a. ÕS-is kasutatakse nelja liiki sulgusid: looksulg, ümarsulg, nurksulg, noolsulg. Kuidas neid märgitakse ja millal neid kasutatakse? Näited. Looksulg { } Looksulgudesse pannakse sõnad või väljendid, mida on soovitatav vältida. {taha+plaanile} taga+plaanile, {asustatud punkt} asula Ümarsulg ( ) Ümarsulgudes on tähendusvihje. orhid`ee (lill), santaz`eerima (kompromiteerimisähvardusega) välja pressima Nurksulg [ ] Nurksulgudes olev märksõna osa tähendab, et sõna võib tarvitada nii sulgudes oleva osaga kui ka ilma selleta. k`allike[ne] Märksõna järel nurksulgudes on hääldus. jazz [dzääz ~ dzäss] Noolsulg < > Noolsulgudes on andmed märksõna morfoloogia kohta. orhid`ee <26i>, ujuma <27> Noolsulgudes on ka liitsõna omastava vorm, kui liitsõna põhisõnal on sõnaraamatus ainsuse nimetavas homonüümne sõnavorm: huvi+j`uht <-juhi> b
väärtust. avaldis võrdleb aktiivses lahtris olevat väärtust H9 lahtris oleva väärtusega lahtris kuvataksegi =H9 Excelis ei sisestata avaldisi sellisel moel Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse funktsiooni sisestamise juhistes mittekohustuslikku atribuuti? Vali üks: argument on ümarsulgudes ja funktsiooniaknas rasvases kirjas argument on nurksulgudes ja funktsiooniaknas rasvases kirjas argument on nurksulgudes ja funktsiooniaknas harilikus kirjas Õige! Funktsiooni süntaksis kuvatakse mittekohustuslik argument nurksulgudes, nt FV(rate; nper; pmt; [pv]; [type]) ja funktsiooniaknas mitterasvasena. argument on ümarsulgudes ja funktsiooniaknas harilikus kirjas Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui ühes tehtes tuleb kasutada kahte IF funktsiooni, siis millisel kohal tuleb sisestada teine IF funktsioon? Vali üks:
Vali üks: dollarimärgiga võrdusmärgiga Õige! Valemi sisestamist võib alustada võrdusmärgi, plussmärgi või miinusmärgiga. mingit märki pole vajagi hüüumärgiga Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse funktsiooni sisestamise juhistes mittekohustuslikku atribuuti? Vali üks: argument on ümarsulgudes ja funktsiooniaknas rasvaselt argument on nurksulgudes ja funktsiooniaknas mitterasvaselt Õige! Funktsiooni süntaksis kuvatakse mittekohustuslik argument nurksulgudes, nt FV(rate; nper; pmt; [pv]; [type]) ja funktsiooniaknas mitterasvasena. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kopeerimiseks võetakse hiirega kinni lahtri alt paremast servast ja veetakse seejärel üle piirkonna, kuhu tahakse valemit või funktsiooni kleepida. Milline peab olema hiire tähis
, Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1120. Veebiallikas Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. 48(sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Nt: Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html Muud allikatüübid (videosalvestis, e-kiri, intervjuu) Filmid Jamnes, P. (Projektijuht). (2000)
olema viidatud, millisest allikast need on. Viitama peab ka oma andmetele (foto, kuvatõmmis jne). Viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole töö autori oma kirjutatud või välja mõeldud. Töö lõpus esitatakse kasutatud allikate loetelu. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja vastupidi. Tartu KHK tekstitöödes kasutatakse IEEE 2006 viitamise laadi. See sisaldab numbriviiteid, mis on esitatud nurksulgudes, nt [3] - number tähistab kasutatud kirjanduse loetelus 3. kohal paiknevat infoallikat. Viitamine koosneb kahest osast: 1) Tekstis asuvates nurksulgudes viidetest, nt [7]. 2) Töö lõpus olevatest kasutatud allikatest, kus kõigi allikate viitekirjed on esitatud viitamisjärjekorras. Elektrooniliseks viitamiseks valida menüüst Viited viitamissüsteemi laadiks IEEE 2006. 11
1998, lk 3). Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine pole enam tingimata vajalik, nt:...oma töös käsitles Tamm (1998:3). Kui viidatakse ühe autori mitmele, samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, nt: (Tamm 1998a:4). Kahe autori korral tuuakse mõlemate nimed. Nelja ja enama autori puhul või kui autoreid pole märgitud, tuuakse sulgudes trükise pealkirja esimesed sõnad. Numbrilisel viitamisel tuuakse nurksulgudes või kaldkriipsude vahel viite kirje järjenumber kirjanduse loetelus ja leheküljed, nt [8: 5] või [8 lk 5]. Kirjanduse loetelus on kõik kirjed nummerdatud, viitekirjeid võib järjestada loetelus kahel viisil. Refereerimisel esitatakse kokkuvõtlikult, oma sõnadega teise autori teksti teatavad osad ja töös esitatud seisukohad, millele viidatakse. Ka kõik kirjandusest võetud tabelid, fotod ja muud andmed varustatakse viidetega. Üldtuntud seisukohtade esitamine viitamist ei vaja.
