Kronos ja Rhea Atribuutika nisuvihk ja tõrvik Persephone röövimine Hadese poolt Persephone oli Zeusi ja Demeteri tütar tema röövis allilma jumal Hades Demeter läks tütart otsima Persephone naasmine maa peale sümboliseeris looduse taasärkamist – aastaaegu Allori Alessandro Demeteri tempel Eleusises tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande Eleusises suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid Demeteri välimus On huvitav see, et... Demeterile on pühendatud tähtkuju Neitsi nimi Dmitri tähendab „pühendatud Demeterile”. temale on pühendatud Homerose hümnid Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki Äitah tähelepanu eest!
EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level Fourth level
LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS Alluvussuhted - Põhja-eestis allus Lundi oeapiiskopkonnale (taani vaödus), aga piiskopid osalevad siiski riia piiskopkonna tegemistes - Riia peapiiskopkonnale alluvad Saare-Lääne piiskopkond ja tartu piiskopkond - Piiskopkondade keskus on toomkirik, mis asusid Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Riias. Piiskopkondade valitsemine - Toomkirikutes teenivad kõrgemad vaimulikud- toomhärrad. Nemad osalevad ka piiskopkondade valitsemises ja moodustavad toomkapliitli. - Toomkapiitel on autonoomne, omab iseseisvat vara ja kassat. - Piiskopkonnad jagunevad kirikukihelkindadeks. Teenivad kogudusepreestrid. Sisepoliitika mõju usuelule - Pidevad tülid ordu ja piiskoppide vahel. - Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et ...
Loodus võis anda haigusi ja neid ka ära võtta. Eriline koht talupoja mõttemaailmas oli hobusel, kellest olenes talutöödega toimetulek. Vanasõnas öeldakse: "Kel naine kooles - õnnelik mees, kel hobune kooles - õnnetu mees." Inimese surm oli vaevadest vabanemine, hobuse hukkumine õnnetus kogu talule. Hoolikust tuli üles näidata külvamisel. Viljasaagi kindlustamiseks olid talupoegadel viljakushaldjad, puust nukud, mida hoiti viljasalves, toalakas vm. ja kellele viidi ohvriande. Töö oli talupoja tõekspidamiste järgi inimese loomulik olelusvorm: "inimene on loodud tööd tegema ja lind laulma." Töö eksisteeris eesti talupojale kahel kujul: oma talus endale ja lastele või kurnava teotööna mõisapõldudel. Tööta jõude istumine oli taluperes ettekujutamatu asi. Töökust ja tööoskust loeti külaühiskonnas kõige tähtsamaks vooruseks. Vaatamata raskustele oli talupoja arvates tema elukutse siiski kõige põhilisem ja auväärsem
Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju (vana hall mees või naine). Haldjad olid iseloomult muutlikud ning haldjaga pidi oskama suhelda. Haldjate heakskiidu ärateenimiseks viidi läbi rituaale, toodi ohvriande, sülitati kolm korda üle õla. Ohvriandideks: toit, jook, liha, vill, riie, raha, ehted. Metsahaldjad Läbi aegade on rahvas metsa minnes kokku puutunud kummaliste olenditega. Nad näitavad endid, kui tahavad. Sageli võib metsas kuulda nende käimist, vilistamist või naeru. Sarnanevad rohkem loodusele, kui inimestele Neid võib isegi pahatahtlikuks nimetada, sest metsas ei tohi huilata õhtul hilja- metsavaim
· Pühitsetud mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust · Esimese astme pühitsus võidakse anda juba väga noores eas koos õigusega kollast rüüd kanda RITUAALID · Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse · Altarite eest hoolitsetakse igapäevaselt: puhastatakse, värskendatakse, süüdatakse küünlad ja suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve · Tähtpäevadel külastatakse templeid-kloostreid · Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid · Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad
nende eesmärki. Usk üleloomulikesse jõududesse või jumalasse võib anda inimesele lootuse lootuse parandada oma vead, mis on minevikus korda saadetud ning mida ei ole võimalik enam parandada, luua endast parema inimese ning lootuse alustada puhtalt lehelt või lootuse millegi hea juhtumiseks. Erinevates uskumustes on erinevad rituaalid kuidas paluda andestust või mingisuguse soovi täitumist. Näiteks Läänemaa muistsed eestlased uskusid püha kividesse. Püha kividele toodi ohvriande, enamasti olid need tavalised rändrahud millesse kogunenud vihmaveega raviti haiguseid, tähtis oli ohverdamise sõna maagia ning ohverdamise aeg. Sedasi ravisid nemad haiguseid ja võib-olla oli just see püha kivilt saadud lootus see, mis tegi inimese terveks. Usk on tähtis osa meie elust, vajame seda elus edasi liikumiseks ja oma eesmärkide poole püüdlemiseks ja kui kaotame usu siis kaotame ka järje ning edasi arenemisvõime ja kaotame lootuse
kuju (vana hall mees või naine). Haldjad olid iseloomult muutlikud ning haldjaga pidi oskama suhelda. Kui teha kõik õigesti, vastas haldjas samaga ta võis olla hea kaaslane ja abimees. Haldjate ülesandeks ongi kaitsmine, olgu objektiks inimene, loom, mets, üksik puu, maja või veekogu. Põhjuseta teeb haldjas harva halba, enamasti ikka millegi/kellegi kaitsmiseks või inimese õpetamiseks. Haldjate heakskiidu ärateenimiseks viidi läbi rituaale, toodi ohvriande, sülitati kolm korda üle õla. Ohvriandideks: toit, jook, liha, vill, riie, raha, ehted. Haldjad metsas Metsal on oma reeglid, mida inimene peab täitma. Nendeks on näiteks sõimamise, prahi mahaloopimise ja puuokste asjatu katkumise keeld metsas. Hea metsaskäigu ja saagi eest tänati haldjaid. Kui reegleid ei järgitud, tõi see kaasa halbu tagajärgi - ehmatavaid nägemusi, haigestumist või eksitamist. Eksitamine Haldjas juhib eksiteele neid, kes on üle
Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Altarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud väikesed katusega kaetud ehitised, kus kesksel kohal on Buddha või mõne pühaku kuju või pilt. Altarite eest hoolitsetakse igapäevaselt: puhastatakse, värskendatakse, süüdatakse küünlad ja suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve jne. Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar. Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad (sõidukites) jne. Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse jne. Kombed erinevad piirkonniti
Eesti rahvakalender Eesti rahvakalendri tähtpäevade kujunemise aluseks on: Ristiusk Loodususk Aastaajad Põlvest põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev
Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Alatarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud väikesed katusega kaetud ehitised, kus kesksel kohal on Buddha või mõne pühaku kuju või pilt. Altarite eest hoolitsetakse igapäevaselt: puhastatakse, värskendatakse, süüdatakse küünlad ja suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve jne. Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar. Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed nagu ka medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad (sõidukites) jne. Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule ning ennustatakse. Kombed erinevad piirkonniti. Kohalviibivalt mungalt võetakse vastu
• Egiptlaste usund oli polüteistlik, mis tähendab seda,et austati paljusid jumalaid. • Paljudel loodusnähtustel, esemetel ja muul oli nende ettekujutuses oma jumal. • Sageli kujutati jumalaid looma peaga või mõne looma kujul. • Jumalatele püstitati templeid. Pühad loomad • Egiptlased pidasid kasse, härgi, koeri ja krokodille pühadeks loomadeks. • Need loomad olid jumalate esindajad. • Mõnikord elasid nad templites ja preestrid tõid neile iga päev ohvriande. • Vahel pühi loomi isegi mumifitseeriti. Igapäevaelu • Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt. • Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapüüki, samuti käsitöölisi. Paljud kujutised on hämmastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust. Tunti palju tööriistu.
püsivalt.enamus elas avaasulates. Kivirist- ja laevkalmed.karjakasvatus,maaviljelus, küttimine,kalapüük.Üksiktalulisus,põlluma a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega. Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad- ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral. Eestlaste naabrid:põhi-hämelased,soomlased,karjalased;ida vadjalased,isurid,tsuudid,(6.saj. ida-slaavlased);lõuna liivlased,latgalid,kuralased,semgalid,kursid;lääne-götalased,svealased. Suhtlus:liivlased,kurelased,soomlased-suhted väga head.Lõuna-aega-ajalt tülid. Latgalitega sagedased tülid,latgalilid said rohkem kahju. Leedulased korraldasid mitmeid rüüsteretki.12.saj.Rootsi/Taani katsed Eestit alistada,rahvast ristida- erilisi tulemusi polnud
liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat tervendama, anti ohvriande Kõpu tuletorn-ehitatud 16.sajandil Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 m Tuli on merepinnast 102,6 m kõrgusel Soera Talumuuseum Hiiumaa puittuulikud Vaemla villavabrik Pühalepa kirik Kärdla linn Vormsi Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiumaa http://entsyklopeedia.ee/kategooria/hiiumaa http://www.tiitreisid
lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja abielu jumalanna. Tema sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon ehk Neptunus Ta oli Zeusi vend ja merejumal. Teda kujutati tavaliselt kolmharki käes
13. saj. algul puudus oma riik. Riiki asendas 8 maakonda: 1) Läänemaa 2) Harjumaa 3) Revala 4) Virumaa 5) Saaremaa 6) Järvamaa 7) Sakala (Viljandi) 8) Ugandi (Tartu) Muinasusund ja ristiusu mõjud · Vähe teavet eestlaste muinasusundist · Saarlastel oma jumal Tarapita · Austati (lahkunuid) esivanemaid · Toodi ohvriande · Loodust peeti pühaks · Kummardati loodushaldjaid · Nõiad (üleloomulike jõududega sidede pidajad) · 13. saj. alguseks oli kogu euroopa kristlik · Eestisse jõudsid esimesed missionärid läänest 11.saj · Ristiusu levok tõi kaasa lääneliku kultuuri · Muistses vabadusvõitluses 13. saj. astuti välja vägivaldse ristiusustamise vastu Muistne vabadusvõitlus 1. 12. saj
Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises ning templite-kloostrite külastamises tähtpäevadel. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Altarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud väikesed ehitised, kus kesksel kohal on Buddha või mõne pühaku kuju või pilt. Altarite eest hoolitsetakse igapäevaselt: puhastatakse, värskendatakse, süüdatakse küünlad ja suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve jne. Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar. Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad (sõidukites) jne. Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse jne. Kombed erinevad piirkonniti
