Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
patsient, patsienti, professioon, kõiv, õenduse, kolleegide, silmis, kesksed, nendest, hindavad, ravile, kokkupuude, toetama, astuks, murest, murtud, patsiendid, turvatunne, perele, kindlustunnet, paluda, tervishoiutöötaja, kohtab, austus, suutma, valikus, julged, kultuuridel, õppinud, patsiendiga, omavahelised, arusaamatused, haigustest, parimatSelle alla võiksid minna õpetused ja soovitused tervislikust toitumisest ja eluviisi järgimisest. Suur roll on õel ka ühiskonnas tervikuna ja see on hästi väljatoodud Õe Eetika Koodeksis: koos teiste ühiskonna liikmetega osaleb inimese tervist edendavate ja säilivate sotsiaalsete probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ning elanikkonna heaolu tagamisel (Õe eetika koodeks). Õendusteadus toetub neljale valdkonnale, mis on ka õenduse kesksed mõisted: inimene, tervis, keskkond, õendutegevus. Inimene Iga inimene on kordumatu ja ainulaadne. Elukaar, elutee ehk elukäik on sama ainulaadne ja kordumatu nagu inimene ise, ja see on omane igaühele. Aga hoolimata sellest põhivajadused ja elukaare perioodid on kõikidel ühesugused. Erinevad õendusteoreetikud on inimese mõisted ka erinevalt defineerinud.Kultuuri teooria järgi on inimene kultuuriline olend, hooliv ning võimeline muret tundma teise inimese heaolu ja
väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjanduses on termininit mudel sageli kasutatud ka teooria tähenduses. Selles artiklis on mõlemat terminit kasutatud
asuvatele meeskonnaliikmetele. Siit saab vajaduse korral meelde tuletada või õppima asumisel juhendiks võtta, missugused nansid on olulised ja mida tuleb oma tööd tehes silmas pidada. Antud diplomitööks pstitatud eesmärgid ja uurimislesanded said täidetud. SUMMARY SISUKORD 1.SISSEJUHATUS Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2007. ja 2008. aasta aruandest selgub, et 2006. aastal viibis lasteintensiivravi osakonnas 260 ja 2007. aastal 291 patsienti. 2007.aastal moodustasid neist 53,4% vastsündinud, 18,6% imikud, 7,6% väikelapsed ja 20,6% lapsed. Kõikidest patsientidest 2/3 vajas intubeerimist. Keskmine intubeerituna viibimise aeg oli üks nädal. Siit lähtub, et suure osa lasteintensiivravi õdede tööst moodustab töötamine intubeeritud lastega. Lapspatsiendi intubatsioon, õendusabi ja ekstubatsioon on sarnane samade protseduuridega täiskasvanutel, kuid laste puhul tuleb arvestada teatud erinevustega. Näiteks hingamisteede
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04
Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki. Tänavad on ju nii libedad! Viidi kohe operatsioonile. Ei tea, kas saangi enam jalgadele. Mare: Ikka saate. Aga kui vana te, Virve, olete? Virve: Juba 72.
Filosoofia loob õdedele baasi ja oskused olla aktiivsed tuleviku kujundamisel, mitte jääda ootama, et keegi midagi ära teeks, vaid ise sündmusi ette nähes või uurides juba toimunut. Õendusalased teadmised Vastuse otsimine küsimusele „Mida õed teevad?“ on erinevatel tasanditel - klinitsistid, administraatorid, uurijad ja teadlased - selle üle vaielnud, et ühiskond ja teised distsipliinid mõistaksid paremini õenduse olemust ja õenduspraktikat. Enamus tegevustest nagu toimingud jne. on mitte-õdedele arusaadav, osa aga mitte: „olla kohal“ , „olla seal“, „enese terapeutiline kasutamine“, „empaatiline mõistmine“, „inimese kui terviku eest hoolitsemine“, „hoolitsemine/hoolimine“, „teadlikkuse laiendamine“. Sellest vaatenurgast lähtuvalt sisaldab õendusabi oluliselt rohkem komponente, mis nõuavad tähelepanu. Õdede teadmised on need, mis eraldavad neid teistest erialadest ja
Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms. Hospitaalinfektsioon (HI) ehk nosokomiaalsed infektsioonid on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist.
