Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Objektiivsus minu sees ja ümber". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
objektiivsus, ausat, suhtumist, erapooletu, ausust, ootame, solvav, isiklikku, reaalsuses, vaielda, olukordi, objektiivselt, hindama, lähenemine, hinnangud, infos, andmiseksTeadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja distsiplinaarne objektiivsus tahab subjektiivsust kaasata. Dialektiline objektiivsus on see, et positiivne hoiak subjektiivsuse vastu. Kokkupuude praktikas, mitte ainult teoreetiline alus. Reeglid uurijale – objektiivsuse suhtes. Uurija – uurimisobjekt
Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab – püütakse hüpoteesi kummutada. Popperi meelest on eesmärk avastada vigu ja kummutada teooriaid. Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti, me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne.
hindajast, hindaja arvamusest. `Seesmine väärtus' mitmetähenduslik · Seesmise väärtuse all võidakse rääkida nii lõppväärtusest (vastand: instrumentaalne väärtus) kui ka objektiivsest väärtusest (vastand: subjektiivne). · Oluline nt keskkonnaeetikas. Viimse inimese mõtteeksperiment: kui viimne inimene ei tohi loodust hävitada, kas see näitab, et loodusel on väärtus sõltumata (inim)hindajast? Väärtuste objektiivsus vs. subjektiivsus · Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). · Euthyphroni dilemma: kas jumal armastab head, sest see on hea, või hea on seetõttu hea, et jumal seda armastab? Mis on väärtuste aluseks? · Huvid? · Soovid/eelistused? (Subjektivistlik) · Vajadused? (Objektivistlik?)
Rutiini järgimist tuleb õpetada. Professionaalselt tuleb oma raamistikku väga tunda. Tuleb tunnistada, kus maalt minu tarkus lõppeb, aga ma leian teile kellegi, kes oskab teid edasi aidata. Nõustamine kui kunst ,,Mina arvan, et nii võiks olla.." subjektiivne mõõde. Emotsionaalne kaasaelamine. Seda tuleb liigselt sisse kui enda elus rasked ajad, tuttav isik või probleem kliendil. Siis objektiivsus väheneb ja teed rohkem valesid otsuseid. Kokkuvõttes professionaalne objektiivsus langeb ja läbipõlemine Nõustamine kui teadus põhineb konkreetsetel teooriatel. Objektiivne mõõde. Tuleb arvestada konteksti jm spetsiifikat. Need peavad käima käsikäes. Uriko arvab, et 2/3 teadus, 1/3 kunst ja vahepeal on ühisala, kus nad puutuvad kokku. Kunstimõõdet tuleb samas elus hoida. Seda saab teha pidevalt enesega tööd tehes, ennast teadvustades. Teadusmõõtme elus hoidmiseks tuleb end pidevalt harida. Ümbritse end alati aste üleval pool olevate inimestega!
Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitmed tasandid, variatiivsed. Pärit humanistlikust psühholoogia harust. Ehedus, unikaalsus, usaldatavus, inimlikkus. Nt. Rogers: Eriti lähedale võib jõuda, kui ollakse ise seda probleemi läbi elanud. Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni. Professionaalsus võib langeda, objektiivsus langeb, võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust kuni sekkumiseni, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust. .....
Pärit humanistlikust psühholoogiaharust. Rõhutab empaatiavõimele, ehedusele, unikaalsusele, unikaalsusele, inimlikkusele. ntks Rogers. Laste puhul võib olla, et isiksuse tasand läheb liiga laialivalguvaks. Eriti sügavale võib minna siis, kui ise oled kriisid läbi elanud. Kunsti mõõde ei tähenda teesklust, vaid siiras kohalolemine oluline. See tähendab , et see elatakse läbi. See võib viia läbipõlemiseni: langeb objektiivsus, professionaalsus. Nõustamine kui teadus objektiivne mõõe, teaduspõhised objektiivsed mudelid, need on teooriad, millele toetume. Ühelt poolt peab olema nõustaja teadlane , teisalt rakenduslik nõustaja. Teadlase mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust ning sekkumist, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivust tõhusamaks, testide kasutamise oskust.
