Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haldusakt, karistus, haldusorgan, haldusakti, moraal, õigusnorm, riigivõim, lahusus, eraõigus, tsiviilõigus, õigusvõime, karistusõigus, loetlege, võlasuhe, väärteo, õigusakt, teostab, haldusmenetluse, lepinguvabadus, tehingud, võlausaldaja, rahatrahv, kiirmenetluse, akte, seletage, käsk, hüpotees, õigusharu, kriminaal, seaduslikkusolenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus;
materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud
üldist huvi silmas pidav, ühiskonna eesmärkide teostamiseks. Avalik haldus formaalses mõttes – haldusekandjate, haldusorganite ja institutsioonide kogutegevus olenemata selle materiaalsest sisust. Kogu see tegevus, mida teevad haldusorganid. Avaliku halduse olemus tuleneb võimude lahususe printsiibist. PS § 4 sätestab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte. Kaasajal mõistetakse võimude lahususe all avaliku võimu kolme liiki. Kogu riigivõim on jaotatud erinevate riigifunktsioonide vahel: 1. Seadusandlik – parlament – õigusnormide kehtestamine (põhifunktsioon), haldusfunktsioon (abifunktsioon), jurisdiktsiooniline (abifunktsiooni). 2. Täidesaatev – haldusorganid – täidesaatev (põhifunktsioon). Alaliigid on haldus, valitsemine (riigi poliitilise juhtimise funktsioon); legislatiivfunktsioon (abifunktsioon). Mõistavad õigust väärteoasjades kohtuvälises menetluses. Riigi ja
riigipea õigusaktist madalama õigusjõuga. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Käskkiri on on organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Kehtima hakkamine ja lõppemine on erinev sõltuvalt õigusakti liigist.
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min
prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk! menetlusosaliste õigused ja kohustused menetlusosalisel on õigus saada organilt täielik selgitus, sh millised on tema õigused ja kohustused, milles asi on. Lisaks kasutuses olevate dokumentide tutvustamise kohustus, veel üks õigus/kohustus on menetlusosalise ära kuulmine. HMS näeb ette ka menetlustoimingule ilmumata jätmise, haldusorgan lahendab mitte ilmumise korral asja iseseisvalt Haldusmenetlus algab: 1) haldusorgani initsiatiivil 2) osalise taotlusega Taotlusele tuleb alati vastata, ka siis, kui tegu keeldumisega. Tuleb jääda neutraalseks, isikule heatahtlikult selgitada. Haldusmenetlus lõpetamine: 1) taotleja võtab taotluse tagasi 2) juriidiline/füüsiline isik lõppeb/sureb 3) taotleja taotlus võidakse ka taotlemata jätta (ntks. esitamise tähtaeg lõppeb ja ei ennistata kuupäeva)
silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1. riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 2. riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 3. personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4. kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. 1. Riigi põhifunktsioonid Legislatiivfunktsioon Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine. Eksekutiivfunktsioon Täidesaatev funktsioon. Eesmärkide saavutamine, õigusnormide
lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse ja kaitse põhimõtet. See sisaldab ka tagasiulatuva jõu keeldu, eriti siis, kui ta tunnistab varasema legitiimse käitumise õigusvastaseks. Kuid teatud juhtudel on see siiski lubatud (eriti, kui isikutele antakse täiendavaid soodustusi). Muudatuste tagajärjel tekkinud kahju tuleb isikutele hüvitada. Kui antakse soodustav haldusakt, on problemaatiline selle kehtetukstunnistamine. Seda printsiipi ennast ei ole PS nimetatud. Kuid §-st 10 võib selle tuletada, demokraatliku õigusriigi põhimõttest. 3) Proportsionaalsus 11 Seda saab tõlgendamise teel tuletada PS §-st 11. Piirangud peavad olema vajalikud ega tohi moonutada normaalseid suhteid. Selle printsiibi jaoks on olemas kolmeosaline test: 1
võimude lahusus). 1. Seadusandlus 2. Täidesaatev võim a) valitsemine b) Haldus 3. Õigusemõistmine 2) Riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 1. Seadusandlus- parlament 2. Täidesaatev- Vabariigi Valitsus, ministeeriumid- haldusorganid 3. Õigusemõistmine- kohtud 3) Personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4) kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. Riigi põhifunktsioonid Legislatiivfunktsioon Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine. Eksekutiivfunktsioon Täidesaatev funktsioon. Eesmärkide saavutamine, õigusnormide