tarbimisega on välja kujunenud harjumus ja ravimi ärajäämine võib esile kutsuda deliiriumiga sarnase pildi. Pikaajalise bensodiatsepiinrea preparaatide kasutamise järsk ärajätmine võib põhjustada krampe, isegi ,,status epilepticuse". · Parasomniad vanuritel on unesrääkimine, uneskäimine, norskamine. Parasomniaks võib lugeda ka Cluster-peavalu ja kroonilist paroksümaatset hemikraaniat. Vanur võib unenäo ajal vägivaldselt käituda. Patsient võib vigastada ennast või abikaasat. · Uneapnoesümptomi all kannatava patsiendi suuõõnt peab uurima istuvas asendis ja selili asendis. Tunnused häälekas ja katkev norskamine, rahutu ööuni, öine higistamine ja päevane väsimus. Vererõhk on sageli kõrge, ka ärrituvus ja hootine vägivaldsus on tavalised sümptomid. Paljud patsiendid ärkavad öösiti korduvalt, et istuda voodi äärel või minna tualetti
staatusel. Erakorralise meditsiini tehnik ei kasuta omandatud professionaalseid oskusi kunagi üheski ettevõtmises, mis võiks kahjustada üksikisiku ega ühiskonna heaolu. Erakorralise meditsiini tehnik hoiab saladuses kogu erialase tööga teatavaks saanud konfidentsiaalse sisuga informatsiooni, kui seadus ei kohusta seda avaldama. Kodanikuna austab erakorralise meditsiini tehnik seadusi ja hoiab kõrgel kodanikuväärikust, professionaalina tegutseb ta koos kolleegide ja kaaskodanikega kõigile inimestele tervishoiu parema kättesaadavuse nimel. Erakorralise meditsiini tehnik peab tõstma oma professionaalset taset ja üles näitama hoolt oma kolleegide erialase taseme hoidmise eest. Erakorralise meditsiini tehnik peab teadma oma vastutust erialastandardite ja koolitusnõuete täitmise eest. Erakorralise meditsiini tehnik kannab vastutust oma professionaalse tegevuse ja erialase
kellegi poole pöördumist. Kuidas kohanemiskätumine saab alguse. Märgistamise teooria- missugune on kultuuriline keskkond, kus see käitumine toimub. Ühiskond märgistab staatuse, või sündmuse- positiivseks, või negatiivseks. Oleneb, milline on sotsiaalne grupp, kuhu kuulutakse. Märgistajaks on Ekspert (arst) määrab diagnoosi, paneb prognoosi. Põhineb normidel. Haige, kas nõustub, või mitte. Suchman'i mudel- 1. Kuidas läbi aja kujuneb suhe arstiga. Sümtomite kogemise aeg- patsient märkab, et midagi on valesti (füüsiline, kognitiivne, emotsionaalne tasand) 2. Eeldus haige rollist, otsitakse ise võimalusi hakkama saamiseks. Otsitaks ekinnitust enda haige rollile. 3. Arstiabi etapp otsutatakse otsida meditsiinilist abi. 4. Sõltuva patsiendi etapp antakse kontroll asrtile. 5. Taastumise etapp- loobub haige rollist. Normaalsed funktsioonid taastuvad. Haiguskäitumist mõjutavad tegurid I Eelnev kogemus/haiguskogemus
Nt Koreas: nt „vanaisa“ ütlemiseks on 10 sõna olemas, Eestis vb 2-3 võimalust, ehk neis erinevad keeled selles Individualismis on raske multikultuursust juurutada, kollektivistlikus muretsetakse, et kas muulastel on okei siin olla vms ÕPPEMÄNG: skaala meetod ja sammude ette astumise mäng(kellegi teise rollis oled ja vastad küsimustele vastavalt kas on võimalik või ei ole võimalik) Ettevalmistus seminariks mis toimub 10. novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil
10 7. PEATÜKK Abistja ja nõustaja koostöö on nõustamise juures üks kõige olulisemaid aspekte. Kui nõustaja ja klient on omavahel loonud usaldusväärse suhte, siis edasine koostöö nende vahel sujub palju tõhusamalt ja nad saavad koos kliendi soovitud eesmärgi poole liikuda. Nõustamisel on eesmärk, lasta tekkida suhtle, mis võimaldaks inimesel kasutada nõustamist oma elus edasi liikumiseks. Mõned nõustajad küll kardavad, et abiotsja muutub nendest liiga sõltuvateks, tõsis eda võib küll juhtuda, kuid peab meeles pidama, et suhte loomine on nagu maja ehitamine- alati võib midagi valesti minna(McLeod, 2007;180). Nõustaja saab alustada kliendiga suhte loomist, siis kui nõustaja on valmis kuulama. Nõustamise oluliseks omaduseks on nõustaja poolne kuulamine. Oskust kuulata ei ole igal inimesel. Peamine omadus mis eristab nõustamissuhet teistest suhetest on see, et nõustaja kuulab(McLeod, 2007;181).