Hing Inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Animism Elus ja eluta looduse hingestatus. Haldjas Looduses esinev olend, kes kaitses loodust ja valvas kodusid. Jumal Kõrgem jõud, millele anti kindel nimi 5 Ohverdamine Andide viimine jumalale. Hiiepuu Kindlad kultuse- ehk ohvripuud (pühad puud). Ohvrikivi Kivi, kuhu peale asetati jumalatele ohvriande. Ohvriallikas Püha veekogu, millel arvati maagilisi omadusi olevat, ja kuhu ohvriande visati. Ennustamine Looduses esinevate märkide põhjal tuleviku ette arvamine. Maagia Arusaam, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida ei ole võimalik mõjutada. 4. Milles avaldusid ristiusu mõjud muinasajal? Ristiusu mõjud avaldusid kommete muutumises. Näiteks hakati põletusmatuste kõrval laipu matma, samuti leidub muinasajal kantud esemete hulgas ka pronksristikesi
sitmast ning jb nende linnakorterisse. Raamat Sokratesest on plaanitud nitama kaasaja inimestele, kuidas filosoof talle mratud surmaotsust trkumata ja hirmuta vastu vttes ji tegelikult vitjaks oma vaenajate ja olude le. Sokrates ootas 30 peva surmaotsuse tideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mtiskleb selle le, et enne surma hakkas Sokrates - suur loogik ja filosoof ning analtiline mistuseinimene - kirjutama luuletusi. Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kike rohelist jravad. Martin vaatab aknast mda tnavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa givad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tnaval kohtub Martin 22-aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta
templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, VäikeAasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid. Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Kreetalased arvatavasti austasid oma jumalusi pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu
Seega mõlemad jalad on kujutatud seestpoolt vaadates, ja inimene reljeefil paistab, nagu tal oleks kaks vasakut jalga. Ei tohi eeldada, et kunstnikud arvasid, et inimesed on sellised. Nad ainult järgisid reeglit, mis lubas neil visandada pilti kõik inimvormis, mis tundus neile oluline. Võib-olla sellest reeglist rangelt kinnipidamine oli seotud nende maagiliste eesmärkidega. Kuidas saab inimene, kellel on käsi lühendatud või ära lõigatud, tuua või saada ohvriande surnutele? ,,Üks suurimaid asju Egiptuse kunstis on see, et kõik kujud, maalid ja arhitektuurvormid paistavad sobivat vaid ühte seadust järgides. Me nimetame sellist seadust, mida kõik inimese loodu paistab järgivat, stiiliks. On väge keeruline sõnades selgitada, mis on stiil, kuid on palju lihtsam seda näha. Reeglid, millest juhindub kogu egiptuse kunst, annavad igale tööle tasakaalu ja karmuse harmoonia efekti
loobumisele. Alles hiljem kerkis esiplaanile Buddha kui isik, kes lõi budismi. Budism on levimisega muutunud ja kohanenud, nii et nüüdseks on välja arenenud kaks väga erinevat budismi koolkonda - vanem theravaada budism ja hilisem mahajaana budism. Kuigi mõlemad vormid austavad Buddhat ja tema õpetusi. Budistid püüavad järgida Buddha õpetusi tihedalt põimitult igapäevaeluga. Nad mediteerivad, on taimetoitlased, annavad almuseid, toovad ohvriande pühamutesse, templitesse ning kloostritesse. Kes oli Buddha? Buddha pärines suursugusest India perekonnast. Tema isa oli vürstiriigi valitseja. Buddha ema suri seitse päeva pärast sünnitamist ning poega hakkas kasvatama isa ja ema õde. Kui Siddharta oli laps, ennustas üks braahman, et täiskasvanuna saab Siddhartast virgunud tark, kes aitab teistel ületada kannatusi. Sel ajal tähendas see rändava kerjuseks saamist.
Vägi- inimesed omavad veel erilist väga ja jõudu, nõidused, ravimine. Neid kes ravisid ja nõidusid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad tundsid paremini loodust ja oskasid jõude suunata. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magades võis hing kehast väljuda ja ringi käia ning surma korral see enam tagasi ei tulnud. Ülistati loodust.vaimud, haldjas, jumalad. Tõnn-koduhaldjas, Peko-viljahaldjas. Et olla jumalate vastu heatahtlik, toodi ohvriande. Ennustamine, nõidumine, maagia. Sõja ette ennustamine, ravimine. Üritati ka tuua ristiusku aga oldi selle vastu.
Talle pühendatud tempel rajati 550 a e. Kr. Efesosessse (tänapäeva Türgis Ýzmiri, ajaloolisest Smürna, linnast u 50 kilomeetrit lõunas). Templit peetakse ühtlasi ka üheks seitsmest maailmaimest. Kreeklased hakkasid jumalate austamiseks rajama templeid, algselt oli templiks mingi koht, mis oli jumalatele pühendatud, nagu näiteks mõni metsatukk, koobas või allikas. Arvati, et seal elab jumal ning seepärast toodi sinna ka ohvriande. Ortygia salus, mis asus Efesose lähedal, kummardati jahujumalannat Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal süninud. Näiteks Zeusile oli pühendatud Dodona hiis, mis asus Epeiroses. Hiljem sai ta oma oraakli kaudu kuulsaks, sealt toodi ka püha tamme tükk, mille oma laeva külge kinnitasid Kolhisesse sõitvad argonaudid. Edaspidi hakati pühadesse paikadesse püstitama ohrialtarid ja seejärel jumaluse hoone naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju.