Võõrsõnade leksikoni alguses on kasutusjuhend, kus on iga nö alateema kohta väljatoodud vajalik informatsioon. Näiteks: märksõnad on esitatud tähestikulises järjestuses sõnavahet arvestamata, poolpaksus kirjas. Tsitaatmärksõnad on kursiivkirjas (Vääri jt, 2012). Hääldus antakse nendel tsitaatsõnadel, millel see erineb kirjapildist, ja ka mõnel muul sõnal, millel on vaja näidata rõhku. Palatalisatsiooni ei näidata. Hääldus on nurksulgudes püstkirjas. Rõhku näidatakse juhul, kui see ei ole esisilbil ja kui rõhk ei lange pika vokaali või diftongiga silbile (Vääri jt, 2012). Lisaks leidub võõrsõnade leksikonist märgendeid ja lühendeid nagu näiteks AJ = ajalugu, ANAT = anatoomia, BIOL = bioloogia, BOT = botaanika. 1 Kõige lõpus leidub teosest veel informatsiooni muuttüüpide ja teose toimetamisel kasutatud allikate nimekirja kohta (Vääri jt, 2012). 2
on lehekülje lähtekoodis tähistatud vastavate märgendite abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega < ja >. HTML-märgendid annavad brauserile teada, mida sisuga teha, mil moel seda vormindada ja kuvada. HTML märgendid on näiteks
,
ja
. On ka elemente, mille märgendid on ühekordsed ega vaja sulgemist (,
ka viitamine onlain versioonile). Internetiallikate puhul tuleb alati üritada leida ülaltoodud põhilised punktid (1), (2), (3) ja (4). Autori puudumisel tuleb esitada pealkiri (3) või (4), mida tuleb vajadusel tuletada internetilehekülje struktuurist (pealeht, alalehed jne) lähtuvalt samaselt trükistega. Internetilehekülje puhul ei ole sageli lihtne leida ilmumiaastat ja samas võib aastaarv igal aastal muutuda, seetõttu esitatakse aastaarv reeglina nurksulgudes, samuti lisatakse pärast URL-viidet kasutamise/vaatamise kuupäev nurksulgudes [13.10.2010]. Ümarsulge kasutatakse aastaarvude juhul, kui veebist leitud materjal on vormistatud võrdsustatult trükisega. APA-style [2009]. A complete resource for writing and publishing in the social and behavioral sciences. Washington, DC: American Psychological Association. www.apastyle.org [18.10.2009]. Angeli, E., Wagner, J. et al. [2010]. APA Formatting and Style Guide. Owl Purdue Online Writing Lab
, parand. tr.) (esimese trüki puhul pole vajalik). Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Lõputööde puhul (bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd) lisatakse nurksulgudes töö liik. Nt: Kuusk, R. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Brosüüride, buklettide jms puhul lisatakse nurksulgudes väljaande liik. Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk. Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus
See teave pannakse kasutatud allikate loetellu. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel sõna ,,sealsamas" või ladinakeelse lühendina vastavalt Ibid. (Ibidem samas kohas), nt: (sealsamas, lk 22) või (Ibid., lk 22). Ladinakeelsete lühendite lõppu pannakse punkt ning need esitatakse kaldkirjas. Teine võimalus on numbriline viitamine. Pärast refereeringu lõppu märgitakse nurksulgudes viidatava allika number allikate loetelus, näiteks [15], ning tsitaadi või raamatu refereeringu puhul ka leheküljenumber, näiteks: [16, lk 163]. Kasutatud allikate vormistamine Kasutatud allikate loetelu töö lõpus hõlmab endas kõiki viidatud allikaid. Materjali, mille autor küll läbi töötas, kuid mida töö lõpptekstis ei ole refereeritud ega tsiteeritud, allikate loetellu ei lisata. Kasutatud allikad esitatakse loetelus kas autorite perekonnanimede
