majandus (0)

 
Turu üldiseloomustus 
 Turg tähendab institutsiooni, kus ostja ja müüja omavahel teevad vabatahtlikku vahetust. See ei ole 
konkreetne kauplemiskoht, vaid majanduses on sellised turud nagu väärtpaberibörs, valuutaturg, 
krediiditurg, tööturg, internetiturg.  
Turude struktuurid- kõike olulisemad tunnusjooned (osalejate arv, kauba homogeensus või 
diferentseeritus, turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused,  osalejate konkurentsi vormid)  
Konkurentsist lähtuvalt võib eristada järgmisi turutüüpe:  
1) täieliku konkurentsi turg 
2) mittetäieliku konkurentsi turg a) monopol 
b) monopolistlik konkurents 
 c) oligopol 
d) monopson 
e) oligopson 
Nõudlus ja nõudlusseadus 
Nõudlus- seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja 
suudavad osta.  
Kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. Kui kaup on odav, siis seda 
ostetakse rohkem, kui ta on aga kallis, siis ostjaid on vähem. Aga see töötab ainult siis, kui teised 
tingimused jäävad samaks. Nt kui üks kaup saab odavamaks ja teised jäävad sama hinnaga, siis 
ostetakse odavama kaupa. Aga kui ka teised kaubad saavad odavamaks, siis hinda langemine ei ole 
nii nähtav ja midagi ei muutu.  
  Nõudluse mõjurid: 
1) tarbijate sissetulek 
 2) teiste kaupade hinnad 
3) tarbijate ootused 
4) tarbijate arv 
5) tarbijate maitse ja eelistused 
Kõike rohkem nõrkus sõltub ostjatest. Nende võimalustest, ressurssidest ja soovidest.  
Kaupad võivad olla:  
1) normaalkaupad  
2) väheväärtuslikud kaupad  
Kui inimestel on rohkem ressursse, siis nad ostavad normaalkaupad(nende nõudlus kasvab), aga kui 
ressursse (raha) on vähem, siis ostetakse väheväärtuslikud kaupad. (normaalkaupade nõudlus 
langeb) 
Asenduskaupade korral kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada.  
Kaks kaupa võivad olla ka täiendkaubad, kui neid mingi vajaduse korral koos kasutatakse.  
Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. 
Kui inimene usub, et tema sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba praegu 
rohkem ostma. Vastupidisel juhul, kui tarbija loodab hinna langusele võib ta oma oste edasi lükata 
st. vähendada oma praegust tarbimist. Nõrkus sõltub ka tarbijate arvust, kui rohkem ta on nii palju 
kaupa on vaja.  
Pakkumine ja pakkumisseadus 
Pakkumine- seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud 
ajaperioodil müüa 
Teatud hinnale vastavat kogust nimetatakse pakutavaks koguseks ja seda kajastab mingi kindel 
punkt pakkumiskõveral. Pakkumist saab kujutada pakkumistabeli ja pakkumiskõvera abil. 
Pakkumise puhul saab eristada individuaalset ja turupakkumist. Turupakkumine kujutab endast 
individuaalsete pakkujate poolt igal konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste summat. 
Pakkumisest rääkides peetakse silmas just turupakkumist. 
Pakkumise mõjurid 


1) tehnoloogia tase 
2) vajalike ressursside hinnad 
3) alternatiivsete kaupade hinnad 
4) tootjate ootused 
5) tootjate arv 
Tehnoloogilise taseme tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks senisest efektiivsem meetod, 
tootmiskulud alanevad ja pakkumine kasvab seega hind võib muutuda madalamaks.  
Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 
Alternatiivseteks kaupadeks nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu 
ressursse. Sellel juhul tootjad valivad seda kaupa, mis kõlab vähem tulud ja millega võib rohkem 
teenida.  
Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. 
Turu tasakaal 
Turu tasakaal- pakkumine ja nõudlus on omavahel võrdsed. Tasakaaluhind, on selline hind, mille 
juures nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ning tasakaalukogus on selle hinna korral nii nõutav kui 
ka pakutav kogus.  
Kui nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus, siis ootjad leiavad, et nad võivad 
tootmismahtu suurendada, et teenida rohkem raha. Hind tõuseb seni kuni pakutav ja nõutav kogus 
saavad võrdseks ja enam pole mingit survet hinna muutumiseks. 
Teiselt juhul tekib turul ülejääk, kuna selle hinna korral ületab pakutav kogus nõutava. Suus kaupa 
hind langeb. Samal ajal hakkavad nad madalama hinna korral ka vähem uusi hüviseid tootma. Kui 
hind langeb, hakkab nõutav kogus suurenema. Lõpuks saavad nõutav ja pakutav kogus 
tasakaaluhinna juures võrdseks. 
Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib.  
Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind, mis viib enamasti turu ülejäägile, mis 
tähendab, et pakutav kogus on nõutavast suurem.  
NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS  (sellest ma ei saanud aru) 
Nõudluse hinnaelastsusega mõõdetakse nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele.  
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on alati negatiivne, sest iga hinna tõus toob kaasa nõutava 
koguse vähenemise. 
Eristatakse kolme nõudluse hinnaelastsuse liiki: 
1) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna  protsentuaalne muutus, on 
tegu mitteelastse nõudlusega. Sel juhul on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väiksem kui 1. 
2) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus on tegu 
elastse nõudlusega. Sel juhul on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient suurem kui 1. 
3) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on võrdne hinna protsentuaalse muutusega,on tegu 
ühikelastse nõudlusega. Sel juhul võrdub nõudluse hinnaelastsus koefitsient 1-ga. 
Üldistavalt võib öelda, et tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähemelastsem 
madalate hindade korral. Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid, kuna selle abil on võimalik välja 
selgitada, kuidas muutub nende kogutulu.  
Kogutulu on rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Selle suurus leitakse kaubaühiku 
hinna ja müüdud koguse korrutamisel. 
Siin on järgmised võimalused: 
1) Kui E on ühest suurem, siis hinna tõus vähendab kogutulu. 
2) Kui E võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. 
3) Kui E on ühest väiksem, siis hinna tõus suurendab kogutulu.  
 Nõutav kogu hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. 
Nõudluse elastsuse mõjurid 
1) asenduskaupade rohkus 
2) hinnamuutusega kohanemise aeg 
3) hüvise tähtsus ehk hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus 


Seda, kuidas ühe kauba nõudlus reageerib teise kauba hinna muutusele, mõõdab nõudluse 
ristelastsus. Selle näitaja arvväärtus võib olla positiivne, negatiivne või võrduda nulliga, sõltuvalt 
sellest, kas tegu on asendus-, täiend- või sõltumatute kaupadega. 
Pakkumise hinnaelastsus 
Pakkumise hinnaelastsus mõõdab müüjate reaktsiooni hinna muutusele ja sellel on palju sarnast 
nõudluse hinnaelastsusega.  
Pakkumise elastsuse peamisteks mõjuriteks on aeg ja see, kas hüvise tootmisel on alternatiive või 
mitte. Samuti on oluline, kui kergesti saab tootmistegureid teise hüvise tootmisse ümber paigutada.  
Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega ja siin võib 
eristada kolme erinevat perioodi: 
1) Hetkeperioodi, s.o. situatsiooni, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. 
2) Lühiperioodi, s.o. ajavahemikku, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada 
(vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades. 
3) Pikka perioodi, s.o. ajavahemikku, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma 
tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad on jõudnud turule tulla (või mõned firmad on jõudnud 
oma tootmismahtu vähendada ja mõned firmad on harust lahkunud).