Kr). Püramiid on laotud u 2 300 00 kivipangast, millest üks kaalub üle kahe ja poole tonni. Teisele kohale suuruselt jääb Chephreni püramiid (kõrgus 143m) ja kolmandale Mykerinose püramiid (u 66 m kõrgune). Nende püramiidide hauakambreid ei rajatud enam maapõue, nagu astmikpüramiidide puhul, vaid juba püramiidide sisse. Cheopsi püramiidis on kolm hauakambrit. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja nimedega. Need olid ka pühapaigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Tänaseks on kõigi nende tippudest kive alla veerenud, mistõttu nad on oma esialgsest kõrgusest mõni meeter madalamad. Püramiidide ehituslikud mõõtmed on väga täpsed. Kivipaneelid suure püramiidi välisküljel on nii tihedalt üksteise kõrval, et nende ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju - sfinks. Sfinksil on inimese pea, mõistuse sümbol ja lõvi keha, jõu sümbol. Koos tähistavad need kuninglikku võimu
Samal ajal sai aina võimsamaks ka Umma kuningas Lugalzagesi, kes lõpuks ühendas palju sumeri linnriike ning sai linnade ühendamisega endale võimu üle enamiku Lõuna-Mesopotaamia. (Kriiska & Kõiv, 2015: 37) Sumeri ühiskond oli jagatud kihtidesse. Kõige kõrgema staatusega olid kuningad, kes olid nii poliitilised kui ka religioossed juhid. Kuningate kõrval olid kõrgeima staatusega ka templites tegutsev preesterkond, kes viisid läbi religioosseid toiminguid ning ohvriande jumalatele. Nendest madalas kihis oli administratsioon, kes pani kõik kirja. Kolmandas kihis olid kunstnikud, poepidajad. Ning kõige madalama staatusega olid orjad need, kes ei suutnud iseseisvalt oma makse maksta. Kuna sumeri ühiskonnas oli üksinda väga raske hakkama saada, siis tehti linnriikides tihedat koostööd (näiteks põlluharijad ja kaupmehed nii-öelda aitasid üksteist). Lapsi ning haiged aidati ühiskonnas välja
üheks suurimaks inimeste kogunemiseks, toimub kord kolme aasta tagant. Siis tulevad Gangese kallastele kokku palverändurid üle India ja samuti püha rituaalina pesevad ennast pühas jões. Kumbh Mela ajal on selgelt näha hägusa kollaka jõe veepinnal sinikat vine, mille on jätnud sinna reostus. Indias on veel palju teisigi Gangesega seotud religioosseid pühasid ja üritusi. Jõele tehakse ohverdusi ja antakse ohvriande, mis on mähitud lagunematusse plastikusse. Eriti suurtes kogustes tehakse selliseid ohvriande tihedalt asustatud jõekallastel. Nii on jõgi sellistel paikadel eriti saastunud. [1] 3.3. Pühade lehmade mõju Jõge reostavad ka India pühadeks loomadeks peetavad lehmad, kellele ei tohi liiga teha ning keda ei tohi tappa. Pühad lehmad liiguvad linnades vabalt ringi, ilma et keegi neid piiraks või keelaks - nad sumavad jões ja ükskõik kus. Väga palju on omaniketa, sööda ja joogivee
Esialgu kehtis see tava vaid kuningate puhul, kuid peagi hakati ka kuninga õukonda kuuluvate ülikute jaoks rajama tagasihoidlikumaid hauapaiku ühtlastes ringides kuninga kalmu ümber; ja ajapikku jõuti nii kaugele, et iga endast lugupidav inimene pidi ettevalmistusena teispoolseks eluks tellima endale hinnalise haukambri, kuhu asetatakse tema muumia ja kuju ning kus tema hing 5 võiks asupaiga leida ja vastu võtta surnutele toodavaid ohvriande toidu ja joogi näol. Mõned varasemad portreed püramiidide ajastust, Vana riigi neljandast dünastiast, kuuluvad Egiptuse kunsti kõige kauniumate tööde hulka, näiteks pea Giza kuningate kalmistult. Neid iseloomustab pühalikkus ja lihtsus, mis jätavad sügava mulje. Me näeme, et skulptor ei püüdnud oma modelli ilutseda ega väljendada tema hetkeilmet. Teda huvitas ainult kõige tähtsam. Kõik ebaolulisemad detailid jättis ta välja. Võib-olla just selle range keskendumise
Tõnn pidi kõigest osa saama ja nii asetati vakka riideid, raha, toitu ja verd. Samuti oli igal perel oma Tõnn, kes saadi päranduseks või valmistati ise ja keda peeti salajases kohas. Jumalaga seotud uskumused: Usuti, et Tõnni- vakk ei hävine kunagi ja nii pidid kõik järgnevad põlved sinna ohvriande viima. Hilisemal ajal tekkis rahva seas uskumus, et kui Tõnnile kinkida kolm tilka verd, siis hakkab ta elama. Jumalaga seotud tähtpäevad: 7. detsember on tõnnipäev, mil austatakse viljakusjumalat Tõnni ja sel päeval lõppeb hingedeaeg.
