Pedagoogiline suhtlemine Tiiu Kadajas 01.03. Nõustamine – in toetamine vastuse leidmisel, probleemi lahendamisel. See jätab inimesele vabaduse oma elu õle otsustada. Nõustaja ülesanne on jääda alles kui raske on alles jääda. Kuulamine. Turvatunde loomine. Peegeldamine – selle umber sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest,
Kõnestiili lõplik väljakujunemine. · Tagasiside on teadmine oma sooritue tõhusest seoses ühe või mitme ülesandega. Verbaalne- mitteverbaalne, positiivne-negatiivne, otsene(tahtlikult sellele inimesele antud)-kaudne (ei ole tahtlik, ei liigu ühes suunas), sisemine-väline, vahetu(näost näkku)-edasi lükatav(mass meedia, kirjad, telefon). Nõustamise tasandid Nõustamine on probleemi lahendamine koostöö kaudu, milles kaks või enam isikut teevad jõupingutusi selleks, et abistada. Üldprintsiibid: nõustamine on vabatahtlik, võrdsus nõustamisel st nõustaja hoidub oma positsiooni rõhutamast, jagatud vastutus, Nõustamine tähendab protsessi juhtimist. Probleem on selline olukord, mis nõuab tõhusat tegevust, kuid millega inimene toime ei tule. Nõustamine: kuulamine, peegeldamine, turvatunne tekkitamine, usalduse loomine.
pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt peatutakse ka õpetamismeetoditel
Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktoritega. Nõustaja on tänapäeval ka pihiisa eest. Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus Alates u 20. sajandi teisest poolest on nõustamisp eraldi suund. Kasvas välja psühhoteraapiast (oli peamiselt kliiniliste häirete raviks). Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid,
Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) . Nõustamine eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine.
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud
Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitmed tasandid, variatiivsed. Pärit humanistlikust psühholoogia harust. Ehedus, unikaalsus, usaldatavus, inimlikkus. Nt. Rogers: Eriti lähedale võib jõuda, kui ollakse ise seda probleemi läbi elanud. Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni. Professionaalsus võib langeda, objektiivsus langeb, võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine
number üks. Ma oskan hinnata seda ja inimesed kes on mulle lähedaseks saanud oskavad samuti seda hinnata. Minu elus ei oma absoluutselt tähtus need nii öelda väljamõeldud lood, kõige paremad lood mida jagada on ju siiski elust enesest ja kui inimene oskab huvitavalt elada on tal ka igapäevaselt väga huvitavad lood. Raamatut hakkasin ma lugema oletusega, et ma saan sealt väga palju uut ja huvitavat elutarkust juurde, mis annab mulle isiklikult kindlasti väga palju juurde, kuna nõustamine ja teiste inimeste kuulamine on mulle alati meeldinud ja teeksin seda ka tulevikus suurima heameelega. Minu ettekujutus nõustamisest on selline, et nõustaja on isik kelle tähtsaim omadus on osata kuulata teist inimest, panna tähele seda millised on tema soovid ja kuidas ta neid väljendab. Nõustama peab olema väga avatud meelega ja tolerantne kõige ja kõigi suhtes. Ma leian, et nõustamine on elus väga
ustamise protsess ja ?lesehitus Karjääri meisterdamise põhimõtete rakendamine karjääri nõustamises eeldab vastavat Nõustamistavad koolitust ja oskusi, mida nõustamispraktikas kasutada. Kindlasti keskendutakse selle käsitlusviisi puhul aktiivsele kaasamisele ning nõustaja peab olema valmis kaasama Iga isikutevahelise suhtluse vormi puhul eksisteerivad teatud sotsiaalsed tavad, mis kliente mitmel eri tasandil (füüsilisel, vaimsel, emotsionaalsel ja hingelisel). Rõhku seavad suhtlusele reeglid ja piirid. Aja jooksul on tavade ajalugu ja eesmärk sageli pannakse ka loovusele ja kujutlusvõimele ning see paneb proovile nii nõustajad kui ka ununenud
