Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigus mõlema vanema hoolitsusele.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vanemaga, kehv, julma, majapidamistööd, vähemaks, kasvukeskkond, kasvatamisel, vanematest, sugulastega, lubama, koorem, jääma, seksuaalsuhted, pinged, tervisehädad, arugi, piirdu, käitumisprobleemid, lapsevanemate, üksindus, vaesus, töötus, sedavõrd, vaiksed, õpiedukus, märkama, pinges, kurnatud, valikul, nõustuma, rumalad, läbisaamineOhtlikud, halbade kommetega sõbrad, juhuslikud internetituttavad või teised, kes võivad Sind enda huvides ära kasutada, on kerged tekkima. Ebatavalistest ettepanekutest või uutest tuttavatest nii päriselus kui internetis räägi alati vanematele. Õigus mõlema vanema hoolitsusele Sinu loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus Sinu kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on Sinu vanematel. Sul on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos. Sul on õigus oma vanemate kasvatusele. Perekond on lapsele parim kasvukeskkond. Riigil on kohustus vanemaid ja peresid harida ning toetada lapsele vajalike arengutingimuste loomisel. Last võib perekonnast eraldada ainult siis, kui see on lapse enda huvides. Näiteks, kui perekond kohtleb last vägivaldselt või julmalt. Sul peab olema kindel elukoht ka siis, kui vanemad elavad lahus. Elukoha valikul tuleb lähtuda Sinu huvidest
saaksid areneda. Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused: 1. Õigus ja kohustus last kasvatada ning lapse eest hoolitseda. Vanematel on õigus ja kohustus last kasvatada, arendada ning lapse eest hoolitseda. Vanemad vastutavad tema üleskasvatamise ja arendamise eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last kehaliselt, vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta teda hooletusse. Ei tohi lapse vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. See tähendab, lapse kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud. Hariduse andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige lapse võimeid ja kalduvusi. Oskamatuse korral peab ta küsima abi õpetajalt või teiselt asjatundlikult inimeselt. Last puudutavaid haridus- ning kasvatusküsimusi peavad vanemad arutama ka temaga. Vanemal on õigus määrata ja otsustada, kellega laps suhelda tohid. Samas ei tohi ta unustada, et lapsel on õigus privaatsusele
täiskasvanute kontrollita hukka ning teevad meelega pahandust, kui nad jätta järelvalveta. Kompetentsed lapsed on aktiivsed, iseseisvad ja neil on oma arvamus, huvid ja kogemused, laps on täiskasvanu partner ühiste otsuste tegemisel. 5 LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Lapsevanemale tähendab lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, tema esindamine ning temaga suhtlemine õigusi ja kohustusi, mis omakorda põimuvad lapse õiguste ning kohustustega. Näiteks, lapse õigus kaitsele tähendab vanema seisukohast kohustust lapse järele valvata ja hoida teda ohtude eest. Vanema õigus abile tähendab, et lapsel on kohustus abistada vanemaid perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Olgu lisatud, et vanem saab abi ja osalemist oodata lapse vanust arvesse võttes. Pangem siinjuures tähele, et lapsele peab jääma piisavalt aega mängimiseks ja puhkamiseks.
kokku, kui see pole vastuolus laste huvidega. Valla- või linnavalitsus on kohustatud hoolitsema lapse sidemete säilimise eest endise kodukohaga, kui ta määratakse hooldamisele teise piirkonda. Kohalik omavalitsus loob lapsele võimalused endisesse kodulinna tagasitulekuks ning abistab last tema elluastumisel. Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhud, kui see kahjustab last (LkS § 28). Kui laps on lapsendatud, siis perekonnaseaduse kohaselt kaovad lapsendatu ja vanema isiklikud ja varalised õigused ja kohustused. Seega ei ole vanematel õigust oma lapsega kohtuda ja lapsel (ega lapsendajatel) kohustust vanematega ega sugulastega suhelda ja neid aidata. Lapsendatul on täisealisena õigus saada andmeid oma vanemate kohta sünniakti
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et
....................................................................6 Sissejuhatus Mina võtsin oma teemaks laps ja lahutus. Selle teema valisin ma seetõttu, et see on mulle väga südamelähedane. Nimelt olen kõrvalt näinud mitmeid lapsi, kelle vanemad on lahutanud ning elasin ka ise eelkooli eas vanemate lahutuse üle ning leian, et see mõjutas mu edasist elu väga palju. Paraku leidub tänapäeval aina rohkem lapsi, kelle vanemad on lahutatud ning kes elavad kas ainult ühe bioloogilise vanemaga või koos bioloogilise vanema ja tema uue elukaaslase ehk kasuvanemaga. Enamjaolt arvavad vanemad, et lahutus on ainult ema ja isa vaheline suhte muutus, kuid tegelikult mõjutab vanemate lahutus väga suurel määral ka lapsi. Antud referaadis räägingi ma sellest, kuidas vanemate lahutus lapsi mõjutab ning kuidas lahutust lastele võimaikult kergeks teha. 2 1. Mis on lahutus?
põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kummalgi kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Lapse heaolu ohustamise korral on võimalik kohtu kaudu hooldusõigust piirata või täielikult ära võtta. 2. Hooldusõiguse äravõtmine ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 näeb ette lapse kaitse igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest. Samuti keelab Eesti Vabariigi lastekaitse seadus § 31 lapse alavääristamise, hirmutamise või karistamise viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus § 27 näeb ette, last ja vanemaid tohib üksteisest eraldada vastu nende tahtmist juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja
Niisugune otsus on vajalik erijuhtudel, nagu siis, kui vanemad kohtlevad last julmalt või jätavad ta hooletusse või kui vanemad elavad lahus ja tuleb langetada otsus lapse elukoha suhtes. 2. Käesoleva artikli 1. lõikele vastavas mis tahes menetluses antakse kõigile huvitatud pooltele võimalus selles osaleda ja teha teatavaks oma seisukohad. 3. Osalisriigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. 4. Kui selline vanematest lahusolek on tingitud osalisriikide poolt algatatud tegevusest, nagu lapse või ühe või mõlema vanema kinnipidamine, vangistus, pagendus, sundväljasaatmine või surm (kaasa arvatud surmajuhtumid mis tahes põhjusel vabadusekaotuse ajal), teavitab osalisriik nõudmisel vanemaid, lapsi või kui see on sobiv, mõnda muud perekonnaliiget puuduva(te) perekonnaliikme(te)
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis t�
vanemat ja last parasjagu valdavad. Siirus ja teesklemine Ükski vanem ei kiida heaks kõiki lapse tegusid. Mõned neist kuuluvad alati vastuvõetamatute kilda. Mõned vanemad teesklevad, et neile on vastuvõetav suurem osa lapse tegudest, ent nad püüavad vaid mängida ,,head vanemat". Nii on osa nende käitumisest võlts. Väliselt võivad nad jätte salliva mulje, ent sisemiselt ei kiida nad lapse tegevust heaks. Lapsel on raske toime tulla nõudmisi mitte esitava vanemaga, kes käitub nii, nagu oleks lapse teguviis talle vastuvõetav, ent väljendab samas tahtmatult oma sallimatust. Heakskiidu teesklemisega kaasneb nähtusi, mis võivad mõjuda pikemas plaanis vanema ja lapse suhtele veelgi kahjulikumalt. Kui laps saab segaseid sõnumeid, võib ta hakata kahtlema vanema aususes. Kogemuste põhjal saab talle selgeks, et vanem ütleb sageli üht asja, aga tunneb teisiti.. Lõpuks kaotab selline vanem lapse usalduse.
