Loetelude Loeteludes on reavahe 1,5 ja lõiguvahed vormistamine (enne ja pärast lõiku) 0 punkti. Tabelite Tabelites on reavahe 1,5 ja vormindamine Kõik tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited Lisa lõiguvahed 0 punkti, teksti suurus 12 pealdis) punkti. Selede Määrata pealdise fondiks Calibri, vormistamine suurusega 10 p ja reasammuga 1.
millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. Referaadi põhiosa võid jaotada teemakohasteks peatükkideks. Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutad, mida sa tööd tehes ise uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest. Kasutatud materjalid tuleb nummerdada, muidu ei saa neile töös viidata. Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid) Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis. Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama, märkides vastava materjali numbri lõigu taha sulgudesse, näiteks (1). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks.
lõiguvahe algab uuelt lehelt pärast 6 p pärast 0 p Tabel 1 Pealkirjalaadide loomise nõuded [Autori koostatud] Täiendavalt: • suurtähed (Avaleht → Font → Suurtähtkiri); • lõiguvahe (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed); • algab uuelt leheküljelt (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → Rea- ja leheküljepiirid → Leheküljepiir enne). Pealkirjad nummerdada nummerdusnupust (Avaleht → Mitmetasemeline loend→ ). Ei nummerdata järgmisi pealkirju: sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad ja kokkuvõte (summary). Ingliskeelne kokkuvõte Summary lisatakse ainult lõputöödele. 1.2 Sisukorra loomine Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab leida lugejat huvitavat osa. Sisukorras tuleb esitada kõik töö pealkirjad leheküljenumbritega (vt Lisa 1).
kui ta on tõkestatud lõigul [a;b] ja pidev peaaegu kõikjal st katkev hulgal, mille Lebesgue mõõt on null. Hulga D c R Lebesgue mõõt on null siis, kui iga ε>0 korral saame leida hulka D katva vahemike süsteemi, mille pikkuste summa on väiksem kui ε. See peab näiteks paika lõpliku arvu punktide korral, st kui D= {xk є R| k=1,2,…..n} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/n), sauti kui punkte on lõpmata palju, aga me saame nad nummerdada(loenduv hulk) , st D={ xk є R|kєN} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/2 astmes k. Leidub ka muidu hulki, mille Lebesgue mõõt on null. Seega vastavalt Lebesgue’i teoreemile on integreeruv tõkestatud funktsioon, millel on lõplik või loenguv hulk esimest liiki katkevuspunkte. Tõestame järgnevas mõned erijuhud: Lause : Lõigul integreeruv funktsioon on tõkestatud sellel lõigul.
kokkuvõte viiteid varasematele tekstidele või kirjandusele. Järeldusena tuuakse välja töö kõige olulisemad tulemused (mis on hästi ja vajaks säilitamist/tugevdamist, mis ja mis põhjusel on halvasti ja vajaks parandamist). Soovitustes ja ettepanekutes esitab autor oma seisukohad ja võimalikud lahendused olukorra parandamiseks käsitletud valdkonnas. Soovitav on järeldused ja ettepanekud süstematiseerida (nt nummerdada). Töö sissejuhatus ja kokkuvõte on töö kõige olulisemad osad. Need peaksid olema koostatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töös käsitletud probleemi(de)st, töö ülesehitusest, teema käsitlemise üldisest käigust ja saadud tulemustest ilma põhiosa lugemata. Kokkuvõtte maht ei ületa üldjuhul 1/10 töö põhiosa mahust. /TÜ täiendõppekeskus 2008/
Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse "Tabeli 2 järg"
Peatükkide pealkirjad kirjutatakse veidi suuremalt (tähesuurus 14 ) Iga uus peatükk võiks alata uuelt lehelt. Enne pealkirja jäetakse 2 tühja rida. Peatüki pealkiri käib vasakusse serva. Uus alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkiri on vasakus servas. Esimese ja teise taseme pealkirja järel punkti ei ole, kolmanda (vaid viimase) järel on. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1. Referaadi kirjutamise ajal joondatakse read vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata. Vajadusel tuleb nõu pidada õpetajaga ja näidata talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui õpilane ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab.
