Info Firmasid on palju. Iga firma Toodang on Sisenemis- ja Firma on hinnavõtja. Ta Pikal perioodil firma konkurents on täielik (odav, on nii väike, et ei saa homogeenne väljumisbarjäärid müüb oma toodangut teenib kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga. ainult normaalkasumit. sümmeetriline hinnavõtja. Tänu sellele firma Homogeenne kaup on tahab alustada tootmist Firma maksimeerib oma Lühiperioodil (müüa ja ostja toodangu nõudlus on kaup mis on alati ja minna turule miski ei kasumit (minimiseerib firma saab teavad samapalju)). täielikult elastne (firma ühesugune, sõltumata sega teda
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC
TKF-i täielikult elastne (horisontaalne) individuaalne nõudluskõver dTKF; 8.d; TKF kogutulu TR=P×Qrealiseeritud, kuna aga täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P konstantne ja ühtlasi alati kehtiv tingimus P=MR=A(T)R, siis tõepoolest on õiged kõik küsimuses loetletud vastusvariandid; 9.b; kui firma majanduskasum on 0, siis tähendab see, et firma kogutulud TR ja kogukulud TC on võrdsed ehk firma on kasumilävel; saades seejuures nn normaalkasumit ehk teisisõnu ei ole taolisel firmal põhjust oma praegusest tegevusvaldkonnast lahkuda, kuna alternatiivsed variandid ei ole tulukamad; 10. 1.d kõver 0A on firma kogutulude TR kõver, sest TR=P×Qrealiseeritud ning hinnavõtjast täielikult konkureeriva firma korral on hind P konstantne suurus, seega ka kogutulud TR suurenevad kogu aeg konstantse suuruse (ehk hinna) võrra kui toodetakse ja realiseeritakse veel üks toode; 2
2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb b) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 1,6 ja hind alaneb c) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 1 ja hind tõuseb d) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 0,4 ja hind tõuseb 5. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu (AVC) on 2 ja tema keskmine püsikulu(AFC) on 0,5. Firma kogukulu on
3.2 Marginaalanalüüs kasutamine · (3.1. eelnenuga sama tulemus) · MR=MC, P>AVC · Tabeli järgi kõige madalam hind, millega suudab katta muutuvkulud on 2.47, · Q=9 3.3 · Tegevuse lõpetamine lühiperioodil · Jätkab tootmist kui suudan katta vc ja osa fc · Avc>p · P=atc min nim sulgemishinnaks 3.4 · Turuhnna muutudes muudakse ka Q · Joonis: firma tootmisotsuses lühi · Perioodil, selgitab koguse valikut, kui p muutub · E normaalkasumit, kui hind tõuseb saadakse majkasumit · Frma lühiperiodill pakkumiskõver näitab missugust toodangust firma soovib ja on suutelie pakkuma konkreetsel hinnatasemle. · Firma lühiperioodi pakkumiskõveraks on tema MC-kõver ülalpool lõikumist AVC- kõver · Täieliku konkurentsi turu pakkumiskõver saadakse ühikute firmade pakkumis kõverate horisontaalsel liitmisel · Joonis selitus:kasumi maximeerimine lühiperioodil ja turu tasakaal 186 8
jagatis(TC/TP) AVC- keskmine muutuvkulu on muutuvkulu ja koguprodukti jagatis (VC/TP) AFC- keskmine püsikulu on püsikulu ja kogutoodangu jagatis (FC/TP) TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe normaalkasum- tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid
d) kõige nimetatuga. õige 48. Täielikult konkureeriva firma kogutulu: a) on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis; b) suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra; c) kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge; d) iseloomustab kõike ülalöeldut.õige 49. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama; b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit;õige c) ei kata oma kaudseid kulusid. • katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid. 50. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis: a) firmad lahkuvad antud alalt; b) harru tuleb uusi firmasid; õige • firmadel pole mingit motiivi tootmise laiendamiseks; • toodangu hind ületab piirkulu. 51. Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis a) toodab firma kasumit maksimeerivat kogust; b) saab firma ainult normaalkasumit;
KULUD + KAUDSED KULUD) e ARVESTUSLIK KASUM KAUDSED KULUD NORMAALKASUM peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale. Ev saab normaalkasumit juhul, kui arvestuslik kasum katab kaudsed kulud. 12 KESKMINE KOGUTOODANG (PRODUKT) ATP TP APL = ATP L = L PIIRTOODANG (PRODUKT) MP TP MP L =
(25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Majandusteoorias füüsiline kapital defineeritakse kui a) loodusressursid (nt nafta, vesi, raud jne) b) madala kvalifikatsiooniga inimesed c) inimtööga valmistatud tootmisvahendid d) raha, aktsiad ja väärtpaberid 2. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne
alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil. Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab oma enesevajadusteks; on vajalik selleks et neid kasutataks just selles firma harus
mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutusele kohaneda. Peatükk 4 Alternatiivkulu ressursi paremast alternatiivist loobumise hind. Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral (nt firmale endale kuuluvad ressursid) Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe (kasutatakse firmades) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa.
Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Täielikult konkureeriva firma pakkumiskõver- see osa piirkulukõverast mis on kõrgemal keskmise muutuvkulukõvera miinimumpunktist Sulgemispunkt: MC=AVC ehk piirkulu = keskmine muutuvkulu. Kasumilävi ehk tasuvuspunkt on punkt kus keskmine kogukulu on minimaalne. Sel tootmistasemel on firma kogutulu sama suur kui kogukulu. Nullkasum/kahju- st saadakse ainult normaalkasumit Pikal perioodil täieliku konkurentsi korral peaksid firmad tootma kogust mille hind, piirtulu, keskmine kulu, keskmine tulu ja piirkulu on võrdsed ja keskmine kogukulu minimaalne > majanduslik efektiivsus Testid: Täielikult konkureeriv firma valmistab toodangut üksnes siis kui ta saab kasumit. VALE. Lühiperioodul toodab ka siis kui saab kahjumit. Kui firma kasum on maksimaalselt suur on kogutulu ja kogukulu vahe suurim. ÕIGE
· Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset · Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid · Lühiperiood ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest on fikseeritud · Kogutulu kogutulu ja toodetud koguse jagatis · Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe · Majanduskasum arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa · Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks · Kaudsed kulud mõõdab tulu, mida vaadelvav ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral · Muutuvkulud kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub · Otsesed kulud tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks
Alternatiivkulu – ühe tootmisel / tarbimisel kasutatud ressurssi ei saa kasutada teise toote tootmiseks/tarbimiseks, st valides ühe toote tegemise/ tarbimise, tuleb loobuda teisest. Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku.
Müüjate hinnaootused Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta
Müüjate hinnaootused Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta
kogutulust TR lahutada kõik majanduslikud kulud. Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud Normaalkasum e normaalne kasum on osa arvestuslikust kasumist, mis on piisavalt suur, et ahvatleda ettevõtjat tootmist jätkama. Normaalkasum peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale. Ettevõte saab normaalkasumit juhul, kui arvestuslik kasum katab kaudsed kulud. Pöördumatud kulud on kulud, mida on tehtud, kuid mida ei saa tagasi saada, nõuda. Erinevalt alternatiivkuludest on sellised kulud enamasti nähtamatud. Nn tulevane pöördumatu kulu on investeering. Sellisel juhtumil peab firma otsustama, kas investeering kujuneb majanduslikult õigustatuks või mitte. Lühiperioodil on osa tootmisteguritest püsivad. Selliste tootmistegurite
pea alati õige olema grupi (terviku seisukohalt). Konstantsete kuludega tootmisharu pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne ning võib suurendada toodangu mahtu, tõstmata oma toodangu hinda. Kui firma kahekordistab oma tootmismahti pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis on tegemist kasvava mastaabisäästuga. Kui firma majanduskasum on nullo, siis tähendab see, et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B on täiendkaubad.