Austada tuleb kõiki lapsi: lasteaia- ja kooli-, trenni- ja mängukaaslasi, naabripoissi ning -tüdrukut. Kui austad teisi ja oled viisakas, austatakse sind (http://lasteombudsman.ee/et/laps/lapse-oigused-ja-kohustused). Sinu vanematel on õigused ja kohustused, samuti nagu sinul on õigused ja kohustused. Õigused ja kohustused on omavahel tihedalt seotud. Näiteks on sinu eest hoolitsemine, sinu kasvatamine ja esindamine ning sinuga suhtlemine vanematele ühtaegu nii õigus kui ka kohustus. Sul on õigus olla kaitstud, kuid vanemate seisukohast tähendab see kohustust valvata su järele ja hoida sind ohtude eest (http://lasteombudsman.ee/et/laps/lapsevanema- oigused-ja-kohustused). Igal lapsevanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ning lapse eest hoolt kanda. Vanemal ei ole lubatud sind ei kehaliselt, vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta sind hooletusse
teatri-isa Eino Baskin'i. Õnneks ei pidanud ta midagi varastama, sest vanemad olid väga töökad inimesed. Aga kahjuks kõigil inimestel nii ei ole. Vanasti esines sellist olukorda muidugi sagedamini kui tänapäeval. Tänapäeval on riik lastele rohkem tähelepanu pööranud, nii toetuste maksmisel, mis aitavad äraelamist hõlpsustada. Nagu eespool mainitud sai, siis loeb lapsele, eriti noores eas lapsele tohutult palju see, kui ta saab kasvada mõlema vanemaga. Selline kogemus on hindamatu. Kaks vanemat on nagu kaks pead, kaks pead on targem kooslus. Lapsel on juba suurem turvatunne ja olgem ausad, kui palju ka ei üritataks, siis ei suuda ema asendada isa ja vastupidi. On lihtsalt teatuid asju, mis jäävad ikkagi ainult ema või ainult isa pärusmaaks. Referaadi eesmärgiks oligi anda edasi ülevaade, mis juhtub lastega erinevatel juhtudel, kas siis lapsevanema kaotuse või täisealiseks saamisega. Kuidas rahaline olukord olema saab ja
Oluline on aga see, kuidas vanem seda teeb. Lapsele tuleb anda hoolitsust, armastust, tähelepanu ning mis kõige olulisem – laps peab tundma ennast turvaliselt. Turvatunne on üks tähtsamatest aspektidest lapse arengus. Kui laps tunneb ennast hästi ja turvaliselt, on tema areng kiirem 10 ja produktiivsem, sest ta tunneb ennast mugavalt, enesekindlalt, tal on olemas päevakava, kindel rutiin, mida jälgida. Laps peaks suhtlema mõlema vanemaga ühepalju. Ainult emaga suheldes ei koge ta isa- armastust ja hoolivust, mida peaks ta saama. Isa roll tema lapse isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel on erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama. Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega – suhted on sõbralikumad ja usaldavamad. Sinkkonen väidab, et isa kontaktivõtule vastavad juba mõnenädalased imikud (Sinkkonen, 2001) Isa suhtleb lapsega mängides
järgimine, isiku- ja/või varahooldusõiguse piiramine või hooldusõiguse äravõtmine. Vanem saab kohtult taotleda hooldusõigusliku nõudena: 1) ühise hooldusõiguse lõpetamist; 2) ainuhooldusõiguse üleandmist; 3) hooldusõiguse peatamist; 4) hooldusõiguse äravõtmist; 5) (ainu)otsustusõiguse üleandmist; 6) suhtlusõiguse korraldamist. Suhtlusõigus-vanematel on õigus ja kohustus lapsega suhelda, lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Vanemate vaidluse korral määrab kohus suhtlemiskorra, sh suhtlemise viisi, suhtlemise aja, sh kohtumiste sageduse ja kestuse, suhtlemise koha, lapse üleandmise korra, suhtlemise kolmanda isiku juuresolekul ning teod, millest vanemad peavad hoiduma. Otsustusõigus-õigus otsustada lapsega seotud olulisi asju ja igapäevaeluasju. Kuuluvus: 1) hooldusõiguslike vanemate kooselu korral kehtib ühine otsustusõigus või otsustusõigus on antud ühele vanemale; 2) hooldusõiguslike
Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Sellega koos käivad nii väärtused kui vastuolud. Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on, see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammut tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu
see ka lapsele arusaadavaks. Vanemal tuleb õppida oma heakskiitu väljendama nii, et laps seda tunnetab. Selleks on vaja kindlaid oskusi. Ometi kipub enamik vanemaid kujutlema heakskiitu passiivse nähtusena meeleolu, hoiaku või tundena. Rääkimine võib mõjuda tervendavalt, tuues kaasa positiivse muutuse. Ent see peab olema õige rääkimine. Sama kehtib ka vanemate kohta. Viis, kuidas lastega räägitakse, määrab ära selle, kas vanematest on abi või mõjub nendega suhtlemine hoopiski negatiivselt. 2.3. Mittesõnaline heakskiidu väljendamine Sõnumeid võib edastada sõnade abil või mitteverbaalsete sõnumite abil. Viimaseid antakse edasi zestide, pooside, näoilmete või käitumisega. Nt. lehvitades paremat kätt endast väljapoole, peopesa lapse suunas mõistab laps üsna tõenäoliselt seda kui sõnumit : "Mine minema". Pöörates peopesa sissepoole viibates käega enda suunas ja laps tajub seda kui sõnumit: ,,Tule siia"
