Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Notar- kas eraõiguse või avaliku õiguse esindaja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
notar, notariaadi, eraõigus, õigussüsteem, järelevalve, notariaadiseaduse, erapooletu, sõltumatus, notaril, teataja, notariks, eksam, saanuandjanaohtunik, minekuks, õigusabi, eetika, teostamine, mainor, mait, juhendaja, ploom, moraalne, mitmetahuline, juristid, prokurörid, uurime, otsime, minevikku, uutes, suurendatud, taastati, institutsioonKRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Artjom Novikov NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL Bakalaureusetöö Juhendaja professor Jaan Ginter 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Notariaadi üldiseloomustus............................................................................................... 5 1. Notariaadi ajalooline kujunemine...................................................................................... 5 1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis........................................................................................ 6 1. 2 Notariaadi kujunemine Venemaal................................................................................ 9 2
riigiga teenistuslikus usaldussuhtes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse. Tekkinud õigusvaidlusi lahendavad üldjuhul kohtud. Kaitsmaks isikute õiguslikke positsioone võimalikult ulatuslikult on üheks võimaluseks õigusvaidlusi juba ennetavalt lahendada. Järelikult on lisaks riiklikele institutsioonidele üheks oluliseks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks loodud notar3. Notar tegutseb erapooletu isikuna, tänu millele ta täidab konflikte vältivat funktsiooni. Konfliktide vältimine algstaadiumis on aga õigusvaidlusi ennetav vahend, tänu millele väheneb läbi notari tegevuse kohtu koormus õigusvaidluste lahendamisel. Hetkel kehtiv notariaadiseadus4 sätestab notari kui avalik-õigusliku ameti kandja. Ajaloos on aga notarite positsioon olnud viimasest erinev. Kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni kehtisid Eesti territooriumil Tsaari-Venemaa seadused. 1
8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine; 9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine Kontroll ja järelevalve politsei tegevuse üle Politsei tegevust kontrollib ennekõike siseminister. Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik. Kõrgeimat põhiseaduslikku kontrolli teostab politsei tegevuse üle õiguskantsler. Riigikontrollil on pädevus kontrollida politsei poolt eelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust.
Tarvo Puri Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna 1. Klassikaline notariamet Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1
Notariaaltoimingud – arvestus 2017 1. Notari tegevus pärimismenetluses Kui notarile on esitatud pärimismenetluse algatamiseks avaldus teeb ta koheselt pärimisregistrisse selle kohta kande. Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse.
Maila Rumessen JU148 Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel Notari on avalik-õigusliku ameti kandja, kes on sõltumatu ametiisik ning kellele riik on andud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notar peab olema erapooletu ja usaldusväärne isik. Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus, pidades silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata. Ametikohustustega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu peab notar hoidma saladuses. Tänapäeval on rahapesu ja terrorism seotud. Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise ja omandiõiguse saladuses hoidmine
Kaitse teostatakse kokkuleppel kliendiga või on riigi poolt määratud kaitse. Kaitse õiguse rikkumise küsimuse tõstatamine on üks advokaatide levinum relv ja selle küsimuse suhtes on kohtud väga tundlikud. Kas isikul on õigus ise ennast kaitsta?- kui soovib, siis jah. 9.Erapooletuse, sõltumatuse ja kompententsuse printsiip- erapooletuse põhimõte on oluline, sest kui isik on nt kedagi tapnud, siis uurija peab säilitama erapooletuse ka selle isiku suhtes. Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kompetentsus ennekõike tähendab seda et kohtueelses menetluses on uurijatel teatud kompetentsi nõuded, uurijana ei saa tööta iga inimene, kes tänavalt lihtsalt tuleb, peab olema vähemalt sisekaitseakadeemia haidus. Õiguskaitseorganid enda töötajate kvalifikatsiooni tõstmisega pidevalt tegelevad. Ka advokatuur
Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused.