KAAREKESE PIKKUSE MÄÄRAMINE 1. SISESTAGE SOBILIK LÜHIM 2. SISESTAGE KAARE PIKKUS JA SOBILIK SUURIM VAJUTAKE ENTER KAARE PIKKUS JA VAJUTAKE ENTER AutoCAD ALGKURSUS 34 POLÜJOONE MUUTMINE "PILVEKESEKS" KÄSUGA REVCLOUD. OBJEKTI VALIK 2.KLIKKA OBJEKTIL (KUUSNURGAL) 1. OBJEKT ON VAIKIMISI VALIKUS (NURKSULGUDES)- VAJUTA VAIKIMIS VALIKU KINNITAMISEKS ENTER AutoCAD ALGKURSUS 35 POLÜJOONE MUUTMINE "PILVEKESEKS" KÄSUGA REVCLOUD. KAARE SUUNA VALIK MUUTMATA KAARE MUUDETUD KAARE SUUNAGA TULEMUS SUUNAGA TULEMUS 1.KÜSIMUS, KAS KAARE SUUNDA MUUTA (JAH VÕI EI) AutoCAD ALGKURSUS 36 POLÜJOONE NURKADE ÜHEAEGNE ÜMARDAMINE. KÄSK FILLET
Loop Loop While tingimus Do Until tingimus Do korduv tegevus korduv tegevus Loop Loop Until tingimus For muutuja=algväärtus To lõppväärtus Step samm korduv tegevus Next muutuja For Each muutuja In hulk/massiiv Väljumine Exit : Exit For, Exit Do, Exit Sub, Exit Function Suunamine - GoTo Mooduli lõpp End Objektid Objekti nimi [nurksulgudes] Objekti omadus - objekt.omadus Vaikimisi omadus kombovalikul, valikuloendil - Text Lülitil - Value Faili loendil - FileName jne Teise vormi objekt - vorm!objekt.omadus Dim /Private/Public [Static] viitmuutuja As [New] objektitüüp New - uue vormi loomine Objektitüübid: üldised: As Form - suvaline vorm As Control - suvaline objekt määratletud: As vorminimi - teatud vorm
16. Tsitaadid on sõnasõnalised väljavõtted teosest või tuntud inimese ütlemised. Neid kasutatakse toodud väidete kinnitamiseks või mõttele suurema ilmekuse andmiseks. Autori kirjaviis tsitaadis säilitatakse, samas võib tsiteeritavast lausest mõned osad välja jätta. Väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega, lauseid aga mõttekriipsudega (enamasti nurksulgudes). Kui tsitaat, mille algult on sõnu ära jäetud, liitub tihedalt tekstiga, on mõttepunktid tarbetud (sel korral osutab väljajättele juba väike algustäht). Näiteks F. Tuglas on selle kohta öelnud, et ,,kõik meie 2 paremad kirjanikud ..
ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja ümarsulgudes info võtmise kuupäev. Interneti andmebaasist kasutatud õigusaktide loetelu koostamisel tuleb märkida ka interneti aadress. Näide: Praust, V. (1998). Infoühiskond ja selle teetähised [WWW] http:--www.riso.ee-et-pub-1998it-12.htm . (12.10.2007). ETK visioon ja missioon [WWW] http:--www.etk.ee-vimi-789.htm (15.10.2007)48 Elektroonilistel materjalidel märgitakse nurksulgudes multimeedia tüüp, nt [WWW], [Online], [E-ajakiri], [CD-Rom], kirje lõpus tuuakse ümarsulgudes kasutamise kuupäev, nt (20. 01. 2008). Näide: Laasik, L. Mõned näpunäited dokumendihalduse kasutamisel [WWW] http- --wwwmtk.ut.ee-qpe-templaat-juhend htm (15. 11. 2007) (5) Ajaleheartikli kirje: Autor. Pealkiri. Ajalehe nimetus. Ilmumiskuupäev (aasta, päev, kuu) ja suuremate ajalehtede puhul ka leheküljed. 14
pehmesuulae mõju häälikule ehk velarisatsioon (lad velum 'pehmesuulagi'). Konsonantide jaotus ,,klusiilid, nasaalid, frikatiivid, poolvokaalid" rajaneb kõnetrakti neljal põhiasendil neist igaühe puhul on elundite takistus õhu- (väljapääsu)-le erineva iseloomuga. Kõnetaju motoorilise teooria kohaselt osalevad kõne tajumisel peale kuulmismeele ka need närviühendused, mille abil me kõnet moodustame. Foneetiline transkriptsioon märgib häälikuid ja kirjutatakse nurksulgudes. Fonoloogiline trankriptsioon märgib foneeme ja eraldatakse kaldsulgudega (kaldjoontega). Rahvusvahelist foneetilist transkriptsiooni tähistatakse lühendiga IPA. Keele väikseimat hääldusüksust nimetatakse foneemiks. Foneemi tegelikke esinemisvariante eri hääldusolukordades nimetatakse allofoonideks. Eri foneemidega saab muuta tähendust, eri allofoonidega mitte. Foneemi mõiste formuleeris esimesena Jan Baudoin de Courtenay.