Et väge hävitada raiuti pead otsast. Pea paljaksajamine tähendas väe ära võtmist. Hing: Inimese isikupärasuse kandja ning väga oluline keha elushoidmiseks. Võis lahkuda kehadest magades, surma puhul lahkus igaveseks, kuhu, pole selge. Tugev usk haua-tagusesse ellu. Hingedeajal oli vaikne aeg, mul hinged pidavat külastama kodusid. Jumalad: Tõnn, Peko, Taara. Jumalaid pidi austama ja nad pidavat elavat kujudes. Ohverdamine: Jumalatele/Vaimudele toodi ohvriande(nt. Piim, liha, veri, vili, vill jne...), et häid suhteid hoida, Hiiealune oli püha paik Ennustamine: Ohverdamisega püüti ennustada tulevikku(nt.sõjaretke saatus). 20)RISTIUSU MÕJUTUSED Muinasaja lõpul levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Maeti peaga lääne poole. Kanti ehtena pronksiristikesi. Ei saanud kindel olla, et iga maetav oli kristlane. Läänemere maade rahvaste piiskopiks määrati 1070. aastal munk Hiltinuse, kes oma misjonitöös tulemusi ei
Iidse rahvausundi olemuslik osa on animism, usk vaimudesse ja deemonitesse. Animism- vaimude austamine. Usk põhijõudude, Yang`i ja Yin`i vastastikusse mõjusse kandus üle ka nähtamatusse vaimude maailma. Kurjade ja heade vaimude tegevust tuli arvestada kõiges (nt. maja või tee ehitamisel, haua kaevamisel, pulmade ja matuste korraldamisel). Kurje vaime püüti lepitada ohverdamisega, mis aja jooksul kujunes sümboolseks. Hiljem põletati veel vaid paberist ohvriande või pakuti vaimudele toiduohvreid, mis pärast ise ära söödi. Esivanemate kultus. Esivanemate austamine on hiinlaste religiooni vanim vorm.
Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite- kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Altarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud väikesed katusega kaetud ehitised, kus kesksel kohal on Buddha või mõne pühaku kuju või pilt. Altarite eest hoolitsetakse igapäevaselt: puhastatakse, värskendatakse, süüdatakse küünlad ja suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve jne. Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar. Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad (sõidukites) jne. Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse jne. Kombed erinevad piirkonniti
Ohvrikivi on lauakujuline, 2.1 meetrit (m) pikk ja 1.5 m lai. Sellele kivile on jätkuks otsa pandud 1.2 m pikk ja 0.6 m lai kivi, koos moodustavad nad ligemale 7-ruutmeetrise kambri põranda. Just need kaks lamedat kivi olevat olnud ohvrikivid. Nende kivide ees on veel 1.2 m pikk ja 0.75 m lai ja 0.45 m paks tahutud kivi, mis on teiste väiksemate kivide peal niiviisi, et nende alt valgus läbi paistab.Vanarahvas teab rääkida, et muistsel ajal tõi ümberkaudne külarahvas kivile ohvriande iga aasta esimest uudsevilja, et vili järgmisel aastal veelgi paremini kasvaks. Kes aga ohvrikivile ,,uudist" (uudsevilja) ei viinud, sellele öeldud alati, et temal järgmisel aastal oma põllu pealt midagi loota pole. Hendrikhansu ,,Põrgu"paljand Mõisaküla poole sõites 7.kilomeetril Laatre teeristil näitab teeviit paremale Hendrikhansu paljand. Sõites 5 km Vana-Kariste poole suunab teetähis veelkord paremale ja umbes 500 m pärast on Hendrikhansu liivapaljand
Mõned neist raiuti kaugetest kivimurdudest ja toimetati mööda Niilust parvedega kohale. Egiptuses on kokku üle 80 kuninglikku püramiidi. Need rabavad kiviehitised olid vaaraode hauakambriteks, pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. Püramiite on kolme kujuga. Astmikpüramiid, kallakpüramiid ja ehtne püramiid. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja omanike nimedega. Need olid pühad paigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Usk. Jumalad ja jumalannad. Egiptuste vaaraod võisid kanda valget Ülem-Egiptuse krooni, punast Alam-Egiptuse krooni, ühendatud Egiptuse topeltkrooni, Osirise atefi krooni või sinist krooni. Vaaraodel olid ka valehabemed. Vaaraodel olid orjad, kes lehvitasid vaaraole ja tema naisele tuult. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ja jumalannadesse. Jumalad ja jumalannad: Ra- kullipeaga päikesejumal.