Kui on võimalik katta kõik muutuvkulud ja osa püsikuludest, siis jätkab ettevõte kahjumiga tootmist. Kui olemasolevatel ettevõtetel on kasum, siis tuleb pikal perioodil turule juurde uusi firmasid, kuna kapitali sissepääs harusse on vaba ja sinna on lihtne siseneda. Selle tulemusena väheneb aga iga firma turuosa, kuna uute firmade juurdetulekuga suureneb pakkumine, kuid nõudlus märkimisväärselt ei muutu. Üldiselt saavad firmad pikal perioodil ainult normaalkasumit, majanduskasum kaob konkurentsi tulemusena. Monopolistlikud ettevõtted saavad silma paista ja erineda viiel põhilisel viisil. Esiteks, toodetel võib olla erinev disain, iga tootja püüab teha oma toote huvitavaks ja tarbijale atraktiivseks. Selline teistest eristumine on iseloomulik eelkõige moetootjatele ja mööbliettevõtetele. Teiseks võib erinevus olla toodete kvaliteedis. Odavamate vahendite ja ressursside kasutamine
Vastus: e = DQ/DP siit, DP % = DQ% / e ja DP =1% / 0,5 = 2% SEMINAR 4 KONKURENTS Täieliku konkurentsi turg : Nõudlus = piirtulu= keskmine tulu= turuhind Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? Vastus: AR = D = MR = turuhind Täielikult konkureeriva firma piirtulu: MR = AR = p = D Kui MC > MR , siis firma ei maksimeeri oma kasumit Kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogukuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit kui aga p > ATC, siis ka majanduslikku kasumit. Monopolil: a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver Hinnadiskriminatsiooni on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Monopoolselt konkureeriva firma pika perioodi lõpu olukorda kirjeldavad keskmine kulukõver ATC = aq2 bq + c ja nõudluskõver p = -dq + e.
Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida teha kasumi maksimeerimisega kui piirkulu on kõrgem kui piirtulu?või vastupidi. Kasum- 1)arvestuslik, kus tuludest lahutatakse otsesed kulud..2)kui arvestuslikust lahutada normaalkasum ehk alternatiivsel alal tegutsemise kasum, siis saadakse majanduskasum. 3)normaalkasum-alternatiivne kasum, mida teisel alal tegutsemisel saadaks. * Firma saab normaalkasumit siis kui tema kogutulu ja kogukulu on võrdsed. TEGUTSEMINE KONKURENTSI SITUATSIOONI: 4 tüüpi-täielik, monopolistlik, monopol, oligo. tunnused! Kõige efektiivsem ressursside annab täieliku konkurentsi situatsioonis toimimine.Mis iseloomustab mittetäielikku konkurentsi? Milline situatsioonidest on lähem või kaugem täielikule konkurentsile (neist kolmest ülejäänust)? TÖÖJÕUD: * tööjõu pakkumine kuidas kujuneb seonduvalt palgaga ja valmisolekuga vaba aega kulutada
Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Lühiperioodil perioodil on elastsem (hinnatundlikum) Kas täieliku konkurentsi turul (TKT) toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut? Ei, täieliku konkurentsi turul (TKT) toodavad kõik firmad homogeenset toodangut Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid? Ei tähenda, kuna firma teenib normaalkasumit Klassikalises firmateoorias täieliku konkurentsi turul püüavad firmad maksimeerida Kasumit Konstantsete kuludega tootmisharu: Pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma Katab oma kulud ja saab normaalkasumit Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba: Hind võrdub piirkuluga Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus
33. Mis on arvestuslik kasum, normaalkasum ning majanduslik kasum? V: Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus, positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. 34. Milliste kulude suurus ei muutu, kui muudetakse tootmismahtu? V: Püsikulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu. 35. Millised on erinevad konkurentsivormid? V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a)
· Sisenemis- a väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Pikk periood: Kasumilävi ehk tasuvuspunkt punkt, kus keskmine kogukulu on minimaalne, firma kogutulu on sama suur kui tema kogukulu. Null(majandus)kasum firma saab ainult normaalkasumit. 6. Mittetäielik konkurents Monopol: Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga.
