist saanud, norm ütleb, et on õigus saada pass. Seda normi pole vaja tõlgendada, sest norm on väga täpne. Nüüd subsumeerime, kas asjaolud langevad kokku. Langevad küll. Õiguslikuks tagajärjeks on, et teostatakse vastav toiming ja antakse pass kätte. Subsumeerimisega tegelevad vaid seadusliku volituse alusel vastavad haldusorganid, ametnikud jne. Kohtud nt peavad subsumeerima lähtudes vajadusel analoogiast ning tegema seda oma pädevuse piirides. C
vastavate toimingute sooritamiseks. Oma sisult võib haldustoiminguid liigitada kahte suurde, põhiliselt erinevasse kategooriasse. Ühe osa toiminguid toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa toiminguist sellist toimet ei oma. Neid võib liigitada vastavalt normatiivseteks ja normivabadeks toiminguteks. Neid võib ka nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. Toimingute puhul saab eristada teatud liike: Reaaltoimingud – soovitud mõju on faktiline. Näiteks politseiniku kumminuia löök, liikluse jälgimine, kinnipeetavale asja väljastamine või rahalise toetuse väljamaksmine. Kinnipeetava ümberpaigutamine ühest vanglast teise on haldusakt, vanga sees ümber paigutamine (ühest kongist teise) – on kohtupraktika lugenud toiminguks. Teabetoimingud – mitteregulatiivsed teated, selgitused, soovitused, hinnangud,
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
Samas peab omanik hoiduma tegudest, mis võiksid naabritele kahju tekitada.51 ____________________ 48 Annus, T. Riigiõigus. Õigusteaduse õpik. Kirjastus Juura, 2006 lk 343 49 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 35 50 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 35 51 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 117-118 Asjaõigusseaduse § 149 kohaselt on kinnistu omanikul õigus naaberkinnistult tema maale kukkunud puuviljadele, samuti, kui puu murdub ja kukub naabri kinnistule, on mõlemal sellele võrdsed õigused. Naabrusõigused (ehk õigused, mis maatüki omanikul on oma naabrite suhtes ja naabritel maatüki omaniku suhtes) olid suures osas sätestatud juba vanemal perioodil kuningate ja varase vabariigi ajal, nende hulka kuuluvad ka näiteks XII tahvli seaduste sätted.52 4.3. Piiratud asjaõigused
teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 31. Mis on kinnistusraamat laias ja kitsas tähenduses? Laiem tähendus: Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister - Kanded tehakse kinnistusregistrisse. 2) kinnistuspäevik - Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. 3) kinnistustoimik - Kinnistu jaoks seatakse sisse kinnistustoimik, mis tähistatakse selle kinnistu kinnistusregistriosa numbriga. Kitsam tähendus: Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks. 32. Millistest osadest koosneb kinnistusraamat ja mis on iga osa sisuks või
ja täitmiseks (ministrid, määramine (ametnike VV). vastutus). Seadlusandlus erakorra- Vaidemenetlus listes olukordades Kohtuvälise menetleja (president) poolt määratud karistus väärteo eest. Kohtud Jurisdiktsioonili Haldusfn - Legislatiivfn ei teosta ne kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel. Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus
ja täitmiseks (ministrid, määramine (ametnike VV). vastutus). Seadlusandlus erakorra- Vaidemenetlus listes olukordades Kohtuvälise menetleja (president) poolt määratud karistus väärteo eest. Kohtud jurisdiktsiooniline Haldusfn - Legislatiivfn ei teosta kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel. Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus
HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud...............................................
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Tulenevalt TMS §-st 21 rahuldatakse ühe kaasomaniku nõue omandi üleandmiseks samaaegselt teise kaasomaniku rahalise nõude täitmisega. Riigikohtu otsus 3-2-1-12-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 8-13 + eriarvamus o Asjaolud: "Kaasomanike enamuse kokkulepe kinnistu kasutuskorra kohta, kusjuures nimetatud kokkulepe on käsitletav ettepanekuna Maimu Timmuskile selle heakskiitmiseks". Avaldajad soovisid lepingudokumendi p 4 kohaselt mh kanda kinnisasja registriosa kolmandasse jakku avaldajatele kuuluvatele mõttelistele osadele märkuse, et kaasomanike enamus, kellele kuulub suurem osa ühises asjas, on 5. septembril 2007 kokku leppinud kinnisasjal paiknevate hoonete valdamises ja kasutamises
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tag
ja täitmiseks (ministrid, määramine (ametnike VV). vastutus). Seadlusandlus erakorra- Vaidemenetlus listes olukordades Kohtuvälise menetleja (president) poolt määratud karistus väärteo eest. kohtud jurisdiktsiooniline Haldusfn - Legislatiivfn ei teosta kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel. Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus
OÜ Y tegema töö töö on üle antud 11. Omandi kohta pole küsitud abstraktsiooniprintsiip puudub 12. Kas on õigus nõuda viivist ? Põhikirja järgi peab olema 2 juhatuse liiget kirjutama alla Oli kirjutanud 1. LOEB AINULT REGISTRISSE KANTUD ! PAR 34! PÕHIKIRJA OLDI KANTUD, MITTE REGISTRISSE.. Par 37! UURI RIIGIKOHTU LAHENDIT !!!!!!!!! . SEMINAR Kaasus ! Aktsiaselts Tallinna Kaubamaja otsustas osta AS Stockmann kinnistu kaubanduspinna väljaarendamiseks. Sõlmiti leping ja kinnistusraamatusse kanti uue omanikuna AS Tallinna Kaubamaja. Kuu aega hiljem palus AS Tallinna Kaubamaja lepingu tühistada, kuna üldkoosolek oli keelanud juhatusel uut kinnistut osta.Juhatus aga rikkus seda keeldu, seetõttu ei saa AS Tallinna Kaubamaja maksta ka raha.Kas leping on kehtiv ja kes on kinnistu omanik ? 1. AS Tallinna Kaubamaja AS Stockmann 2. Õigussuhte objekt- raha ja kinnistu 3. Subjektide kontroll- olemas
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle vastu
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiram
hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita 18 oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või pole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke vahendeid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Ühise hooldusõiguse lõpetamine Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Suhtlusõigus (PKS § 143-144)
b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui “muu õigus”) d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise aravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed., mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu mittetundmisega 7 74. Omandi mõiste ja liigid.. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede
2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise kavandamise ja korraldamisega -eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle - ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks. 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu • kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade regulaarse ülevaatuse korraldamine • järelevalve kinnistul hooldustöid tegevate firmade üle • turvalisuse meetmete tagamine kinnistul
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus
Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks. 20. Kinnistusregistri koosseis Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse: 1) kinnistuspiirkond; 2) kinnistusjaoskond, kui see on olemas; 3) kinnistu number; 4) kinnistu nimetus, kui see on olemas; 5) lisalehed. Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik;
VÕLAÕIGUS Võlg võlgnemine ehk kohustus Kohustus tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg
(2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.
(2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. 10 § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusteaduskond Oksana Tsuiko II aasta päevaõpe HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Referaat Õppeaine: Haldusõigus ja -menetlus Juhendaja: Ardi Rebane Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...................................................................... 4 2. Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................... 5 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine............................................................
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks o
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
