Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Noorte telefonikasutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
telefonikõned, noortest, noorel, telefoniarve, kõnede, ajavad, muusika, vahetab, telli, margid, populaarsemaks, saadetud, tellimine, telefoniga, suuremal, kuuest, hüpotees, telefonikasutus, koostanud, juhendaja, sobilikud, raiskavad, uurime, saadab, saadavad, arvuks, eelmisega, seekord, 4500, helistama, neljal, kolmandad, sony, esintatud, samsungViin läbi uurimistöö ,,Telefonide kasutamine Koeru Keskkooli 10-12. Klassis" ning teie saate mind aidata küsimustele vastates olles täiesti ausad ning anonüümsed. 1. Sugu (M / N) 2. Vanus ......... 3. Mis mobiiltelefoni te omate? ......... 4. Mobiiltelefoni mark ja mudel .......... 5. Mis operaatorile teie number kuulub? .......... 6. Mis on teie tegevused enamasti telefonis? (Sõnumite saatmine / Mängimine / Muusika kuulamine / Internet / Helistamine / Muu) 7. Kui kaua peab vastu teie mobiiltelefoni aku? (Päev / 2 Päeva / 3-5 Päeva / Nädal / Oleneb mida teen oma telefoniga) 8. Kui kaua olete te oma telefoni omanud? (Pool aastat või vähem / Aasta / Kuni 2 aastat / 3 või rohkem) 9. Kui palju maksis teie telefon? (0-50 / 50-100 / 100-200 / 200-300 / Rohkem) 10. On teie telefon käinud paranduses? (Jah / Ei / Jah, mitte ainult ühe korra) 11
Me ei tea, millist mõju avaldab mobiili kasutus varases lapseeas järgnevale põlvkonnale. Lapsed kasutavad mobiiltelefoni palju ja sageli ilma erilise põhjuseta (Tihhonov 2005). Igasugune negatiivne mõju (magnetlained jms.) on kurjast vanuses, kui luud ja närvisüsteem pole veel täielikult välja kujunenud. Ka arvatakse, et mobiilist lähtuvad mikrolained võivad halba teha laste siseorganitele. Inglismaal, kus mobiiltelefon on olemas 73%-l 15-24-aastastest noortest, on koguni valitsus soovitanud alla 16-aastastel teha mobiiltelefoniga vaid väga olulisi kõnesid ning rääkida võimalikult lühikest aega. Ka uuringute põhjal pole ajutegevuse kõrvalekallet märgatud siis, kui mobiiltelefoni vaid lühiajaliselt kasutatakse (Iseasi 2002). Vähirisk puudutab eelkõige lapsi, kelle organism on elektromagnetväljale vastuvõtlikum (Postimees 2004). Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) biomeditsiinikeskuse vanemteadur Hiie Hinrikus sõnas, et soovib
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Erich Kivi G1D ANDROID NUTITELEFON Kursusetöö Juhendaja: Katrin Vunk PÄRNU 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ANDROID AJALUGU.............................................................................................. 4 2.ANDROIDI VERSIOONID....................................................................................... 5 3.TELEFONIDE KASUTAMINE MEIE KLASSI ÕPILASTE SEAS.....................................7 4.RAKENDUSED...................................................................................................... 9 5.NUTITELEFON JA EESTI...................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJALID....................................................
