Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktid, õigusakt, subjekt, kohtunik, õigusaktid, õigussuhted, karistus, eraõigus, kriminaal, tarvi, õigusnormid, õigussubjekt, tööleping, tööõigus, õigusharu, perekonnaõigus, aktis, vangla, delikti, teenistus, töövaidlus, tööandja, käitumisreeglid, liikluseeskirjad, karistusseadustik, perekonnaõiguse, asjaõigus, võlaõigusa) üldosa, b) asja-, c) perekonna-, d) võla-, e) pärimisõigus; 2. äriõigus ehk kaubandus; 3. intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne; 4. rahvusvaheline eraõigus; Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses. - eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, - eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, teisisõnu on isikul vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on 9 siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes
läheb Riigikogu ette Avaldatakse Riigi Teatajas. Kohtusüsteem I maa-või halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga seonduvad- elamisluba nt, omandi ja maareformiga seonduv, avaliku teenistusega seotud vaidlused.) Tsa-K, Kra k/3K, või k/2 rahva Kohtunik. Haldus-K. Riigilõiv! Apellatsioonkaebus. II Ringkonnakohus (2 tln, tartu ) Tsiviil, kriminaal, ja haldusasju. Riigilõiv! Kassatsioonkaebus (kes pöördub on kassaator) III Riigikohus (Tartu) Kassatsioonikautsjon! Makstakse Riigikohtu arvele. 3 kohtunikku arutavad. Tsiviil, Kriminaal, haldus ja põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Kassatsioonikautsjon on võimalik tagasi saada. Tagasi kui nõue sai rahuldatud täielikult või osaliselt
riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.
kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. Siseriikliku õiguse ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud ulatuses
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus
ja viisil. Õigusemõistmine on kohtu ainupädevus. Kohtusüsteemi struktuuri alusel jaotamine: 1) astmetu - üksainus kohus, sisaldab internseid struktuuriüksusi, mis üksteisega koordinatsioonisuhetes; 2) astmeline: a) kõrgema kohtu alluvuses vähemalt üks aste alamaid kohtuid; b) kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem). Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm). Funktsiooni kestuse alusel kohtute jaotus: a) korralised - üld-ja erikohtud b) erakorralised - nt sõjakohtud, Eestis pole põhiseaduslikku õigust moodustada. Õigusharude ja funktsiooni alusel kohtute jaotus: a) kriminaalkohtud; b) tsiviilllll- ning majanduskohtud; c) halduskohtud; d) rahukohtud (lepituskohtud). Territoriaalsuse alusel kohtute jaotus: a) territoriaalkohtud (lokaalsed);
reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks. Õiguse süsteemi struktuur moodustub õigusliku reguleerimise objekti järgi õigusharude süsteemsest kogumist teatud hierarhias. Õigusliku reguleerimise üldobjektiks on ühiskondlikud suhted. Õigussuhte objektiks on: asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu, tegevuse tulemus. Õiguse süsteem: õiguse põhivaldkonnad, õigusharud, õiguse instituudid, Õigustloovad aktid ehk üldaktid, õigusnormid. Reguleeerimise objekti ja meetodi alusel jaotatakse õiguse süsteemi kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud
Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Ainult kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel: õigustatud pool ja kohustatud pool (nt. kreeditor ja deebitor) 1.2. Võib eristada kolme õigussuhete liiki. 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed b) õigustkaitsvad 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed b) passiivsed 3) Õiguse ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted b) liitõigussuhted Eraõiguslikud on tüüpilised regulatiivsed suhted, mis rajanevad ja põhinevad täielikul võrdsusel. 8 Avalik-õiguslikele suhetele poolte võrdsus ei ole aga tüüpiline, sest haldusõiguslikud, kriminaalsuhted rajanevad alluvuse printsiibil või suhetele, kus pooled ei ole võrdsed (riik><õigusrikkuja). 2 Õigussuhete struktuur rajaneb kohustuste mõistel, millest tulenevad kaks kõige üldisemat
sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus perekonnaõigus kriminaalõigus pärimisõigus kohtu- ja protsessiõigus kaubandus- ja majandusõigus
kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes looma mistahes sisuga õigust v.a
Õigusnormid toimivad kogumina. ·Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2
2.3.Kanooniline õigus 46 P.3.Õigusaktide liigid: üld- ja üksikaktid 46 3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1
4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed 6) Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed ja kaitsvad normid 7) Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Normatiivsed aktid sisaldavad õigusnorme. Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla
Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. lihtne dispositsioon – näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata kirjeldav dispositsioon – iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist
Õigusvormi ehk õigusallika ajalugu Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena (õigusallikatena) olnud kasutusel: -Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava -Õigusteadus (juristide arvamus) -Kohtu ja halduspretsedent- teeme kuidas kohus ütles -Leping (kui reguleerib suhteid teiste subjektidega) -Normatiivakt ehk õigusloov akt -Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid -Euroopa Liidu õigusaktid – esmane (aluslepingud) ja teisene õigus (deriktiivid, sissekirjutatud määrused) Õigusharu Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt perekonnaõigus, finantsõigus jt). Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod.