advokatuuri liikmesuse peatamise esindamist tsiviil- ja haldusasjades. Advokatuuri kutsesobivuskomisjon kohta. Advokatuuri pädevuses on: moodustatakse Juhatus võib otsustada advokaadi 1) advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine; üheteistkümneliikmelisena viieks kutsetegevuse peatamise, kui tal on 2) järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse- aastaks. andmeid selle kohta, et advokaat on eetika nõuete täitmise üle; Advokatuuri liikmeks astumiseks kriminaalasjas kahtlustatav või 3) järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide peab advokatuuri astuda soovija süüdistatav. kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle; esitama juhatusele avalduse
Õigusemõistmist on määratletud ka kui konkreetsete üksikjuhtumite lahendamist sekundaarselt ehk teiste sõnadega halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teistkordset lahendamist. Halduse ja õigusemõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. Jurisdiktsioonilise funktsiooni puhul rakendab õigust nn. kolmas, erapooletu subjekt, s.o. kohus. Haldus rakendab aga seadust asjasthuvitatud subjektina. Riigi nimetatud põhifunktsioone teostavad vastavad riigiorganid - seadusandlust parlament, haldust haldusorganid jt. haldusinstitutsioonid, õigusemõistmist kohtud. Riigi iga põhifunktsiooni kandja teostab üht põhifunktsiooni. Riikide praktika ei tunne aga absoluutset funktsioonide lahusussüsteemi. Vastava põhifunktsiooni teostamiseks on
Õigusemõistmist on määratletud ka kui konkreetsete üksikjuhtumite lahendamist sekundaarselt ehk teiste sõnadega halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teistkordset lahendamist. Halduse ja õigusemõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. Jurisdiktsioonilise funktsiooni puhul rakendab õigust nn. kolmas, erapooletu subjekt, s.o. kohus. Haldus rakendab aga seadust asjasthuvitatud subjektina. Riigi nimetatud põhifunktsioone teostavad vastavad riigiorganid - seadusandlust parlament, haldust haldusorganid jt. haldusinstitutsioonid, õigusemõistmist kohtud. Riigi iga põhifunktsiooni kandja teostab üht põhifunktsiooni. Riikide praktika ei tunne aga absoluutset funktsioonide lahusussüsteemi. Vastava põhifunktsiooni teostamiseks on
Vanas Roomas eristati juba avalikku- ja eraõgust. Avalik õigus reguleerib riigivõimu ja üksikisiku suhteid, nt kohtupidamine, karistused Eraõigus reguleerib üksikisikute vahelisi suhteid, nt perekonnaõigus, äriõigus Rooma õigustes oli oluline koht 2 eri liiki probleemile 1. Omandiküsimused, 2. Kriminaalasjad. Erinevates riikides kujunesid välja erinevad õigussüsteemid, kuid ajapikku nende arv vähenes. 2. Mõned tuntuimad õigussüsteemid a. Mandri-Euroopa õigussüsteem a.i. Germaani õigussüsteem väga detailne, seadused mahukad. Kehtib ka Eestis, Põhja-Euroopas a.ii. Romaani õigussüsteem Lõuna-Euroopas. Seal on palju koodekseid või seadustikke. Mõlema süsteemi puhul on kindlasti olemas põhiseadus. b. Anglosaksi õigussüsteem Suurbritannia, USA, Uus-Meremaa, Kanada, Austraalia. b.i
segamiseta.“ Paragrahv 25 kohaselt peetakse oluliseks advokaatide kutseliitude ja valitsuste koostööd, et tagada kõigile tõhus ja võrdne õigusabi kasutamine. Vabariigi president Lennart Meri rõhutas oma kõnes Eesti Advokatuuri 75. aastapäeva aktuskontserdil 8. juunil 1994 advokaadi ja advokaatkonna sõltumatust, tehes seda artikli autori hinnangul väga selgelt ja tabavalt: „Advokaadi sõltumatus eeldab sellist riiklikku korraldust, kus advokaadi amet on kaitstud kõrva- liste mõjustuste ja ennekõike poliitilise ja avaliku võimu surve eest. Sõltumatuse tagatiseks võib olla üksnes advokaatkonna autonoomia. Järelevalve advokaatide üle tooks kaasa moonutatud õigusemõistmise, frisee- ritud ebaõiguse, mille koledat hinda me kõik värskelt mäletame. Riik peab arvestama advokaaditöö põhi- printsiipe oma seadusandluses ja igapäevases töös ning neid austama
Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. II teema HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria
võimuvolituste rakendamisega. Võib teostada ka eraõiguslikus vormis. · Toime poolest isikutele 1. sekkuv haldus pannakse isikule peale täiendavaid koormisi või piiratakse vabadusi. 2. soodustav ehk sooritushaldus antakse isikule teatud soodustusi, toetusi, lubasid. Avaliku halduse tüübid haridushaldus, politseih Haldusõiguse mõiste seondunud õn kogum ehk õharu, mis kuulub av õ hulka. Õigusvaldkonnad avalik õigus, eraõigus (, karistusõigus) Üldkohtud, halduskohtud. Avaliku ja eraõiguse erinevad lähtekohad: · avaliku õiguse esemeks riik kui kõrgema võimu kandja; eesmärk piiritleda riigivõimuorganite pädevust ja suhteid üksikisikutega. · Eraõiguses üksikisiku privaatautonoomia; ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast kohtlemist ja huvikonflikte. Mis alusel eristatakse era- ja avalikku õigust? 3 ülddoktriini eristamiseks:
reguleerimisel ning kindlaksmääratud plaanide teostamine. Ajas ja ruumis kindlaksmääratud juhtum, sellega seoses konkreetsete abinõude rakendamine. Ehk avalik haldus tegeleb konkreetses ajas ja ruumis olevate juhtumitega – kindel ehitusprojekt, kindel juhtum. Legislatiivfunktsiooni teostamisel tegeletakse üldjuhtumitega (üldjuhtumite reguleerimisega). 5) Ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse üle. Siia kuuluvad nt riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametasutuste ja avalike teenistujate tegevus, õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle). 6) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Õigus anda volituse alusel haldusakte
Omavalitsusteadustel on kokkupuude paljude teadusharudega, mh: 1) Võrdlev omavalitsusõigusteadus (rahvusliku ja välismaiste omavalitsuskorraldussüsteemide hindamine) = toetudes teiste riikide KOV õiguslikule korraldusele võib KOV võtta eeskuju välisriikide KOV-i õiguslikest meetmetest kohalike küsimuste lahendamiseks 2) Avalik õigus = (eriti haldusõigus, keskkonnaõigus, ehitus-ja planeerimisõigus) avaliku õiguse normid annavad õigusliku aluse KOV tegevusele 3) Eraõigus = (nt eraõiguslikud tegevus-ja organisatsioonilised vormid) eraõiguse normide alusel osaleb KOV juriidilise isikuna, omades õigust varale, pärandile jms. 4) Sotsioloogia = KOV saab kasutada sotsiloogilisi uurimusi, mis seletavad teatud ühiskondliku probleemi olemust ja tekkepõhjusi (nt kuritegevus) 5) Statistika, nt demograafia = statistika toob arvuliselt esile lahendamist vajavaid küsimusi (nt tööpuudus, väljaränne)
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otst
II teema HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria
omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel ja kasul. Riikidevahelistes suhetes ehk rahvusvahelises õiguses on leping tava kõrval õiguse allikaks. 3. kohtulahendid ehk pretsedendid- See õigusallikas on eriti oluline anglosaksi maades, kus kohtud tuginevad õigusemõistmisel varasematele kohtulahenditele. Kui varasemaid analoogseid lahendeid pole, siis kohtu otsus loob pretsedendi, mida hiljem arvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust, olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem on põhimõtteliselt erinev anglosaksi maades kehtivast, leiavad ka meil Riigikohtu lahendid madalama astme kohtutes arvestamist kohtuasjade lahendamisel. 4. õigusteadlaste arvamused- Vana-Roomas olid õigusallikatena tuntud autoriteetsete juristide arvamused. Tänapäeval on eriti anglosaksi maades kohtutes laialdaselt kasutatud tuntud juristide, eriti kohtunike mitteametlikud kommentaarid. Ka Eesti õigussüsteemis on levinud seaduste
OVT selle tulemus, et KOV ei ammenduks õiguslikult etteantud ül täitmisega. Kujundatud elaniku ja kodaniku, OV-liku haldustegevuse edasiarendamise ja pluraliteedi huvides. Kokkupuude paljude teadusharudega: Jur faktide ja õiguslike tj-de uurimine Võrdlev OVõigusteadus OVõigusloome teooria Haldusteooria ja -teadus Avalik õigus, eriti haldus-, kk-, ehitus- ja planeerimisõ; eraõigus KOV õ ja OVpoliitika: KOV õ loob selle eeldused ja kehtestab selle piirid. Olemuselt OVP ühiskonnapoliitika: kujund inimeste ühiselu ja reag vahetult ühisk-le vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusel. KOV poliitika ilmneb nii asiste otsuste kui parteipoliitikana. OVP on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad OVtasandil pol tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada
kujuneda avalik-õigusliku juriidilise isiku osalemisel eraõiguslikes suhetes, sest ka neis suhetes peab avalik- õiguslik juriidiline isik arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega.“ 3. Haldusõigus 6 Lühendid: RKHK – Riigikohtu halduskolleegium, RKTK – Riigikohtu tsiviilkolleegium, RKKK – Riigikohtu kriminaalkolleegium, RKPJK – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium; m – määrus, o – otsus. 3 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Mõiste: haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
2. Sunna prohveti tava. Tegusid kirjeldav, ütlusi ja arvamusi jäädvustav pärimuste kohumik. Väga mahukas tekst, kuni 7000 pärimuslikku teksti sisaldab see allikas. 3. Idzma vaimulikkonna tõekspidamine. 4. Teatud järeldused kolme eelneva põhjal. Sariaadi nõuded liigituvad viide rühma: 1. Teod, mida jumal on käskinud teha ilmtingimata 2. Teod, mida jumal on soovitanud teha 3. Teod, mille suhtes jumal on juriidiliselt erapooletu 4. Teod, mida jumal taunib, otseselt ei keela 5. Teod, mille jumal on ära keelanud. Islami arendamises ja täpsustamises on osalenud palju õigusteadlasi. Püha ja puutumatu on siiski leidnud puudutamist, edasi arendamist paljude õigusteadlaste poolt. Aafrika värvub üha rohkem Islami värvi. Islam on lihtsam religioon võrreldes kristlusega, tavainimesele arusaadavam. · ,,Aafrika konstitutsioon" (Aafrika õigussüsteem). Selline õigusmaastik, mida ilmestab erinevate
elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. 4) Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. 5) ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu 3
1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. 3. Õiguse autonoomsus Õhtumaast usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist,
Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; (I astme kohtud) 2) ringkonnakohtutest; (Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) 3 3) Riigikohtust. (Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus) ÕK- tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. ÕK nimetab ametisse RK VP ettepanekul 7 aastaks. ÕK saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega 1) ÕK analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral RK ettekande.
sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146 Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega
Pädevust ei tohi segi ajada ka kaebeõigusega. See, et kohtusse on pöördunud vale isik, ei tähenda, et kohus ei oleks põhimõtteliselt pädev asja lahendama. HKMS kasutab halduskohtu pädevuse piiritlemisel nn üldklausli (I) ja sellest tehtud erandite (II) meetodit. HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (tsiviil-, kriminaal-, väärteo- või põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust). Seega tuleb pädevuse kontrollimiseks esmalt selgitada, kas isik soovib pöörduda kohtusse avalik-õigusliku vaidluse raames. Kui see on nii, tuleb täiendavalt uurida, ega ei leidu erinormi, mis annaks vaidluse lahendamise pädevuse mõnele teisele kohtule. Lisaks eeltoodule võivad erinormid määrata halduskohtus lahendamisele ka eraõiguslikke vaidlusi ja õigusemõistmise väliseid küsimusi. I. Üldklausel 1. Õiguslik vaidlus vähemalt kahe isiku vahel
Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine o Tegevuse õigusliku vormi järgi: Eraõiguslik Avalik-õiguslik haldus o Avaliku õiguse kandjate järgi: Riigihaldus KOV Haldus Muu Õigus jaguneb: o Eraõigus isik vs isik alluvussuhe puudub o Avalik õigus isik vs riik alati alluvussuhe Avaliku halduse kandja: Avalike asjade korraldaja. õigussubjekt, kellel on õiguskorra poolt antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik sihtasutus o Isik ro
Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtukohtnike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 1 Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab
· õigust isiklikult oma kohtuasja arutamisest osa võtta. 9. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus - kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Sõltumatus õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kohtute sõltumatus on tagatud: · nende sõltumatuse fikseerimisega PS-s (§ 146) ja nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga; · nende nimetamise ja tagandamise korraga, · kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega jne. Kompetentsuse nõue õiguskaitseasutustete töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. 10. Süütuse presumptsiooni printsiip
§ 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja
annaabi.ee 