kontrollida. Olemuselt emotsionaalse loomuga (st seotud hoiakute, uskumuste ja tunnetega) väljundid saab kindlaks määrata või mõõta, kui jälgida osalejate käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt naasmist. 4. Mis on õpirände pedagoogilised aspektid? Eelkõige õpirände hindamise kaudu hinnata välismaal omandatu tõelist tähtsust – mida kogeti ja kuidas saadud kogemust reliseerida. 5. Mis on nõustaja roll õpirändes? Millised on nõustaja väljakutsed inimeste õpirände teemadel nõustamisel? Nõustaja roll õpirändes on toetada õpirändes osalejat võimalusel kõigi kolme õpirände perioodi jooksul (nii enne, õpirändes olles kui õpirändest naastes), anda rändesse minejale võimalikult põhjalik ülevaade rände olemusest ja eesmärgist, aidates seda kogemust tema tulevase karjääriga siduda. Rahvusvaheline mobiilsus ja tuleviku töö
IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks. Loeng on monoloog, seminar dialoog. Kui tegemist on dialoogiga, on kõigil inimestel võimalus kaasa rääkida; monoloogiga räägib ainult üks. NÕUSTAMINE - Nõustaja õpetab ja kasvatab. Õpetajana näitab ette ja palub järgi teha. Millest tuleb õpetamise-kasvatuse põhimõte? Õpetaja on inimene. Ta annab edasi enda õpitu, oma väärtused. Õpilased kas tahavad seda järgi teha või otsutavad, et soovivad midagi muud. Nõustamine sai alguse pedagoogikast. Hiljem kujuneb eraldi alaks. Nõustamises on õpetaja amet vastupidiseks keeratud – see kes on õpetaja rollis õpib tundma oma klienti; klient, oma elu ekspert, läheb õpetaja rolli.
7 Veapunktisüsteemi kaudu saadetakse liiklusreegleid rikkunud isikule teatis (e-kiri, SMS, vms). Kui veapunkte on kogunenud 1-5, siis on võimalik vähendada veapunktide arvu, osaledes soovituslikus rehabiliteerivas nõustamises ning sellega vähendada punkte 2- võrra peale nõustamise läbimist (aasta jooksul võimalik läbida kuni 2 erineva sisuga nõustamist liikluse üldriskide nõustamine, alkoholi/psühhotroopsete ainete mõju all juhtivate isikute nõustamine). Veapunktide 6 ja enam korral suunatakse juht määratud rehabiliteerivale nõustamisele. Veapunktide 12 ja enama korral juhtimisõigus peatatakse. Sellisel juhul oleks juhil vajalik liiklusohutuse seisukohast lähtuvalt läbida juhtimisvõimekuse kontroll sõltumata sellest, kas veapunktid on vähenenud alla 12-ne või mitte (vt. lähemalt peatükk 4). Joonis 1. Veapunktiskaala ülesehitus
Sublimatsiooni puhul ei tegelda pingete allikaga, vaid püütakse lihtsalt midagi teha, et ennast maandada. Ratsionaliseerimine tähendab ebasoovitavatele tegudele, tunnetele ja motiividele sobiva põhjenduse või seletuse leidmist. Konfliktis antakse oma tegudele ratsionaalne seletus. 24 Sageli põhjendatakse oma käitumist teise osapoole pahelisusega, ümbritsevate olude või lihtsalt vältimatusega. Enese samastamine kui psühholoogiline nähtus on mitmetähenduslik. Kaitsemehhanismina toimib see siis, kui inimene identifitseerib end alateadlikult teise inimese või grupiga sedavõrd, et ta ei tunne ennast enam oma tegude või tunnete eest vastutavana. Enese samastamine kellegi teisega võib saada otseseks konfliktide allikaks, sest ümbritsevad inimesed eeldavad üldjuhul teistelt vastutustundlikku iseolemist, mitte niivõrd kellegi kehastamist. Regressioon on kui lapsikute ja algeliste reaktsioonide juurde tagasipöördumine
8) Suhtlemine- Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine- Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine- Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5. Strateegilised, taktikalised ja operatiivplaanid
arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon)
reklaam ilmub. Ül- müüa tooteid ja teenuseid. SK ül- luua organisats arendamist soodustav keskkond. Globaalne sk: al 1965. Kõrgtehnoloogia, ülemaailmne konkurents, maailmamaj kujunemine ja kasv, Ajakirjandus- Sk on välja kasvanud ajakirjandusest. Sestap on ajakirjaniku ja suhtekorraldaja rollid rahvusvahelised meediakorporatsioonid ja sk. sarnased. Mõlemad tegutsevad meediasüsteemis ja pruugivad sarnaseid koode. PR nõustaja funktsioon on 1. Pressiagentuur- ka P.T.Barnum´i mudel- peam selgepiiriline propaganda, 1suunaline kommu, pigem veenmine, kusjuures tema esimene ja käige tähtsam sihtgrupp on ajakirjanikud. Ajakirjaniku funktsioon on liialdus kui fakt, saavutada meedia tähelepanu. tõele ja sündmuste relevantsusele orienteeritud vahendamine. 1.mudel- propaganda, reklaam- ühesuunaline-saatjalt saajale