hägustunud ja mitmekesistunud erinevatel põhjustel nagu sooline ja ealine emantsipeerumine, väärtuste ja eesmärkide enneolematu paljusus, heaolu ja individualismi kasv, infoajastu võimalused jne. Vikipeedia Väike-, tuumik-, nukleaarperekond Ühes majapidamises koos elavad mees, naine ja nende lapsed Tuumikperekond üksus, mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest, kes elavad koos. Mittetäielik ehk üksikvanemapere ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Binukleaarne kahe tuumaga perekond. Vt Kriisiolukorda sattunud leibkondadele sotsiaaltoetuse maksmise kord Rakke vallas (KO 2000, 54, 815) 1
teinud suuri muutusi. Keskaja lõpuni oli enim levinud hoiakuks ükskõiksus laste suhtes. Teod, mis tänapäevaval tunduvad jälestusväärsena, olid sel ajal sagedane nähtus ning jäid karistuseta. Sellest ajast võib tuua näiteid vastsündinute uputamisest, söödana kasutamisest, liigselt nutvate laste tapmisest ja palju muid jubedusi. Ükskõiksus lastesse jätkus ka nende laste puhul, kes ellu jäeti. Nende hoolitsemine jäeti amme vastutusele ja kasvatamisel kasutati ebainimlikke meetodeid. Lapsed, kes suutsid elus püsida 7.eluaastani, pandi tööle. 1 Alates 16. sajandist hakati laste vastu huvi üles näitama, erivoolud erineval viisil. Valgustusajast sai alguse mõtteviis, mille järgi lapsest sai omaette spetsiifiliste tunnustega ja eripärase käitumisega grupp. Sealt hakkas asi arenema: hakati noorukiiga pidama eraldi seisvaks etapiks, lisaks poistele lisati ka tüdrukud laste hulka, loodi pediaatria eriala.
LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Viljandi, 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Vanemlus..........................................................................................................................................4 1.1. Vanemluse liigid........................................................................................................................4 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus ...........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust.....
lapsega suhtelmist. 18. Otsustusõigus · Nende juhtumite jaoks, mil vanemad on ka lahuselu kestel säilitanud ühise hooldusõiguse. Ühine hooldusõigus kohustab vanemaid jõudma lapse kasvatamise ja lapse esindamise küsimustes omavahel kokkuleppele. Otsustusõiguse põhjal on aga last kasvataval vanemal mõnevõrra laiemad õigused kui lapsest eraldi elaval hooldusõiguslikul vanemal: nimelt võib last kasvatav vanem otsustada lapse igapäevase elu küsimusi ilma teise vanemaga konsulteerimata. 19. Lapsendamine · Esmaseks kriteeriumiks lapse huvid · Eesmärk luau vanema ja lapse suhe. · Nõusolekud lapsendamiseks: o Vähemalt 10-aastase lapse isiklik nõusolek o Vanema või eestkostja nõusolek o Abikaasa nõusolek o Nõusoleku kehtivus · Lapsendatud lapse õiguslik status · Varasemad sugulussuhted
Artikkel 8 1. Osalisriigid kohustuvad austama lapse õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted ilma ebaseadusliku vahelesegamiseta. 2. Kui laps on ebaseaduslikult ilma jäetud mõnest oma identiteedi elemendist või kõikidest neist elementidest, kindlustavad osalisriigid talle vajaliku abi ja kaitse, et taastada kiiresti tema identsus. Artikkel 9 1. Osalisriigid tagavad, et last ei eraldata vanematest vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui pädevad ametivõimud, kelle otsuseid võib kohtus uuesti läbi vaadata, otsustavad kooskõlas kehtivate seaduste ja menetlusega, et niisugune eraldamine toimub lapse huvides. Niisugune otsus on vajalik erijuhtudel, nagu siis, kui vanemad kohtlevad last julmalt või jätavad ta hooletusse või kui vanemad elavad lahus ja tuleb langetada otsus lapse elukoha suhtes. 2. Käesoleva artikli 1
Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi
Lapsel, kellel on vaimne või füüsiline puue, on õigus erihoolitsusele ja abile. · Igal lapsel on õigus väljendada ennast oma emakeeles, saada osa oma kultuurist ja rahvuslikest väärtustest. · Igal lapsel on õigus puhkusele ja vabale ajale, et kasutada seda mänguks ja meelepäraseks tegevuseks. · Igal lapsel on õigus olla koos ema ja isaga isegi siis, kui vanemad ei ela koos. · Igal lapsel on õigus olla kaitstud hooletu ja julma kohtlemise eest, samuti ei tohi ühtegi last kohelda ebaväärikalt ja alandavalt. · Kellelgi ei ole õigust kasutada last ära omakasupüüdlikel eesmärkidel, kaasa arvatud seksuaalselt. · Igal lapsel on õigus oma eraelu puutumatusele. Lapsele adresseeritud kirja ning lapse isiklikke märkmeid ei ole õigus ilma lapse loata lugeda. · Riigi valitsus peab hoolt kandma selle eest, et kõigi meie riigis elavate laste õigused oleks tagatud.