alusel ja täitmiseks. Määrusi andes teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Määruste liigid - intra legem määrusi ehk seadusi täpsustavaid määrusi, praeter legem määrusi ehk seadusega käsitlemata valdkondi reguleerivaid määrusi ning contra legem määrusi ehk seadusi muutvaid või tühistavaid määrusi. Intra legem määrused - Intra legem määruse puhul peab seaduses olema norm, mis sätestab selgelt, et haldusorgan võib selle alusel anda haldusakti. [...] õiguse subjektil peab seadusega tutvumisel olema võimalik jõuda kindlale arusaamale, et selle seadusega reguleeritud küsimustes võib täitevvõim anda halduse üldakti. Samas ei tohi intra legem korras antud määrus väljuda volitusnormi sisaldava seaduse reguleerimiseseme raamidest." Praeter legem määrused - Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et
51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63
silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1) riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 2) riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 3) personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4) kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. Riigi põhifunktsioonid Legislatiivfunktsioon Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine. Eksekutiivfunktsioon Täidesaatev funktsioon. Eesmärkide saavutamine, õigusnormide
Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega luues neile õigusi ja kohustusi, vastutust haldusõiguse rikkumise eest
vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi. Moraalinormid eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse. Seda iseloomustab väide: minu elukreedo ehk tõekspidamine. Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus). Nende järgi püüab inimene käituda ka praktikas (positiivne väärtus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivse organisatsiooni tunnused: kindel liikmeskond, põhikiri, autonoomne juhtimisstruktuur, oma kassa (fiscus). Nt keskaegne käsitööliste tsunft, erakond, üliõpilaskorporatsioon, Kaitseliit, jt. Korp. normides sisalduvad õigused ja kohustused kehtivad üksnes selle liikmeskonnale.
Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse seadustiku erisosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Üldine põhimõte, et kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusevastane ja isik on toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Karistuseadustik annab süütegude liigid. Süüteod on kuriteod ja väärteod - Eeskirjad, mille rikkumise eest on seadustikuga ette nähtud vastutus väärteo eest, kehtestatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega vôi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Valla- ning linnavolikogul on ôigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus seadustikus.
Seaduslikkuse põhimõte: võimu tegevus ei tohi olla seadusega vastuolus Seadusliku aluse põhimõte: teatud tasanditel peab võimu teostamiseks olema seaduses ettenähtud selge luba, volitus Õigusaktide selged kehtivusalused ja hierarhia Proportsionaalsus: rakendatavad abinõud peavad vastama soovitud eesmärgile (nt põhiõiguste piiramine mõistlikus ulatuses) Võimude lahusus: erinevate avaliku võimu organite tegevuse eristatus ja tasakaal, kus klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu Personaalne: ühe võimuharu esindajad ei tohi kuuluda teise võimuharu juurde Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides Põhiõiguste ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt
E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4
Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid: · põhiõiguste tagamine · võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus Sotsiaalsed normid- normid mis määravad, kuidas ühiskonnas , mõne selles oleva grupi või organisatsiooni liikmed suhtlema peavad. Need normid omandatakse kasvatuse ja laiemas tähenduses õppimise käigus. Sotsiaalsete normide liigid 1. õigusnormid 2. õigusvälised sotsiaalsed normid (tavad, moraal, religioon)
on välistatud. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kaht rolli: 1) inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, 2) rahvas on riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos. Muud: riigi laenud ja -maksed, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne. 2. VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP. Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seaduslikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu päevas teostama erinevad subjektid (riigiorganid). Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks.