sellele. 18.Mida tähendab esmamulje efekt?Tähendab seda et esimene informatsioon on kiõige otsustavam mulje tekkimisel, nt see kuidas isik riides käib, tema kehaehitus, isiksus, milline on tema kõne jne. 19. Mis on stereotüübid? üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?Kodeerimine: tegevus, kus valitakse
konkurentsieelised. (Konkurentsieeliste definitsioon tähendab tegelikult seda, et klient peab midagi väga oluliseks ja tänu sellele on ettevõttel võimalus sellest kasu saada). Tihtipeale vaadatakse just konkurentsieelistest suure kaarega mööda. Siit küsimus: "Arvestades eelpooltoodud definitsiooni, kas olete määratlenud oma konkurentsieelised?" 8)Vead koolituses Väga vähesed asutused pakuvad töötajatele isikliku arengu programme. Näiteks, kuidas saavutada positiivset suhtumist, kuidas seada ja saavutada oma eesmärke jne. Kui sellist laadi õpet ei pakuta, siis saab see saatuslikuks just eesliini töötajatele, kes peavad teadma, et kõik saab alguse positiivsest suhtumisest, mitte aga asutuse poliitikast või juhistest. Siit taas küsimused: "Kui palju Teie oma töötajatele pakute isikliku arendamise erinevaid programme?" ja "Kes seda kõige rohkem vajavad?" Klienditeenindus on keeruline valdkond, mida juhtida ja milles töötada. Pealtnäha
1. Kontrolli keskkond. Loob aluse tõhusa sisekontrolli süsteemi loomiseks asutuses. Kontrolli keskkonna koosseisu kuuluvad sellised faktorid nagu org-i väärtushinnangud, eetika põhimõtted, töötajate kompetentsus, juhtkonna filosoofia ja juhtimisstiil, kohustused, õigused ja vastutus, personalipoliitika, autoriteet jmt. Kontrolli keskkond kujundab üldise hinnangu org-s, kuna ta väljendab juhtkonna suhtumist ja teadmisi sisekontrolli süsteemi olemusest ja tähtsusest org-s. 2. Riskide hindamine. Eelduseks riskide hindamisele on eemsärkide määratlemine, mida tehakse org-i eritasanditel ning seejärel integreeritakse omavahel org-i erinevate seoste kaudu ühtseks visiooniks. Riskide hindamine tähendab nende identifitseerimist ehk kindlaks tegemist, viima läbi eesmärkide saavutamist takistavate ohtude analüüsi, mis on aluseks
põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse vastu ning meie ühise kasu nimel püüdlema igaühe täieliku eneseteostuse poole. Autonoomia (kr k 'seadus iseendale') Sõna-sõnalt olema iseenesele seaduseks [vrd:
privaatsed. See on tõsi, sest ilmnevad fantaasiavaled, millest keegi teine ei tea. Ta kasutab fantaasiavalet vanemate kontrollimiseks teadmist tema sisemisest minast. (3,5-8 a) Samal ajal laps, kes hakkab eristama sisemist ja välimist mina, oskab suhtumisi, ideid, arvamusi kirjeldada vaid olevikus, mitte sisemist mina minevikus (isegi mitte eelmise päeva kohta- nt mida ta mõtles, arvas jne). ehk oskab ideid, suhtumist kirjeldada momendi, mitte seda, mis oli ammu või eile. Samal ajal 8 eluaasta paiku- kui on koolilaps(eks saamas), tekib akadeemiline mina, mis on väga erinev sellest, milline on tema mina. Kui akadeemiline mina tehakse nt õpetaja, vanema poolt negatiivseks, muutub terve akadeemiline mina kategooriana negatiivseks. Kategooriad muutuvad aina abstraktsemaks. Karakter, võimed psühholoogiline mina, psüühiline tervik ja kaliteet.
