VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Puit- ja kiviehitiste restauraator Kätlin Kuuskla Nõudluse ja pakkumise mehhanism Referaat Juhendaja: Georgi Vändre Viljandi 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS I Tarbijanõudlus.................................................................................................................................4 1.1 Nõudlusseadus..................................................................................................................4 1.2 Nõudluse elastsus............................................................................................................5 II Pakkumine...............................................................................
Kulutus tarkoittaa toteutunutta kysyntää, eli sitä, mitä on oikeasti ostettu. Tarbimine tähendab tegelikku nõudlust, st seda, mis on õigesti ostetud KYSYNNÄN MUODOT Nõudluse vormid Kysynnän muodot tarkoittavat erilaisten ostajien tahoita tulevaa kysyntää. Nõudluse liigid tähendavad erinevate ostjate poolt tulevast nõudlust Kun kuluttajat tarvitsevat tuotteita, syntyy kulutuskysyntää Kui tarbijad vajavad tooteid, tekib tarbijanõudlus Tuotantohyödykkeiden kysyntä syyntyy tuotantysten, kauppojen ja yhteisöjen kysymästä. Kapitalikaupade nõudlus tekib tootmise , kaupluste ja ühiskonna küsimustes KYSYNNÄN VAIHTELUT Nõudluse muutumine Pitkäaikaisia kysynnänvaihteluja ovat suhdannevaihtelut ja trendi Pikaajalise nõudluse kõikumisi on majandustsüklites ja trendides Suhdanteita ovat nousukausi, korkeasuhdanne, laskukasui ja lama.
tööjõud. Investeerimisstaadiumis on riigi konkurentsieelised rajatud tema firmade tahtele ja võimele investeerida moodsatesse kõrge tootlikkusega ja sageli väga suurtesse tootmisrajatistesse, mis varustatakse parima maailmaturul saada oleva tehnoloogiaga. Innovatsioonistaadiumis rakendub suures hulgas tootmisharudes kogu "konkurentsiteemant". Toimivad kõik tegurid ja nende koosmõju on efektiivseim. Tarbijanõudlus siseturul mitmekesistub, kuna on kasvanud individuaalsed sissetulekud, tõusnud haridustase jne. Siseturul muutuvad nõudlikumaks ka tööstuskliendid. Kasvab kodune konkurents ja see õhutab tootmise täiustamist ja innovatsiooni. Rikkusestaadium viib lõppkokkuvõttes langusele. Majanduse liikumapanevaks jõuks on eelnevalt kogutud rikkus, mida on võimatu säilitada. Investeerijate, tootmisjuhtide ja
Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi” Iga lüli peab looma lisandväärtust Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. Tarneahelad algavad kliendi juures 2. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid Logistika tähtsus: Fookuses 50-60ndad. Riikide SKT märkimisväärse komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm makromajanduslikek näitajaid
By sharing the end-customer demand information across the supply chain, we create a demand chain. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile: 1. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse! 2. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi”. Iga lüli peab looma lisandväärtust, keegi pole igaveseks „aheldatud“. • Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. • Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog. • Pigem paks infovoog ja õhuke kaubavoog kui vastupidi. • Üks-ühene järgnevus ahelas pole kohustuslik. • Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. • Tarneahelad ka algavad kliendi juures. • Tarneahela lõpp ei olegi kliendi juures
annaabi.ee 