usu normid, välise kultuuri normid ja õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia? põhimõttel. Eraõiguse üldosa on tsiviilõigus kuid eriosa moodustavad asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest huviteooria järgi on avalik õigus see, mis lähtub riigi huvist ja eraõigus see mis lähtub üksikisiku kasust. Subordinatsiooniteooria järgi avalik
Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on üks kolmest
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused:
analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist (Ibid, lk 87). Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita. Seaduse analoogia otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, õigusprintsiipidest. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 7 2. R. Narits
arendamine. Õiguskordasid grupeeritakse õigusperekondadeks ja õigussüsteemideks. Eesti õiguskorra kujunemisest rääkides tähelepanu pöörata Rooma õiguse allikate kujunemisele erinevatel perioodidel. 9) Õiguskorra funktsioonid. 10)Õigusriik. Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigis on riigivõim pandud indiviidide teenistusse. Õigusriiki iseloomustavad järgmised tunnused: - Võimude lahusus - Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes - Riik allutab põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele - Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste, vabaduste, inimõiguste reaalne tagamine
riikliku korralduse vorm, poliitiline reziim) Riigivalitsemise vorm iseloomustab riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomist, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse riigipea institutsiooni järgi vabariike ja monarhiaid. Monarhia on riigivalitsemise vorm, kus riigivõim on koondunud pärimise teel eluaegse monarhi kätte, monarh on juriidiliselt vastutamatu ning kuna võim on pärilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sõltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramatu- monarhile kuulub kogu võim, riigipea on kõirgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (despootia, türannia ja absoluutne monarhia).
Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7
Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem - Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse - Puudub väga selge õigussüsteemi struktuur 2. Nordic Law süsteem
kohustuse täitmist. Selline suhe omakorda saab tuleneda eelkõige lepingust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Hädakaitseseisund – on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast
Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks organiks on rahva esindusorgan parlament. Parlamendi ülesanne on seaduste ja riigieelarve vastu võtmine. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud, kes ei kuulu otseselt riigiorganite süsteemi. Teatavatel juhtudel on seadusandja ka rahvas. Täidesaatev riigivõim on suunatud õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele. Täidesaatva riigivõimu organiks EV-s on Eesti Vabariigi Valitsus. Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine. Kohtud moodustavad riigis mitmeastmelise kohtusüsteemi, mis peab tagama õigusemõistmise kõrge kvaliteedi ja välistama vead. Lisaks on mittevalitavad riigiorganid, kes astuvad ametisse määramise või
6. Ühiskonnaelu õigusliku reguleerimise alused ja korraldus. 7. Riigi õiguskord ja selle kujundamine - Vabariigi valitsuse seadus annab teatud inimestele õiguse otsuseid teha 8. Õiguskorra funktsioonid - suht sama mis punktis 1.2. 9. Õigusriik - on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigi tunnuseid: Võimude lahusus - seadusandlikku, täitesaatvad ja kohtuvõima peavad täitma eriorganid. Riik ja üksikisik on võrdsed. Riigile kehtivad seadused täpselt sama moodi nagu teistele. Põhiseaduses välja kuulutatud õiguste ja vabaduste täitmine. Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine. Seaduslikkuse ülimuslikkus - põhimtteliselt peavad põhiseadusest madalama astmega seadused vastama põhiseadusele.
võimu. Õiguse seos riigiga- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi ja õiguse vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt vajadustele.Seetõttu teenivad nad, juhul kui riigivõim on kujundatud demokraatlike mehhanismide kaudu rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Õiguse seos poliitikaga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend . Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Nad on omavahel tihetalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid
Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks, linnadeks (Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus). Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kaht rolli: Ühelt poolt on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks Teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks ja subjektiks Demokraatlikes riikides on riigivõim rahva tahte väljendamise vahend ja riikide põhiseadused rõhutavad riigivõimu kuulumist rahvale. EV „teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu“. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus kas sünniga või saadakse naturalisatsiooni käigus
*tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg) Kokkuvõte: Õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt. 21. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine sõltub paljudest tingimustest ja asjaoludest ühiskondlikus elus ja üksikinimese elus. Juriidilisteks faktideks nim. selliseid tegelikkuses aset leidvaid asjaolusid, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte liigitatakse: *sündmusteks – üleujutus, inimese surm *tegudeks Sündmused toimuvad sõltumata inimese tahtest. Tegu on väliselt väljendatud inimeste tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid liigitatakse: *õiguspärased teod *õigusvastased teod – kuritegu Õiguspärased teod on: *juriidilised aktid ehk inimeste käitumised, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje
annaabi.ee 
