ÕA (0)

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused eksamiks 1.Mis on õigus? Mis on õigus subjektiivses ja objektiivses mõttes? Õigus on ametlikult kinnitatud reeglite kogum, mille pidamine tagatakse riigi mõjutusvahendite abil. *Subjektiivses mõttes: õigussubjektile  objektiivsest õigusest tulenev ja kuuluv õigustus. *Objektiivses mõttes: kehtivate õigusnormide kogum  ehk õiguskord tema staatikas.  2. Mille poolest erinevad romaani-germaani ehk mandrieuroopa ja angloameerika õigussüsteem? *Anglo-Ameerika mudelis kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, teda  valib rahvas, tal ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem on  ühtne, tipnedes ülemkohtuga.   Mandri-Euroopa mudelis kohtunikud nimetab ametisse valitus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on  eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüsteem on mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on  konstitutsioonikohus. 3. Mis on õiguse allikas? Loetlege levinuimad õiguse allikaid (vähemalt viis). Normatiivaktid • Õiguse üldpõhimõtted ja moraali põhimõtted, väärtused ja hinnangud • Lepingud   • Korporatiivne õigus • Pretsedendiõiguse normid jne 4. Mis on tava roll õiguses? Tooge näide. *Õiguse eelastmed objektiivses tähenduses on moraal ja tava.  Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist juba enne õigust. Moraal ja tava võisid ühelt poolt ühiskonna toimimist kergendada, teisalt aga võisid moraal ja tava olla ühiskonda  koormavad juhul kui nad olid mõttetuseks muutunud. Vaieldamatult olid aga moraal ja tava oma  olemuselt sotsiaalsed korrad, mille normid olid üldkohustuslikud ja üldise iseloomuga.  Tava ja moraal kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena aeganõudva protsessi kõigus. Tava-  ja moraalinormid muutusid konkreetses ajas ja ruumis kindlate sisudega eeskirjadeks. 5. Mille poolest erinevad legislatiivakt ja haldusakt? Tooge haldusakti näide.*Haldusakt –haldusorgani  poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtesüksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmiselevõi lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri  või muu õigusakt; Haldusakton õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel  kehtiva õigusealusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. *legislatiivakt – seadus ja määrus Eksekutsioon – täidesaatev riigivõim (president ja valitsus), annab  eksekutiivakte ehk haldusorganite akte ehk haldusakte (määrus, korraldus, käskkiri) seaduse alusel ja  täitmiseks. 6. Mis on õigusnormi tunnused romaani-germaani ehk mandrieuroopa õigussüsteemis?*Õiguslike tagajärgede esilekutsumisele suunatus • Koondatus spetsiifilistel  süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse • Lähtumine riigist  (õigusnorm on riigi tahteline akt) • Tagatus riigi sunnijõuga • Kehtivuse alguse ja lõpu täpne määratletus 7. Mis on õigusnormi struktuur? Sõnastage õigusnorm ja seletage lühidalt selle struktuuri.*Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis kehtestatakse riigi poolt. 


Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja  sanktsioon. Täpsemalt:  Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse  Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab inimeste õigused ja kohustused  Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest  hüpoteesi tingimustes. 8. Mis on õiguse üldpõhimõtted (sh Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi)? Tooge kolm näidet. *Demokraatia põhimõte * Vabariikluse põhimõte * Unitaarriikluse põhimõte 9. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Tooge näide.*Proportsionaalsuse põhimõte: õigusi ja vabadusi  tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 10. Mis on sotsiaalsed põhiõigused? Tooge kaks näidet.*Õigus tasuta ja kättesaadavale haridusele iga  inimese täieliku arengu jaoks.  (nt tasuta põhiharidus ja keskharidus, ka kõrgharidus) Õigus tervisele ja  tervishoiuteenustele, mis peavad olema kvaliteetsed ja juurdepääsevad kogu elanikele. (nt Haigekassa,  hüvitised ravimitele) 11. Mis on riigi tunnused? Seletage Eesti Vabariigi näitel.* Rahvas (Eestis kodanikud ja  mittekodanikud), maa-ala ehk territoorium (saared, Balti mere ida osa, Soome lahe lõuna osa,  mandriline Eesti) ja riigivõim (Eesti on täiesti iseseisev riik) 12. Nimetage vähemalt kolm kõrgemat riigiorganit. Kust saab järeldada, et tegemist on kõrgema riigiorganiga?*Rahvas • Riigikogu (võtab vastu riigieelarve, koostab seadusi,  kontrollib teisi riigiorganite tegevusi) • Vabariigi President (kuulutab välja valimised ja seadused) • Vabariigi Valitsus (teostab sise- ja välispoliitilist juhtimist, täidab õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja  ülesande) 13. Seletage lahti võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe  ja tasakaalustatuse põhimõttel.*Võimude lahusus, riigivõimu teostamise põhimõte, mille kohaselt  riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel.  Võimude lahususe teooria rajajate ja esindajate (John Locke, Henry Saint John Bolingbroke, Charles de  Montesquieu jt) järgi pidi riigis olema kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Võimude  vastastikuse mõjustamise vältimiseks peab iga võimu kõrgemate organite moodustamine toimuma  üksteisest sõltumatult (nn autonoomne kreatsiooniprintsiip), peab kehtima vastastikune ametisobimatus ja teise võimu poliitilise juhtimise ning suunamise keeld. Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate  riigivõimuorganite vahel. Eesti põhiseaduses on organisatsioonilise võimude lahususe põhimõte  väljendatud põhiseaduse §-s 4, mille kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja  kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.


14. Loetlege vähemalt kolm Riigikogu funktsiooni.*Lahendab riigielu küsimusi õigusnormiloome kaudu• Võtab vastu riigieelarve• Teostab kontrolli teiste riigiorganite tegevuste üle 15. Loetlege vähemalt kolm Vabariigi valitsuse funktsiooni.*Valitseb: teostab sise- ja välispoliitilist  juhtimist • Haldab: täidab õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja ülesandeid 16. Loetlege vähemalt kolm Vabariigi Presidendi funktsiooni. • Esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises • Kuulutab välja valimised • Kuulutab välja  seadused • Esitab kandidaate olulistele riigipositsioonidele • On Eesti riigikaitse kõrgeim juht • Annab  armu süüdimõistetutele 17. Loetlege neli kohtuvõimu peamist funktsiooni. Avaliku võimu kontroll (isiku õigus oma õigusi kaitsta suhetes avaliku võimuga) • Põhiseaduslikkuse  järelevalve • Eraisikute vaheliste vaidluste lahendamine • Süüteoasjades isiku õigeks- või süüdimõistmine ja sanktsioneerimine 18. Mis on avaliku ja eraõiguse vahe? Kas tööõigus on teie arvates era- või avaliku õiguse haru? Miks?  *Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku  õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas  õigussuhtes.*Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult  võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel  on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus  ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus).*Avaliku õiguse moodustavad aga need  normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu.  Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi  suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja  protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 19. Mida reguleerib haldusõigus? *Haldusõigus on avaliku õiguse valdkond, mis reguleerib osa riigi  täitevvõimu tegevusest: seadusega või seaduse alusel avaliku võimu kandjatele pandud haldusülesannete  täitmist eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. 20. Mis on haldusakti tunnused? • Haldusaktiga määratakse õiguslikult siduvalt kindlaks haldusakti  adressaadiks oleva isiku õigused ja kohustused • Akti andja on haldusorgan • Akt on antud avalik- õiguslikus suhtes • Adressaat on haldusväline isik 21. Mis on haldusmenetluse põhimõtted? Seaduslikkus • Proportsionaalsus • Kaalutlusõigus (kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi  ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve) •  Vormivabadus ja eesmärgipärasus • Uurimispõhimõte • Avalikkus ja andmekaitse 22. Mis on haldusorgan? Kas isik võib olla haldusorgan? Kui jah, tooge näide. • Seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku


halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.• Haldusorganisiseselt üldjuhul määratakse  isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel./ Haldusorganid on tavaliselt täidesaatva  riigivõimu asutused või nende hallatavad asutused. 23. Mis on menetlusosalise õigused haldusmenetluses? *Haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Menetlusosalisel on õigus kasutada 