Raamatupidaja, juhatajate ja tegevdirektori puhul tuleb kasuks töökogemus. Teenuse osutamise protsessi kirjeldus ja vajalikud seadmed Igal klienditeenindajal on töö ajal oma arvuti, arvutilaud, tool ja telefon. Arvutid on võrgus. Kui üks klienditeenindaja võtab kliendi kõne vastu, sisestab ta saadud andmed oma arvutisse ja teistel on võimalik neid kasutada. Näiteks autojuhtide kõnede vastuvõtja sisestatud andmete põhjal teatab sõitjate kõnede vastuvõtja sõitjale sõiduvõimalusest. Klientidelt pole vaja iga kord eraldi kõiki ettevõttele vajaminevaid andmeid küsida, korduvate kliendide puhul on need kiiresti võimalik arvutist leida. Ilmselt rakendatakse esialgu Excelit. 9 E-mailidega saadetud teadetele vastamiseks on eraldi töötajad. Neid, kes ise büroosse tulevad, teenindab parajasti vaba olev töötaja. Vajalik seadmepark
uimasteid on vähemalt kord elus proovinud 7% vastanutest, üks-kaks korda on seda teinud ligi 3% õpilastest. Seejuures väitis 13% kõigist lastest, et nende sõbrad kasutavad marihuaanat või hashishit, 5%, et trankvilisaatoreid, amfetamiini, ecstasy't või oopiumisegusid. Vähemalt korra on marihuaanat/hasisit proovinud 2% küsitletud eesti tütarlastest ja 5% noormeestest ning 9% mitte-eesti tütarlastest ja 21% mitte- eesti noormeestest. Tõsi, enamik noortest on seda teinud vaid korra. Kuid ka mitmeid kordi uimasteid kasutanud noorte hulk on küllaltki suur. Neid proovijaid ja kasutajaid on eelkõige Tallinnas, Narvas ja Ida-Virumaal. Rohkem kui 1-2 korda on mingit illegaalset uimastit kasutanud ligi 3% õpilastest. Need, kes on proovinud narkootikume, on tavaliselt ka suitsetanud ja alkoholi tarbinud: ainult 1% narkootikume tarvitanud noortest pole sigarette suitsetada proovinud. Samasugust legaalsete uimastite tarbimise kaudu illegaalsete juurde
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................2 ISIKLIKE EESMÄRKIDE JA ÜLESANNETE PÜSTITUS .....................................................................................................2 VALITUD PRAKTIKAETTEVÕTE - VALIKUKRITEERIUMID............................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS.................................................................................................................3 1.1 PRAKTIKAETTEVÕTTE KIRJELDUS TEGEVUSALA, PEAMISED PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED.....................3 1.1.1 Ettevõtte kujunemislugu...............................................
Meie klientuur on lai, hetkel oleme arvestanud sihtgrupiks 10-34 aastased, keda Eestis on 489 756. Kuna ta on üha laienev turg, on üsna tõenäoline, et ostjaskond laieneb iga aastaga. Meie eelised on teiste konkurentide ees eelkõige kaubamärgi tuntus üle maailma ja spetsialiseerumine just nimelt vabaaja teemaale. Juba praegu hinnatakse Eesti noorte seas Phat Farmi kvaliteeti ja disaini. Eelneva töö on teinud eelkõige selle kaubamärgi asutaja, ühtlasi ka hip-hop muusika viljeleja, Russell Simmons. Meie eesmärk on siseneda edukalt Eesti turule ning pakkuda kvaliteetseid kaupu noortele, kes hindavad originaalsust ja kvaliteeti. Samuti soovime saavutada vähemalt 40% turuosast. Poliitiline ja sotsiaalne keskkond kujunevad meie firma jaoks soodsaks- majandus stabiliseerub ning rahvaarv meie sihtgrupi näol kasvab. Turule kavatseme tulla läbi jaotuskanalite, milledeks valisime esialgu suuremad spordipoed
TALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST..........................................................................................................5 2.1 Teenindusvormid ja teenindajate arv..................................................................................................................5 2.2 Teenindajate kohustused ja tööjaotus teiste struktuuriüksustega....................................................................... 5 2.3 Teenindajate tööaeg ja töögraafik..................................................................................
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate as
Kindlasti tuleks rääkida lapsega alkoholist ja selle mõjudest juba hiljemalt algkoolieas. · Kui jood alkoholi üksnes tagasihoidlikes kogustes, siis oled lapsele hea eeskuju. Kui alkoholiga liialdad, arvab laps, et niisugune käitumine on normaalne. · Ole lastega alkoholi teemal avatud: ole valmis nende küsimustele vastama ning sel teemal arutlema. Pea meeles, et 15. eluaastaks on alkoholi proovinud juba ligi 90% noortest. · Seleta lahti, kui palju alkoholi on ühes või teises joogis, et noor saaks aru, kui palju alkoholi ta tegelikult ära joob. (vt pilt 2). (http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored) 7 4 ALKOHOLIST Alkoholi (etüülalkoholi, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väiksestes kogustes toob kaasa nähtavaid muudatusi organismi talituses :
ILUTEENUSTE OSUTAMINE 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Äriplaani kokkuvõte................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................4 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................5 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus...................................................................5 6.