alusel ja lisatakse nii tekstisiseses viites kui allikate loetelus aastaarvule järjekorda tähistav väiketäht. Nt: 1999a, 1999b. 3.6.1 Trükised Tervikteoste (raamatute, lõputööde, brosüüride jms) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Näide: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Brosüüride, buklettide jms puhul lisatakse nurksulgudes väljaande liik. Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk. Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Artiklid, mis on ilmunud kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt
,,Footnote" abil. Nii toimides on joonealune märkus alati samal leheküljel kui vastav viitenumber tekstis. Numbriline viitamine Numbrilise viitamise puhul märgitakse vastava tekstiosa järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja raamatute puhul ka lehekülje number, kust andmed pärinevad; artiklite puhul viitesulgudes lehekülgi ei näidata. Viide võib olla nii ümar- kui nurksulgudes. Nt: (11, 34) või [17, lk 78]. Numbriline viitamine on kõige vähem informatiivne ja seetõttu kõige vähem soovitatav süsteem. Numeratsioon võib töö koostamise käigus uute viidete lisandudes kergesti sassi minna, mistõttu on kasulik algul ikkagi autorite nimesid kasutada. 18 Nimele ja aastaarvule viitamine
hindamiseks. Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus) PI()
,,Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil" (Vadi 2004, lk 219). Juhul, kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis tehakse seda nurksulgudes [ ]. Näide koos joonealuse viitamisega. ,,Saksamaa taasühinemise kümnendal aastapäeval peetud kõnes väitis kantsler Gerhard Schröder:" Meil [sakslastel] on põhjust uhkust tunda nende taastustööde üle, mida viimastel aastatel on ida-saksa liidumaades ette võetud ning korda saadetud... . Meie riik on taas tugevaks saanud." 1 1 Joachim lange, ,,Schröder kommentiert die Entwicklung in Osten", Frankfurter Allgemeine Zeitung, 11.oktoober 2000, lk.3)
Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - ar Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus)
LA16 0,48 49,65 PV11 0,30 155,00 LA28 0,39 62,00 PV13 0,21 125,60 LA31 0,65 63,45 PV16 0,30 154,00 LA44 0,45 49,55 PV24 0,25 142,75 LA62 0,47 47,00 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - ar Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus)
Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - ar Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus)
Näide: TEA Võõrsõnastik. URL=http://ee.www.ee/VS/ Kui materjal on ainult Internetis, peavad kõik viidatud artiklid olema disketile salvestatud, kuna artikkel võidakse Internetist kustutada ja siis on töö autoril vajaduse korral viite korrektsust raske tõestada. · Teadustööd: AUTORI NIMI, Eesnimi(nimed). Töö pealkiri kaldkirjas. Teadusasutuse või õppeasutuse nimi. Koht, aastaarv. [Töö liik nurksulgudes]. Näide: TAMMEPÕLD, Mikk. Henri de Toulouse-Lautrec. Tartu Gümnaasium. Tartu, 2000 [Uurimistöö]. · Aruanded, dokumendid jms: dokumendi nimetus. 2001. Ettevõtte nimetus, Linn, 2001. Näide: Klassipäevik. Tartu Gümnaasium, Tartu, 2001. · Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näide: EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. · Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid
Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Viide tehakse kohe peale tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile [11]. Töödes tuleb kasutada tekstijärgselt kasutatud kirjandusele nurksulgudes viitamist. Peale esimest nurksulgu kirjutatakse vastavalt kasutatud kirjandusele algallika number, 15 peale seda vastav leheküljenumber, need eraldatakse komaga, nt [5, lk 21]. Kui kogu töö ulatuses on kasutatud lühendite lõpus punkte, tuleb punkt panna ka viites, nt [5, lk. 21]. Internetiallikate korral võivad puududa lehekülje numbrid, siis tuleb kirjutada nurksulgudesse ainult kasutatud kirjanduse vastav number, nt [3].
Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - ar Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus)
Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - ar Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus)
Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - ar Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus)
Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - ar Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus)
hindamiseks. Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus)
Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - ar Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus)
Kuulugu punkt M0(xo;y0) funktsiooni f(x,y) määramispiirkonda. Funktsiooni z=f(x,y) nim. punktis M0(xo;y0) pidevaks, kui kehtib võrdus kusjuures punkt M(x;y) läheneb punktile M0(xo;y0) suvalisel viisil, jäädes funktsiooni määramispiirkonda. Tähistades x=x0+x ja y=y0+y, võime võrduse kirjutada järgmiselt: Tähistame Kui x0 ja y0, siis ka p0 ja vastupidi. Pannes tähele, et nurksulgudes olev avaldis võrduses on funktsiooni täismuut z, saame Funktsiooni, mis on pidev mingi piirkonna igas punktis, nim. pidevaks selles piirkonnas. Kui tingimus ei ole mingis punktis N0(x0;y0) täidetud, siis nim. punkti N0(x0;y0) funktsiooni z- f(x,y) katkevuspunktiks.
20. Kkkk 21. ? Vaatleme lineaarse võrrandisüsteemi lahendamist ajumeetodil: (21.4) Vaatleme veidi üldisemat võrrandisüsteemi: (21.5) Eeldame, et kordajad rahuldavad tingimusi: (21.6) Võrrandisüsteemi (21.4) korral Ja tingimused (21.6) on täidetud, sest Otsime süsteemi (21.5) lahendit järgmisel kujul: (21.7) Asendades võrrandisse (21.5), saame: Asendame yk väärtuse kaudu (kasutame võrdlust (21.7)) Selleks, et see võrdlus kehtiks kõigis punktides, peavad mõlemad nurksulgudes olevad avaldised võrduma nulliga. Siit saame avaldada ja (21.8) Eeldusel (21.6) kohaselt . Järelikult , kui ja nimetajad (21.8) on positiivsed. Näitame, et kõik -d rahuldavad tingimust . Kirjutame (21.6) teise tingimuse kujul , kus . Siis (21.8) esimesest võrdlusest leiame. Et eelduse kohaselt , siis ka . Kui kordajad ja on valemite (21.8) abil leitud, siis saame viimase väärtuse jaoks: Teiselt poolt on võrrandisüsteemis (21.5) seos . Seega Siin , sest ja . Nüüd saame valemi (21
alguskonsonant kandub eelneva sõna lõppu ja tekib kaksikkonsonant, nagu sääntses¦sarvõp¦pään; äräk¦`kaonuæ. · punkt tähistab vajaduse korral pearõhku rõhulise silbi täishääliku järel (para`ai·gu `praegu'). ( ) ümarsulgudes esitatakse: a) sõnad, sõnaosad või üksikhäälikud, mis on plaadilt halvasti kuuldavad; b) sõnavorme selgitavad märkused; c) teksti mõistmiseks vajalikud sõnaseletused (võrdusmärgiga). [ ] nurksulgudes on koostajate poolt lisatud sõnad. 10 6.1. Otepää murdetekst Lugu pärineb Otepää kihelkonnast, Kirikukülast. Selle on rääkinud Elfriide Treial, kes elas aastatel 1912-1992. Ta oli lopsaka keelepruugiga ja sõnaosav jutustaja. Karjapõlv Ommugune ülesstulek no tuu iks (= ikka) `olli küll üits kius ja rit. Aga no kos sa `pässit (= pääsid), mugup¦pidit tulema enne (= aga)
3 Allikakirjete kuju Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat allikat täielikult identifitseerida. Nimele ja aastale viitamise süsteemis on aasta kui oluline tekstis osundatud identifit- seerimise detail kirjes kohe autori nime järel. Kirje üldstruktuur on neljaosaline: - kes (autor); - millal (aeg); - mis (pealkiri); - kus (andmed väljaandmise v asukoha kohta). - Iga osa on kirjes omaette üksus, mille lõpetab punkt. - Vajadusel võib nurksulgudes lisada mingi olulise määratluse, mis laadi asjaga on tegu, kui see muidu kirjest välja ei tule(nt kataloog, infoleht, pressiteade vms). - Jälgi nimekirjutust! Kirjet alustab autori perekonnanimi, selle järel tuleb pärast koma eesnime esitäht. Mõningatel puhkudel (nt lõputööd, intervjuud) kirjutatakse välja ka eesnimi. Pealkirja järel toodud koostaja või toimetaja nimes on initsiaal perenime ees.