Testi põhjal ei saa teha mingeid sügavamaid järeldusi, selleks tuleb inimese kohta palju rohkem informatsiooni koguda. Testi võivad läbi viia vaid need, kes on selleks vastava väljaõppe saanud. Samuti võivad tulemusi näha vaid need, kes teavad kuidas skoore lugeda. Inimesel on õigus teada saada oma testi punkte, aga mitte vastuseid. Intelligentsuskvoot IQ J.Allik jt, Psühholoogia gümnaasiumile, lk 209-212 Binet-Simoni test Vaimne vanus ja kronoloogiline vanus; objektiivsus Testi palju uuendatud, mitmekülgne, kasutati kuni 1960ndateni; praegu populaarne Stanford-Binet' skaala William Stern (1871-1938) ja IQ võimaldab võrrelda vanusegrupiti; võtab arvesse indiviidi vaimset ja kronoloogilist vanust. Vaimne vanus (vastava testi punktid) IQ = -------------------------------------------------- x 100 2 Kronoloogiline vanus (eluaastad)
3. Inimese enesehinnangut Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja organisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide. Kognitiivseks dissonantsiks nimetatakse hoiakute komponentide omavahelist või kognitiivse komponendi sisemist lahknevust. Selle teooria kohaselt püüab inimene oma sisemise tasakaalu säilitamiseks selliseid vastuolusid vältida. Selle saavutamiseks
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
Paljude kahtlaste kompromisside oht, Ühetähendusliku äritulemivastutuse puudumine dimensioonijuhtidel. 20 27. Meeskonnaorganisatsioon Meeskond isikute grupp, kes vajaliku ülesanneteringi üheselt, kaugele ulatuvalt ja autonoomselt lahendab. Sobib projektide ja ülesannete puhul mis on: Suured, komplekssed, ettevõttele tähtsad; Paljusid valdkondi puudutavad Nõuavad erialateadmisi Esiplaanil on ülesannetevaatluse alla võtmise ja täitmise objektiivsus Meeskonnatöö rakendamine eeldab järgmiste tegurite arvestamist: Ülesande lahendamise liik Tähtaeg, ajaplaan Meeskonna liikmete suhtumine Meeskonna kooseisu puudutava personali voolavus Eesmärgipüstitus ja ülesannete sõnastamine Meeskonna suurus Meeskonna koosseis, sisestruktuur Maatriksorganisatsioonile sarnased eelised, kuid väiksemate kuludega. Eelised: Kiired otsused ja otsustamise delegeerimine,
3. Inimese enesehinnangut Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja organisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide. Kognitiivseks dissonantsiks nimetatakse hoiakute komponentide omavahelist või kognitiivse komponendi sisemist lahknevust. Selle teooria kohaselt püüab inimene oma sisemise tasakaalu säilitamiseks selliseid vastuolusid vältida. Selle saavutamiseks muudetakse käitumist, tunnetust
tagab reeglitest- normidest kinnipidamise , järjepidev järgimine. Normide ja reeglite samaväärne ja õiglane kohaldamine kõigile töötajatele. Kui suur on töötaja mõju või panus protsessi ; kuivõrd protseduuri reegleid täidetakse või rikutakse; kui palju tunnustatakse normidest kinni pidajat ja reeglite täitjat; kas otsused tuginevad tööga seotud kriteeriumitele; kas antakse tagasisidet, kas see on kohane ja õigeaegne. Tunnused: Järjekindlus, erapooletu, täpsus, reeglipärasus, protseduur peab suutma selgelt välja tuua kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, korrigeeritavus, eetilisus, esindatavus. Kommunikatiivne õiglus- juhtide suhtumine oma töötajatesse, kas neid koheldakse lugupidamisega ja kas neid usaldatakse. Kuivõrd õigeaegselt jõuab töötajateni tööks ja organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik informatsioon. Oluline on seejuures ka
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 3.1.3 Danto . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 3.1.4 Vastuargumendid — Mandelbaum . . . . . . . . . . . 36 3.2 Kvalitatiivse erinevuse eeldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 3.2.1 Kvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 3.3 Objektiivsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 3.3.1 Mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 3.3.2 Vastuväited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 3 4 SISUKORD
moodust, et näha, mis see tegelikkus on · Subjektivism - asjad näivad mulle mingit moodi ja see ongi tegelikkus, mingit erinevust minu näilisuse ja tegelikkuse vahel ei ole. Kui ta käitub sõbrana, siis ta ongi sõber. Teadusliku teadmise tasakaal Maksimaalsed nõuded teaduslike väidete ja teooriate tõesusele: - Olulist/olemuslikku informatsiooni andev selgitav/seletav/põhjendav - Objektiivne - Erapooletu - Läbipaistev - Tõestatav loogiliselt(süllogismid, mis aitavad mõista) või empiiriliselt(näidete kaudu) - Loogiliselt koherentne teooria üks osa ei tohiks olla vastuolus sama teooria teise osaga - Lähtealuseid reflekteeriv - läbi on valgustatud oma toimimise põhimõtted N: kas loogikaseadused ise on ka loogilised ja kas nende loogilisust on võimalik tõestada? Kas on teadmisi, mis nendele kriteeriumitele vastavad??
Lahenduskäik oleks: toome sisse eristuse asjad iseendas. Aprioorne tunnetus on analüütiline lause – mõistete liigendamine aprioorselt. Mõistete liigendamisel võivad olla üldised paratamatused, aga see ei tööta. Saab tuua välja üldiseid seadusi, aga need on mõistete vahelised seosed. Tuleb sisse objektiivsus(universaalsus, paratamatus, objekti omav). Mõistete liigendamine võib olla universaalne ja paratamatu, aga mitte objekti omav. Nii jääks objektiivsus täitmata(teadusele vajalik) ja seega peab selle lahendama. Ei saa olla aprioorne käsitlus siis olla(lk 56). Vaatleme siis aposterioorset käsitlust. Teadvuse allikal on kogemus. Kogemus annab meile objekti omamise. Kogemus kinnitab, et miski eksisteerib ja sellisel viisil; siis saab väita, et see on olemas(eksistentsiväited on kogemusega õigustatud). Kummagi tunnetusallikaga pole võimalik täita objektiivsuse nõuet; nii ei täideta loodus kui teadus nõuet. 15. prg
lapsi, kuna nad on tema omad.), 4) eesmärgikonfliktid (1 takistab teise eesmärkide saavutamist. Seda on raske analüüsida, kuna võib sisalduda peidetult väärtuskonflit ja vajaduste konflikt. Lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine). SISEKONFLIKTID: vastuolud inimese väärtuste, vajaduste, uskumuste ning tema reaalse käitumise vahel. Tekib kui on tarvis teha enese meelest ebasoodsaid valikuid. Talumise teeb raskeks kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Reaalsuses on nii, et seda mida in kardab juhtuvat, ei juhtu või sellel on positiivne mõju. KUIDAS ÜLETADA? 1) Agressiivne käitumine. FESTINGER: Kongnitiivse dissonantsi teooria- kui in vabatahtlikult käitub oma veendumustele vastupidiselt, siis võib ta sisemise vastuolu ületamiseks muuta tagantjärele oma veendumusi. Sisekonflikt võib esineda vastuoluna oma arvamuse ja grupi oletatava arvamuse vahel ja in ei julge oma arvamust avaldada, kuna grupp arvad teistmoodi.