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J
Inimese käitumine on mõjutatud järgmistest teguritest: 1. Suhtumisest teatavasse käitumisviisi. Kas suhutmine võib olla omakorda uskumusega seotud. Kui on uskumus, et suitsetamine põhjustab vähki, siis see mõjutab minu uskumust. Uskumused võivad olla kas positiivse või negatiivse varjundiga. Võib olla ka vastuolus. Käitumise tuleneb suhtumiste üldmõju tulemusest. 2. Käitumine on mõjutatud subjektiivsete normide poolt. Kuidas hindavad minu käitumist teised olulised isikud. Millised on tesite oluliste inimeste ootsued. Nende kahe peamise teguri koosmõjul tuleb välja kavatsus. Ja kavatsusest kujuneb käitumine. Kui kavatsen lõpetada suitsetamist, on see seotud minu uskumisega suitsetamisesse. Terviseharjumuste muutmine 2 Planeeritud käitumise teooria (eelmise teooria täiendus) Selle teooria järgi eelneb käitumise muutmisele kontrolli tunnetus. See mõjutab käitumise muutmise kavatsust.
Ka väiksemad aspektid peavad olema kooskõlas eelnevalt õpituga. Vihkavad passiivselt pika perioodi vältel istumist. Ei suuda aktsepteerida infot, mis on vastukäiv või vastandub nende väärtuste ja tõekspidamistega. On ammutanud rikkalikult infot oma elukogemustest. Näited joobega seotud traumadest Purjus, sai autolt löögi, juhtunut ei mäleta. Lõi sõbrannat käega, nüüd ranne valutab ja turses. Juhtunust 2 versiooni, patsient ei soovi politseid; alguses sai kakluse käigus kannatada, hiljem kukkus. Alkoholijoobes jooksis üle tee (arvas, et jõuab enne autot). Löök tabas vasakut puusa, libises üle autokapoti sõiduteele. Mis juhtus 7-9aastastega? Jalgratta kokkupõrge mootorrattaga, laps kukkus rattalt ja libises asfaldl Nähes bussi, jooksis punasega üle tee keeravale autole ette Jooksis punasega üle Vilde tee ja kukkus vastu sõiduautot, mis pööras
üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille järgi tegija kavatseb toimida. Kant eitab, et moraalselt toimima paneb meid soov saada õnnelikuks. Moraaliseadus on meie enda sees. Kanti antropoloogia ütleb: Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. Eetika tarvilikud postulaadid: 1) vabadus ja vaba tahe 2) hinge surematus 3) jumala olemasolu Kanti arvates on inimeses sees olemas kalduvus kurjusele. Hea ja kurja vaheline võitlus on põhimõtteline.