kasutada ei tohiks/ei peaks. Millist puitu võib veel kasutada sellise tooli tegemiseks. Sinu tekstis on" palgid"? Sa kindlasti ei kasutanud palki vaid lauda. Võid kirjutada, miks sa kasutasid tõrva immutamiseks ja mida veel võiksid kasutada. d) Võiksid tuua välja nimekirja vahenditest ja materjalist, mida kasutasid. (Too välja nimekiri vajalikust materjalist: mis puit, millised kruvid, millega immutasid jne. e) Pealkirjad nummerdada ja vaata üle kas töö teemad jooksevad loogiliselt. (Soovitu- pealkirjad võiksid olla sellises stiilis: Sisukord; Sissejuhatus; 1. Töö teoreetiline taust (kõik puidust, tõrvast, materjalist), 2. Töö protsess (alapealkirjad 2.1 Töö alustamine 2.2 Lõikamine, 2.3 Edasiminek, 2.4 Kokkupanek ja 2.5 Viimistlus); 3. Kokkuvõte; Kasutatud kirjandus (Siia paned need interneti leheküljed millelt leidsid materjali puidu ja tõrva kohta jne koos kuupäevaga), siin
Näiteks: "perekonnanimi, eesnimi" välja Autor juures jne. Akna alaosas saab määrata välja omadused (Field Properties). Milliseid omadusi saab kasutada, oleneb sellest, mis tüüpi andmetega on tegu. Allpool on toodud mõnede omaduste kirjeldused: Field size - teksti või numbrivälja pikkus. Format - määrab, kuidas andmed kuvatakse. Decimal places - kümnendkohtade arv peale koma. New Values - kas nummerdada järjest (Increment) või juhuslikult (Random). Input mask - andmete sisestusmall Caption - välja nimetus, mida kasutatakse vormidel ja aruannetel. Default value - väljale vaikimisi antud väärtus Validation rule - kontrollimiseeskiri andmete sisestamisel. Validation text - veateade sisestusvea korral. Required - kas väli peab olema täidetud. Allow zero length - kas nullpikkusega stringid on lubatud. Indexed - kas välja sisu kasutatakse indeksina
materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavalt allikatele. Viitamine Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab olema kogu töö vältel ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema viidetes märgitud. Lisad ...paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Esitatakse andmed ja materjal, mis põhiosas pole tekstiga haakuv. Igale lisale tuleb tekstis viidata. Lisad tuleb nummerdada. Kaitsmine Uurimistöö esitatakse juhendajale vähemalt 3 nädalat enne kaitsmist. Pärast retsensioonide lisandumist tööle annab juhendaja loa esitada töö kaitsmisele. Kaitsmine toimub avalikult komisjoni ja publiku ees. Tuleb valmistada kaitsekõne ja slaidiprogramm. Slaidprogramm illustreeritakse. Kaitsmine Kaitsmisel tuleb esitada: Teema põhjendus; Töö eesmärk; Ülesehitus; Ülevaade kasutatud allikatest; Meetodid;
Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Referaadi vormistamine 5 Andrus Kivirähk alustab romaani ,,Rehepapp" esimest peatükki novembrikuu esimese lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000:3) Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele: Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste iseloomust romaanis ,,Rehepapp"1 2.8 Töös lisade esitamine Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse paksus kirjas sõna ,,Lisa" ja lisa number, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri.
(Ei pruugi olla sama pilt.) 4. Suur "P" on lõigu suur algustäht (Süvisinitsiaal). 5. Tekst kogu töö ulatuses on mõlemast äärest joondatud. Maksimaalselt kasutada poolitamist. 6. Kahe veeru korral on keskel joon. 7. "Programmi spetsifikatsioon" teha tabelisse, milles jooni ei kuvata. Jälgige joondamist! 8. "Märgivormingu kopeerimine" - esimene lõik on esireataandega lõik, teine lõik on lõigutaandega lõik. 9. Leheküljed tuleb nummerdada. 10. Tabelis iga lahtri sisu on keskele joondatud. Mitmerealine lahter on tabelis üks lahter kuhu tuleb panna mitu rida teksti. Näpunäide: tabeli ridade alguses olevad F1, F11 jne on kah tegelikult tabeli lahtrid, mis aga ei ole joonitud. 11. "Muud võimalused" jms - lõigu varjuga raam ja taust. 12. Vertikaalne tekst on tekstiboks, mille raam on tehtud punktiirjoontega. 13. Matemaatiliste avaldiste vormistamiseks kasutage võimaluse korral Microsoft
Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis 12 pt (Home- Paragraph- Spacing Options-Before 12/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) Töös ei kasutata taandridu. 1.3. Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse (Insert-PageNumber/Lisa- Leheküljenumber). Numbrid paigutatakse lehekülgede jalusesse alla keskele . Sisukorrast eespool olevaid lehti võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Kõik lisad tuleb nummerdada alates number ühest ja need paigutatakse lehekülgede jalusesse, keskele. (Insert-Page number-design-Different First Page/Lisa-Leheküljenumber-Jalus) 1.4 Peatükke ja alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. 1.5. Peatüki pealkirja, sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse nn plokkstiilis vahe 24 pt (kaks tähekõrgust).
Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata
ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia). Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi, mis on trükitud identsena kolmele eri värvi isekopeeruvale paberile nii, et vormi täitmisel tekib kolm eri värvi aluspõhjaga (nt. roheline, punane, sinine) päeviku eksemplari (originaal ja 2 koopiat). Konkreetse päevikulehe identifitseerimise võimaluse tagamiseks tuleb ehitustööde päeviku kolmiklehed nummerdada. Ehitustööde päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal; päeviku teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine ning selle korrastatult ja köidetult üleandmine ehitise omanikule. Ehitise omanik
lõigul [a;b] ja pidev peaaegu kõikjal st katkev hulgal, mille Lebesgue mõõt on null. Hulga D c R Lebesgue mõõt on null siis, kui iga ε>0 korral saame leida hulka D katva vahemike süsteemi, mille pikkuste summa on väiksem kui ε. See peab näiteks paika lõpliku arvu punktide korral, st kui D= {xk є R| k=1,2,…..n} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/n), sauti kui punkte on lõpmata palju, aga me saame nad nummerdada(loenduv hulk) , st D={ xk є R|kєN} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/2 astmes k. Leidub ka muidu hulki, mille Lebesgue mõõt on null. Seega vastavalt Lebesgue’i teoreemile on integreeruv tõkestatud funktsioon, millel on lõplik või loenguv hulk esimest liiki katkevuspunkte. Tõestame järgnevas mõned erijuhud: Lause : Lõigul integreeruv funktsioon on tõkestatud sellel lõigul. 4. Algfunktsiooni definitsioon. Määramata integraali definitsioon
Sellega seoses väheneb ohufaktor. · Pesukuivatusplatsid tuleb rajada akendest jälgitavateks. · Puud-põõsad mitte lähemale, kui 10 m maja seinast. · Avalikud kohad / grillimajad-lehtlad tuleb rajada koostöös aktiivsemate elanikega. Siis jälgitakse nende heakorda ja puhtust. · Lohakus ja mustus omavad "tootmisvõimet" ja on visiitkaardiks ükskõiksusele. Hooldatud haljasala "hoiatab" sissetungijat ühistegevusest. · Autoparkimiskohad tasub nummerdada. Võimalus, et selle kaudu "selekteeritakse omanikku" on väiksem kui võimalus võõraid autosid tuvastada. · Sissesõidu ees olev tõkkepuu peab olema primaarne puldi suhtes, Seadistatavate pultide koodid ja lisapuldid on kergesti kättesaadavad. Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Siseruumide turvalisus · Kogu lukustussari tuleb sarjata. 0-võti, postiljoni võti, tehniline võti, korterivõti, lapse võti ..
Kõrvale on joogiks kas mineraal vesi või tavaline vesi . Pearoaks on lõherpps toorjuustuga-koosneb siis lõhefileest,toorjuustust ja serveeritakse lillkapsakuskussiga. Joogiks kõrvale on kuiv valge vein,kuna see sobib kõige paremini kokku kalaga . Dessertiks on tiramisu- koosneb siis biskviitküpsistest,kangest kohvist,mandliliköörist,toorjuustust,vahukoorest ja maitsestatakse tuhksuhkruga ja vanillisukruga. Lauakatte skeem (märkida laua piirjooned, ühe eelkatte vahendid nummerdada ja selgitada allpool) Serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud nõud ja töövahendid 1. Praenuga (kalanuga) 2. Eelroanuga 3. Pearoakahvel (kalakahvel) 4. Eelroakahvel 5. Dessertlusikas 6. Leivataldrik 7. Veeklaas 8. Valge veini pokaal 9. Salvrätt 10. Menüü 11. Kaunistus NIMETUS KOGUS Nõud ja söögiriistad Leivataldrikud 3+1
kontsentratsiooniks 1,56 mg/ml (kaalutis 7,8mg). Kui ensüümpreparaadile on väike kogus puhverlahust lisatud, segada lahust klaaspulgaga u 5 min, kuni ensüüm lahustub. Seejärel täita klaas puhverlahusega ettenähtud mahuni ja loksutada kõik läbi. Ensüümireaktsiooni läbiviimine Võtta 50 ml katseklaas ning pipeteerida sinna 25 ml 2%-list kaseiini lahust. Sulgeda klaas korgiga ning jätta 30 kraadi juurde soojenema 5-10 minutiks. Võtta ja nummerdada 4 kuiva tavalist katseklaasi ning pipeteerida neisse 3 ml 5%-list TKÄ lahust. Kui kaseiini lahus on soojenenud, alustada ensüümireaktsiooni: selleks pipeteerida kaseiini sisaldavasse katseklaasi 1 ml proteaasi töölahust, loksutada, fikseerida aeg. Peale ensüümi lisamist kohe võtta kuiva pipetiga võimalikult kiiresti 3 ml reaktsioonisegu ning viia see esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi (0-proov), loksutada. Reaktsiooniseguga katseklaas viiakse tagasi termostaati.
Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3 - metüül, CH3CH2 etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R-. Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid. Nummerdamist alustatakse sealt, kus asendusrühmad või kordne side on ligemal või tihedamalt. 5) Tuvastada sarnased asendusrühmad. 6) Kanda asendusrühmad kindlate reeglite järgi nimetusse. 7) Asendusrühmade nimetusse kandmisel tuleb arvestada, asendusrühmade tähtsuse järjekorda ehk vanemuslikust. Olulisemate asendusrühmade tähtsuse
kooki moosiga ning lärmasid kõvasti. 4. Rööpjoondusega lõik. Kord elas metsas üks kena väike hunt . Ta kartis kohutaval kombel punamütsikesi. Aga need käisid kogu aeg tema koopa ümber luusimas ja aknast sisse piilumas. Eriti hull oli olukord siis, kui sõber rebast kodus ei olnud. Punamütsikesed tulid ja nõudsid kooki moosiga ning lärmasid kõvasti. 6. Ülesanne(Home – Paragraph – Numbering, Bullets): Lase arvutil nummerdada tunniplaan alates 1-st!!! Emakeel Matemaatika Bioloogia Keh.kasv Füüsika Lisa nüüd Bioloogia ja Kehalise kasvatuse vahele ajalugu. Katseta ka erinevaid täpploetelusid! Kas kolmnurka on ka võimalik täpiks panna? Pane siis, kui saab! Õun Pirn Banaan Apelsin Proovi hüpikmenüü abil numbri vahelejätmist ja nummerdamise peatamist. Järgnevas loetelus nummerda loetelu algul kõik koos ja siis alates kapsast alusta uut nummerdamist. Õun Pirn Banaan
kooki moosiga ning lärmasid kõvasti. 4. Rööpjoondusega lõik. Kord elas metsas üks kena väike hunt . Ta kartis kohutaval kombel punamütsikesi. Aga need käisid kogu aeg tema koopa ümber luusimas ja aknast sisse piilumas. Eriti hull oli olukord siis, kui sõber rebast kodus ei olnud. Punamütsikesed tulid ja nõudsid kooki moosiga ning lärmasid kõvasti. 6. Ülesanne(Home Paragraph Numbering, Bullets): Lase arvutil nummerdada tunniplaan alates 1-st!!! Emakeel Matemaatika Bioloogia Keh.kasv Füüsika Lisa nüüd Bioloogia ja Kehalise kasvatuse vahele ajalugu. Katseta ka erinevaid täpploetelusid! Kas kolmnurka on ka võimalik täpiks panna? Pane siis, kui saab! Õun Pirn Banaan Apelsin Proovi hüpikmenüü abil numbri vahelejätmist ja nummerdamise peatamist. Järgnevas loetelus nummerda loetelu algul kõik koos ja siis alates kapsast alusta uut nummerdamist. Õun Pirn Banaan
vali menüükäsk Lisa > Leheküljenumbrid… (ingl. Insert > Page Numbers…); määra loendikastis Paigutus (ingl. Position), kas printida leheküljenumbrid lehekülje ülaserva (päisesse) või lehekülje alaserva (jalusesse); määra loendikastis Joondus (ingl. Aligment), kas leheküljenumbrid joondatakse vasakule, keskele, paremale või köidetavate lehekülgede sise- või välisserva; kui sa ei soovi esilehekülge nummerdada, siis eemalda linnuke märkeruudust Näita esilehe numbrit (ingl. Show number on first page). Reeglina kirjalike tööde puhul lisatakse leheküljenumbrit mitte alates teisest leheküljest vaid alles kolmandast või koguni neljandast. Siin tuleb appi võtta sektsioonipiir (sellest oli juttu loengumaterjalis „Sissejuhatus“): 1. lisa leheküljenumbrid Lisa > Leheküljenumbrid…; 2. vali kus soovid seda näidata – reeglina all paremas nurgas; 3. vajuta OK;
juua enne söömist. Põhiroa kõrvale joovad nad Trapiche Astica Argentiina valget veini.Vein on enamasti valmistatud Sauvignon Blancist ja vähemas koguses Semillon viinamarjadest. Serveeritud 10-12 kraadi juures. Veini värvus on hele,õrna roheka tooniga. Maitselt puuviljane ja värskendav. Suurepärane toit, vein ja küünlad, ning vaikne muusika ja meeldiv kaaslane- mida elult veel tahta? Lauakatte skeem (ühe eelkatte vahendid nummerdada ja selgitada allpool) 1. Servett 2. Eelroa kahvel 3. Eelroa nuga 4. Pearoa kahvel 5. Pearoa nuga 6. Dessertkahvel 7. Veepokaal 8. Veinipokaal 9. Leivataldrik 10. Dessertnuga 11. Küünal Serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud nõud ja töövahendid
oma mõttekäike selgitades esitada kuulajale tulemusteni jõudmise tee, olulisimad tulemused ja järeldused aga esitada ettekande lõpus kokkuvõttena. Ettekande struktuur peab olema võimalikult lihtne, selgelt liigendatud ja hõlpsasti jälgitav. Kõiki väiteid tuleks illustreerida näidetega, nii on nad usutavad ja jäävad paremini meelde. Ühe alateema lõpu ja teise alguse vahel peab olema selge piir. Ettekande osi saab eristada pausidega, aga kuulajasõbralik on neid ka nummerdada (esiteks, teiseks, järgmiseks). Suulise esinemise puhul ei maksa karta kordusi. Omal kohal on olulisemate mõtete kordamine teistsuguses sõnastuses (see tähendab, teisiti öeldes, tahtsin sellega öelda, et ..), vahekokkuvõtted iga käsitletud alateema kohta (niisiis, sellest järeldub, et ..). Ettekande lõpp on kasulik seostada algusega: anda alguses sõnastatud küsimustele vastused, esitada alguses välja toodud probleemidele lahendused.