2 (15.5) = 2 2 [ ( A cos + B sin ) 2 + H sin 2 ] A A A cos + B sin = 0 tan = - 0 1 = arctan - 0 B B H sin = 0 sin = 0 = 0 2 Järelikult nurksulgudes olevad liikmed ei saa olla üheaegselt nullid. Seega on nurksulgudes olev avaldis alati rangelt positiivne ja D f ( x 0 , y 0 ) märk on sama, mis 2 2 f osatuletisel A = x 2 P Kui A > 0 f > 0 f ( x, y ) - f ( x0 , y 0 ) > 0 f ( x, y ) > f ( x0 , y 0 ) P( x 0 , y 0 ) on miinimum. Kui A < 0 f < 0 f ( x, y ) < f ( x 0 , y 0 ) P( x0 , y 0 ) on maksimum. 2) H ( x 0 , y 0 ) = AC - B < 0 2
,parand.tr.) (esimese trüki puhul pole vajalik). Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Lõputööde puhul (diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd) lisatakse nurksulgudes töö liik. Nt: Kuusk, R. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. [Magistritöö].Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Brosüüride, buklettide jms puhul lisatakse nurksulgudes väljaande liik. Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus
tekst tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes l arv (8-bittine kood) Kood Märk 251 252 253 254 255 Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavalis(erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arva Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MDETERM(p) MINVERSE(p)
· Kuupäev: Testi täitmine: · Testis on 76 küsimust. · Reeglina on küsimused vasakpoolsel väljal ja vastused tuleb kirjutada parempoolsele väljale, kui ei ole osutatud teisiti. · Test on arvestatud, kui saadud punktide arv on vähemalt 51%. Hindamine · Iga õige vastus annab ühe [1] punkti. Kui väljal on rohkem kui üks küsimus, siis on õigete vastuste eest saadavate punktide arv märgitud küsimuse järjekorranumbri järele nurksulgudes. · Hinded - õigeid vastuseid: · 91-100% - suurepärane (5; A); · 81- 90% - väga hea (4; B) · 71- 80% - hea (3; C) · 61-70% - rahuldav (2; D) · 51 - 60 % - kasin (1; E) · 0 - 50% - puudulik (0; F) (mittearvestatud). 1. [8 p.] Märgi õiget vastust tähistav täht teisele väljale vastava selgituse järele · (a) ökoloogia; · (b) inimese ökoloogia; · (c) energia; · (d) tsükkel; · (e) populatsioon e. asurkond;
[Menetlustoimingud] Suuline menetlus [Kohtuistung; kohtuistungi ettekanne] [Kohtujuristi ettepanek] Kohtunike nõupidamine KOHTUOTSUS Fakultatiivsed menetlusetapid on toodud nurksulgudes. Rasvases kirjas märgitud dokumendid on avalikud. (*) Kohtumenetluse keel Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras Euroopa ülesehitamise eesmärgil sõlmisid riigid (tänaseks 27 riiki) lepingud, mille alusel asutati Euroopa ühendused ja hiljem Euroopa Liit koos kindlates valdkondades õigusnorme kehtestavate institutsioonidega. 15
avaldatud. Perekonnaseadus. 1994. RT I, 75, 1326. · arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada: arhiivi nimetus, fondi ja nimistu ning säilitusühiku number ja lehekülg Riiklik Keskarhiiv, Fond 80, Riigikogu, SÜ 46, lk 21-26. ·lõputöö ( diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö) kirjes tuuakse töö autori perekonna ja eesnimi, töö pealkiri, kõrgkool ja allüksus, kus töö asub, koht, aasta, nurksulgudes töö liik. Ots, Siiri. Kurgsoo talu äriplaani koostamine. Eesti Põllumajandusülikooli agraarökonoomika ja turunduse instituut. Tartu, 1999. [Bakalaureusetöö]. · käsikirjalised allikad esitatakse kirjanduse loetelus koos trükitud teostega. Peale autori nime ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ja asukoht Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10. aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis. 17. LISAD
saar pühapäev tamm vaher Tekstifunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsioonid Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis(erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Absoluutväärus ACOS(a) Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 ASIN(a) Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 ATAN(a) Arkustangens radiaanides. COS(a) Koosinus. Argument radiaanides DEGREES(a) Teisendab radiaanid kraadideks EXP(a) Eksponent: e^a, kus e=2,718… on naturaallogaritmi alus FACT(a) Faktorial: a!
