4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. 2. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks
Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. Mõnikord jääb mägede ja merede vahele siiski rannikumadalikku, mis paaris kohas Oslo lähemas ümbruses ja sealt edasi Rootsi piiri poole, samuti Trondheimi lähistel moodustab suuremaid, suhteliselt tasasemaid ja meie vooremaad meenutavaid alasid. Need piirkonnad on ammustest aegadest olnud Norra põllumajanduslikumad ja tihedama asustusega alad, Trondheim ja Oslo aga kaks põlist Norra keskust. Norra mägismaa keskmine kõrgus on umbes 500m üle merepinna, ag amõned kiltmaa osad ulatuvad üle 2000 meetri. Norra kõrgemad tipud on Galdhopiggen (2469m) ja Glittertind (2472m)
Norra on Põhja- Euroopas asuv kuningriik, mis on üks rikkamaid Põhjamaades tänu oma suurtele nafta- ja gaasivarudele, samas on aga kogu tema pindalast ainult 3 % põllumajandusmaad. Skandinaavia kõrgeimad tipud asuvad mägises Norras, kus kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Paljudele on Norra eelkõige tuntud kui mägine, puhaste vete ja suurte nafta varudega riik. Samas aga ei teata tema kohta suurt midagi. Antud töö raames oli mul hea võimalus saada Norra kohta rohkem teadmisi ning neid teadmisi kajastan ka antud töös. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Norra Kuningriik Norra lühend: NOR Joonis 1 Norra Kuningriigi lipp Joonis 2 Norra Kuningriigi Vapp Riigi 2- täheline kood: NO Norra pealinn: Oslo Norra pindala: 324 220 km² Norra riigikeeled: Norra ja Uusnorra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on
12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15 2 2. Üldandmed: Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga) Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008) Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega) Pealinn: Oslo Keel: norra keel Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3
lahutamatuks osaks loetakse Svalbardi ja Jan Mayenit. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid kuid neid ei peeta kuningriigi osaks. Norra on pikliku kujuga, mille pikkus linnulennult on 2650 km, kuid rannajoon on nii liigendatud, et see on 21 374 km. Rannojoon sisaldab palju kuulsaid fjorde. Rannikuäärt palistavad enamasti sajad saared ehk skäärid. Need moodustavad nn kaitsekilbim mis ei lase avamere tuultel ja lainetel rannikuni jõuda ning võimaldavad norralastel fjrde ja lahesoppe looduslike sadamatena kasutada. Tänu Golfi hoovusele ei jäätu Norra rannikumeri. Riigi pindala kokku on 386 958 km².
Kaevandused ja saeveskid kaotasid välisklientuuri. Paljud jõukama keskklassi kodanikud Kagu-Norras pankrotistusid. Kriis oli pikk ja raske. Alates 1830-ndaist hakkas majandus taas tugevnema. See võimendas nõudmisi vabama kaubanduse ja tollipoliitika järele. Laiendati kaubandusõigusi ja tollimaksundust hakkasid mõjutama vabakaubanduslikud põhimõtted. Norra hakkas ka muul moel järgima Euroopas levivaid üldisi suundumusi. 1854. aastal ehitati Oslo ja Eidsvolli vahele esimene raudtee. Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi. 4 Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 18501880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse
Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur. Umbes 9000 eKr sai alguse Fosna kompleks (kuhu arvatakse Norra vanimad kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr
NORRA KUNINGRIIK Norra kuningriik asub Euraasia mandri Euroopa Maailmajaos. See hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, Samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõuna poolkeral. Norra on talle kuuluva pindala poolest Euroopas 6. kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76 % (2003 aasta). N Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga, kuid majanduslikult kuulub ta siiski Euroopa majandusruumi
Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2008): 2 548 miljardit NOK (4 623 miljardit EEK) SKP (elaniku kohta): 534 440 NOK (969 850 EEK)
Referaadi eesmärgiks oli teada saada Norra Kuningriigi majandusest, kliimast, rahvastikust, metsandusest, turismist ja transpordist. Kasutatud on elektroonilist materjali. 5 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed Illustratsioon 1: Norra Illustratsioon 2: Norra lipp vapp Norra vapil on Krooniga (lõvi), kellel on käes kirves, vapil on ka kroon. Lipu värvid on punane, sinine ja valge. Norra lipul on sinine rist. Iseseisvus: 1905.aastal 7.juuni Pindala: 323 758km² Pealinn: Oslo Riigikord: Parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 4 691 500 (1.04.2007) Rahaühik: Norra kroon (NOK) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg, Eestist 1 tunni võrra taga Haldusjaotus: 19 maakonda Riigikeel(ed): norra ja saami Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigitähis: N Usklikud: luterlased (89%), katoliiklased, muslimid Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Norra kuninga nimi on Harald V ja kuninganna on Sonja
Kooli nimi Enda nimi klass NORRA Referaat Juhendaja: vanemõpetaja ......... Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3
alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. Naaberriikideks on Rootsi, Soome, Venemaa ja üle mere Taani, kogupikkuses 2531km. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast
Birgit Bucht Iseseisev töö geograafias Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Tallinn 2008 2 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra Kuningriik Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ja suuruseks on 385 155 km². Pealinnaks on Oslo. Rahvaarv on 01.04.2007 aasta seisuga 4 691 500 inimest ja tihedus on 14 in/km². Norras on kaks riigi keelt. Üheks on norra keel ja teiseks uusnorra keel. Uusnorra keelt kasutab 10% norra keele kõnelejaid. Norra rahaühikuks on kroon ehk NOK. Norra kuninkaks on Harald V ja peaministriks Jens Stoltenberg. Norra lipp Norra vapp Meeste keskmiseks elueaks peetakse 77,7 aastat ning naise keskmiseks elueaks 82,5 aastat.
arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Looduslikud tingimused
..15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist. Norra vapp on Euroopa üks vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. 2.Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km² (2008), millega ta on maailma maade seas 67. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat
ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti on klimaatiliselt soodsam. Kuna Norra sisemaa on üsna mägine ja alles rannikulähedased alad on tasasemad siis on mõttekas sinna rohkem linnu rajada. Energiamajandus Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib, põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad, mis on ehitatud kärestikele, koskedele, kiirevoolulistele jõgedele. Need saastavad vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri
Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km²
.................. 8 Norra üldinfo Norra Kuningriik on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga idast ja Soomega idast ja lõunast. 2 Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km²
Sissejuhatus Tahtsin Norrast referaadi teha kuna olen ise seal käinud. Norra oli väga kena maa. Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ja paljudel saartel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). See on pikk ja kitsas. Selle rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 802 km². 3 Loodus 1. Reljeef Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM NORRA KUNINGRIIK Referaat 2009 Norra Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool
Norra ühiskond 19.sajandil Olulised: vabad talupojad ja riigiametnikud ja kaupmehed. Sisepoliitikas esialgu ametnike ja talurahva liit (kuni 1830ni), seejärel nende vaheline pinge läbi 19.sajandi (mh maksuvaidlus) Aadliseisus olematu, parlament keelustas Norras päriliku aadli olemasolu 1821. Norra ajaloo periodiseerimine 19.sajandil I Ametnike riik /õigusriik 1814-84: Avalikus elus domineeriv bürokraatlik eliit=konservatiivsed patrioodid (kohalik päritolu ja Oslo ülikool). Oluline sisepoliitiline küsimus Rootsi kuninga võimupüüete väljatõrjumine. I Ametnike riik (1814-1884) Jäik sisepoliitiline konservatism takistas demokraatia laiendamist. Sisepoliitikas vastasrinne kujunes 1830-40ndatel aastatel=liberaalne põhiseaduslik suund. Parlamenti jõukad talurahvasaadikud, kes taotlesid progressiivset riiki. Linnade keskklass ja akadeemilised haritlased taotlesid valimisõiguse laiendamis ja parlamentalismi
Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelmise, Saale jäätumise ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealne tasandik tekitatud mandrijää servas voolanud moreenirikaste sulamisvete poolt. Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja ja alates Viborgist läände jäätumise piir, mis on maastikus nähtav suurte moreeniküngastena. Künklikud moreenitasandikud valitsevad kogu Taanit jäätumise piirist idas, sealhulgas ka Kattegati väina põhjas. Praeguse Taani rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas. Taani suurematest saartest eemal Läänemeres asuval Bornholmil paljanduvad kristalse aluskorra kaljud. 12 Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja- Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri ja siseveed Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul. Jõed Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb. Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud või
Ida- Euroopa.(1) 3 2. PÕHJA-EUROOPA Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit.(1) Suurem osa Põhja-Euroopast jääb Skandinaavia poolsaarele. Rannajoont liigestavad kitsad, sügavad ja käänulised, kõrgete püstloodsete kallastega lahed fjordid. Fjordid on kujunenud Skandinaavia mäestiku lõhestavate murrangute kohale. Jääajal jää süvendas ja laiendas murranguid, hiljem ujutas meri nad jälle üle. Piki rannikut on väga palju väikesi kaljusaari. (2) Idaosa on hoopis tasasema pinnamoega, kuid koosneb vanadest kristalsetest kivimitest graniitidest ja gneissidest. Seal leidub rikkalikult raua- ja värviliste metallide maaki, kõikjal on graniit ja muud ehituseks sobivat materjali. (2) Aastane sademete hulk on u
ning siis taas suuremat langust. VANUSELINE JA SOOLINE KOOSSEIS AASTAST 2005 Vanuse struktuur: 014 aastaseid: 18% (meessoost 775,433/naissoost 732,773) 1564 aastaseid: 65% (meessoost3,001,928/naisoost 2,918,242) 65 aastaseid ja vanemaid: 17 % (meessoost 689,756/naisoost 898,464) 1. Eeldatav kesmine eluiga: mehed (77), naised (83) 2. Sündimus 9,91 3. Suremus 10,61 4. Imikusuremus 3,47 5. Laste arv (naiste kohta) 1,66 Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa (pilt) ARENGUTASE Rootsi on kõrgelt arenenud maa. Majanduse tähtsaim haru on tööstus. Tööstuse põhirõhk on masina ja rasketööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrgekvaliteedilist terast.
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 12 Vanuse struktuur: 0-14 aastaseid: 18% (meessoost 775,433/naissoost 732,773) 15-64 aastaseid: 65% (meessoost3,001,928/naisoost 2,918,242) 65 aastaseid ja vanemaid: 17 % (meessoost 689,756/naisoost 898,464) · Eeldatav kesmine eluiga: mehed (77), naised (83) · Sündimus 9,91 · Suremus 10,61 · Imikusuremus 3,47 · Laste arv (naiste kohta) 1,66 Demograafilise ülemineku etapilt on Rootsi kaasaegne rahvastiku tüüp. St ,et riigis on madal sündimus aga ka madal suremus.Rahvaarvu kasv on väga aegalne.Rootsi Kuningriigis on vananev rahvastik.Laste tähtsus väheneb ning vanurite osakaal on suur (20- 25%).Kõige rohkem on riigis tööealisi inimesi.Meeste ja naiste kesmine eluiga on suhtlemiselt kõrge
Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos.
Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuninga vapp. Seega saab ta määrata selle kasutust teiste kuningliku perekonna liikmete poolt, aga ka vapi muudatusi ja lisandeid. ROOTSI VÄIKE RIIGIVAPP. Väiksemat riigivappi kasutab peamiselt Rootsi valitsus ning selle ametid. Nõnda
viikingite jumalatega. Haldjad jagati kaheks: ,,kerged" ehk heledad haldjad olid sarnased jumalatele, ,,tumedad" haldjad olid sarnased kääbustele ning elasid mäekurudes. Alfheim (,,Haldjatekodu") on arvatavasti tänapäeva Oslo põhjaala piirkond. 7.7 Loodusvaimud Skandinaavia maastikku asustavad ka paljud loodusvaimud. Need vaimud möllasid mägedes ja liustikel hirmuäratavate härma-, tormi- ja tulihiidudena, kehastades salapäraseid ja ohtlikke loodusjõude. Raske jää ja lõõmav tuli olid nii kohutavad, et põhjamaade müütides möllasid hiiud kurjade ja halvaendeliste jõududena. Kuid teised vähem dramaatilised, aga
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