kliendid tundunud seksuaalselt veetlevad, 76% naistel. 63% on tundud sügavaid süümepiinu. Alla 10% vastasid, et ülikoolis pole sellest neile üldse räägitud. Sonne, Pope, 1991: kliendid kes terapeudika seksuaalses suhtes olnud kaldusid näitama insesti või vägistamisohvritele sarnaseid reaktsioone, sealhulgas tugevat usaldamutest, reetmistunnet jne. Pope, Bouhoutsos (1986): 10 stsenaariumi, kuidas satutakse suhtesse · Rollivahetus: terapeudist saab patsient, keskenduma hakatakse nõustaja soovidele ja vajadustele · Seksuaalteraapia: terapeut esitab kliendile esitab seksuaalsust kui osa teraapiast · Terapeut tekitab kliendis sõltuvuse: paneb endasse kiindumuse · Uimastid · Vägistamine · Läheb asi käest ära · Terapeut jätkab kliendiga suhet väljaspool vastuvõttu · Hoia mind emotsionaalse toe tagamine · Tõeline armastus Kolmanda osapoole maksed:
Kultuuri mõju tervisele ja heaolule. Kultuur kui tervisemõjur Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks. • Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond • Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervist omandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika • Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust). Kultuuri mõju subjektiivsele heaolule: • Kontiinum individualismilt kollektivismile • Individualistlik ühiskond/kultuur pakub inimesele rohkem vabadust; keskmiselt kõrge subj. heaolu, kõrge rahulolu abieluga, kuid palju lahutusi, suitsiide ja kuritegevust; edukus toob au ja lugupidamist, kuid kaotusvalu on kibedam. • Kollektivistlik kultuur vähendab inimese vabadust, kuid pakub kaitset üksilduse ja
eneseabimeetodid on äärmiselt tõhusad; tõestusmaterjali, et need meetodid mõjuvad, on küllaldaselt. Te tunnete erilist rahulolu ja jõudu, kui suudate teha teatud asju, märkate, et neist on kasu, ning teate sisimas, et olete taas iseenda peremees ning suudate depressioonist võitu saada. Iseenda vaimujõu ja enesekindluse/enesehinnangu taastamine on depressiooni ületamise tähtis osa. Nendest eneseabimeetoditest on palju kasu ka inimestele, kes tegelevad depressiooni professionaalsete ravimitega. Kui olete õppinud depressiooni leevendama, suudate ennetada ka selle kordumist. I Depressiooni mõistmine 1. Mis on depressioon? Kui olete depressioonis, olete arvatavasti püüdnud oma tuju mitmel moel tõsta. Depressiooni on raske endalt lihtsalt maha raputada. Ebameeldivaid tundeid, väsimust, apaatiat ja
SEMINAR Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga" Rahvameditsiin Ülikool Arst Holistlik lähenemine Palju spetsialiste Spetsialist Amorfne Seadusandlus/regulatsioon Paternalism Patsient Patsiendisõbralik Anonüümsus Haigus Teaduspõhine Patsient valib Määratakse haigus Rahvaarstide raviriitus. · kogunemine ja tutvumine · haige veenmine arstija võimekuses · haiguse päritolu väljaselgitamine · haiguse otsimine ja eemaldamine · paranemisreeglite selgitamine · ravimite üleandmine · arstija tasumine, tänamine Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta. · loomulikud (infektsioonid, stress, õnnetusjuhtum, vägivald)
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Internet mängib selles suurt rolli. Fundamentaalsed küsimused kultuuri ja ühiskonna kohta on ülemaailmselt peaaegu võrdsed. Kodune välivaatlus, nagu mujalgi maailmas, oleneb antropoloogi professionaalsusest. Koduses keskkonnas aitab keele ja kultuuri tundmine. Samas on oma riigis raske probleeme näha. INTERPRETEERIMINE JA ANALÜÜS 1920ndate alguses valmistasid uurijad end ette kodus uuritava kultuuriga tutvumise kaudu. Nad teadsid veidi nendest kohtadest kuhu lähevad. Alatest tollest ajast on maailm dramaatiliselt muutunud. Suuremahulise eeltöö tegemine pole enam nii oluline. Samas oleks hea enne kodust lahkumist keelt õppida. ETNOGRAAFILINE OLEVIK JA TULEVIK Antropoloogilisi tekste kirjutatakse tavaliselt tulevikus. Antropoloogilised analüüsid keskenduvad tavaliselt sotsiaalsetele ja kultuurilistele suhetele mingis teatud olukorras. Ajalooline tasut on saanud järjest olulisemaks. ETNOGRAAFIA KIRJUTAMINE JA LUGEMINE