ainuhooldusõiguse saamist. Kaasuse asjaolud viitavad sellele, et Heli soovib, et Raju ei suhtleks Kajaga. Hüpotees II: Heli saab Rajult nõuda suhtlusõiguse lõpetamist PKS § 143 lg 3 alusel. PKS § 143 lg 3 lapsega suhtlemisõiguse lõpetamise eeldusteks on: ❏ Nõude esitajaks on üks lapse vanematest ❏ Isik, kelle vastu nõuet esitatakse kahjustab last ❏ Isiklike suhete lõpetamine lahuselava vanemaga on lapse huvides PKS § 143 lg 3 eelduste kontroll: ❏ Suhtlemisõiguse lõpetamise esimeseks eelduseks on see, et nõude esitajaks peab olema üks vanematest. Antud olukorral suhtlemisõiguse lõpetamist nõuab lapse ema Heli lapse isa vastu. Esimene eeldus on täidetud. ❏ Järgnevalt tuleb kontrollida, kas isik, kelle vastu nõue esitatakse ehk Raju kahjustab last. PKS § 143 lg 1 järgi suhtlemine lapsega on nii õigus, kui ka kohustus mõlemal vanemal ning seda
armastus- ja sõprussuhetest, mis võivad katkeda konfliktide tõttu. Nad annavad turvatunde, sest neile on avatud sisemus ning emotsioonid. Õde või vend on olnud lapse juures terve elu ning tunneb teda läbi ja lõhki. Ta on kogenud ja näinud samu asju ning teab reaktsioone. Ta on isik, kelle ees ei pea teesklema ega selgitusi andma. Samuti õpivad lapsed õdedelt- vendadelt sotsiaalset mängu ehk koostööd ja lahendusi. Lapsel, kellel pole olnud head kontakti ühe vanemaga, võib saada tuge õelt või vennalt ning neil tekib tugev side kogu eluks. 4 Kui on juhtunud nii, et peres on vaid üks laps, siis vanemad ei tohiks jätta lapsele muljet, et tahetakse veel samasuguseid lapsi nagu tema. Selline käitumisviis mõjutaks lapse usaldust vanema vastu. Vanem peaks võimaluse korral alati märkama ja nimetama lapse tundeid.
Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste....................................................................................................................... 9 4. Hoolduspere.....