Perekonnaseadus. 1994. RT I, 75, 1326. · arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada: arhiivi nimetus, fondi ja nimistu ning säilitusühiku number ja lehekülg Riiklik Keskarhiiv, Fond 80, Riigikogu, SÜ 46, lk 21-26. · lõputöö ( diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö) kirjes tuuakse töö autori perekonna ja eesnimi, töö pealkiri, kõrgkool ja allüksus, kus töö asub, koht, aasta, nurksulgudes töö liik. Ots, Siiri. Kurgsoo talu äriplaani koostamine. Eesti Põllumajandusülikooli agraarökonoomika ja turunduse instituut. Tartu, 1999. [Bakalaureusetöö]. · käsikirjalised allikad esitatakse kirjanduse loetelus koos trükitud teostega. Peale autori nime ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ja asukoht Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10. aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis.
nimetus, ilmumisaasta ja organisatsioon. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja 26 ümarsulgudes info võtmise kuupäev. Interneti andmebaasist kasutatud õigusaktide loetelu koostamisel (vt apt 3.8.6.) tuleb märkida ka interneti aadress. Näide 8: Plonsky, M. (2004). Psychology with Style: Hypertext Writing Guide. University of Wisconsin http://www.uwsp.edu/psych/apa4b.htm. (28.06.05). CD-Rom jms materjalide kasutamise korral märkida allika lõppu pärast punkti nurksulgudes CD-Rom ja panna punkt. Näide 9: Anderson, S. C., Poulsen, K. B. (2002). Anderson`s electronic atlas of hematology. Philadelphia: Lippincott Williams and Wilkins. [CD-Rom]. 3.8.6. Õigusaktid Õigusakti kirjetes tuuakse akti nimetus, allikas, kus akt on ametlikult avaldatud, vastuvõtmise aasta ja õigusakti number, sellega seonduvate aktide arv ning õigusakti jõustumise kuupäev ja aasta. Kui on kasutatud interneti andmebaasi, siis ka kirjutada interneti aadress ja info võtmise kuupäev.
eesnimetähest või tähtedest. Kui autoreid on rohkem kui üks, siis ühendatakse autord &- märgiga. Kui autoreid on veel rohkem, kasutatakse komasid ja kõige viimane autor eraldadakse &- märgiga. Sama autori publikatsioonid reastatakse publitseerimise aja alusel vanimast uuemani. Kui allika autor on kirjastaja, organisatsioon, institutsioon ja isiku autorit ei ole, märgitakse peale institutsiooni, kirjastajat, organisatsiooni aastaarv ja esitletakse inglise keelne tõlge nurksulgudes. Publitseeritud allikate aastaks märgitakse publikatsiooni kirjastamisõiguse aasta. Kõige üldisemad allikatüübid: A. Artiklid (märgitakse: kes? (autor), millal? (aeg), mis? (pealkiri), kus? (ilmumiskanal). B. Raamatud (märgitakse: kes? (autor), millal? (aeg), mis? (pealkiri), kus? (kirjastuse asukoht, kirjastaja). C. Raportid ja komiteede otsused (märgitakse: kes? (autor), millal? (aeg), mis? (pealkiri), kus? (ilmumiskanal). D
Tikupea hõõrdumisel vabaneva hõõrdumissoojuse arvel muutub punane fosfor valgeks ja süütab tikupea. Fosforiühendeid tarvitatakse taimekaitsevahenditena, näriliste hävitusvahenditena (Zn3P2) jm, tähtsamaiks kasutusalaks on aga fosforiühendite rakendamine mineraalühenditena. 5. Fosforhapped. Fosfori oksiidide reageerimisel veega tekivad happed P4O6+6H2O=4H3PO3 (fosforishape) Fosforishappe valemit kirjutatakse sageli kujul H2(HPO3), mis osutub, et üks vesinik (nurksulgudes) on seotud fosforiga otseselt ega dissotsieeru lahuses. Seega dissotsieerub fosforishape ainult kahes järgus: H2(HPO3)=H++H(HPO3)=H++H++HPO2-3 ning moodustub kaks rida soolasid. Fosforishappe soolasid nimetatakse ortofosforhape H3PO4. P4O10+6H2O=4H3PO4 Ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mis lahustub hästi vees. H3PO4 ei ole mürgine. Ta on keskmise tugevusega hape, mis moodustab 3 rida sooli: lihtsooli--ortofosfaate