.............................................................44 Lisa 2.6. Kust oled kuulnud haldjatest?.....................................................................................45 Lisa 2.7. Mis keeles haldjad räägivad?......................................................................................45 Lisa 2.8. Haldjate elukohad.......................................................................................................46 Lisa 2.9. Kas haldjatele toodi ohvriande?..................................................................................46 Lisa 2.10. Kas haldjate ja inglite vahel on seos?.......................................................................46 Lisa 2.11. Haldjate ja inglite vahelise seose põhjendusi:...........................................................47 Lisa 2.12. Haldjate ja inglite vahelise seose puudumise põhjendusi:........................................47 Lisa 3. Tüüpiline haldjas:....................
paar korda aasta jooksul. Heade elamistingimuste nimel läksid ka paljud vabad kodanikud omal tahtel gladiaatoriteks (5). Ühest traditsioonist rääkides tuleks kõigepealt alustada selle tekkeloost. Gladiaatorlusel kui sellisel puudub faktidega tõestatav alguspunkt. Võimalikke variante on väga mitmeid. Kõige tõenäolisemateks peetakse neist aga läbi etruskide samniitidelt ja oskidelt pärit traditsiooni tuua surnud esivanemate hingedele ohvriande. Umbes 5. saj e.Kr oli samniitidel ja oskidel olnud komme selleks surnud esivanemate haual võidelda. ,,(...) vanasti usuti, et inimese veri teeb surnute hinged lahkeks. Niisiis ohverdati matustel vange või selleks otstarbeks ostetud orje. Hiljem meeldis jumalakartmatutele jätkata seda toimingut üksnes lõbu pärast. Sellepärast hangitigi orje, keda võis vormida kui relvi, õpetades neid tapma. Varsti lasti neil kindlaksmääratud päevadel haudade juures hukkuda." - Tertillus (1)
eKr, arhailise perioodi lõppu jääb Zeusi tempel sealsamas (470-457 eKr) - Artemise tempel Väike-Aasias (7 MI) 550 eKr – joonia stiilis! Artemise templi plaan. Joonia, e stiil pärast dooria stiili 2 Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiil 3 Kreeka tempel Jumalate austamiseks hakkasid kreeklased rajama templeid. Algselt oli templiks mingile jumalusele pühendatud koht, nagu mõni metsatukk, koobas või allikas. Seal arvati jumal elavat ja sinna toodi talle ka ohvriande. Efesose lähedal Ortygia salus kummardati jumalanna Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal sündinud. Zeusile oli pühendatud Epeiroses asuv Dodona hiis, mis hiljem oma oraakli kaudu kuulsaks sai ja kust toodi püha tamme tükk, mille Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr
Püha paika, kuhu tempel rajati, nimetati tenemos´eks ning sageli olid seda maa-ala tähistavateks märkideks müür, kalju ja puu. Pühad kohad olid seal, kus asus näiteks allikas või kaev. Kreeka templikompleksi tähtsaim osa oli altar. See tehti siledatest kividest, lubjatud tellistest või tahutud kividest ja see asus väljaspool templihoonet vaatega itta. Kummardajad seisid ringis ümber altari, kui pühas tules põletati ohvriande jumalatele. 5.saj eKr asus tohutu suur jumala kuju templi pearuumis näoga ukse poole, mis oli ohvri põletamise ajal avatud. Templis hoiti nii jumala kultuskuju kui ka tema varandust, kuid tema tegelik kummardamine toimus väljaspool templit. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 50-51) Inimeste ja jumalate ,,kaaskodakondsus" väljendus ka erilises paigas, mille inimesed valisid oma jumalate eluasemeks. Tempel rajati linna südamesse, kus see oli nähtav igast
Püramiidi kompleks: Egiptuse valitsejad ehitasid püamiidikujulisi hauamonumente aastatel 2630-1640 eKr seega ligikaudu 1000 aastat. Kuid püramiid oli vaid osa suuremast hauaansamblist. Kohe püramiidi kõrval asus kaheosaline hauatempel. Sissepääsuvärav viis templi välimisse sammasõue, sisemuses aga paiknes ruum kus olid valitseja raidkujud ning hoiti hauatahuseks eluks vajalikke lauvarusid. Preestrid tõid iga päev templisse hõrgutavaid ohvriande, et valitseja saaks igavikus meeldivat elu nautida. Templi kõrval hoiti uhket paati, mis oli tema liikumisvahend. Hauatemplist viis pikk katusega tee alla Niiluse äärde. Seal asus sildumiskohaga orutempel, kuhu paadid tõid vaarao surnukeha ja matuserongkäigust osavõtjad. Orutemplis palsameeriti valitseja surnukeha enne püramiidi matmist. Suure püramiidi lähedal asusid väiksemad püramiidid kuningannadele ning lihtsad matmispaigad