Vana- Vigala 2011 1 SISUKORD 1. MENÜÜ.................................................................................................3 2. MENÜÜ PÕHJENDUS..........................................................................4 3. Kirjastiil Times New Roman......................................................5 4. Pealkirjad joonda vasakule küljele...............................................6 5. Pealkirjad nummerdada (v.a Sisukord)..........................................7 6. Pea meeles, et iga peatükk algab uuelt lehelt (k.a menüü põhjendus).......8 2 1. MENÜÜ Pearoog Ahjuliha köögiviljadega (kartul, seakarbonaad ,porgand, küüslauk , sibul, rõõsk koor 35%, basiilik) Järelroog
(originaal või koopia). Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi, mis on trükitud identsena kolmele eri värvi isekopeeruvale paberile nii, et vormi täitmisel tekib kolm eri värvi aluspõhjaga (nt. roheline, punane, sinine) päeviku eksemplari (originaal ja 2 koopiat). Konkreetse päevikulehe identifitseerimise võimaluse tagamiseks tuleb ehitustööde päeviku kolmiklehed nummerdada. Ehitustööde päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal; päeviku teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine ning selle korrastatult ja köidetult üleandmine ehitise omanikule
Kilpide määrimine ja montaaz 1 m2 0,15 Sarrusvõrkude montaaz 1 tk 0,90 Joonised Kõigi töös esinevate illustratsioonide (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, fotod jne) nimetusi võiks võimalusel koondada ühe nimetuse alla näiteks joonised. Juhul, kui erinevaid illustratsioone on palju, võib osutuda otstarbekamaks neid eraldi nummerdada, nt Joonis 1.1, Joonis 1.2, Foto 1.1 jne. Iga joonis peab olema alati nii selgelt esitatud, et seda oleks võimalik iseseisvalt (st ilma põhiteksti lugemata) kasutada. See eeldab sobivaid ning arusaadavaid legende ning märksõnu, graafikute puhul aga ka sobivat mõõtkava ja telgede tähistusi. Meeles tuleb pidada ka seda, et graafikute
Viitamine Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid) · Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis. · Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre 1996). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks. · Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 · Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui sa ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. · Referaadis kasutatakse reavahet 1,5 · Tähemärgid on 12 p suured, käekiri Times New Roman · Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks.
· Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Taandrida 5 tähemärki või kasutada plokkidena vormistatud teksti. · Sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet ja kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata. Joonised nummerdada läbi töö. Joonis paigutatakse lehekülje keskele. Alla märgitakse Joonis 1. Allkiri. Kõik joonised peavad olema tekstis viidatud (vt. joon.1). Foto loetakse jooniseks. Tabelil on tabeli pealkiri. Tabel 1. Pealkiri. Viitamine: (vt. tabel 1) Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline. Kasutada tuleb selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. Teema valik
miskit vööpa kasutama ka uute ja vanade palkide ühendustes. Palkmaja laiali võtmine. Kui olukord on nii lootusetu, et ainuüksi paari palgi vahetamisega asi ei piirdu, oleks lihtsam kogu hoone laiali võtta. Maja lahti võtmine algab mõistagi katuse eemaldamisest. Sealjuures peaks valmistama tellingud ja pidama kinni ohutusnõuetest tellingute kasutamisel. Tuleb kasuks, kui teha hoonest projekt, et pärast lahti võtmist oskaks uuesti kokku panna. Kindlasti tuleb palgid ära nummerdada nii projektil kui ka objektil. Harilikuga soditud numbrid palkidele kuluvad kergelt maha. Seega leidke mõni kindlam moodus. (Soovitatav on teha eraldi vineerist lipikud igale palgile ning need hiljem kinnitada. Lipikutele veekindla markeriga numbrid peale.) Seinte laiali võtmisel võib mõni salapulk murduda. Kui murdunud osa peaks tugevasti salapulga auku jääma, et enam kätte ei saa, siis võib augu üle puurida väiksema puuriga. Pärast seda tuleks muidugi uus pulk teha.