kulgemine on energeetiliselt ebasoodne. Suletud nõus pöörduvad keemilised reaktsioonid saavutavad dünaamilise tasakaalu. Tasakaaluolekus otsene ja pöördreaktsioon kulgevad võrdse kiirusega ja lähteainete ning produktide kontsentratsioonid on püsivad. Tasakaalu väljendab tasakaalukonstant, mis on reaktsiooni produktide ja lähteainete kontsentratsioonide suhe. Näit. reaktsiooni aA + bB cC + dD jaoks tasakalukonstant K võrdub K = [C]c [D]d / [A]a [B]b Nurksulgudes toodud tähised väljendavad lahjendatud lahuseis antud ainete kontsentratsioone ja a, ( aktiivsuse tegur võrdub ühega) ja a, b, c,d on stöhiomeetrilised kordajad. Tasakaalukonstandi väärtus näitab, kas reaktsiooni tasakaal on vasakul (K 1) või paremal (K 1). väljendades nn. massitoimeseadust. K väärtus sõltub temperatuurist, aga ta ei sõltu reagentide ja produktide algkontsentratsioonidest. Tasakaalukonstant on seotud vabaenergia muutusega valemiga:
−36 : ( +9 ) = −4 (jagatav ja jagaja on erimärgilised, jagattis on negatiivne arv) −56 : ( −7 ) = 8 (jagatav ja jagaja on ühemärgilised, jagattis on positiivne arv) 2.7 Näited tehete kohta ratsionaalarvudega Mitme tehtega ülesandes kõigepealt korrutatakse või jagatakse ja seejärel liidetakse või lahutatakse. Kui ülesandes esinevad sulud, siis tehakse tehted esmalt ümarsulgudes, siis nurksulgudes ja seejärel looksulgudes. Näide 1. Arvutada 1 1 1 ( 30 + 225 ) ⋅ 9 + 0,16 : ( 3 − 0, 3) . Lahendus. Kirjutame tehete kohale nende järjekorra numbri ja arvutame. 1 1. 1 2. 3. 5. 1 4. ( + 30 225 ) ⋅ 9 + 0,16 :( 3 − 0,3)
klikatakse nuppu . 7.1.2. Parameetri kasutamine avaldises Kui on tarvidus avaldises või kriteeriumis muuta mõnda väärtust, ilma et iga kord avaldist päringu kujundusvaates uuesti kirjutatakse, võib kasutada parameeterpäringut. Parameeterpäringu loomiseks: · kirjutatakse väljastatav tekst kriteeriumi reale vastava välja nime alla nurksulgudesse, mis peab erinema välja nimest · valitakse menüükäsk Query Parameters ning tipitakse nurksulgudes olev tekst (ilma nurksulgudeta) dialoogiaknasse Query Parameters ja näidatakse vastava välja tüüp. Parameeterpäringu teostamisel kuvab andmebaasisüsteem Access dialoogiakna Enter Parameter Value parameetri väärtuse küsimiseks. Kui parameetreid on rohkem kui üks, küsitakse kõigi parameetrite väärtusi ükshaaval. Näide. Koostatakse parameeterpäring, mis leiab tabelist SUGUPUULIIKMED soovitud sünnikuupäeva vahemikuga isikud ning väljastab andmetabelivaatesse
a punktmassile mõjuv välisjõud b Kui välisjõud ei muutu, siis p ei muutu Newtoni definitsioonilt üleminek Newtoni II seaduse üldkujule: d p d d v Fres = = ( m v ) =m =m a dt dt dt F a= m 18. Reaktiivliikumine Liikumine, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suure kiirusega väljuvad gaasid Nurksulgudes [ ... ] olen märkinud viited kasutatud allikatele, mis on konspekti lõpus. 19. Mehaaniline töö (definitsioon, valem, valemianalüüs) 13 [1] [2] Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii negatiivne kui ka positiivne [7]: [2]
annaabi.ee 
