Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse allikad, sugukonnaõigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tavaõigus, sugukond, rooma, loomuõigus, retseptsioon, koodeks, kodifikatsioonid, õigusnorm, sugukonnaõigus, lokaal, põhilisteks, baseerub, inimõigus, vanemaks, milleski, otsustavaks, otsiti, organisatsioon, kohustuslikuks, kadus, keskvõimule, kihistumine, vajama, keskne, despotism, monarhia, muust, perioodis, keiser, sisult, raed, komplitseeritudSama raske kui vastata Pilatuse küsimusele, mis on tõde. Roomlased tähistasid õidust sõnaga ius. Ilmselt on see seotud vande ja tõotusega, mida tähistas sõna iurare. Eesti keeles sirgejoonelisus, sisaldab kõiki neid termineid ja viitab ka millelegi õigele. Eesti keeles on õigus traditsiooniline, millegi parema , sirgejoonelisema tähendus.Õigus on see, mis on tõde ja tõde on see, mis on õigus. Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents. Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiglus ja headus ei ole samased katekooriad. Samas sisaldab õigus endas nii headust kui õiglust. Õigus ei ole reeglite mehaaniliine käsitlus, vaid seisneb huvid ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. Celsuse tänapäeva käsitlus: õigus on teadus heast ja õiglasest. Õigusteaduses on kesksel kohal hea ja kurja probleem , tegemist on sügavalt eetilise teadusega
tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Kolmandasse sambasse kuulub liikmete vaheline politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Eesmärgiks on vältida rassismi ning võidelda organiseeritud või muu kuritegevuse vastu, nagu terrorism, inimkaubandus, lastevastased kuriteod, ebaseaduslik uimasti- ja relvaäri, korruptsioon ning pettus. II teema. Õiguse allikad 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus. 1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. 1.4. Ajalooline koolkond. 2. Kehtiva õiguse allikad. 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt. 4. Õiguse allikatest “võõrastes” õiguskultuurides. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad). R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 49-87 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud
kolmas isik, mis on antud juhul õige (sunniõigus). Sugukondades kehtis eelkõige lepinguõigus. Püsiva keskvõimu tekkides ei räägita mitte enam hõimust, vaid arhailisest riigist. Hõimud lõid sugukondlikule korrale 3 tüüpilist organisatsioonilist instituuti, millele hiljem rajanes arhailine ühiskond: kuningas, hõimuvanemad ning rahvakoosolek. Materiaalne õigus Kättemaks. Ei pööratud mitte niivõrd tähelepanu delikti tahtlikusele või tahtmatulse, vaid lähtuti tulemusest. Tavaõigus tekkis vajadusest julgeolekule. Seni kuni puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigus sundiv õigus ning sellest ei peetud alati kinni. Algelisi püüdeid piirata sugukondadevahelisi võitlusi on näha juba sellest, et kättemaksu ei suunatud niivõrd teise sugukonna kui just isiklikult solvaja vastu. II teema. Õiguse allikad 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus. Õiguse vanimaks allikaks arvatavasti tavaõigus
väärtusmastaape, millega õiguskord ennast muutma peab. Selliseid väärtusmastaape, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. 1.8. Era- ja avalik õigus Õiguskord jaotub kahte suurde õigusvaldkonda era- ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemine õigusvaldkondadeks omab praktilist tähendust saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsuseid langetama. Vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, põhineb Rooma õigusteadusel. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub ka probleem avalikku õigusesse. On olemas avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. Mõned eraõiguse normid on loodud valikest huvidest lähtuvalt. St lähtudes huviteooriast ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on
ÕIGUSE IDEE Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini: 1) Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi. 5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED Tunnused: Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidelening prognoostiud käitumise mall õigusnormisisaldavas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse teoorias selliseid mis on suunatud normiandja, normitäitja ja nii normiandja kui täitja huvide realiseerimisele. Üldkohustuslikkuse aspektist isel õigusnorme imperatiiivsus ning
Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis. Kui on alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. II TEEMA: ÕIGUSE ALLIKAD 1. Õiguse allikate ajaloost 1.1. Sugukonnaõigus Arvatavasti on õiguse vanim allikas tavaõigus. Kunagi toetuti otsuste tegemisel ilmsetele tõenditele, mis tegelikult ei pruukinud õigele süüdlasele viidata. Vaieldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele (ordalia). Nõia kindlakstegemise uputamisproov kestis uusajani. Soomes heideti ebaselguse puhul isegi liisku… Sugukondliku korra (ehk hõimu ühiskonna) n-ö organiseeriv üksus oli sugukond. Seda ning selles
sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest e õiguse subjektidest - Õigusteadlased ei ole ühisel seisukohal selles, kuskohast on pärit sõna "õigus". - Eesti keeles on sõnal "õigus" traditsiooniline, millegi parema, sirgejoonelisema tähendus. - Üks esimesi õiguse tähistusi, mis üldise tunnustuse leidis on pärit rooma juristilt Celsuselt, kes on öelnud, et "ius est ars boni et aequi" - ehk õigus on headuse ja õigluse kunst, mis on sisse kantud ka Keiser Justinianuse Corpus iuris civilis Digesta (ehk põhijao) algusesse. Sellest tuleneb, et õiglus ja headus on kaks väärtusmastaapi, millele õigus ja selle rakendamine allutatud on. - Aristoteles ütles, et "õigus on suur anum, mis tuleb täita õiglase sisuga" - Eesti õigusteadlaste seast on H
seisukohalt. S.t. selles peab väljenduma rahva õiglustunne. Õiglase otsuse tagab see, kui selles otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus antud lahendi õiglases iseloomus. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiglus meie mõistes on igaühele oma. Õiglane õigus pole aga objektiivne õigus, seega ei saa õiguse mõistmisel ainult õiglusest lähtuda. Sunniga - õigus ehk õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Kannab autoritaarset iseloomu, esineb kas käsu või keeluna. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga (või vähemalt selle ähvardusega). Õiguskorras on avalikul sunnil oma koht ning väline sund saabub sunnile allutatu jaoks sõltumata tema tahtest, soovist. Õiguslik sund ei pea alati olema kohaldatud, piisab selle olemas olemise teadvustamisest, tagajärgede aimamisest. Mõnes õigussuhtes on
surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda
Eraseadus kehtis kuni 1940, lääne õiguskultuuri tunnused – juured roomaja kanoonilise õiguse uurimises, korporatsioon, leping, omand jne, õigusteadus, professionaalsed juristid 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused. Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane *Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne *Mittekirjutatud, tavaõigus *Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) *Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos *Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulik: o Suuline / tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi o Stabiilne / orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga o Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine, mitte süüdlase karistamine o Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu
2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1.õigusajaloo kitsamas mõttes – elkõige ohtute poolt tagatud ja valvatudobjektiivse õiguse ajaloo (era-, kriminaal- ja protsessiõiguse ajaloo). 2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale
Eestis ilmalik võim ja kiriklik võim. Ilmalik võim- Põhja-Eesti (Taani kuninga võimu all); Tartustift (Tartu piiskop ilmalik valitseja); Saare- Lääne stift; ordu maad (kõik ülejäänud). Peale selle oli veel kiriklik võim. Eesti jagunes kolmeks piiskopkonnaks: Tallinna piiskopkond (kiriklik võim üle terve Põhja- Eesti); Tartu piiskopkond (ka Tartu ümbruskond); Saare- Lääne piiskopkond (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu). Tekkisid ka kohalikud kodifikatsioonid: 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis. Maaõiguse kodifikatsioon- Saare- Lääne stifti maaõiguse kodifikatsioon. Koosnes kolmest raamatust- eraõigus, kriminaalõigus, mitmesugused õigusküsimused ja lääniõigus. Maaõigus oli vastava territooriumi kohalik õigus, mis täiendas samal alal kehtivat lääni- ja mõisaõigust. Lääniõigus- ehk Valdemar Ericu lääniõigus. Lääniõigust andsid üksikud maahärrad oma piirkonnas vasallidele, mis käsitles nende vahekordi maahärradega
Iga kohtuotssus, mis on pretsedent ja sisaldab õigust, sisaldab kahte poolust: I obiter dictum - kirjeldav osa II ratio decidendi - siduv osa, millest lähtutakse tulevaste otsuste tegemisel Probleem seisneb selles, et kuskil ei ole märgitud, kus üks osa lõppeb ja teine algab. Common law maades sünnib õigus iga kohtuotsust tehes uuesti. Peab lähtuma varem tehtud otsustest. Näide: Inglise kohtuinstants tegi otsuse, et auto numbrimärkidel ei tohi kasutada rooma numbreid. Viidates ühele 13. saj tehtud otsusele, kus rooma numbrid keelustati üldse. Ratio decidendi - juristid leiavad pretsedente enda vaate poolt. Suurim probleem on, et kui õigus sünnib protsessi kitsas sängis, siis kipub protsess ise võimust võtma. Mängureeglid ise pakuvad juba lõpplahenduse. Protsessireeglid on muutunud liiga keeruliseks. On toimunud mitmed reformid, kus on protsessireegleid lihtsustatud.
Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. • Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava). • Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli
Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava). Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud.
Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust). Arhailine õigus püüdleb stabiilsuse poole (meie aga progressi suunas), hoitakse kinni esiisade pärandist. Arhailises õiguses on inimene olemas vaid mingi ühenduse läbi (nt abiellumine on kahe sugukonna vaheline kokkulepe) Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne Mittekirjutatud, tavaõigus Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulikud tunnused • Suuline (tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi) • Stabiilne (orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga) • Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine (mitte süüdlase karistamine) • Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu
Püha ja puutumatu on siiski leidnud puudutamist, edasi arendamist paljude õigusteadlaste poolt. Aafrika värvub üha rohkem Islami värvi. Islam on lihtsam religioon võrreldes kristlusega, tavainimesele arusaadavam. · ,,Aafrika konstitutsioon" (Aafrika õigussüsteem). Selline õigusmaastik, mida ilmestab erinevate õigussüsteemide kokkusaamine ja isegi konkurents, mille kõrval mängib olulist rolli traditsiooniline tavaõigus. Eeldus on põlvest põlve päranduv tava. Paljudel juhtudel vägivaldselt imporditud. Õigussüsteemi pluralism. 1. Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem kõige levinum tüüp, Etioopia 2. Common law ja tavaõiguse segasüsteem endised Inglismaa kolooniad, Ghana 3. Mandri-Euroopa, islami ja tavaõiguse segasüsteem - Eritrea 4. Common law, Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem - Kamerun, Zimbabwe 5
isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi sunnijõuga, kui ta ei ole tagatud riigi sunnijõuga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga) 3. Positiivne ja loomuõigus. 1) Positiivne õigus on riigi poolt loodud õigus, mis määratletakse kehtivate õigusnormide kaudu. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse, st õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid. Positiivne õigus on sotsiaalse kontrolli eriti efektiivne vahend ja vorm. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond. Skolastikud ja Aquino Thomas, nende kujundatud teoloogilis-filosoofiline loodusõigus. Aquino Thomas tõstab esile loodusõiguse tähtsust ainult siis kui kristlik õigus on sellega kooskõlas, on see kehtiv. Samas jumala tahe on seaduse ja õiguse ürgne põhi. Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus tavaõiguse selgitamine ja tõlgendamine. 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen Humanistid 16 saj juhivad õigusmõtlemise tagasi stoilisele loodusõigusele. Tekib Euroopa kontinendi ja Inglismaa õigusmõtlemise kujunemises erinevus ja vastuolu. Mandril on olemas üks õigus, mis kehtib kõigi inimeste kohta. Humanistid kuulutavad rooma õiguse ainukeseks õiguse allikaks. Nõuavad rooma õiguse retseptsiooni, kusjuures toetutakse CIC-le. Kalduvad äärmisse
eksisteerib kaks paralleelset õigussüsteemi traditsiooniline ja sotsialistlik. Üldjuhul liigitatakse nad siiski sotsialistliku õiguse perekonda kuuluvaks. Õigustraditsioon (legal tradition) Inimeste teadvuses sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt tingitud suhtumine õiguse rolli ühiskonnas, õiguse olemusse ja poliitilisse ideoloogiasse, samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja funktsioneerimisse. Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale: 1. rooma eraõiguse tugev mõju 2. kanoonilise õiguse tugev mõju 3. õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel 4. õigusriigi (rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamine Alates 12. sajandist kujunema hakanud Lääne õigustraditsiooni olulisemad tunnusjooned: 1. Küllalt järsk ning järjest enam süvenev vahetegemine üheltpoolt mitmesuguste
TASAND (sisu: p.1) JNE JNE ) ) ( ( ) ) ( ( ) ) ( ( ) ) 1. ÕIGUS JA ÕIGUSNORM: õigus, sotsiaalsed normid ja õigusnormid; õiguse tunnused; õiguse teooriate paljusus; suured õigussüsteemid; õigusnorm kontinentaalses õigussüsteemis: mõiste, kehtiva õiguse üldkohustuslikkus, õigusnorm ja esitusviis õigusaktis, õigusnormi loogiline struktuur (H; D; S), õigusnormide esitusviisid õigusaktides loogilise struktuuri alusel, õigusnormide liigid; õigusnormist anglo-ameerika õigussüsteemis; õigussuhe: mõiste, reguleerimise objekt, õigussuhte struktuur, subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus; õigussuhte objekt, sisu ning õigussubjektsus; juriidilised faktid. 2
2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade
¤ riik Võrdleb riigivormide õiglase valitsemise realiseerimist. Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki. Õiglased riigivormid: monarhia; aristokraatia; vabariik Ebaõiglased riigivormid: türannia; oligarhia; demokraatia. Aristotelese teooriat on nimetatud patriarhaalseks. Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel, seda arendatakse edasi rooma õiguses. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Riigi funktsioon on viia ellu Juamala tahet (ilmalik funktsioon); kiriku funktsioon on kanooniline ja valmistab inimesi ette igaveseks eluks. Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooriad Alged antiikajas, põhiideestik valgustusajastust
Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3
Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13
Õigusnormi mõiste - Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktidena. Seega: õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses; samas on õigusnorm ka reegel dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte.
Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel. Sisemine seos: motivatsioon käituda kooskõlas õigusnormidega (õiguskuulekus) Väline seos: formaalne aspekt kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis, avalikustatud ja kättesaadavad ning seeläbi üldtuntud seeläbi on igaüks hõlmatud nende toimega. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktidena. Seega: õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses; samas on õigusnorm ka reegel dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte.
tegelevad objektiivse õigse vahetu tundmaõppimise (dogmaatika). nende kõrval eksisteerivad alusained, mille hulka kuuluvad õiguse ajalugu, õiguse filosoofia, õiguse teooria, õiguse sotsioloogia jne. Õigust tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel (rahvuslik õiguskord või EU õigus). Jutt on õiguse tundmaõppimisest, tema seletamisest, tunnetamisest alates rahvuslikest õiguskordadest kuni interaktiivsete õiguskordadeni välja. Õigusteaduse tekkest võib rääkida seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. See dateerub kuhugi II saj. e. Kr. Teadus, sh õigusteadus on internatsionaalne nähtus, sest selle uurimisese on universaalne. Samas võib uurimisese – õigus aeg-ruumis oluliselt erineda, mistõttu tunnetamise konkreetne ese ja ka viisid sõltuvad ajast ja kohast. Hoolimata niisugusest erinevusest võib eelneva pinnalt sõnastada õigusteaduse ülesande, milleks on õiguse kui
V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord. Õiguskord on kehtiva õiguse kogum, mis korraldab konkreetse poliitilise ühiku elu; õigussüsteemist tulenev ühtne õiguslikult tagatud kord. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: õiguskorra vertikaalne struktuur liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras,
Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem, mis liigestub õigusharudeks ja need omakorda õigusinstitutsioonideks. Kujunes välja rahvuslikest tavadest. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud ühesugused arusaamad terviklikust õigussüsteemist. Seda nimetatakse kontinentaalseks ehk seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Sellesse süsteemi kuulub ka Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning nende jaotumine õigusharudeks ja institutsioonideks oleneb riigi ajaloolisest arengust ning majanduslikust, poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist. 3. Tavaõigus õiguse allikana: Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus
Mandri-euroopalik (seaadusõigus)- 13, 14 saj, kus ühiskond vajas religiooni, ilmalikku korda. Kanooniliselt lubati religiooni kõrvale ja ilmalikku. Ilmalikus nähti toetajat, et korda saab rohkem. Ühs hetk heideti pilk antiikaega, kus kunagi oli juba kujundatud normi õigus. Normi loomingul põhinev õiguskultuur, kus normid ise läbi teatud tunnuste grupeeruvad õigusharudesse. Ja kuna selline eeskuju oli olemas, siis leiti, et võtame selle üle. Seda nimetatakse rooma õiguse retseptsiooniks. Kuid vähem teatakse seda, et sellel ülevõtmiel oli kaks katset, millest esimene ebaõnnestus. VÕLAÕIGUS TSIVIILÕIGUS ASJAÕIGUS ERAÕIGUS PEREKONNAÕIGUS PÄRIMISÕIGUS KAUBANDUSÕIGUS
annaabi.ee 