· Paljude kahtlaste kompromisside oht, · Ühetähendusliku äritulemivastutuse puudumine dimensioonijuhtidel. 27. Meeskonnaorganisatsioon Meeskond isikute grupp, kes vajaliku ülesanneteringi üheselt, kaugele ulatuvalt ja autonoomselt lahendab. Sobib projektide ja ülesannete puhul mis on: · Suured, komplekssed, ettevõttele tähtsad; · Paljusid valdkondi puudutavad · Nõuavad erialateadmisi · Esiplaanil on ülesannetevaatluse alla võtmise ja täitmise objektiivsus Meeskonnatöö rakendamine eeldab järgmiste tegurite arvestamist: · Ülesande lahendamise liik · Tähtaeg, ajaplaan · Meeskonna liikmete suhtumine · Meeskonna kooseisu puudutava personali voolavus · Eesmärgipüstitus ja ülesannete sõnastamine · Meeskonna suurus · Meeskonna koosseis, sisestruktuur Maatriksorganisatsioonile sarnased eelised, kuid väiksemate kuludega. Eelised: · Kiired otsused ja otsustamise delegeerimine, · Lühikesed kommuniaktsiooniteed,
Kõige sagedamini on töössesuhtumist püütud seostada tööga rahulolu mõistega. Uuringud on näidanud, et inimese töössesuhtumine seostub tugevasti sellega, kuidas ta oma töökaaslastega läbi saab. Ühe uuringu käigus registreeriti vanemate inimeste rahulolu tööga ja tervislikku seisundit peegeldavad tunnused. 15 aastat hiljem selgus, et tööga rahulolu võimaldanuks teistest näitajatest paremini eluea pikkust prognoosida. Rahulolu all võib mõelda nii inimese suhtumist kui ka emotsionaalset seisundit. Rahulolu kui suhtumine ei tähenda, et oma tööga rahulolev inimene peaks tingimata kogu aeg töö juures heas tujus olema. Rahulolu kui emotsionaalne seisund kajastab vajaduste rahuldatuse astet, suhtumine aga vajaduste intensiivsust. Positiivse töössesuhtumise kõrgeima taseme korral võib hakata rääkima sisemisest vajadusest tööd teha. Sellisel juhul pole töö enam vahendiks, vaid on eesmärk omaette. Inimene jätkaks
Narratiivi mõju võib olla suur. Narratiiv, kui kogemus võib mõjuda sarnaselt visuaaliga. Loo lugemisel võib tekkida transporteerumine st. tähelepanu läheb haiglaselt loo sisse. Millele järgneb nauding. Transporteerumisel fokusseerub tähelepanu loole ja sellega seotud mälujälgedele ning ebaolulist ja vastuolulist infot inhibeeritakse (tahtlik uskumatusest loobumine). Narratiivi transport teooria, et inimesed hakkavad ise oma suhtumist ja kavatsusi muutma, et kajastada loetud lugu. Husserli õpilane Wilhelm Schapp avaldas juba enam kui poole sajandi eest teose ,,Lugudesse mässitud", milles väitis, et me elame oma elu mitmesuguste lugudena, mis haakuvad teiste inimeste lugudega, ning meie ,,minagi" ei ole muud kui lugude läbilõige (Schapp 1953). Meie identiteet ja suhe tegelikkusega kujuneb välja suures lugude võrgus. Maailm ise ongi lugude võrk. Visuaalne narratiiv. Reklaam - Oma leib
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja
o Mittestruktureeritud ei olda kinni järjekorras, küsimustes jne · Küsitlus ehk ankeedimeetod ei ole etteantud norme (nt. üliõpilaste rahulolu õppetöökvaliteediga). Enamasti kasutatakse hinnanguskaalat (rahul, enam-vähem rahul jne). Ei saa tekitada ette normi, tõene teoorial põhinev meetod. · Hinnangute leht (check-list) u 10 küsimusega hinnangu leht. 3-5 palline skaala, kus peab valima ühe variandi, mis peegeldab tema suhtumist. (hea 1, 2, halb 3) · Testimeetod: o Testiks nimetatakse lihtsate küsimuste või ülesannete seeriat, mingi psüühilise protsessi või omaduse mõõtmiseks, kusjuures igale küsimusele või ülesandele saab vastata mõne sõna, tähe, arvu juurdekirjutamisega või alla-, mahakriipsutamisega või õige vastuse valimisega esitatud vastuste valikust. o Testi tulemus hinnatakse varem kindlakmääratud normide põhjal.