Lapse terve psüühika arenguks on vaja arendada frustratsioonitaluvuse, südametunnistuse ja saavutusmotivatsiooni tegureid. Samuti on vaja arendada seoseid maailma tunnetuse ja enda tajumist selles. Winterhoff (2010) rõhutab, et positiivsed psüühilised funktsioonid kujunevad välja lapsepõlve jooksul ja saavad areneda ainult tänu emotsionaalsele sidemele oma vanematega. Emotsionaalseks sidemeks saame lugeda kõike seda, mida laps teeb ja kogeb koos vanemaga: raamatute ettelugemine, teatris käimine, külas käimine, lihtsalt koos mängimine jne. Sellest hoolimata, kui lapsevanem ise kasutab selle suhtluse juures valesid käitumismustreid, siis ei saa ka lapse psüühika positiivset signaali. Pere tähtsust ja olulisust rõhutab oma raamatus ka üks teine autor, Jari Sinkkoneni (2011), kes toob välja just peremudeli, kus on olemas nii isa kui ema. Ta toonitab, et kuigi ema-isaga pere
( J.Maddison. 2009 ) 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus Emad on laste jaoks lähedasemad ning veedavad nendega rohkem aega. Ema hoolitseb, rahustab, toidab, on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Ta on olulisel kohal lapse arengu toetajana, suhete hoidmisel ja tundelisel suhtlemisel lapsega.(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa mõjutab lapse arengut perekonnas ka läbi enda mitmete rollide. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku
Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev. Tal on: *ärevushäired * afektiivsed hälbed *aktiivsuse ja tähelepanuhäired *käitumis ja kohanemishälbed ja häired *skisofreenia Emots ja käit häirete liigid: *väljapoole suunatud (kohalpüsimatus,teiste tülitamine, löömine, vanema või õpetaja eiramine, vaidlemine, varastamine, valetamine, vandalism, allumatus, vihapursked, ülesannete pooleli jätmine) *sissepoole suunatud (vähene suhtlemine, SLAID!!! Meetmed: *sotsiaalsete oskuste õpetamine *jälgida keskkonna mõju - mis ärritab , mis rahustab *kätumise süstemaatiline korrigeerimine (biheivioristlikul teoorial põhinevad võtted nt kiitus ja karistus; sotsiaalsel õppimisel põhinevad võtted nt eeskuju; käitumise tugikavad nt süstemaatiline käitumise jälgimine, arutelud, tunnustus edu puhul jne) *tunnete tunnustamine, kuid ebasobiva käitumise taunimine (psühholoogi konsultatsioonid, tugiisik)
Laps mõistab, et mida enam ta karjub, seda kauemaks ema temaga jääb. * Kui valutav süda ei lase hiljem oma töid teha ja lapse nutt kajab kõrvus, on hea, kui oled küsinud õpetaja telefoninumbri. Siis saad uurida, kas laps on pärast sinu lahkumist rahunenud, * Sageli on abi sellest, kui laps läheb lasteaeda isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ja otsustusvõimelisemad hommikune hüvastijätt läheb valutumalt. * Õhtul vanemaga kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad ja agressiivsed ning nõuda rohkem tähelepanu. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Ole tähelepanelik ja kannatlik. Jälgi last. Ta annab ise vihjeid, kuidas teda aidata: kas lubada rohkem joosta, nutta või lihtsalt kaisus olla. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises. * Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul
Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt. Edasi aga otsustab kohalik omavalitsus, kas pere, keda sünnitaja on soovinud näha lapse vanematena, on sobilik. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Last ei saa ,,tagasi anda". Lapsendaja peab olema üldjuhul vähemalt 25aastane, füüsiliselt ja vaimselt terve ning suuteline last ülal pidama. Sama last võivad lapsendada omavahel abielus olevad isikud, ent on tehtud ka mõni erand, kui lapsendada on saanud üksik naine. Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel, mis võib venitada lapsendamise protseduuri arvatust pikemaks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...................................
ebakindluse perioodil tekkivate probleemide lahnedamisel (Leppiman 2002, 5). Vanem ei tohiks hetkekski unustada, et tema laps matkib teda. Psühholoogid arvavad, et samastumine on üks õppimise vorme: laps jäljendab ka õdesid-vendi, eakaaslasi, õpetajaid, TV-kangelasi. Kodus õpib laps soorolli, nii saab tüdruk lävides isaga ettekujutuse meessoost, poiss suhtluses emaga- kogemuse suhtlemisest naissooga. Kuigi lapsed samastuvad mõlema vanemaga, on suurem tähtsus siiski samast soost vanemal (Atkinson jt 1985, 94) Lapse sotsialiseerumine on pikaaegne protsess imikueast alates. Löömine ei ole kasvatusmeetod, see on kuritegu lapse suhtes. Imik ega väikelapski ei ole veel võimeline leidma seost oma halva käitumise ja füüsilise karistuse vahel. Nad tunnevad vaid löögist tingitud valu. Tark lapsevanem peab alati meeles, et igas vanuses lapsed õpivad käitumist ja nn kodureegleid oma vanematelt.
annaabi.ee 