paberile ja kinnitusmärge trükitakse dokumendi esimese lehe ülemises parempoolses nurgas järgmiselt: KINNITATUD juhatuse esimehe 12. märtsi 2008. a käskkirjaga nr 21 Dokumendi kinnitamiseks antakse välja korraldav dokument, kus kinnitamisele peab järgnema rida protseduure (tutvustamine, täitmise järelevalve korraldamine jne.) või tunnistatakse kehtetuks samas küsimuses varem välja antud dokument. Kui korraldava dokumendiga kinnitatakse mitu dokumenti, tuleb need nummerdada. Sel juhul tehakse kinnitusmärge koos märkega lisatud dokumendi numbri kohta järgmiselt: KINNITATUD juhatuse esimehe 08. juuni 2005. a käskkirjaga nr 32 Lisa 2 Registreerimine, st lahendustulemuse märkimine dokumendiregistrisse Dokument registreeritakse peale allkirjastamist ja kuupäeva märkimist. Paberalusel vastuskirja registreerimine tähendab, et · dokumendiregistris tehakse täitmismärge algatuskirja registrikandesse;
ühtlustamaks ensüümi kontsentratsiooni. Pipeteerisin 50 ml-lisesse katseklaasi 25 ml 2%-list kaseiini lahust, pH=8,4. Ensüümikontsentratsioon 1,5 mg/ml. Vajalik kogus=1,5*5=0,0075g. Hüdrolüüs: 1. 50 ml katseklaasi pipeteerida 25 ml 2%-list kaseiini lahust, millel on sobiv pH. Katta korgiga ja asetada vesitermostaati 30 kraadi juurde Celsiuse järgi 5-10 minutiks soojenema. 2. Võtta 4 kuiva normaalmõõdus (20 ml) katseklaasi ja need nummerdada. Igaühte pipeteerida 3 ml 5%-list TKÄ lahust. 3. Alustada ensüümireaktsiooni kui kaseiini lahus on 30 kraadini soojenenud. Pipeteerida kaseiinile juurde 1 ml proteaasi (sarinaas) töölahust, loksutada kiiresti läbi ja asetada termostaati tagasi. Fikseerida aeg kellaga või käivitada stopper. Võtta 0 proov: 3 ml reaktsioonisegu lisada esimesse TKÄ-ga katseklaasi ning loksutada kiiresti läbi. Kaseiini ja proteaasiga katseklaas panna kiiresti tagasi termostaati. Kell: 9:19 4
ühtlustamaks ensüümi kontsentratsiooni. Pipeteerisin 50 ml-lisesse katseklaasi 25 ml 2%-list kaseiini lahust, pH=8,4. Ensüümikontsentratsioon 1,5 mg/ml. Vajalik kogus=1,5*5=0,0075g. Hüdrolüüs: 1. 50 ml katseklaasi pipeteerida 25 ml 2%-list kaseiini lahust, millel on sobiv pH. Katta korgiga ja asetada vesitermostaati 30 kraadi juurde Celsiuse järgi 5-10 minutiks soojenema. 2. Võtta 4 kuiva normaalmõõdus (20 ml) katseklaasi ja need nummerdada. Igaühte pipeteerida 3 ml 5%-list TKÄ lahust. 3. Alustada ensüümireaktsiooni kui kaseiini lahus on 30 kraadini soojenenud. Pipeteerida kaseiinile juurde 1 ml proteaasi (sarinaas) töölahust, loksutada kiiresti läbi ja asetada termostaati tagasi. Fikseerida aeg kellaga või käivitada stopper. Võtta 0 proov: 3 ml reaktsioonisegu lisada esimesse TKÄ-ga katseklaasi ning loksutada kiiresti läbi. Kaseiini ja proteaasiga katseklaas panna kiiresti tagasi termostaati. Kell: 9:19 4
Kilpide määrimine ja montaaž 1 m2 0,15 Sarrusvõrkude montaaž 1 tk 0,90 Joonised Kõigi töös esinevate illustratsioonide (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, fotod jne) nimetusi võiks võimalusel koondada ühe nimetuse alla – näiteks joonised. Juhul, kui erinevaid illustratsioone on palju, võib osutuda otstarbekamaks neid eraldi nummerdada, nt Joonis 1.1, Joonis 1.2, Foto 1.1 jne. Iga joonis peab olema alati nii selgelt esitatud, et seda oleks võimalik iseseisvalt (st ilma põhiteksti lugemata) kasutada. See eeldab sobivaid ning arusaadavaid legende ning märksõnu, graafikute puhul aga ka sobivat mõõtkava ja telgede tähistusi. Meeles tuleb pidada ka seda, et graafikute
Siia on tipitud teine lõik teksti. Muuda taandelõiku, liiguta alumist vasakpoolset piirajat. Vii see 3 cm kohale. Mis juhtus? Parempoolne piiraja nihuta 10 cm kaugusele. Et tekst näeks kena välja kasuta rööpjoondust. Siia on tipitud kolmas lõik teksti. Joonlaua kasutamine on sul nüüd selge. Proovi selle lõigu taanete määramisel kasutada korraldust VORMING/LÕIK. Joonda tekst vasakult 3 cm kaugusele ja paremalt 2 cm kaugusele. Esireataane 1,5 cm. Harjutus 7. Lase arvutil nummerdada tunniplaan alates 1-st 6. Emakeel 7. Matemaatika 8. Astronoomia 9. Bioloogia 10. Kehaline kasvatus 11. Füüsika 12. Keemia 13. Inglise keel Lisa nüüd Bioloogia ja Kehalise kasvatuse vahele ajalugu. Kas number tekkis ette? Kas teised numbrid muutusid ka suuremaks (õigeks)? Katseta ka erinevaid täpploetelusid! Kas näiteks telefoni pilti on ka võimalik täpiks panna? Pane siis, kui saab! Õun Pirn Mango Banaan Ploom Apelsin
Jätkame lõigu kujundamisega. Nagu eelmises tunnis juba lugeda võisid, saab vaikeseadistatud loendeid (nummerdatud ja nummerdamata) ning ääriseid määrata vormindamise nupurealt. Rohkem võimalusi leiab menüükäskudega Vorming > Täpp- ja numberloendid… (ingl. Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool. Loendid Word pakub kasutajale võimaluse lõike nummerdada või tärnida – moodustades sel teel loendeid. Kui vähegi võimalik, tuleks neid võimalusi kasutada. Nummerdatud loetelu muut- misel – lisamisel või kustutamisel – korrigeeritakse numbreid automaatselt. Menüükäsuga Vorming > Täpp- ja numberloendid avaneb järgmine dialoogiaken: Nagu kõrvalolevalt pildilt näha võid, koosneb dialoogiaken
vertikaalne. Kui loetelus pole oluline järjekord ega punktide arv, siis võib loetelu tähisteks olevad numbrid ära jätta ning asendada need mõttekriipsuga või mõne muu tähisega. Tähiste valik peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Näide Krediidi hind kujuneb sõltuvalt järgmistest asjaoludest: - laenuressursi hind; - halbade laenude provisjonid; - laenude administreerimise kulud; - kasum. 1.5.3. Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli kohale lehekülje paremasse serva kirjutatakse üldnimetus "Tabel", millele järgneb tabeli number ilma punktita. Tabelite numeratsioon on tööd läbiv. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega. Ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri. Tabelile antakse sisu lahtimõtestav lakooniline pealkiri. Pealkirja lahtimõtestamisel alustatakse tabeli sisust, millele järgneb objekti nimetus ja ajavahemik.