Kadri Sigur MEESTE JA NAISTE TARBIMISHARJUMUSED RÕIVASTUSES EESTIS UURIMUSTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Helina Prints Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja hooldamisega seotud harjumused. Küsitluse sihtgrupiks on valitud tööealine elanikkond vanuses 18.-52.eluaastat. Eesmärgiks on uurida, millest lähtuvalt teevad mehed ja naised valikuid rõivaste ostmisel, kuidas need erinevad ja kas võib leida ka sarnasusi? Samuti soovime teada saada, milliseid kohti eelistatakse peamiselt rõivaste ostmiseks ja kui palju kulutatakse raha riietele. Üheks olulisek
Kanepit proovitakse ja tarbitakse. Mittetarbijad noored on kanepist kui uimastist teadlikud ja selle tarvitamise suhtes mõistvad. Üha suuremal hulgal õpilastel on kanepisuitsetajatest sõpru ja tuttavaid. Kõige sagedamini saadakse kanepit proovimiseks sõprade ringis. Sellest tulenevalt on esmakatsetajate seas ka väga noori teismelisi 12- aastaseid või nooremaid (Allaste 2005, 27). Kanepi kerget kättesaadavust näitavad ka viimaste aastate uuringud. Noortest, kes pole elu jooksul kordagi kanepit proovinud, tunnistas 31%, et neil on olnud võimalus seda soovi korral teha (Vainu 2012, 20). Kanep on Eestis illegaalne, tema omamine ja vahendamine on seadusega karistatav. Sellegipoolest on see ikkagi valdavalt esimene keelatud uimasti, millega tutvust 3 tehakse ja katsetatakse. Kanepi kerge kättesaadavuse põhjuseks on vahendajate olemasolu ja paljusus (Aasvee 2012, 56). 1
11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1
Üle poolte 10 13 aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415 aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Hibell jt. 2007; Kobin jt. 2012). Uuringud näitavad, et kõige sagedasemateks alkoholi tarbimise kohtadeks on kellegi teise kodu. Eesti noortest on võõrast kodu alkoholi tarbimise kohana kasutanud 48 %. Veerand uuringus osalejatest leidis, et targem on siiski tarbida alkoholi oma kodus (Streimann, 2009). 6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. Valdav osa eestlasi on arvamusel, et Eestis juuakse liiga palju alkoholi ja on teadlikud alkoholist tulenevatest probleemidest. 75% Eesti elanikest arvab, et alkoholi juuakse palju
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepan
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti püütakse välja selgitada, ka
Selle küsimusega tahtsin ära näha, kui tihti mängivad gümnaasiumi noored hasartmänge. Küsimusele sai vastata 5 erineva vastusevariandiga. Kõigist vastanutest 33 inimest märkis ära, et nad mängivad hasartmänge korra aastas. 22 inimest märkis, et mängivad kord kuus. 8 inimest märkis, et mängivad kord nädalas. 6 inimest märkis ära, et nad pole hasartmänge mänginud ja 1 inimene, et kord päevas. Selle tulemusel võib öelda, et enamus Jüri Gümnaasiumi noortest pole patoloogilised hasartmängurid. 4.Kas mängite interneti vahendusel hasartmänge? Joonis 4. Interneti vahendusel hasartmängude mängitavus. Jooniselt 4 näeme, et interneti vahendusel mängivad hasartmänge kogu vastanute seast 34 inimest mõnikord. 24 inimest märkis, et nad ei mängi interneti vahendusel hasartmänge ja 13 inimest märkis, et mängivad interneti vahendusel. 5.Mis on suurim summa, mille olete võitnud? Joonis 5
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Vanematega enda probleeme arutatakse, kuid mõningase kahtulusega, noored võivad karta vanemate reaktsiooni. Sellisel juhul on kindlam jagada enda muret inimesega väljaspool peret, sest tema tõenäoliselt ei hakka karjuma ja moraali lugema. Lapsevanemaks ei sünnita, selleks õpitakse kogemuste ja eeskujude põhjal. Noortega pole just eriti lihtne häid suhteid hoida. Kuid see on teostatav.( T.Kaasik.2004). Kuigi suhted vanematega on suuremal osal noortest vähemalt normaalsed, on veel pikk maa minna, et suhted oleksid suurepärased. