Basiilik Basiilik (Ladina keelse nimega Ocimum) on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Ehkki enamik basiilikuid on üheaastased, on mõni ka pikema elueaga. Basiilik kasvab looduslikult Lõuna-Aasias, Lähis-Idas, Iraanis, Pakistanis, Afganistanis ja Indias. Harilik Rosmariin Harilik rosmariin (Ladina keelse nimega Rosmarinus officinalis) on huulõieliste sugukonda rosmariini perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsaliik.Eestis kasvatatakse rosmariini peamiselt üheaastase taimena, sest tihti ei ela ta talve üle.Harilik rosmariin pärineb tõenäoliselt Vahemere maadest. Tänapäeval kasvatatakse taime Prantsusmaal, Hispaanias, Venemaal, Itaalias, Portugalis, Kreekas, Marokos, Tuneesias ja Suurbritannias. Harilik iisop
1.Piparmünt Mentha piperita Mis võib tekkida piparmündi ülemäärasel tarvitamisel? a) peavalu b) valu jalgades c) valu südame piirkonnas 2.Harilik raudrohi Achillea millefolium Eestis on kõige levinuim.. a) võsa-raudrohi b) harilik-raudrohi c) lõhnav raudrohi 3. Teekummel Chamomilla recutita Eelkõige kasutatakse teekummelit.. a) ergutava toime tõttu b) põletikuvastase toime tõttu c) hea maitse tõttu 4. Palderjan Valeriana officinalis Aeglaselt kuivatades saab ..? a) lõhnavama ja bioloogiliselt aktiivsema ravimi b) liighapra ravimi c) mittetoimiva ravimi NB! Kui vastad selle küsimuse õigesti liigud trepist alla otse kümnendale ruudule ja vastad sellele küsimusele. 5. Kui oled jõudnud viiendale ruudule, siis tee kõigi oma sõpradega kivi, paber, käärid ning võitja liigub automaatselt seitsmendale ruudule. 6. Harilik saialill Calendula officinalis Harilik saialill pärineb.. a) Aasiast
Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolens 32.Spargel asparagus officinalis 33.Söögipeet beta vulgaris 34.Talisibul allium fistulosum 35.Tomat lycopersicon esculentum 36.Valge peakapsas capitata forma alba
Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts Chenopodium album L. Tuulekaer Avena Fatua L. Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED
Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e
vahenendina. a) taimede nimetus eesti keeles b)nimetus ladina keeles c)mis on droogiks? Urtica dioica kõrvenõges, urticae folium. Capsella bursa pastoris - Hiirekõrv , ...................... Viburnum opulus lodjapuu, viburni cortex. Zea mays mais, maydis stigmata et stylii. 6. Pladerjan a) taime nimetus ladina kees b) mis on droogiks c) droogi spetsiifiline farmakoloogiline toime d) peamised TA, millest selline toime oleneb e) mis aineterühma TA kuuluvad? a) Valeriana officinalis b) Rhizoma cum radicibus c) rahustava toimega e sedatiivse toimega d) valepotriaadid e) iridoidsete terpenoidide rühma +-7. Missuguste haiguste raviks ei saa ravimtaimi rakendada? 1) psühhiaatriliste haiguste ravis 2) lastehaiguste ravis 3) nakkushaiguste ravis 4) krooniliste haiguste ägenenud vormid Rakendatatkse???? 8. Purpureaglükosiidid ja lanatosiidid: a) mis toimeainete rühma kuuluvad b)missugustes
Saialill Eestis on levinum üheaastane liik (C. officinalis), mis armastab päikeselist kasvukohta ja millel on päikesena säravad kollased õied. Lehed on üldiselt mahlakalt rohelised, kuid esineb ka kollasekirjusid. Saialille võib näha kasvamas nii koduaedades kui ka prügimäel, ta metsistub üsna kergesti. Lill paljuneb isekülvi teel ning võib seetõttu muutuda ka segavaks umbrohuks teiste kultuuride kasvatamisel. Korjamine ja kuivatamine Saialill õitseb tavaliselt juunist oktoobrini. Kui aga korralikult hooldatud taimedelt
56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69. keskmine teeleht (Plantago media) L. Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71
PEREKOND: ussikeel (Echium) ussikeel (Echium vulgare) PEREKOND: lõosilm (Myosotis) põld-lõosilm (Myosotis arvensis) SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara) SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum) PEREKOND: mailane (Veronica)