Sugulusdiagrammide loomine on meeskonnatöö. Sel eesmärgil peab niisiis koguma kokku rühma inimesi. Kasulik on jagada rühm paarideks, et inimesed saaksid oma arusaami arutada ja mõtetele kinnitust otsida. 2. Tarbijate ütluste ülesmärkimine. Vestlustest, vaatlustest või tarbijauuringutest kogutud tarbijate ütlused kirjutatakse eraldi märkmepaberitele. Tuleb meeles pidada, et neid võib palju tekkida. Sel etapil kasutatakse ainult üht värvi märkmepaberit. Märkmed tuleb nummerdada või kasutada muid viiteid, et oleks võimalik kindlaks teha iga märkuse päritolu. 3. Ütluste grupeerimine. Märkmepaberitel esitatud ütlused tuleks grupeerida. Pole olemas kindlaid reegleid, kuidas seda peaks tegema, kuid kasulik oleks, kui kellelgi on protsessi alguses mõned eelnevalt määratletud pealkirjad igale huvigrupile. Pealkirjad ei tohiks sisaldada sõnu, millega meeskond tuttav on, nagu "kvaliteet", "kiirus", "hind", jne. Protsessi lõpuks peaks igas grupis tüüpiliselt
uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 kas köidetult v. kiirköitjas trükitakse reavahega 1,5 vaid lehe ühele poolele, srifti suurus 12. leheküljele jäetakse vasakule ja üles 3-4 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, number kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht VORMISTAMINE (arvutikiri) Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad TÖÖ KAITSMINE
Näit. Kapp, R. (2001) Hr. Kappi ettekanne Läti Vabariigist: Rahvusvahelise Haridusfondi juhatuse istungil 19.oktoobril 2001 (WWW) http://www.ee/et/teated/56777.html (25.november 2001). Juhul, kui samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast esimest viitamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles sealsamas). 3.5. Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli number märgitakse tabeli pealkirjast üks rida kõrgemale lehekülje paremasse serva. Tabelis esitatud andmed peavad olema seotud töö tekstiga. Tabelist peavad selguma kasutatud andmete allikad; kui tegemist on töö autori arvamustega, siis tuleb ka see ära fikseerida. Tabeli pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse lehekülje keskele. Näide. Tabel 1
Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata
mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme 9 mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata
da, esitatakse lisas. Näiteks algandmed, tabelid, fotod, arvutiprogrammid ja graafikud. Lisas esitatakse ka töös kasutatud materjalid (näiteks ettevõtte aastaaruanne), mis ei ole õpilase en- da koostatud, kuid mis on lõputöö osaks ja mille andmeid analüüsitakse. Lisade vormistamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid: igal lisal peab olema pealkiri; kui töös on rohkem kui üks lisa, tuleb need nummerdada; numbrid pannakse lisadele viitamise järjekorras, araabia numbritega; iga lisa kohta peab töös olema viide; lisa number ja pealkiri paigutatakse lehekülje vasakusse ülaserva; lisades olevaid tabeleid ja jooniseid ei nummerdata eraldi, iga lisasse paigutatav tabel või joonis moodustab omaette lisa; iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Kui lisa läheb mitmele leheküljele, siis kirjutatakse järg-
küsimusega, tuleks paigutada töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega arvandmed tuleks veergudesse paigutada nii, et arvude samad kümnendkohad oleksid üksteise all kohakuti. Tabelid pealkirjastatakse ja joonised allkirjastatakse ning nummerdatakse (kui töös on enam 14 kui üks tabel) araabia numbritega. Kui töös on kuni 10 tabelit/joonist, kasutatakse tööd läbivat numeratsiooni, suurema arvu puhul võib nummerdada peatükkide lõikes, näiteks: Tabel 4 Tabel 2.3 Joonis 3.5 Kõik joonised ja tabelid paigutatakse selle tekstilõigu järele, milles neile osutatakse. Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja allkiri aga joonise alla. Tabeli kohale lehe vasemasse serva kirjutatakse “Tabel” ja number ilma punktita. Samale reale peale punkti kirjutatakse tabeli sisu kokkuvõttev pealkiri, mille sõnastamist alustatakse tabeli sisust, järgneb objekti nimetus ja ajavahemik