suhted ja ta tuleb stressiga toime üldaktsepteeritud viisil. Samas sõltub peresuhte kvaliteet ja peresuhte reaktsioon stressile pereliikmete isiksuseomadustest ning nende patoloogiast, nagu näiteks madal enesehinnang, halb enesekontroll ja psüühikahäired. See võib olla lapsevanemate enda varasemate sotsiaalsete kogemuste tagajärg, mis võib kaudselt mõjutada vanemate suhtumist lapsesse (ibid.). 1.2 Lapse emotsionaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine R. Maureri järgi hõlmab emotsionaalne vägivald tegevusi või nende puudumist, mille tagajärjeks on oluline kahju lapse intellektuaalsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule või funktsioneerimisele. Emotsionaalne hooletusse jätmine viitab täiskasvanu tegevusetusele lapse eest hoolitsemisel, tema toetamisel ja arendamisel. (Maurer 1998, 6) Emotsionaalne väärkohtlemine on lapse järjekindel halvasti kohtlemine,
3+4. LOENG ri IDent on protsess, see ei käi kähku! Tal on 3 etappi: märkamine (mida märgata, kes kes peaks märkama ja millal?), hindamine (siin tpimub põhitöö ehk see on põhietapp, peab vaatma, mida kes ja kuidas hindab?) ja viimaseks sekkumise kvandamine (ehk mida nende lastega teha siis teisiti, mida ja kuidas ja kuskohas täpsemalt tuleb kohandada; siin on siiski tegu KAVANDAMISEGA, mitte sekkumisega, need on 2 eri asja). Sekkumine võib olla pedagoogiline, meditsiiniline ja psühholoogiline. Märkamine, MIDA? mis see on? : Keegi paneb tähele, et midagi on teistmoodi (selleks peab ka tegelt teada, mis on norm!) (Ei pea veel teadma mis on täpselt teistmood, vaid esialgu tuleb märgata, et midagi on teistmoodi). NT märgatakse erinevat käitumist (see on nt agressiivne), akonktaktsus (nt tunudb, et konktakt ei ole päris tavapärane, siis see võib viidata teatud erivajadustele), kõne (kõnearengus on ka teatud etapid, kõnest mahajäämus võib ka viidata erivajadustele)
· Teooriat rakendatakse sotsiaalsete süsteemide, nagu grupid, perekonnad ja ühiskonnad kohta. · Pincus ja Minahan (1973) tõid välja, et inimeste rahuldav elu sõltub nende lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest sotsiaaltöö peab tegelema selliste süsteemidega. Süsteemiteooria: · Inimene elab kogu aeg süsteemides: mikrotasandil, oma kõige lähedasemates inim-suhetes ja makrotasandil, suurema ühiskonna osana. · Need tasandid on teineteisest sõltuvad ja ühes asetleidnud muutused peegelduvad ka teises muutusena, tasandid ei ole alati vastavuses (nt inimese psüühiline heaolu ei ole tagatud ühiskonna üldise heaolu kaudu, samas inimene võib taluda tugevaid ühiskonna poolt põhjustatud pingeid, kui lähikeskkond annab vajalikul määral tuge). Süsteemiteooria: · Inimesi võivad aidata erinevad süsteemid: · - Mitteformaalsed ehk loomulikud süsteemid (perekond, sõbrad)
peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega tekivad Oidipuse tunded areneb keel ja motoorika tekib südametunnistus, millest saab tegude ajendite hindaja Edukus ja usinus vs alaväärsus 6-puberteet peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega kooliajal oskuste ja teadmiste hindamised ldenditeet vs rolliähmasus Noorukiiga peamine sotsiaalne kontakt eakaaslastega mis, kulmineerub heteroseksuaalsetes sõpruses psühholoogiline moratoorium täiskasvanulike kohustustele identiteedikriis eelneva nelja staadiumi lahenduste konsolideerumine ühtseks enesetunnetuseks lntiimsus vs eraldatus Varane täiskasvanuiga peamine sotsiaalne kontakt intiimses suhtes vastassugupoole esindajaga täiskasvanu rolliga seotud kohustuste aktsepteerimine, sealhulgas enda sidumine teise inimesega Generatiivsus vs stagnatsioon Keskiga