strateegia, väga harva sunduslik. Väljundisõltuvus ühe poole tulemus on otseselt seotud teise poole tulemusega. · Osapooled tahavad vähemalt hetkel leida kokkulepet ega lähe avalikult vastuollu, ei katkesta suhteid ega pöördu kõrgema võimu poole. · Läbirääkimistel ollakse valmis millestki loobuma, samas loodetakse midagi saavutada. Esialgu ei pruugi kumbki pool taganeda, kaitstakse oma seisukohta. Hiljem osapooled siiki oma suhtumist muudavad. Läbirääkimised ei tähenda vaid kompromissi, sest osapooled võivad leida lahenduse, mis rahuldab kõiki eesmärke. Läbirääkimiste kaks dilemmat infosõltuvuse tõttu · Aususe dilemma kas rääkida oma vajdustest, soovidest ja võimalustest.N: Millise summa eest tuleksin tööle? · Usalduse dilemma kas uskuda teise poole juttu. N: Millist summat saavad maksta? Jaotavad läbirääkimised
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
reaalsus; mina-tasandi määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: Mina-tasandid: · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostada. Transaktsioon sotsiaalse suhtlemise ühik (Berne, 1980) Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud
Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab partnereid üksteiste vastu tegutsema. Konflikt on võitlus väärtuste pärast, püüdlus erilise staatuse, võimu omamise poole. Konflikti eesmärgiks on vastase allasurumine, tema kahjustamine. Konflikt on oma vajaduste ja sihtide tõkestatuse kogemine. Konflikt tekib ja kasvab siis, kui inimene kardab, et ei suuda edukalt tegutseda. Konfliktide liigid: - Funktsionaalsed huvide kokkupõrked. - Tunnete konfliktid isiklikku, emotsionaalset laadi - Konstruktiivsed võimaldavad täiendada olemasolevat ja leida paremaid lahendusi. - Destruktiivsed gruppide- või isikutevaheline mittemõistmine. Vastutuse veeretamine üksteise kaela. - Situatiivsed tekivad hetkeolukordadest - Diaadilised kaht isikut puudutavad. - Põhimõttelised konfliktid isikute või gruppide vahel olulistes küsimustes
maksimaalselt lugu pidada. Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja orgaisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 4. Väärtsuhinnangute ülevaade. Erinevad väärtustüübid. Väärtushinnangud on üldised tõekspdamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinavates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida
Konvergentne - koonduv Produktiivne uue idee leidmine Reproduktiivne vana nägemine uues valguses Probleeme mõtlemises *Mõtlemise heterogeensus *Teadvuse osa mõtlemises *Mõtlemise ja kirjaoskuse seotusest *Kokkulangevused lapse mõtlemises ja mõtlemise ajaloolises arengus *Animism kalduvus pidada esemeid elusateks *Worf Sapir'i hüpotees mõtlemise keelelisest relatiivsusest EMOTSIOONIDE MÕISTE JA LIIGID; MEELEOLU, AFEKT, KIRG Emotsioonid nim inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. Emotsioonid väljendavad inimese rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahudlamise või rahuldamatuse korral, samuti inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendasse. Positiivsed tundmused, negatiivsed tundmused.
Seda võib teha tundelisest, ent ka mõistusepärasest otstarbekusest lähtudes. Leiab, et meile on antud kahes vormis võimeid: meeleline naudngu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime ja reflekteeriv (peegeldav) otsustusvõime. Mõlema abil tajume harmooniat. Tunnetele vastav üldine ja paratamatu mõõdupuu on aga otstarbekus ning kuna seda võib tunda iga mõistuslik olend, siis sünnivad sarnased otsused. Vajalik on objektiivsus ning selle saab omandada, kui lähtuda mõistusepärasest otstarbekusest. 7. PILET PLATONI RIIGI- JA INIMESEÕPETUS J. LOCKE'I ÕPETUS TUNNETUSEST Platon ehitab riiki inimesest lähtudes ning riigi eesmärgiks seab pedagoogilisuse. Valitsejad on filosoofid, valvurid on sõjamehed, käsitöölised ja põllutöölised kui produtseerijad. Et valitseks õiglus, peab igaüks täitma talle loomuomast ülesannet. Riik on totalitaarne, rahvas on rangelt jagatud klassidesse
annaabi.ee 