Sisenemis- ja väljumisbarjäärid puuduvad. Kui firma tahab alustada tootmist ja minna turule miski ei sega teda. Samuti kui ta tahab lõpetada tootmise ta saab seda teha Firma on hinnavõtja. Ta müüb oma toodangut kehtiva turuhinnaga. Firma maksimeerib oma kasumit (minimiseerib kahjumit) õige tootmismahu valikuga (Qõige punktis, kus p=MC=MR) Pikal perioodil firma teenib ainult normaalkasumit. Lühiperioodil firma saab majanduslikku kasumit kui ta leiab kulude kokkuhoiu võimaluse Täielikult konkureeriva firma (TKF) nõudluskõver ja turunõudluskõver: Kasumi maksimeerimine lühiperioodil: Kasumi maksimeerimise kuldreegel - Firma laiendab oma tootmistegevust seni, kuni piirtulu (MR) ületab piirkulu (MC) ja ta lõpetab tootmismahu suurendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Seda põhimõtet nimetatakse kasumi maksimeerimise
kasutusviisi korral. Nt. Kui firma kasutab oma ressursse, siis on see kaudne kulu, sest firma ei pea kellelegi tegema väljamakseid, kuid samas loobub ta rahalisest sissetulekust mida ta oleks võinud teenida nende ressursside väljarentimsel või turul müümisel. Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõigi (nii otseste kui kaudsete) kulude vahe. Juhul kui firma arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konkurentsis ka siis kui tema majanduskasum on 0, sest sel juhul teenib firma sama palju, kui ta teeniks oma ressurssidega neid ükskõik missugusel teisel moel kasutades. Kui majanduskasum on 0st suurem, on see ajendiks, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. LÜHIPERIOOD
Kui firm kasum on maksimaalselt suur,on kogutulu ja kogukulu vahe suurim- Õige Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väisem,saab firma kahjumit - Õige Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest,millekeskmine kogukulu on minimaalne · Vale.firma pole huvitatud selle koguse tootmisest,kuna kasumi maksimeerimise tingimus on piirpiirkulu ja piirtulu võrdsus Firmaa saab normaalkasumit,kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga- Õige Lühiperioodil onfirma nõus kahjumiga tootma ainult siis,kuikahjum ei ületa firma püsikulu. Täielikult konkureeriva firma piirtulu võrdub nii tooteühiku hinna kui firma keskmise tuluga. Kui täieliku konkurentsi turul toodangu nõudlus kasvab,siis lühiperioodil firma majanduskasum kasvab ,kuid pikal perioodil tuleb tootmisharru ussi firmasi ja majanduskasum saab võrdseks nulliga
hinda tõstab. Täielikult konkureeriv firma kaotab ilmselt kõik oma kliendid, kui ta oma kauba hinda tõstab. Monopoolselt konkureerival firmal puudub pakkumiskõver. Monopoolselt konkureeriv firma sarnaneb monopoliga, kuna tal on negatiivse tõusuga nõudluskõver ja tal on mingi kontroll oma toodete hinna üle. Teiselt poolt sarnaneb ta täielikult konkureeriva firmaga, kuna pikal perioodil saab ta tänu turule tuleku ja sealt lahkumise kergusele ainult normaalkasumit. MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KASUMIT MAKSIMEERIV KOGUS JA MÜÜGIHIND: MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KAHJUMIT MINIMEERIV KOGUS JA HIND Oligopol- Turustruktuur, kus on väike arv müüjaid, kes võivad toota homogeenset kaupa (näiteks nafta või teras), aga ka diferentseeritud kaupa (näiteks autod). KARTELL- Kartell tagab firmale suurema kindlustunde konkurentide käitumise suhtes ja tõrjub ühiselt uute firmade katseid sellesse harusse tulla. Kartelli firmad
3) MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel- TKF(täielikult konkureeriv firma) maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Sulgemishind- on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Kasumilävel e. tasuvuspunktis - saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin 6.MITTETÄIELIK KONKURENTS -prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab järgmisi turustruktuure: * monopol; * monopolistlik konkurents; * oligopol. Turukaitsetõkked(et monopol vastu peaks)- *mastaabiökonoomia (-sääst), mis teeb kauba tootmise rohkem kui ühele firmale ebaefektiivseks, *seaduslikud piirangud (patendid,
erinevus. · Elektri müügi kulud Normaalkasum (normal profit) on osa puhaskasumist, mis peab olema suurem või vähemalt võrdne · Energiasüsteemi funktsioneerimise (juhtimise) kulud alternatiivse tuluga (kui ta investeeriks oma raha mujale, panka või tootmisse). Energiasüsteemi funktsioneerimise tagamise kuludeks on: Normaalkasumit saab arvutada järgmiselt: · Sageduse reguleerimise kulud PRn=prn Koma · Võimsuste bilansi tagamine, mis seostub külma ja pöörleva reservi ostmise kus prn normaalkasumimäär kuludega
Lühiperioodi kahjum - Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta: kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata või tegevuse ajutiselt lõpetada. Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR > VC) või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud (p > AVC). Sulgemishind - on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Sulgemispunktis MC = AVCmin Kasumilävel - e. tasuvuspunktis saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid (TR = TC). Pakkumiskõver: FIRMA LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER - on firma piirkulukõvera see osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera (MC) ja firma keskmise muutuvkulukõvera (AVC) lõikepunkti. TURU PAKKUMISKÕVER - kujutab endast kõigi firmade pakkumiskõverate horisontaalsummat