eksortsistid, kurjade vaimude väljaajajad. Chang Tao Lingi vaimne tabav mõõk oli austusobjektikspeaaegu kaks tuhat aastat, kuni kommunistid selle hävitasid. Tema amulette müüakse taoistlikes templites seniajani. Näljased vaimud Näljased vaimud on need surnud, kes on maetud ilma kombekohaste matuserituaalideta ning kellel ei ole perekonda, kes neid austaks. Iga aasta seitsmenda kuu viieteistkümnendal päeval tuuakse neile ohvriande, loetakse palveid ning viiakse läbi liturgiaid, et anda vaimudele rahu ning hoida neid inimestele kurja tegemast. Selle püha ettevalmistamisest võtab osa kogu kogukond. Ennustamine Tänapäeval võib Hiinas taoistlike templite ümbruses kohata taas ennustajaid. Neid võib olla ka budistlikes templites, kuid taoistlikke preestreid peetakse paremateks ennustajateks. Tavaliselt kasutatakse sadat ennustuskepikest. Neist hoitakse kinni ja neid raputatakse, kuni üks välja kukub
Sfinks kehastab valitsejat või päikesejumalat. (On säilinud ka nais-sfinkside ja jäärsfinkside kujutisi. Egiptusest jõudis sfinks Lähis-Ida kaudu Kreekasse). Cheopsi püramiidi kõrgus oli algul 146,6 m ja aluse pikkus 233 m, ta koosneb ligi 2,5 miljonist lubjakiviplokist; nüüdseks on selle tipp ja lubjakiviümbris hävinud. Püramiidi idaidaküljele ehitati lahkunud valitsejale pühendatud tempel, kuhu tema hingele kindla korra järgi ohvriande toodi. Kui ta pärast surma jumaluseks kuulutati, asetati tema kuju spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud ruumi. Mõne püramiidi juurde kuulusid nii hauatempel kui ka müüriga äärestatud kaldtee. Püramiidide lähedal on leitud maetud laevu. Nagu te juba teate, laevaga pidi surnu sõitma hauatagusesse maailma või saatma päikesejumalat tema teekonnal. Kuskil 50 aastat tagasi leidsid egiptuse arheoloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli
• Vanim, 1500-1200 e.m.a. loodud kogumik • 1028 hümniga kutsuti jumalaid ohvriandide juurde • Loodusmüüdid (esiplaanil ohverdamine) • Kosmiline hiigelinimene Puruša ohverdab oma kehaosad inimese ja kõige maailmas olemasoleva loomiseks • Puudub maailmapeegeldus, kõigest kiirgab elurõõmu • Eri jõudude tasakaalu eest hoolitseb universumi dünaamiline kord rita 2) Saamaveeda • Laulud, mis saatsid ohvriande ettevalmistamist ja pakkumist • Tekstid kattuvad sisult valdavalt Ringveeda analoogiliste osadega 3) Jadžurveeda • Sisaldab ohvritalituste juures lausutavaid religioosseid sõnumeid • Esindavad braahmanadele üleminekuaja tekste, mis tulid kasutusele aarjalaste sissetungi ajajärgul umbes 1000 aastat e.m.a. 4) Atharveeda • Sisaldab loitse, mis on Rigveeda hümnidest veidi nooremad
Reliikviad ja altar. reliikvia--Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed,mida hoitakse kirikuis ja kloostrites ja millele omistatakse imettegevat jõudu. krüpt--kiriku kooriruumi kelder reliikviate hoidmiseks ja kasutati ka matuseruumina. Krüptides hoiti vahel ka armulauaveini tagavarasid. Hilisemas kultuuris on kujunenud õudse hauakambri võrdkujuks. urikivi--altari algvorm suure lameda kivi näol, kuhu viidi ohvriande, säilis kristliku altarina mõnedes hästi arhailistes kirikutes. altar--algselt lauakujuline plaat ühel või neljal jalal, hiljem kastitaoline plokkaltar. Alates 13.sajandist lisandub liikuvate tiibadega altarikapp. Alates 16.sajandist arenevad võimsad sisseehitatud altarid. 19.sajandil said suured altarid ühe dominantse võimsa altarimaaliga üldiseks. plokkaltar--üks varaseid kristlikke altarivorme, kujutab endast seest õõnsat
Klassikalises kreeka laulus nimetati Apollot, ühte 12 suurimast jumalast, Zeusi poega, meditsiini, muusika ja poeesia jumalat, Tantsijaks. Kreeka liinis on ka Zeusi ennast kujutatud kui tantsijat. Spartas oli seadus, mis kohustas vanemaid lastele alates viiendast eluaastast tantsu õpetama. Juhendajateks olid mehed, tantsides lauldi hümne. Väga varajasel perioodil Kreeka ajaloos kohtus kogu linna elanikest koosnev koor turuplatsil, et anda maa jumalatele ohvriande. Juubeldustega kaasnesid alati ka hümni laulmine ja tantsimine. Juudi allikad viitavad tantsimisele kui religioossele tseremooniale, tänu ja ülistuse väljendusele. Piibel lubas tantsu kui religioosset rituaali. ,,Ülistage tema nime tantsides ning tehke talle muusikat tamburiini ja harfiga." (laul 149:3), ,,Ülistage teda mängides ja tantsides, ülistage teda mängides keelpille ja flööti." (laul 150:4). Lõbustusena praktiseeriti tantsu vaid professionaalsete tantsijate poolt
kujuteldava vastase või vastastega. Jumalad ja koolkonnad Taoism on seotud ka hiina rahvausundiga, kus on tuhandeid erinevaid jumalaid, surematud mehed ja naised, kes läbi vooruslikkuse ja tarkuse saavutasid igavese elu. Taism on polüteism. Nad kontrollivad erinevaid maise elu aspekte (tervis, õnn jne) ja seetõttu on usund pragmaatiline. Usklikud kasutavad palvetades küünalde suitsu, mis kannab nende sõnumid taevasse. Ohvriande tuuakse tavaliselt templites (altareid on palju), kus jumal, kelle poole pöörduda, valitakse välja vastavalt probleemile. Tavase hierarhia tipus on Nefriit keiser ja tema keisrinna, neile järgneb terve jumalate õukond, kes on teenijate ja ametnike rollides (peegeldab Hiina ühiskonda minevikus). Kuna nn. õukonda kuuluvad jumalad on liiga kõrgel positsioonil, et tegeleda maal elavate surelikega, siis on ka väiksemad jumalad, kes on vahendajad usklike ja taeva vahel
Usuti vaimudesse ja haldjatesse. Nt koduhaldjas nimega Tõnn. Tema jaoks oli tehtud väike tõnnivakk(karp), mis oli tehtud laastudest, kuhu toodi Tõnnile andameid. Peko,kes elas viljasalves ja keda austasid setud. On säilinud mõningad kujud Pekost. On teada ka jumal Tarapita. Tal võis olla seoseid skandinaavia päritolu Thoriga. Tuntud oli ka ohverdamine, kui maagiline toiming, kus sooviti saavutada jumalate või haldjate heatahtlikkust. Eesti aladelt on teada ohvrikivisid, kuhu toodi ohvriande ja ohvriallikaid. Arvatavasti olid ka pühad puud, kuhu toodi ohvreid tamm, pärn ja pihlakas. LIIVIMAA RISTISÕJAD Allikaid pole palju, peamine allikas on Henriku Liivimaa kroonika, mõnikord kasutatakse Läti Henriku kroonika nime. Uurijad on jõudnud järeldusele, et kroonika kirjutaja tuli Liivimaale 1205.a., oli pärit Alam-Saksamaalt. 1205-1259. Nägi väga paljusid sündmusi ise pealt, osales ise nendes ka
Demeter Viljakus- ja põllutööjumalanna Kronose ja Rhea tütar Persephone oli tema tütar Eelkõige naiste jumalanna (naised tegelesid enamasti viljasaagiga) Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande, valitses üldine lõbusus ning tööd ei tehtud. Persephone Hades röövis Persephone, et too saaks allilma kuningannaks. Hades varastas Persephone kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Demeter oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira, pani Demetri oma noorimat poega hoidma.
härjapõlvlasedki ning selle eest tasuvad nad alati kätte. Tuntakse ka veel maahaldjaid, kuid tihti ei oska inimesed ka nende ja muude maa all elavate asukate vahel vahet teha. Vanal ajal meelitati maahaldjaid enne kui maja hakati ehitama, muidu maahaldjas lõhkus öösel maja ära. Kirikute ehitamisel lasti härgadel ostida sobiv paik ning siis ohverdati härjad maahaldjatele. Nurgakivi alla pandi tihti maahaldjale hõbedat, enamasti hõberaha, mõnikord veel muidki ohvriande. Surnute austamine Soome-Ugri sugurahvaste usu järgi peab surnutega hästi läbi saama, sest nende arvates, mida parem see suhe on, seda paremini elusatel läheb. Usuti, et surnud moonduvad elusate kaitsevaimudeks. Kui vastastikune suhe surnute ja elusolijate vahel on olemas, eeldab see uskumist hingede edasielamisse peale surma. Surnu muutis aga elukohta kolides maapealt maa alla, kus ta samasugune elupaik riiete, aseme, söökide-jookidega
altare, altaria või altarium. Sõna altaria tähendas klassikalises ladina keeles seadeldist, mis pandi ohvrialtari (ara) peale ja mida kasutati altari süütamiseks. Samuti tähendas see ara't ja altaria't koos . Eesti muinasusundis on altariks olnud tavaliselt kivi, mida nimetati ohvrikiviks. Budismis on altarid sageli väikeste majakeste kujulised, katusega kaetud ehitised. Nende sisemuses on pühakute või jumaluste kujukesed; esiäärele asetatakse ohvriande, süüdatakse küünlaid jmt. Vana-Kreekas rajati mõnikord väga suuri altareid. Näiteks Sürakuusas oli altar, mille mõõtmed olid 198 × 23 m. Hilisemast ajast nii suuri altareid ei tunta. Altarid paiknesid vabas õhus, mis võimaldas suuri põletusohvreid. Tuntud on reljeefidega kaunistatud Pergamoni altar 2. sajandist eKr. Selle põhja pindala oli umbes 36 × 34 m. Berliinis Pergamoni muuseumis on selle vähendatud koopia.
3. jumalad surematud ja mõistusega · Jumal ei ole kõikvõimas · Jumalatel võib olla algus ajas · Seotud ka inimtegevusega nt. Mercurius kaupmeeste kaitsejumal, Mars sõjameeste kaitsejumal · Lokaalsed jumalused · Usutakse, et riigi hea käekäik sõltub inimeste suhtumisest jumalatesse · Inimeselt ei oodatud täielikku pühendumust : nõuti õiglast käitumist, karistati vande murdjaid, tahtsid ohvriande loomi, joogiohver · Religioossed õpetused on tagaplaanil võrreldes mõningate religioossete toimingutega : ohverdamine, palvetamine ja hümnide laulmine jumalatele. Hinge taaskehastumise õpetus Laialt levinud uskumus, et inimesed lähevad pärast surma allmaailma, kuhu aga minna ei tahetud. Üldmõisted Maailmausund usundid mille järgijad moodustavad kõige suurema osa maailmas Kuulumine ilma uskumiseta inimene võib olla kirikunimekirjas aga ei usu Jumalasse
annaabi.ee 