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikiv
Nahahaigused, allergia 6 3 Mõni muu raske haigus 4 10 Kokku 100 100 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003 Vägivalla ohvritel on mitteohvritega võrreldes oluliselt halvem tervislik seisund. 72% nendest omab mõnda pikaajalist tervisehäiret, mitteohvritest (kuigi nad on keskmiselt vanemad), on pikaajaline tervisehäire 61%-l. Võrreldes mitteohvritega kannatavad ohvrid sagedamini nägemis häiret, günekoloogiliste haiguste, kõhupiirkonna vaevute ja selja- ning kaelavaevuste all. Lisaks eespooltoodud tervisehäiretele kannatavad ohvrid sagedamini stressi, närvilisuse, depressiooni jms all. Kogetud vägivald mõjub ohvrite tervislikule seisundile, psüühikale, mõjutab nende
13 2.3 Antidepressandid Paljud inimesed, kes ihkavad suitsetamisest loobuda, ei tea, et võõrutamisnähtude leevendamiseks ja kaalutõusu vältimiseks on võimalik pahest vabanejale pakkuda kaheksanädalast ravikuuri. Täiskasvanud suitsetajaid aidatakse suitsetamisest loobumisel Tartu Ülikooli kopsukliinikus ja südamehaiguste ennetamise kabinetis. Ravimid, millega suitsetamisest loobujat aidatakse, ei sisalda nikotiini nagu plaastrid või närimiskummid. Üks nendest ravimitest suudab hoida organismis suitsetamise tulemusena tekkinud dopamiini taset nii, et inimesel kaob ära kihk haarata kohe järgmist sigaretti. Et suitsunälja- ja toidunäljakeskus asuvad ajus kõrvuti ning on üksteist rahuldavad, siis selle ravimi puhul ei teki suitsetamisest loobujal ka näljatunnet. Teine ravim vahetab ära «lukuaugud», seega modifitseerib retseptoreid. See tähendab, et ravim avab «lukuaugud» ise, blokeerides need nikotiinile ehk muutes nikotiini valevõtmeks
Ameerika psühhiaatriaühingu diagnostika käsiraamat kirjeldab nartsissismi isiksusehäirena, millele on omane üleolekutunne ja enese õigustamine. Nartsissistlikud inimesed peavad tundma ennast ainulaadsena. Neil on ebarealistlik arusaam oma andekusest ja väljavaadetest ning nad võivad unistada piiramatust kuulsusest ja ideaalsest armastusest. Nartsissistlike inimeste probleemid ja vajadused nagu andedki on nende endi silmis ebatavalised ja väärivad eelisseisundit. Nad nõuavad tähelepanu ja imetlust ning ootavad teistelt erilist soosingut kui eesõigust. 4 3. EI HOOLI TEISTE TUNNETEST Nartsissistlikud inimesed pööravad vähe tähelepanu teiste tunnetele ja soovidele. Nad on enamasti huvitatud teistest kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust või lihtsalt oma vajaduste rahuldamise vahenditest
saa elu olemas olla. Lämmastikmonooksiid on seotud keha iga funktsiooniga. Täna hommikul oli arstidele kahetunnine loeng. Terves maailmas on lämmastikmonooksiidi molekul kõige läbiuuritum molekul. Enamikul arstidel on lämmastikmonooksiidist mingisugune ettekujutus olemas, aga nad ei tea mida lämmastikmonooksiid annab, kuna enamikul arstidel on väljaõpe haiguste ravimiseks. Hiinas makstakse arstidele niikaua, kui nende patsiendid on terved. Kui patsient haigeks jääb, siis arst raha ei saa. Eks ole see päris hea süsteem? Kujutage ette, kui arstid on need kes soodustavad "terve olemist". Ma arvan, et läheb aega, enne kui meil saavad olema sellised arstid. Tervis ei kuulu ühele ametile, ühele elukutsele. Minu seisukoht on see, et me igaüks vastutame ise oma tervise eest. Kui me saame "terve olemist" soodustada siis seda parem. Minule tutvustas Nitro FX-i üks minu patsientidest kes oli minu juures ravil. Ta võttis
tähelepanu (kas kaaslaste v õpetaja) Suurem mõjuvõim Ma ei pruugi küll olla võitja, aga vähemat saan inimestele näidata, et nad ei suuda mind alla suruda /Vähemalt on keegi, kellest ma olen üle. Võib juba olla tegu õpetajat provotseeriva käitumisega kutustakse võitlusse. Kui õpetaja laskub klassi ees sellesse võitlusse, siis hakkab selline käitumine korduma (õpetaja ei võida, kemplemine klassi ees, ka teiste laste silmis kaotab autoriteedi). Kättemaks kõige valusam temaatika, tugispetsialistide laste seas väga levinud. Selle taga: Inimesed ei hooli minust, aga vähemalt suudan ma vastu teha, neile haiget teha. Kuigi õpetaja ei ole selles süüdi, siis ikkagi suudan ma talle tagasi teha. Käitumine otseselt suunatud õpetaja vastu, sihilikult. Märkused õpetaja välimuse suhtes, pilkamine, alavääristamine, ähvardused, kuhugi saatmine
