Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, käit, kinnis, subjekt, valdus, damise, karistus, tööandja, tööleping, tsiviilõigus, terri, õigusnorm, riigivõim, aktid, süüteo, kinnisasja, valt, monarh, teovõime, lepingupool, territoorium, riigiorgan, subjektid, õigusnormid, võlgnik, süütegu, organid, pant, õigusakt, lõpetamine, kuritegu, tsiviilõiguse, monarhia, lahendtingim.olem.o 23. Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee- rimisobjekti, Ajalise kehtivuse, Territoriaalse kehtivuse, Ettekirjutuse iseloomu ning Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2
valdus- valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 5) omavaldus- valdaja valdab asja oma asjana 6) võõrvaldus- valdaja valdab asja teisele isikule kuuluvana 7) täisvaldus- vallatakse tervet asja 8) osavaldus- vallatakse asja reaalosa 9) ainuvaldus- üks valdaja 10) kaasvaldus- mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena 73. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja
täitmise. Pandiese jääb omaniku kätte, aga pandipidajal on õigus reaaliseerida pandiese kindlate tingimuste esinemise korral. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata, pahauskne aga vastupidisel juhul (pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata). Valdus on heauskne, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka
liiki käitumisaktide või subjektide juures (põhiseadus, juhendid, määrused, kord, heakorraeeskirjad). 4. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Maailmas on kolm õigussüsteemi: ·Anglo-Ameerika (käsitlevad kohtupretsedente minevikust, nt USA UK) ·Mandri-Euroopa (ehk Saksa-Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti) ·Islami (seosed religioossete teostega/normidega). 1. Õigusnormi loogiline struktuur. ·Hüpotees (situatsioon, millal tuleb käituda normi järgi) * Jagatakse määratluse astme alusel. Määratletud hüpotees  täpsed tingimused. Suhteliselt määratud hüpotees  näitab tingimused, kuid igal juhul on vaja konkreetset tuvastamist. Määratlemata hüpotees  ei määra rakendamisele kindlat tingimust. * Jagatakse konkreetsuse astme järgi.
võlgnik, kes laenu sai. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Valduse liigid: 1. seaduslik või ebaseaduslik – sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte 2. heauskne või pahauskne - valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata; valdus on pahauskne juhul, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. 3. otsene või kaudne – otsene: otsene tegelik võim asja üle; kaudne: valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 4
ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-g õiguses, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. 3.ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD. NORMATIIVSED AKTID Õiguse vormi mõiste Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena on kasutusel olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õiguse väljendusvormid: õiguslik tava, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt
kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. 8 Õigusnormi viitav esitamine  õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul:
Iga riigi normatiivaktid mood hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on SEADUS. Seadus on norm akt mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Kõrgeim jur jõud tuleb seadusi vastuvõtva riigiorgani, parlamendi kohast riigiorganite süsteemis. Parlament on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja rahva esindusorgan. Seaduse ülimuslikkus(kõik muud aktid seadusega kooskõlas). Seadus : põhiseadus, konstitutsiooniline seadus, lihtseadus. Põhiseadus- riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib riigi ja üh seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Vastu võtmiseks ning reguleerimiseks on keeruline eriline kord Konstitutsiooniline e orgaaniline seadus- täiendab põhiseadust ja selle loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused- mood seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama
· seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon  seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. · Seaduse avaldamine  seaduse kehtimise eeltingimuseks 18 Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi. Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele, määruses peab olema viide selle andmise aluseks olevale seaduse sättele. Minister annab möörusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministri aktid peavad olema kooskõlas seaduste, Presidendi seaduste ja Valitsuse määrustega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Peavad olema vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Õigusaktide jõustumine: · seadus jõustub 10
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
põhiseadust), lihtseadused (moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend). Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt (individuaalne õigusakt) on selline akt, mis annab subjektiivsed (antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid  õiguse rakendamise aktid. Näited: kohtuotsus, ametisse nimetamise/vabastamise käskkirjad, autasustamise otsused jms. 4. ÕIGUSSUHTE TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 79 - 81) Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu
Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL-i esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-i õigust. 2) EL-i teisene õigus – Koosneb EL-i institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi
territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja ELi esmase õiguse vahel tuleb kohaldada ELi õigust. 2) ELi teisene õigus  Koosneb ELi institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus Âsee on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid  normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni
Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele või kompetentsile kehtestavad ühiskondlikes suhetes osalevatele kohuseid ja õigusi. Iga riik omab oma õigusloomeks oma pädevuse sõltuvalt selle riigi organi kohast riigiaparaadis ja samuti tema funktsioonide ja kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka riigiorgani õigusaktide juriidiline jõud. Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud aktid kõige kõrgemad aktid. Kõik muud seadused peavad olema vastavuses seadustega. Seetõttu võetakse seadused vastu erilise protseduuri kohasel. Eristatakse viit staadiumi. 1) Seaduse algatamine 2) Seaduseelnõu arutamine 1,2,3 lugemine 3) Seaduse vastuvõtmine hääletamise teel häälteenamusega vt ps $104 riigikogu koosseisu häälteenamus 4) Seaduse välja kuulutamine ehk seaduse prommokatsioon. 107 kulutab välja president,
ELi institutsioonid (Eur.Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament, Eur. Komisjon, Eur. Kohus) annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse moodustavad määrused (kõige kõrgema juriidilise jõuga), direktiivid (kõige olulisemad õigusaktid), otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad? Kohustavad õigusaktid kõikidele liikmesriikidele on määrused ja direktiivid. Otsused, soovitused ja arvamused on suunatud konkreetsetele subjektidele, kas siis riigile, organisatsioonile või üksikisikule, ning on ainult temale kohustavad. 40. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus?
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus
4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil? Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad. Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi
Põhimõtteliselt võivad need aktid olla kahesugused sõltuvalt neis sisalduvatest õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused iseloomustavad. Normatiivne õigusakt on suunatud õigusnormi kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid, ta on õiguse üldakt. Individuaalne õigusakt annab õigused ja kohustused määratletud subjektideringile, tavaliselt ühele subjektile. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament, kellele kuulub ka seadusandlik võim. Muud aktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused võetakse vastu erilise protseduuri tulemusena.
– mõjutusvahend, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramisel hüpoteesi tingimustes) 20. Õigusnormide liigid. 1) Subjekti järgi – kes normi on kehtestanud (SEADUSE NORMID – parlamendis vastu võetud; SEADUSEJÄRGSETE AKTIDE NORMID – seadusest madalamates õigusaktides) 2) Reguleeritava objekti järgi – liigitatakse vastavalt õigusharudele (riigiõigus, haldusõigs, tsiviilõigus, kriminaalõigus jne) ja õigusinstitutsioonidele 3) Ajalise kehtivuse järgi – ajutised(kindlaks tähtajaks) või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi – üleriigilised, lokaalsed(riik) ja kohalikud(KOV) normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud(nt avaliku õiguse normid, ei saa muuta), suhteliselt määratletud(poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed(kui pooled ise ei
lk. 83-84) Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel  Sellest tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel – riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga  Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr  Subjektiivne õigus seob selle kandjat kohustatud isikuga, lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid nõudmisi  SÕ seega ka võimalus nõuda kohustautd isikult teatavat käitumist Juriidiline kohustus tugineb õigusnormile ja kujutab kahesugust seost: 1) Ühelt poolt kohustatud isiku ja riigi vahel 2) Teiselt poolt kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel  Seosed vastupidised – see, mis on õigustatud subjektile õiguseks, on kohustatud subjektile kohustuseks
HUVITEOORIA –  Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist  Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA –  Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.  Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-  Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe).  Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? ÕA-Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
kehtetuks. Seda tehakse kas: a) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult senikehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine b) uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega tunnistades ühtlasi seni kehtinud akti kehtetuks SEADUSTE KOLLISIOON  olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti (juhtub, kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks). Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist
Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. 1)Õigusnormide nõuetest kinnipidamine- õigusnormide täitmine, subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. 2)Õigusnormide kasutamine- õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivne teostamine, subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatavl viisil käituda. Õiguse kasutamine on subjektiivse õiguse realiseerimine ja see toimub õigussuhtes. 3)Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. 33
juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigus, kui selliste „õiguslausete“ kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratlusele konkreetne sisu.7 Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel:  Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud. Seaduse normid, millel on kõrgem juriidiline jõud. Seadusejärgsed aktid. Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. Ajalise kehtivuse järgi, ajutised normid või alalised normid. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed (käsud, keelud), suhteliselt
Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad lepingu osapooled. Lihtkirjaliku lepinguga on võrdne poolte kirjavahetus. Seaduses ettenähtud lihtkirjaliku vormi või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing kehtetu (tühine). 10. Esindamine. Esinduse liigid. Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks
*finantsõigus Âriigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõigus  sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus  sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõigus  normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõigus  äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus  tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg, töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud  nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms. Avalik õigus  normib riigivõimu ja üksikisiku vahekordi, kus üksikisik allub riigivõimule; riigiasutuste omavahelisi suhteid ning sisemist töökorda . Avaliku õiguse. normid on täitmiseks kohustuslikud. Ãœldiselt - tohib teha seda, mis on seaduses lubatud, ette nähtud
Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. 1)Õigusnormide nõuetest kinnipidamine- õigusnormide täitmine, subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. 2)Õigusnormide kasutamine- õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivne teostamine, subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatavl viisil käituda. Õiguse kasutamine on subjektiivse õiguse realiseerimine ja see toimub õigussuhtes. 3)Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. 33
karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste  karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu- on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. ÕIGUSAKT/ÕIGUSE REALISEERIMINE/ÕIGUSE TÕLGENDAMINE Õigusakt - eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid
allikaks common law  kuninglike kohtute otsused; eksisteerivate õigusnormide, tavade, pretsedentide kogum;) *Mandri-Euroopa õ.süsteemis on õ allikateks: *põhiseadus; *rahvusvahelise õ üldtunnustatud normid; *seadused /peavad olema kooskõlas põhiseadusega/; */valitsuse/ määrused, korraldused /peavad olema kooskõlas seadustega/ jne.  moodustub hierarhiline süsteem, kus alamad aktid peavad olema kooskõlas ülemaktidega. 5. Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 3 õigusharu, mis vastavalt põhivaldkonda- desse kuuluvad. I Avalik õigus /*riigiõ  võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõ Âametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ Âriigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ  sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus  sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest,
4) õigussuhte objekt  väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine 7. õigusrikkumise liigid Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks. Kuriteod  karistusseadistikus sättestatud karistatav tegu  tegevus v tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus v vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus v sundlõpetamine. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised  on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Tsiviilõigusrikkumised  seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises v kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Järgneb lepingus kirjapandud vastutus v kahju tekitamisest tulenev vastutus. Tööõigusrikkumised e
4) Jagatavateks ja jagamatuteks asjadeks 1) Leping 2) Kahju õigusvastane tekitamine 3) Alusetu rikastumine VALDUS JA SELLE TEKKIMINE 4) Käsundita asjaajamine Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla seaduslik või 5) Tasu avalik lubamine ebaseaduslik, heauskne või pahauskne. 6) Muu seadusest tulenev alus Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või VÕLASUHTE TÄITMINE abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Valduse omandamiseks
1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks normiks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. Käsud ja keelud. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Nimelt kui mõni ühiskondliku suhete subjekt ei täida õigusnormi nõudeid, viib riik need ellu tema käsutuses olevate vahenditega, kohaldades vajaduse korral õigusrikkuja suhtes riiklikku sundi. Õigusnormid täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, kohu jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3. õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik teised sotsiaalsed normid olid kohustuslikud teatud isikute suhtes
annaabi.ee 