b) piirtuluga; c) kogutulu ja toodangumahu jagatisega; d) kõige nimetatuga 13. Täielikult konkureeriva firma kogutulu: a) on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis; b) suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra; c) kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge; d) iseloomustab kõike ülalöeldut. 14. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama; b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit; c) ei kata oma kaudseid kulusid. d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid. 15. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis: a) firmad lahkuvad antud alalt; b) harru tuleb uusi firmasid; c) firmadel pole mingit motiivi tootmise laiendamiseks; d) toodangu hind ületab piirkulu. 16. Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis a) toodab firma kasumit maksimeerivat kogust; b) saab firma ainult normaalkasumit; c) saab firma normaalkasumist suuremat kasumit;
teenida alternatiivse kasutusviisi korral; nt oma ruumid, mida oleks võinud välja rentida; omaniku tehtud töö ja kapital, mida oleks võinud mujale investeerida jm. 1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum (kogutulud-otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne tasu, mille saamine kindlustab, et olemasolevad ettevõtjad on valmis jääma oma tootmisharusse; majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2
lisatud veel üks kõver, mis näitab keskmisi kogukulusid (ATC). See annab võimaluse analüüsida, kas firma saab kasumit või kahjumit. Kui ATC > p, siis on keskmiselt iga toodanguühiku tootmiskulu suurem kui ühe toodanguühiku eest saadav tulu, mistõttu firma saab kahjumit. Kui ATC < p, saab firma kasumit ja kui ATC = p, siis saab firma null-majanduskasumit (st ta ei saa majanduskasumit, kuid saab normaalkasumit). Joonisel 21 on kujutatud olukorda, kus firma saab null-majanduskasumit. Sellist punkti nimetatakse ka kasumiläveks e. tasuvuspunktiks (break-even point). Kasumilävi p, MC p, MC MC ATC
Kui firma suurendab tootmismahtu üle optimaalse koguse Q*, siis MC > MR, st et täiendava toodanguühiku tootmiskulu on suurem kui täiendavast toodangu müügist saadav tulu, mille tulemusel kasum väheneb. Kui ATC > p, siis on keskmiselt iga toodanguühiku tootmiskulu suurem kui ühe toodanguühiku eest saadav tulu, mistõttu firma saab kahjumit. Kui ATC < p, saab firma kasumit ja kui ATC = p, siis saab firma nullmajanduskasumit (st ta ei saa majanduskasumit, kuid saab normaalkasumit) Sellist punkti nimetatakse ka kasumiläveks e. tasuvuspunktiks (break-even point). Lühiperioodil jätkavad firmad vahel tootmist isegi olukorras, kus ettevõte saab kahjumit. Kuna lühiperioodil kaasnevad tootmisega püsikulud, mida firma peab maksma isegi siis, kui tootmismaht on null, siis olukorras, kus kahjum on väiksem kui püsikulud, on otstarbekas tootmist jätkata. Teisisõnu on otstarbekas tootmist jätkata, kui kogutulud on suuremad kui kogumuutuvkulud
rohkem kui madalamate kuludega firmad, et saada sama kasumit. Tegelikus elus sõltub firmale eraldatud toodangu maht sageli firma oskusest läbirääkimisi pidada. Teiseks probleemiks on kartellis olevate firmade arv, mida rohkem neid on, seda keerulisem on toodangumahtu kindlaks määrata. Kolmas probleem tekib, kui kartell ei suuda uusi firmasid eemale tõrjuda, siis võib uute firmade juurdetulek pikal perioodil viia hinna tagasi tasemeni, kui firmad saavad üksnes normaalkasumit. Juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider) on firma(d), kes määrab (määravad) hinna, millele kogu haru peaks järgnema. Kuid see on seda ebaefektiivsem, mida diferentseeritum on toode. Lisaks puudub garantii, et harus olevad firmad hinnaliidri(te)le järgnevad ja selle tulemusena võib hinnaliider saada kahjumit ning peab tagasi tulema endise hinna juurde. Mänguteooria vaatleb oligopolistlikku käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat
Kasumi maksimeerimine kujutab endast enamiku majandusteooriate põhieeldust, mille kohaselt firmad püüavad alati kasumit maksimeerida ( realiseerida maksimaalselt suurt erinevust oma müügitulemuste ja tootmiskulude vahel) Kui kasum on maksimeeritud kasutavad firmad neile kättesaadavaid ressursse kõige ratsionaalsemalt. Kasumilävi e. Tasuvuspunkt on punkt, kus firma kogutulu ja kogukulu on võrdsed, nii et firma saab üksnes normaalkasumit ( mis sisaldub kogukulu majanduslikus definitsioonis) Kaudne kulu on kauba valmistamiseks omaenese ressursside kasutamise alternatiivkulu, kui firma otsustab seda teha nende ressursside parima alternatiivse kasutusviisi asemel ( rakendab neid ressursse ise, mitte ei rendi või müü neid teistele) Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis käibemaks ja aktsiisimaks. Keskmine kogukulu on kogukulu ja toodetud koguse jagatis.