selle reaktsiooni esitama. Eeldame näiteks, et laps B jookseb karjudes ja naerdes üles tõstetud kätega otse edasi. Laps A peab lahti mõtestama kõik need tegevused, tõlgendama nende tähendust (kas see on sõbralik või agressiivne?), otsima sobivaid reaktsioone (joosta ära? ignoreerida? mängida kaklust?), valima parima tegevuse, ja siis seda tõhusalt tegema. Loomulikult toimub lapsel B samasugune protsess lapse A suhtes. 30% nendest lastest, kes olid uurimuse alguses tõrjutud, olid seda ka neli aastat hiljem. Need, kes olid uurimuse käigus ainult "isoleeritud", muutusid hiljem pigem "keskmiseks". Tõrjutud-agressiivsetel lastel oli probleeme koolis, samas kui tõrjutud-allaheitlikel lastel selliseid probleeme ei olnud. Newcombi metaanalüüs osutas, et populaarsetel lastel oli hea suhtlemisoskus, nad ei olnud väga agressiivsed ega endasse tõmbunud
parandavad kvaliteetse venekeelse hariduse kättesaadavust ning kujundavad soodsa keskkonna, tagamaks rahvusvähemustele eestlastega võrd väärse positsiooni Eesti ühiskonnas. 3.Kindlustada vähemusrahvuste poliitika usaldusväärse teabe ja sotsiaaluuringute süsteemiga. KESKKONNAPOLIITIKA 1.Rahva tervisenäitajate parandamiseks loome süsteemi keskkonnast tulenevate ohu tegurite väljaselgitamiseks ning nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks. 2.Meie metsanduspoliitika eesmärk on metsade säästlik kasutamine, tagamaks nende bioloogilist mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet, elujõulisust praegu ja tulevikus. Selleks tuleb tõhustada metsajärelevalvet ning rakendada metsavarude taastamise tagatisraha põhimõtet. 3.Tasakaalustatud arenguks ja inimese tervise ning looduskeskkonna kaitseks tuleb jõuda
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
Mis on alternatiivravi Alternatiivraviks nimetatakse tervet hulka võtteid, mille eesmärk on kanda hoolt meie heaolu eest, turgutades nii keha, vaimu kui ka hinge ning kasutades selleks looduslikke vahendeid (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 6). Juba iidsetest aegadest peale on inimene kasutanud oma käsi hoolitsemiseks, hellitamiseks ja hoidmiseks. Kui laps kukub või end ära lööb, hõõrume haiget kohta: hingevalu püüame leevendada paituste ja kallistustega. Sellest ürginstinktist lähtudes on kõigis maailma tervendussüsteemides arendatud välja omaenda meetodid, kuidas vaigistada puudutuste abil valu ning ergutada organismi enesetervendusmehhanisme (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 459). Paljud üldlevinud terviseprobleemid tulenevad stressist ja elustiilist. Kui oleme võtnud enda kanda liiga suure koorma ega tule enam sellega toime, läheb keha peenhäälestus rivist välja ning asjad hakkavad viltu kiskuma. Organism vastab s
Ravimine oli eelnevast lähtuvalt seega organismis tasakaalu otsimine. MEDITSIINIKUTSED Meditsiini ja arstikutse arengu seisukohalt on egiptlaste puhul olulised mõned märksõnad. Kõigepealt tuleb märkida, et Egiptuses jõudsid arstikunsti viljelejad teatava spetsialiseerumiseni. Räägitakse kirurgidest (sj silma- ja hambaarstidest) ja sisearstidest. Oluline läbimurre on see, et kujuneb välja abstraktne mõiste, millega tähistatakse patsienti (,,see, kes on noa all"). Selle nimega ei tähistatud vaid otseselt antud olukorras olevaid kodanikke, vaid näiteks ka neid, keda nt madu oli salvanud. Egiptuse ravijate puhul saab rääkida ka juba arstieetikast. Haige juurde kutsutud arst pidi ütlema ühe kolmest lausest: ,,See on haigus, mda suudan ravida; See on haigus, mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida". Arstid olid organiseeritud templite juurde, ning raviteenuse eest makstud tasu läks
annaabi.ee 