Iris sibirica Iris pseudoacorus (mõlemad Eestile looduslikud liigid) o Perekond Gladiolus . gladioolid Gladiolus imbricatus kuremõõk Eesti looduslik kaitsealune taim o P Crocosmia kaeralill o P Crocus krookused Crocus sativus safrankrookus Sug Asparagales asparilised o Tavaliselt mustade seemnetega kupar või heledate seemnetega mari o Asparagus officinalis spargel Noored võrsed on söödavad o Convallaria majalis maikelluke ehk piibeleht Vili on mürgine mari, seemned valged, ei sisalda fütomelani Sug Alliaceae laugulised o rohttaimed, tihti sibulatega Lehed: kodarikuna või näiliselt vahelduvad, rööproodsed Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine), kandelehtedega tipmise sarikõisiku alusel
http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature= related Peajalgsed · Lahksugulised Isased asetavad kombitsa abil seemnerakud emase mantliõõnde Munade viljastamine toimub emase munemise ajal Valvavad ja kaitsevad mune Pärast järglaste koorumist vanemad surevad Seepia Harilik seepia: Sepia · Tindikala (5 sek. -5500l paagitäis vett) officinalis Heidab kalaparve tindipilve ja püüab kalu "sogases" vees Jätab vaenlase jaoks endakujulise tindiloigu, muutub ise heledamaks ja põgeneb · Toiduks väiksemad kalad ja ujuvad selgroogsed · Kümme kombitsat · Ööloom, päeval varjub ja muudab pidevalt värvi http://www.youtube.com/watch?v=__XA6B41SQQ&feature= related Kalmaarid · 10 kombitsat · Silma ehitus sarnane inimsilmale · Saagi püüdmiseks kasutab samuti oma tindipauna
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus
vegetation 5. Natural dystrophic lakes and ponds 6. Semi-natural dry grasslands and scrubland facies on calcareous substrates (Festuco-Brometalia) (* important orchid sites) 7. Fennoscandian lowland species-rich dry to mesic grasslands 8. Hydrophilous tall herb fringe communities of plains and of the montane to alpine levels 9. Northern boreal alluvial meadows 10. Lowland hay meadows (Alopecurus pratensis, Sanguisorba officinalis) 11. Fennoscandian wooded meadows 12. Active raised bogs 13. Degraded raised bogs still capable of natural regeneration 14. Transition mires and quaking bogs 15. Depressions on peat substrates of the Rhynchosporion 16. Alkaline fens 17. Western Taïga 18. Fennoscandian herb-rich forests with Picea abies 19. Coniferous forests on, or connected to, glaciofluvial eskers 20. Fennoscandian deciduous swamp woods 21. Bog woodland 22
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16
Võnk-kastevars http://en.wikipedia.org/wiki/File: Luzula pilosa https://facultystaff.richmond.edu/~jhayden/la Melampyrum_pratense_- ndscape_plants/ornamental_grasses/ornam _3_(2005_07_19).jpg ental_grasses_2009.html – leseleht Maianthemum bifolium – kilpjalg Pteridium aquilinum – harilik mailane Veronica officinalis – seenlill Monotropa hypopitys Kilpjalg http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/kilpjalg.htm Leseleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim /leseleht.htm Samblarinne • hästi arenenud samblarindes on tavalised: – harilik palusammal Lehviksammal
Rahustava mõju tõttu aitab peavalu ja migreeni korral. Vedelikke väljutav, veresooni laiendav. Omab krampe lõdvestavat ja valuvaigistavat toimet. Sobib reuma, hingamisteede häirete, kõrvavalu, põskkoopapõletike raviks. Alandab vererõhku ja vaigistab südamekloppimist, parandab seedimist. Suurepärane õli massaažiks pingeis ja valutavate lihaste soojendamiseks ja lõdvestamiseks. Ei tohi kasutada raseduse ajal. Rosmariin (Rosmarinus officinalis) – Kasutatakse peavalu leevendamiseks, stimuleerib kesknärvisüsteemi, kaotab väsimuse, värskendab mälu, stimuleerib mõtlemise selgust, normaliseerib ainevahetust ja vereringet. Aitab üle saada väsimusest ja raske haiguse järgsest nõrkusest, annab energiat, tõstab vererõhku, lõdvestab lihaseid, suurendab vastupidavust ja eneseusku ja tõstab hemoglobiini sisaldust veres. Sobib reuma ja
1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad
Värv heleroosa ning pungad on tu Kõrgus: 120 cm Kasvukuju: võib kasvada suureks põõsaks Õitseaeg: algab juunis Vastupidavus: palju vastupidavam kui pealtpoolt paistab. Eestis vajab kergemat talvekatet 'Tuscany' Päritolu: teadmata Õied: pooltäidetud, lamedad, tumedad karmiinpunased; kuldkollased, väga dek Kõrgus: ca 90 cm Õitseaeg: juunis-juulis Vastupidavus: keskmine, peab tormile ja vihmale hästi vastu. 'Officinalis' Apteekriroos Päritolu: üks roosidest, keda ristisõdalased tõid endaga kaasa om Õied: pooltäidetud,karmiinpunased, vahel valge joonega. Tolmuka Kõrgus: ca 100 cm Kasvukuju: tihe kindel põõsas, kes meeleldi moodusab juurevõsus
veetase võib mõõdukalt kõikuda, maa ei tohi läbi külmuda (või vaid väga vähesel määral), kaldataimestik peaks olema rohke, vesi vähese soolade ja lubjasisaldusega ning reaktsioonilt lähedane neutraalsele jne. 5 2. AJALUGU Apteegikaani kirjeldas esimest korda Carolus Linnaeus 1758. aastal oma suurteoses Systema Naturae. Hiljem on välise morfoloogia alusel liigi sees eristatud mitu vormi. Neist tuntumad on f. officinalis, keda on eri keeltes kas kasutusviisi või leiukohtade järgi nimetatud nii ungari või krasnodari kui ka lihtsalt apteegi- ja apteekrikaaniks, ning f. medicinalis (ka f. serpentina) ehk ravikaan, ka saksa või ukraina kaan. Peale nimetatute on teada mitu lokaalset apteegikaani värvusvariatsiooni. 6 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME Kaanide kasutamine mitmesuguste haiguste ravimisel ulatub kaugesse minevikku.
ja roomlased. Vürtsi- ning ravimtaimena oli ta tuntud ka keskaegsetes kloostrites. Kasutatakse kala- ja lihatoitudes, marinaadides, õunatarretistes, uluki- ja linnulihapraadides, muna-, juustu-, herne-, oa- ja kartulitoitudes, seeneroogades, ürditees, pitsades ja pastades. oma meeldiva, vürtsiselt magusavõitu maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Rosmariin ladina k:[ Rosmarinus officinalis L. ] Päritolu: Vahemeremaadelt Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpõõsas. Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Kasutatakse tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks
Seepia Seepia ehk tindikala (Sepia) on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Varem arvati nad kümnehaarmeliste seltsi (Decapoda), millele aga nüüdisaja süstemaatika järgi on antud ülemseltsi staatus Decapodiformes, kust eraldi seltsina on eristatud Sepiida, kuhu kuulub ka perekond seepia. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tuntuim seepia on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. seepia - (tindikala) kuulub peajalgsete sugukonda. Atlandi idaosa ja Vahemere kõige levinum liik on harilik seepia (Sepia officinalis), kes võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks. Seepia ümar keha sobib hästi täitmiseks
(Salvia splendens) ja dekoratiivsete lehtedega kirju salveid (Salvia horminum). Hõlpsaim viis nende kasvatamiseks on seemnetest. Külvid teostada varakult taimede ettekasvatamiseks. Hiljem tõusmed pikeeritakse, istutatakse pottidesse või kastidesse ning kui öökülmade oht on möödas, võib taimed istutada kasvukohale suvelillede peenras või mõnele teisele sobivale istutusalale. Aedsalvei [Salvia officinalis] on Vahemeremailt pärinev helelillade, siniste või valgete õitega poolpõõsas, on paljudel maadel kultiveeritav ravim-, korje- ja maitsetaim. Teda kasvatatakse peamiselt eeterliku õli saamiseks (lehtedes on seda kuni 2,5%; õli peamised koostisosad on tsineool, tujoon ja borneool). Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul.
29 Beta vulgaris subsp. esculenta var. rubra 30 Tetragonia tetragoniodes 31 Cucurbita pepo L. var. giraumonas 32 Citrullus lanatus 33 Lycopersicon esculentum 34 Carum carvi 35 Vicia faba 36 Daucus carota L. subsp. sativus 37 38 Cucumis 39 Brassica napus L. em. Metzg. subsp. napobrassica 40 Zea mays L. subsp. mays Saccharata rühm 41 Cucurbita pepo 42 Pastinaca sativa 43 Spinacia oleracea 44 Ocimum 45 Borago officinalis 46 Foeniculum vulgare 47 Phaseolus vulgaris 48 Physalis 49 Hyssopus officinalis 50 Pimpinella anisum 51 Rumex acetosa 52 Coriandrum sativum 53 Nepeta cataria 54 Nigella 55 Rosmarinus officinalis 56 Lavandula angustifolia 57 Artemisia dracunculus 58 Artemisia absinthium 59 Origanum vulgare 60 Portulaca oleracea 61 Thymus vulgaris 62 Majorana hortensis 63 Mentha × piperita
oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Palderjanijuur • Palderjan (Valeriana officinalis) võitleb edukalt unehäiretega. Apteegis on saadaval mitmed palderjanil põhinevad preparaadid. Võite ka ise palderjani korjata ja sellest teed keeta. Palderjanil on sakilised lehed ja roosad õied, taim õitseb juuli-augusti vahel. Palderjani kõige kasulikum osa on juur, mida korjatakse sügiseti ja tarvitatakse kuivatatult. • Tee jaoks peenestada kaks teelusikatäit palderjanijuurt, kallata tassi keeva veega üle, viis minuti kaetult seista lasta ja kurnata
hekkidena, lamanduvad vormid kasvavad aga küngastel. Toitude maitsestamiseks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti väikeses koguses. Sobib eelkõige lihatoitudele, samuti tomati-, seene-, riisi- ja munaroogadele. Vesileotis omab toniseerivat, põletikuvastast, sapivaevusi leevendavat ja valuvaigistavat toimet. Rosmariini vesileotisest tehakse ka vanni ja kompresse närvipõletiku ja külmetushaiguste korral. Sidrunmeliss: Sidrunmeliss (Melissa officinalis) on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. See mitmeaastane rohttaim on pärit Araabiast, kus levinud mitmele poole maailma kultuurtaimena. Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Soovitatav kasvatada ühel kohal 3-5 aastat, paljundatakse seemnetega ja puhmiku jagamise teel. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale peale öökülmade möödumist. Kogu taim on sidrunilõhnaline. Lehti ja ürti kogutakse enne õitsemist värskelt ja kuivatamiseks.
Belemniidid on väljasurnud peajalgsed, kes elasid Karbonist Kriidi lõpuni. Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi. Sisekojalised sarnanesid nüüdisaegsete kalmaaridega, nende koonilisi sisekodasid kutsutakse rahvapäraselt kuradi sõrmedeks. Sisemine koda säilitas oma ürgse kambriteks jaotunud koonuse kuju. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tema lähisugulased on ka näiteks laevukesed (Nautilus) ja paberlaevukesed (Argonauta). Seepia ehk tindikala (Sepia officinalis) on loomade perekond limuste hõimkonna peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Nende perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiad elavad väga soolaste merede pelagiaalis. Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi.
Aniis A 15-25 C 21-28 päeva Arbuus 3 25 C 7 päeva mai Avamaale Ida- varjulill Asperula orientalis A V 10 C 30-42 päeva Suur värihein Briza maxima A 20-22 C 10-12 päeva Harilik saialill Calendula officinalis A 20 C 10-14 päeva Harilik rukkilill Centaurea cyanus A 18 C 14-20 päeva Aed-varesjalg Consolida ajacis A 10 C 18-25 päeva Kolmevärviline kassitapp Convulvulus tricolor A 21-27 C 5-14 päeva Harilik kosmos Cosmos bipinnatus A 18 C 8-14 päeva Kuldlilled Dimorpotheca A 15 C 7-14 päeva
hingedele vett. Teise seletuse kohaselt on punane rind pärit sellest, kui punarind püüdis Kristuse ristist naelu välja tõmmata, kuid sai torgata. Punast värvi taimed Paljud taimed on värvilt punased, et ligi meelitada tolmeldajaid putukaid. Nende värv kajastud tihti ka taimede nimedes. Nõnda on "punase" nimega näiteks pune (Origanum vulgare), punane aruhein (Festuca rubra), punane leeder (Sambucus racemosa), punand (Fumaria officinalis), liht-naistepuna (Hypericum perforatum) ja punane tolmpea (Cephalanthera rubra). Leidub aga ka punaseid sambliku- (punakas rähksamblik) ja seeneliike (punakas maatäht ja punajalg-kivipuravik). Mõnede taimede punane värvus kajastub ka sümboolikas. Näiteks sümboliseerib granaatõuna oma punase värvi tõttu päikest, elu ja verd. Moonid sümboliseerivad aga surmaund. Rahvapärimuse kohaselt olevat Waterloo lahingus hukkunute verest võrsunud tuhandeid punaseid moone.
Sugukond: kanarbikulised (Ericaceae) Mitmeaastane igihaljas 1060cm Kasutatakse söödana, ravim ja kõrgune kääbuspõõsas. meetaimena. Eluiga kuni 22 aastat. Väga väikesed lehed. Õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Õied on lillakad ja väga nektaririkkad. Viljad valmivad septembris. Valguslembene. Vajab kuiva happelist mulda. Liivastel aladel sobib iluaedadesse, aretatud rohkesti kultuursorte. Harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) Sugukond: karelehelised (Boraginaceae) Mitmeaastane puhmikutena kasvav Nakatub kergesti jahukastesse. 1535cm kõrgune ühekojaline Dekoratiivne varakevadest rohttaim. augustini. Kasutatakse Püstised varred kaetud karvakestega. rahvameditsiinis. Õitseb aprillis, mai alguses. Puhkemisel on õied roosad, hiljem lillakad. Vili (pähklike) on kaetud magusa lisemega abivahend sipelgatega levinemisel.
· Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. · Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. · Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. · Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Seepiad · Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). · Harilik Seepia elab Vahemeres ja Atlandi idaosas. · Ta kasvab kuni 25 cm pikkuseks, lame keha on ovaalne või ümar, nagu kõikidel seepialiikidel. · Külgi palistavad uimed. · Saagi haaramiseks mõeldud kaks kombitsat on pikad, ülejäänud haarmed on oluliselt lühemad. · Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja.
konserveeritult. Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. 7 Peajalgsed Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja. Veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. Peajalgseil on suhteliselt suur aju ja keerukas närvisüsteem. Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgseil on suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad väga hästi. Maitset tunnevad nad kombitsatega. Toituvad peamiselt kaladest. Peajalgseil on tumedat pigmenti tootev tindinääre, mille juha avaneb tagasoolde
Kalmaari tinti kasutatakse Makaronide värvimiseks ja maitsestamiseks. Nt Hispaanias on populaarne 'calamares en su tinta'-nimeline roog (Kalmaarid omas tindis). Hisp.k. calamar, it.k. calamaro, rootsi k. kalmar, soome k. kalmari. 13 5.3 SEEPIA Seepia (tindikala) kuulub peajalgsete sugukonda. Atlandi idaosa ja Vahemere kõige levinum liik on harilik seepia (Sepia officinalis), kes võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks. Seepia ümar keha sobib hästi täitmiseks. Täidisena kasutatakse Riisi või leivalõike, mille hulka on segatud maitserohelist, Vürtsid, Rosinaid, Piiniaseemned ja teisi lisandeid. Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga. Seepiat võib kasutada samades retseptides mida kasutatakse ka teiste peajalgsete puhul. Eriti väikesed tindikalad, kääbusseepiad on väga maitsvad friteeritult
Casus Singularis Pluralis Nom. Morbus gravis (II, III) Morbi graves Taraxacum officinale Taraxaca officinalia `harilik võilill' Meatus acusticus Meatus acustici `kuulmekäik' (IV, II) Singultus frequens Singultus frequentes `sage luksumine' (IV, III) Species rara `haruldane Species rarae liik' (V, I) Gen. Morbi gravis Morborum gravium Taraxaci officinalis Taraxacorum officinalium Meatus acustici Meatuum acusticorum Singultus frequentis Singultuum frequentium Speciei rarae Specierum rararum Kordamiseks 1) Ladina keeles [ä] häälikule vastab diftong ... 2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja ... 3) [k] häälikut märgitakse ... tähega. 4) [f] tähistatakse f ja ... 5) Sõna spatium hääldatakse ... 6) Ti-d peale s, x hääldatakse ... 7) [kv] kirjutatakse ...
27. Rõõneskarpe on väga erinevaid värve, nende värvus sõltub neid kaetatuva korallide ja vetikate värvusest. 28. Peajalgsete keha jaguneb peaks ja kereks 29. Kõikidel peajalgsetel on peas mitu kombitsat õige 30. Peajalgsed elavad meres 31. Koda puudub kõikidel peajalgsetel vale 32. Peajalgsed ujuvad tagaots ees 33. Seepiatel on uimed keha külgedel 34. Kõik peajalgsed on röövloomad õige 35. Tindikalaks nimetatakse Sepia officinalis seepia 36. Missugusel peajalgsel on väliskoda? O. Nautiloidea laevukesed birgit 37. Missugusel peajalgsel on kõige rohkem kombitsaid? O. Nautiloidea laevukesed birgit 38. Missugused peajalgsed on kõige kiiremad ujujad? SbO. Oegopsida kalmaarilised 39. Missugused peajalgsed on võimelised lendama? 1) lendkalmaar Stenoteuthis sp., 2) Todarodes pacificus Jaapani lendkalmaar 40. Kalmaarid kuuluvad seltsi decapoda 41
korral. Raudrohul on soole ning kuse- ja sapiteede silelihaseid lõdvestav, sapieritust suurendav, kõhugaase vähendav, vererõhku alandav, söögiisu äratav ning ainevahetust ja menstruatsiooni korrastav toime. Raudrohu-preparaadid hoiavad ära neerukivi, suurendavad piimaeritust ja panevad higistama. Raudrohi on vastunäidustatud (välja arvatud segudes) trombisoodumuse ja ülihappesusega gastriidi korral. Harilik saialill Calendula officinalis Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini
Oma kodumaal, Aafrikas omab ta õnne tähendust, ning ilma gladioolita ei tominud seal ühtki pidustust! TÖÖLEHT MIDA ON LILLEL KASVAMISEKS VAJA? ÜHENDA JOONE ABIL VAJAMINEVAD ASJAD LILLEGA. MIS/KES ON PILDIL? NIMETA 1.3 Harilik saialill Harilik saialill (Calendula officinalis) on korvõieliste sugukonda saialille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Hariliku saialille looduslikuks levilaks on Euroopa. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. On vähenõudlik taim, mis kasvab edukalt ka poolvarjus. · Mahlaka, harunenud ja hästi lehistunud varrega
Средиземноморским климатом, например, в Северной Европе и Северной Америке. 2.26 Спаржа (Spargel) - род растений семейства Спаржевые; известно около 200 видов, рассеянных по всему свету, преимущественно в сухом климате. Наиболее распространённый вид Спаржа лекарственная (Asparagus officinalis). Одни виды спаржи — травы, другие — полукустарники, развивающие подземное корневище и надземные более или менее ветвистые стебли, у многих видов ползучие. Верхние 21 части ростков спаржи (около 20 см) используются в кулинарии
sanguineum) mõru vahulill (Polygala vahulill (Polygala) vahulillelised (Polygalaceae) amarella) liht-naistepuna (Hypericum naistepuna naistepunalised (Hypericaceae) perforatum) (Hypericum) harilik nurmenukk (Primula nurmenukk (Primula) nurmenukulised (Primulaceae) veris) valge madar (Galium album) madar (Galium) madaralised (Rubiaceae) harilik imikas (Anchusa imikas (Anchusa) karelehelised-korvõielised officinalis) (Boraginaceae) harilik käbihein (Prunella käbihein (Prunella) huulõielised (Lamiaceae) vulgaris) külmamailane (Veronica mailane (Veronica) mailaselised chamaedrys) (Scrophulariaceae) harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae) patula) (Campanula) kanarbik (Calluna vulgaris) kanarbik (Calluna) kanarbikulised (Ericaceae)
Aedfloks ehk aed-leeklill (http://www.bulbsdirect.com/index.php?/Perennial-Plants- Phlox) Joonis 42. Aedfloks ehk aed-leeklill Kasutatud kirjandus: Hortes. Aedfloks ehk aed-leeklill. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aedfloks-ehk-aed-leeklill. 10.09.2013. Seemnemaailm. Aed-leeklill (aedfloks) Phlox paniculata. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11381. 10.09.2013. 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria) Konkreetne liik: harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) (joon. 43, joon.44) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madalam puhmik. Lehed: varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4-7 cm, laius 1-2,5 (5) cm Õied või õisikud: õied paiknevad kobaras varrelehtede kaenlas. Õiekate koosneb liitlehisest õiest ja kroonist. Õietupp on torujas, viiehambulise servaga. Õied algul punakad, hiljem lillakaspunased
Kliiniliselt tõestatud toode. Tabletikuur: Kestus mitte vähem kui 4 kuud, siis paus 1-2 kuud ja seejärel korrata uut ravikuuri. Päevane annus: 1 tablett 2 korda päevas. Macushield koostis: Meso-zeaksantiin (10mg), luteiin (10mg), zeaksantiin(10mg). http://www.epl.ee/news/melu/tablett-suhu-ja-silmad-korda.d?id=65023004 BLUE BERRY Mustikamarjade (Vaccinium myrtillus L.) ekstr. 5:1400 mg Ravimtaime harilik silmarohi (Euphrasia officinalis L.) ürdi ekstr. 5:1 200 mg Kõrge peiulille (Tagetes erecta L.) õielehtede ekstrakt 10% luteiini 100 mg (10 mg luteiini) Viinamarjaseemne (Vitis vinifera L.) ekstr. 25:1 40 mg http://www.apteekonline.ee/product_details/nagemine/tl20_blue_berrymustika_tbl_n120& sheet=2&prev=139 KOKKUVÕTE Kindlasti võib ka optometrist kohata vastuvõtul patsiente, kellel on vanusega seotud
ja sureb, õitsemine väheneb ja põõsa välimus muutub. Kasvukoha nõuded: kobe päikeseline, lepib ka poolvarjus kuid avatud kohas, parasniiske ja huumusrikas muld Kasutamine haljastuses: murusse soolotaimena ja rühmana, segapeenrasse ning kõrgeks ääristaimeks, taustataimeks Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aedfloks-ehk-aed-leeklill 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria) Konkreetne liik: harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madalam puhmik. Lehed: Varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4¼7 cm, laius 1...2,5 (5) cm. Juurmised lehed arenevad alles õitsemise ajal (vahel hiljemgi), need on pikarootsulised (kuni 10 cm), hõredalt karvased, enamasti veidi südaja alusega. Pikkus 5...2 cm ja laius 2...5 (7) cm.
Keev vesi valatakse lehtedele ja lastakse 5-10 minutit tõmmata ja siis kurnatakse. Juuakse 3 tassi päevas. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju. Apteekides on saadaval nn. piparmündi tilgad. 15 tilka veega annab samasuguse toime, kui teed juues. Piparmündi lehti kasutatakse ka köögis maitseainena lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes. 2.4.3. Harilik saialill (Calendula officinalis) Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt
709x&id=7143(07.01.2017) Odio, M., Thaman, L. (2014). Diapering, Diaper Technology, and Diaper Area Skin Health. Pediatric Dermatology 31: 9-14. doi: 10.1111/pde.12501 https://www.ineip.org/sites/default/files/field/resource/attachments/pde12501.pdf (18.04.2017) Panahi, Y., Sharif, M. R., Sharif, A., Beiraghdar, F., Zahiri, Z., Amirchoopani, G., Marzony, E. T., Sahebkar, E. (2011). A Randomized Comparative Trial on the Therapeutic Efficacy of Topical Aloe vera and Calendula officinalis on Diaper Dermatitis in Children. The Scientific World Journal 2012. doi:10.1100/2012/810234 https://www.researchgate.net/publication/224980031_A_Randomized_Comparative_Trial_ on_the_Therapeutic_Efficacy_of_Topical_Aloe_vera_and_Calendula_officinalis_on_Diap er_Dermatitis_in_Children (10.11.2016) Sakka, E. A., Abdulrhman, M., Shehata, H. I. (2013). Comparison Between Topical Application of Honey, Bees wax and Olive Oil Propolis Extract and Nystatin for Treatment
Rohurinne: on sõltuvalt peeneselise mullakihi tüsedusest ja veereziimist varieeruv. Tüüpilised liigid on: lubikas (D), vesihaljas tarn (K), ürt-punanupp, hirsstarn, võnk-kastevars, 12 kortsleht, angerpist, tedremaran, peetrileht, lillakas, lamba-aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar. ÜRT-PUNANUPP Nimi: Sanguisorba officinalis, tõlkimisel saame sanguis veri, sorbeo imen; parkhappeid sisaldavat risoomi tarvitati verejooksu vaigistava vahendina. Ofitsinaalne, s.o. ravimtaim (ladinakeelsest sõnast officina apteek). Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim eelistab lubjapinnasega niitusid, põõsastikke, nõlvu, metsa- ja sooservasid. Tugeva, puitunud risoomiga, 30 cm 1 m kõrge püsik püstise, soonilise, haruneva varrega
Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Viburloomade ehitus: iseloomulik viburi (liikumisorgan) olemasolu; püsiv kehakuju, mis on tingitud ektoplasma välisest kihist moodustunud pelliikulast. Mõned viburloomad, kelle pelliikula on väga õhuke, võivad ka oma kehakuju muuta. Olemas üks v mitu tuuma. Käsnade näited: Tavaline pesukäsn (Spongia officinalis), klaaskäsn, sarvkäsnalised jne. 13. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Mageveekäsnad: järvekäsn (Euspongilla lacustris), jõekäsn (Ephydatia fluviatilis ); järvekäsn võib esineda nii põõsasja kui ka koorikutaolise vormina; elavad kinnitunult (nt roovartele, kividele jne); käsna pinnal okised (lubjast), mesoglöas lisaks sarvainest niitide võrgustik. Loeng: ainuõõssed 14
maksa-, sapiteede-ja kõhunäärmehaiguste, ülihappesusega gastriidi, koliidi, enterokoliidi, radikuliidi, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral, eriti hinnatud on need preparaadid aga oksalaatneerukivide puhul. Välispidiselt tarvitatakse neid ekseemi, stomatiidi, angiini ja allergianähtude puhul ning haavade, haavandite, põletuse ja silmade loputamiseks, samuti kuumade mähiste tegemiseks radikuliidi, reumatismi, podagra, põrutuse ja luumurru ravimisel. Harilik saialill Calendula officinalis Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt
Harilik keerispea Peajur paljude külgjuurtega, enamik kuni 15 cm kihis. Surub umbrohte Phacelia tanacetifolia hästi alla. Hea toitainete püüdja. Ei kanna haigusi edasi. Järelkultuurina hea oale ja hernele (nende haiguste tõrjeks) Tatar Hea umbrohutõrje (ka orasheina). Kiire kasvuga. Tugeva juurega. Fagopyrum esculentum Saialill Tõrjub nematoode, teeb mulla kobedaks. Calendula officinalis Päevalill Kobestab sügavalt mulda (juured kuni 1,5-2 m). Vajab paju vett. Helianthus annuus Enne hernest, kartulit. Peale maasikat ja kapsast. Mitte enne kurki, paprikat, salatit, sellerit. Kogub mullast raskemetalle. Tagetes Vähendab nematoode. Köögivilja ja rooside vahele. Vähendab rooside nn Tagetes sp. väsimust. Hea kartuli, porgandi porru ja tomati vahele.
Ogad on tihti keerdunud ja torkavad looma naha sisse, kui see on taime puudutanud. Ogad võivad torgata looma suud ning murduda, jäädes sügavalt loomasse ja tekitades kaua valusid. Need kaitsevahendid on eriti tähtsad noortele taimedele, mis on väikesed ja kergesti kättesaadavad. Paljud taimtoidulised putukad on nii väikesed, et nad võivad liikuda ogade ja astelde vahel. Et neid eemal hoida, on taimedel mikroskoopilisi karvakesi. Hariliku salvei (Salvia officinalis) lehed on kaetud tuhandete peente karvadega, mis segavad putukat sattumast lehe pinnale. Mõnel karvakesel on kleepuv ots, mis ei lase putukal ringi liikuda. 1.3.) kõrvetamine kõrvenõgesed on kaetud kõrvekarvakestega, mis läbivad teda puudutava looma naha. Igal karvakesel on alusel kõrvekarva rakk, mis sisaldab vakuoole kõrvetava ainega. Kui karvaots murdub, süstitakse mürk haava, mis tekitab kohest valu. 2) hoiatuskuju, ähvardav käitumine. 3) anabioos (kr
annaabi.ee 