Tavaliselt rahaline suurus. Otsesed kulud tegelikud rahalised väljamaksed resursside eest, mis muretsetakse turult. Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum firma kogukulude(reaalselt kulutatud rahasumma) ja kogutulude vahe Majanduskasum kogutulude ja kõigi(nii otsese ja kaudse) kulude vahe. Kui firma arvestulik kasum on piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majaduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konurentsis ka siis, kui majanduskasum on null, sest ta teenib täpselt niipalju kui palju ta oleks teeninud neid ressursse ükskõik mis teistsugusel moel kasutades. Kui majanduskasum on suurem kui null on see ajendisk, et kasutada ressursse just selles tootmisharus.
punktis. Kas aga ühikkulukõvera madalaim punkt ühtib alati piirkulu- ja piirtulukõverate lõikepunktidega? Vastus on, et pikas perioodis on see nii, lühiperioodil aga mitte. Joonisel ll.6.on kujutatud pika perioodi tasakaalu, kus kulud ja tulud on võrdsed, saab firma normaalkasumit, mis on üks osa ettevõtja kuludest ja sisaldub ühikkulu kõveras. See on nii suur, ettevõtja õieks huvitatud firma käigushoidmisest. See on ettevõtja poolt seotud teenustega seotav kulu. Ettevõtlus on ressurss ja normaalkasum selle ressursi rakendamise kulu, samuti kui palk on tööjõuressursi kulu, finantsintress kapitali rakendamise kulu, maa rent maa kasutamise kulu jm. Lühiajalises perioodis ei pruugi aga need punktid kokku langeda. Joonisel 11.7. näite puhul saab firma
Mare Randveer, TTÜ KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL: MR = MC TKF-i nõudluskõvera kogu ulatuses: MR = p = AR LÜHIPERIOODI KAHJUMI korral on mõtet tootmist jätkata, kui kogutulu ületab firma muutuvkulud (TR > TVC) TOOTMIST JÄTKATAKSE, kui p = MC > AVC SULGEMISHIND: hind, mis võrdub firma keskmise muutuvkuluga. Sulgemispunktis MC = AVC min KASUMILÄVEL e. TASUVUSPUNKTIS on ATC minimaalne. Firma saab normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid. TÄIELIKULT KONKUREERIVA FIRMA PAKKUMISKÕVER: see osa firma piirkulukõverast, mis on ülalpool piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti MITTETÄIELIKU KONKURENTSI TURG I MONOPOL TURUKAITSETÕKKED: 1. Mastaabisääst 2. Seaduslikud piirangud 3. Oluliste ressursside ainuomandus MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = turunõudluskõver
Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata, või tegevuse ajutiselt lõpetada Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR > VC) või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud (p > AVC) Sulgemishind on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Sulgemispunktis MC=AVC min Kasumilävel ehk tasuvuspunktis saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p=ATCmin. Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid (TR=TC). Pakkumiskõver FIRMA LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER on firma piirkulukõvera see osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera (MC) ja firma keskmise muutuvkulukõvera (AVC) lõikepunkti. TURU PAKKUMISKÕVER kujutab endast kõigi firmade pakkumiskõverate horisontaalsummat.
annaabi.ee 