2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.
arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Eraõigus - reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Eraõigus on dispositiivne. eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud. Avalik õigus reguleerib avaliku võimu organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. Avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Avalik õigus:
täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused. on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7. Milline on õigusnormi loogiline strukutuur, miks just selline? Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi:
vabamandaadi põhimõtte rakendamine. St et parlamendi liikmeid käsitletakse kogu rahva esindajatena, mitte aga konkreetse valimisirngkonna esindajatena, kus nad valiti. Vabamandaadi põhimõte tähendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Immuniteet ehk saadiku puutumatus- parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul. Erandiks on see, kui parlamendi liiga tabatakse kuriteo toimepanemisel. (§ 76). Indemniteet parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. ( §62) Valitsus on täitevvõimu organ. Valitsuse puhul on tegemist kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsust nimetatakse rinevates riikides erinevalt (ministrite nõukogu, ministrite kabinet jne)
Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsialistlik – Hiina, Kuuba: nüüdseks hakatud juba reegleid kustutama. (NV – asja õigust vähe, eraomand keelatud) 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. - Valdkonnad: avalik õigus – riik versus kodanik. Pole omavahel võrdses suhtes. Eraõigus- erahuvides, koostöö suhe, võrdsed – liisingu andja ja võtja, müüja ja ostja...
kehtestamisest ja muutumisest. 4)Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 5)seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nede vastavus õigusnormide nõuetele. 6)õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 7)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Õigus ja poliitika Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi
kehtestamisest ja muutumisest. 4)Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 5)seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nede vastavus õigusnormide nõuetele. 6)õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 7)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Õigus ja poliitika Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi
Platon (üle 2500a tagasi): "Näen selle riigi peatset hukku, kus seadusel pole võimu..." Õigusriigi tunnused/põhimõtted: 1. Võimude lahusus – seadusandlikku ja täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 3. Riigivõimu seotus põhiseadusega ja õigusega. 4. Seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusaktid peavad olema vastavuses seadusega. 5. Õiguskindlus – õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse põhimõte. 6. Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse, sh kaitse riigivõimu eest. 7. Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine. 8. Seadusandliku võimu prioriteet täidesaatva võimu suhtes. Seadus peab olema kehtestatud
Õiguse tüihistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 4. Era ja avalikõigus, ombudsmani institutsioon: Eraõigus - kõik õigussuhted, mis toimuvad kahe isiku vahel. Riik sekkub ainult siis, kui üks osapooltest seda soovib. Avalik õigus - suhe, kus on riik ja isik. Üks õigustatud pool (riik), teine kohustatud pool (kriminaalõigus). Ombudsmani institutsioon - teostab järelevalvet. Kaitseb üksikkodanikku põhiõiguste rikkumise korral ja üldise ametkondliku omavoli eest. Eestis on õiguskantsler. Teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
4) Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine 5) Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitmuses, nende käitmuse vastavus õigusnormide nõuetele 6) Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskkõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga 7) Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine MATERIAALSED TUNNUSED: 1) Inimõiguste austamine riigi poolt 2) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmist 3) Inimväärikuse kaitsmine ja austamine riigi poolt 15. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus.
või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte kordamist 13. Mis on õigusharu? Õigusharu õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse sühme üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamisel aluseks on õigusliku reguleerimise meetod ja subjekt. 14. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? 1) Subjekti järgi 2) Reguleerimisobjekti järgi 3) Ajalise kehtivuse järgi 4) Territoriaalse kehtivuse järgi 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi 6) Täidetava funktsiooni järgi 7) Vastavalt regulatsiooni viisile 15. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?
Kuigi selleks on nõutav ära kuulata föderatsiooni subjekti arvamus, omistatakse sellele vaid nõuandev tähendus. Föderatsiooni ei tohi segi ajada konföderatsiooniga, mis erinevalt föderatsioonist kui liitriigist kujundab endast ka riikide liitu. Konföderatsioon - riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Selle õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratifitseerimist riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Puudub ühtne maksu- ja õigussüsteem. Võib kasutada konstitutsioonilise regulatsiooni elemente. Võib olla võimorganite kõrval ühine ainuisikuline juht, parlament ja valitsus, mille neile delegeerivad liikmesriigid. Sui generis organisatsioonid - Tegemist ei ole liht- eha liitriigiga ega ka konföderatsiooniga jne. Näiteks: Euroopa Liidu liikmesriigid. 11
- Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste, vabaduste, inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse õldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine - Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises - Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega - Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine Teema 3. Õiguse allikad 1) Õiguse allika mõiste ja liigid. Õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – ajaliselt esimene õigusvorm, toetub
dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1) õigust loov akt ehk üldakt 2) üksikakt 3.3 Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused - Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim. Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti. Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav
struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. 54
Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21
15.Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autonoomse meetodi tulemusena on õigussuhte subjektid võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool ehk subjektid on subordinatsioonisuhtes. 16.Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 17.Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, mille moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstituutidest ja õigusnormidest
kehtestamisest ja muutmisest (kehtetuks tunnistamisel); 4) põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine; 5) seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, ende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele; 6) õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigusloova aktiga.; 7) demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Õigusriigi iseloomustamisel tehakse mõnikord vahet tema formaalsete ja materiaalsete tunnusta vahel. Kui ülaltoodud õigusriigi tunnused võib sellisel liigitamisel enamikus kanda formaalsete tunnuste hulka (nad on väliselt
annaabi.ee 