o Fenomenoloogiline inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest o Psühhoanalüütiline teadvus + alateadvus o Neuropsühholoogiline füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist. II loeng Psühholoogia uurimismeetodid · Eksperiment tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjustamine ja kõrvalnähtuse isoleerimine. · Eksperimendi käigus seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. · Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. · Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda katseisiku (KI) tegevusse, eesmärgiga luua tingimused, kus psühholoogiline fakt selgelt võib ilmneda. · (katse läbiviia uurija, eksperimentaator)
eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog – nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia – protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia – kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. – kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü
seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü
Personalijuhtimine 2013 INTERVJUUKS VAJALIKUD VÕIMED JA OSKUSED 1. MÄRKAMINE. MÕISTMINE. USALDUSLIKKUS. Tähelepanelikkus. Vastuvõtlikkus, partneritaju. Empaatiavõime Aktsepteerimine ja respekteerimine Sisseelamisvõime (sealjuures piiride säilitamine) Usalduslikkus (seda kahjustab intervjueerija emotsionaalne pidurdatus) Intuitsioon Probleemide märkamine Siirus, loomulikkus, avatus. 2. INTELLEKTUAALSED OMADUSED Mälu Loogilisus Kommunikatiivne kompetentsus 3. KÜSIMUSTE ESITAMISE OSKUS avatud küsimused ("UKSEAVAJAD") suletud otsesed küsimused alternatiivsed sugestiivsed vastuküsimused kontroll- e. kinnitusküsimused kaudsed küsimused Laused, mis kutsuvad rääkima lähemalt, kommenteerima öeldut) 4. MÕTETE ÜMBERSÕNASTAMINE. PEEGELDAMINE. Teisiti sõnastamine, et partner aru saaks
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks el
Hirm- seda iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides. Viha- tekib, kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud. Vastikus- seda kutsuvad esile oma olemuselt või päritolult eemaletõukavad objektid ja sündmused. Vastikuse puhul ilmneb eredalt selle psühholoogiline päritolu: ühes kultuuris täiesti vastuvõetamatuks peetav võib teises kultuuris olla igapäevane või isegi kõrgelt hinnatud. 4.4 Emotsionaalsed seisundid Kõik emotsionaalsed seisundid on oma loomult mööduvad ning tingitud mingist konkreetsest põhjusest. Neis avalduvad nii isiksusele tüüpilised kui ka ebatüüpilised jooned. Emotsiooni tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel eristatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid: meeleolu,
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik
konkurentsivõitluse aegadel, kui ettevõttel ei lähe hästi. Tihti juht-omanik staatuses olev isik. · Mängur juht, kes vastavalt olukorrale ilmutab eelnevate tüüpide omadusi/oskusi: vajadusel võib olla nii spetsialist, võitleja kui patrioot. Roll kirjeldab mida inimene teeb. Erinevatesse gruppidesse kuuludes täidavad inimesed erinevaid rolle erinevate isikute suhtes (näit. ema, tütar, abikaasa, kolleeg, nõustaja jne.). Erinevatel juhtimistasanditel võib juht kuuluda (ja tihti kuulubki) erinevatesse gruppidesse olles neis gruppides erinevates rollides: näiteks on turundusjuht keskastmejuht ja turundusosakonna juhataja (juhi roll turundusspetsialistide grupis), tootearenduse grupis idee väljatöötaja (roll - tootearenduse projektimeeskonna liige). NB! Meenuta ka ,,Juhtimise aluste" ainest joonist ,,Juhid kui organisatsiooni ühenduslülid
Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. 3) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine 4) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 5) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile. 6) Küsitlus/anketeerimine
................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