-kuni 16 leheküljeline trükis nummerdatakse jooksvas numeratsioonis. Mahukamaid trükiseid ei nummerdata ja kinnituskirjes näidatakse, missuguste lehtede vahele on trükis paigutatud Näide: Lehtede 33 ja 34 vahel on 110-leheküljeline trükis. -osaliselt täidetud raamatutes, kaustikutes nummerdatakse ainult kasutatud lehed. Kinnituskirje vormistatakse esimese puhta lehe esiküljele Kui nummerdamisel on tekkinud vigu, siis 4 -rohkearvuliste vigade puhul tuleb säilik uuesti nummerdada. Vanad numbrid kriipsutatakse läbi ühe kaldjoonega, uus number kirjutatakse kõrvale -väiksema hulga ebatäpsuste korral tehakse parandus. Nummerdamata jäänud lehed saavad eelmise lehe numbri, millele lisatakse literad ,,a", ,,b" jne. Kui kahele järjestikkus asuvale lehele on kirjutatud sama number, märgitakse teise lehe numbrile juurse litera ,,a". Kui mõni number on vahele jäänud, märgitakse see ära kinnituskirjes, KINNITUSKIRJE
45: Tehnoloogilise skeemi koostamine 6: ohuanalüüs ja ohumeetmeid kaalumine 7: KKP 8: kehtestamine kriitilised piirid igale KKPle 9: kehtestamine seiresüsteem igale KKPle 10: kehtestamine korrigeerivad tegevused 11: Kehtestamine nõuetekohasuse tõendamise Tegevused 12etapp: Kehtesta dokumenteerimine ja andmete säilitamise kord 41. Tehnoloogiliste skeemide koostamine Igale tootegrupile peab olema oma skeem etapid õiges järjekorras etapid nummerdada olulised parameetrid (aeg, temperatuur jne) kirjelda toote voi toodete rühma peamist protsessi näita toorained ja lisaained, pooltooted, kõrvaltooted ja valmistooted, tehnoloogiline praak. Tehnoloogiline skeem peab kajastama tegelikku protsessi, kinnitamine tootmises! 42. Ohtude ja ennetavate abinõude määramine Oht on potensiaalne kahju põhjustaja tarbijale. Võib ola bio, keemiline füüsikaline. Tingitud Inimene oskused, koolitused
45: Tehnoloogilise skeemi koostamine 6: ohuanalüüs ja ohumeetmeid kaalumine 7: KKP 8: kehtestamine kriitilised piirid igale KKPle 9: kehtestamine seiresüsteem igale KKPle 10: kehtestamine korrigeerivad tegevused 11: Kehtestamine nõuetekohasuse tõendamise Tegevused 12etapp: Kehtesta dokumenteerimine ja andmete säilitamise kord 41. Tehnoloogiliste skeemide koostamine Igale tootegrupile peab olema oma skeem etapid õiges järjekorras etapid nummerdada olulised parameetrid (aeg, temperatuur jne) kirjelda toote voi toodete rühma peamist protsessi näita toorained ja lisaained, pooltooted, kõrvaltooted ja valmistooted, tehnoloogiline praak. Tehnoloogiline skeem peab kajastama tegelikku protsessi, kinnitamine tootmises! 42. Ohtude ja ennetavate abinõude määramine Oht on potensiaalne kahju põhjustaja tarbijale. Võib ola bio, keemiline füüsikaline. Tingitud Inimene oskused, koolitused
Kui eksisteerib ühene pöördfunktsioon x= φ−1 (t) ning väiksem kui ε. See peab näiteks paika lõpliku arvu punktide korral, st kui D={xk∈R| k=1,2,...,n} (xk sisaldava vahemiku pikkus <ε /n), samuti kui punkte on lõpmata palju aga tuletis φ' ja funktsioonil g ( t ) ≔ f (φ−1 ( t )) leidub algfunktsoon G; siis me saame nad nummerdada (loenduv hulk),st D={xk∈R|k∈N} (xk sisaldava vahemiku k pikkus <ε /2 ).Leidub ka muid hulki, mille Lebesgue mõõt on null.Erijuhud: saame määramata integraali arvutada kasutades muutujate vahetust : Lause: Lõigul integreeruv funktsioon on tõkestatud sellel lõigul. Lause: kui f∈I[a,b] ja g on tõkestatud lõigul [a,b] ning sellel lõigul kehtib f(x) = g(x) v.a
umbisikulist vormi (näiteks "töös käsitletakse / analüüsitakse / uuritakse / hinnatakse" või "on analüüsitud" jne). Arvude esitamine tekstis. Arvud ühest kuni kümneni on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. 5 Tabelid, lisad, joonised, valemid, loetelud Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli kohale lehekülje paremasse serva kirjutatakse üldnimetus "Tabel", millele järgneb tabeli number ilma punktita. Tabelite numeratsioon on tööd läbiv. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega. Ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri. Tabelile antakse sisu lahtimõtestav lakooniline pealkiri. Pealkirja lahtimõtestamisel alustatakse tabeli sisust, millele järgneb objekti nimetus ja ajavahemik. Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust
annaabi.ee 