haldusmenetluses esindajat, on õigus avaldada istungil asja kohta suuliselt arvamust. 24. Mis on mittekaristuslikud haldusakti täitmise tagamise meetmed?*Soodustava haldusakti peatamine •  Haldusakti kehtetuks tunnistamine • Sunniraha • Asendustäitmine • Vahetu sund 25. Mis on võimalikud riigivastutusnõuded RVastS järgi? Nimetage vähemalt kolm.*Kahju hüvitamise nõue, Toimingu sooritamise ja lõpetamise nõue, Haldusakti andmise nõue. 26. Milliste kaebustega saab pöörduda halduskohtu poole? Tooge vähemalt kolm näidet.  • Tühistamiskaebus• Kohustamiskaebus• Keelamiskaebus• Hüvitamiskaebus•  Heastamiskaebus • Tuvastamiskaebus 27. Nimetage vähemalt kolm tsiviilõiguse põhimõtet. Privaatautonoomia • Lepinguvabadus • Lepingu siduvus 28. Mida tähendab privaatautonoomia eraõiguses?*Privaatautonoomia- mis eelkõige väljendub  lepinguvabaduses, ehk siis isiku vabaduses valida, kellega, millist liiki ning millistel tingimustel  tehinguid teha. Loomulikult ei saa selline vabadus olla absoluutne. Eelnevast põhimõttest tulenevalt on ka enamus tsiviilõiguslikke norme dipositiivsed ehk sellised, millest õigussuhte pooled võivad omavahelise  kokkuleppega kõrvale kalduda. Tsiviilõiguses kehtib põhimõte: "kõik see, mis pole keelatud, on lubatud". 29. Kas lepinguvabadus on Eestis absoluutne? Kui ei, kuidas saab seda piirata?  *Tänapäeval võib leida väga erinevat suhtumist lepinguvabadusse.  Kaheldamatult on lepinguliste suhete subjektide positsioon lepingu sõlmimisel ja  hilisemal täitmisel ebavõrdne. Ebavõrdsus ühiskonnaliikmete vahel järjest  suureneb, sest suurenevad erinevused majanduslikus seisundis, teadmistes,  kättesaadavas informatsioonis, võimupositsioonis ja võimalustes oma tahet peale  suruda. See on kaasa toonud vajaduse teatud subjektide gruppe kaitsta. 30. Kes on füüsilised ja juriidilised isikud? Millal algab ja millal lõpeb nende õigusvõime?  • Füüsiline isik on inimene õigussubjektina.Füüsilise isiku õigusvõime on  võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal inimesel on ühetaoline ja  piiramatu õigusvõime.Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb  surmaga.*Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord  omistab õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega andnud inimeste kogumile õigussubjektsuse.Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 31. Kes on avalik-õiguslikud juriidilised isikud?*Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku  omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku  õigusvõimetekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse  avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus).Juriidiline isik võib sarnaselt 


füüsilise isikuga omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.  Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. 32. Mis on juriidilise isiku tunnused? Võimeline omama iseseisvat vara, mis on eraldatud selle liikmete  varast• Selline vara moodustab erilise vastutusüksuse 33. Mille poolest erinevad kohustus- ja käsutustehingud? *kohustus- loovad õiguste ja kohustuste  tekkimisele*käsutustehingud -mõjutavad olemasolevate õiguste ja kohustuste kuuluvust. 34. Mille poolest erinevad tehingu kirjalik või elektrooniline vorm ja kirjalikku taasesitamist võimaldav  vorm? Kirjalik vorm (sh elektrooniline vorm): tehingudokument peab olema tehingu teinud isikute poolt  omakäeliselt (või elektrooniliselt – elektroonilise vormi puhul) allkirjastatud, kui seaduses ei ole  sätestatud teisiti. • Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm: tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku  taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema  omakäeliselt allkirjastatud. 35. Millised tehingud on tühised? Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing • Seadusega  vastuolus olev tehing • Käsutuskeeldu rikkuv tehing • Näilik tehing 36. Millal on võimalik seaduse järgi nõuda tehingu tühistamist? Tooge vähemalt kaks näidet. *Oluline  eksimus • Pettus • Ähvardus 37. Millal ei ole võimalik teha tehingut esindaja kaudu? Tooge näide.• Esindaja kaudu ei või teha  tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. 38. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekib?• Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud  isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta  see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 39. Mis on mittetäielik kohustus võlaõigusseaduse tähenduses?*Hasartmängust, välja arvatud loa alusel  korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus • Kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab  üldisele arusaamale 40. Millal kohustus loetakse võlasuhetes kohaselt täidetuks? *Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui  see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 41. Millised on õiguskaitsevahendid võlasuhetes?  *VÕS § 101 toob õiguskaitsevahendid, mida  võlausaldaja võib kohustuse puhul kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Võlausaldaja võib:1) nõuda kohustuse täitmist2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) nõuda kahju hüvitamist4) taganeda lepingust või öelda leping üles5) alandada hinda 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Nimetatud loetelu ei ole täielik, sest õiguskaitsevahendeid võib sisalduda ka lepingutes ja muudes  seadustes. 42. Tooge vähemalt kaks lepinguväliste võlasuhete näidet.*Tasu avalik lubamine • Asja ettenäitamine •  Käsundita asjaajamine 43. Mille poolest erinevad omand ja valdus asjaõiguses?  *Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja  piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.


Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega  juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. *Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse  teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. *Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema  majapidamises või ettevõttes. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb  õiguslikul alusel või mitte.*Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. 44. Mida reguleerib karistusõigus? Mis on karistusõiguse eesmärk?*Karistusõigus määrab, millised teod  on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab  kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse 45. Mis on karistusõiguse põhimõtted? • Seaduslikkuse põhimõte • Inimesepildi ja inimväärikuse austamine •  Süüpõhimõte • Humaansusepõhimõte • Legaalsuse põhimõte • Pluralismi ja tolerantsuse põhimõte 46. Mis on kohustuste kollisioon? Tooge veel üks õigusvastasust välistava asjaolu näide karistusõiguses.*Kohustuste kollisioon. Isik on kohustatud tegutsema, et päästa mitu  õigushüve, kuid ta suudab päästa ainult ühe. Kummipaat lastega on merel ümber läinud ning nende  kaitsegarant – lapsevanem – suudab päästa ainult ühe. Eetika lahendust ei paku. KarS § 30: garant ei  vastuta, kui ta täidab vähemalt ühe kohustuse, mis on sama oluline kui täitmata jäänud kohustus. 47. Milliseid karistusi saab määrata juriidilisele isikule?*Juriidilisele isikule: rahaline karistus,  sundlõpetamine (kuriteo eest); rahatrahv (väärteo eest). 48. Mis on tõendite vaba hindamise põhimõte kriminaalmenetluses?  *Tõendite kogumine on  tõendusteabe hankimine KrMS-ga reeglistatud korras ning selle jäädvustamine KrMS-s ettenähtud  vormis. Tõendite kogumine toimub valdavalt kohtueelses menetluses. Tõendeid kogutakse toimingutega,  mida võib ühtaegu nimetada üldistavalt menetlustoiminguteks. on apellatsioonikohtul tõendite vaba  hindamise põhimõttest tulenevalt õigus jõuda faktiliste asjaolude tuvastamisel või tuvastatuse  kontrollimisel hoopis teistsuguste järeldusteni kui seda tegi tõendeid vahetult ja kogumis hinnanud  esimese astme kohus. 49. Mille poolest erinevad kiir- ja üldmenetlus väärteomenetluses?  *Kiirmenetlust kohaldatakse juhul,  kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalune isik nõustub kiirmenetluse  rakendamisega, mis aga ei tähenda, et menetlusalune isik peab oma süüd tunnistama. Kiirmenetluse puhul väärteoprotokolli ei koostata. Karistatakse rahatrahviga ja karistus kantakse karistusregistrisse.  Kiirmenetluse otsusega võidakse määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suurune rahatrahv.  Üldmenetlus viiakse läbi juhul, kui: • väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged (tuleb koguda  täiendavaid tõendeid ja selgitada asjaolusid); • menetlusosaline ei ole nõus, et tema suhtes alustatud  menetlus lahendatakse kiirmenetluse korras; • on vaja otsustada aresti kohaldamine. 50. Mille poolest erinevad Euroopa Liidu määrus ja direktiiv? *Määrus (üldakt, otseselt kohaldatav)  • Direktiiv (üldakt, annab suunised liikmesriikidele seadusandluse muutmiseks)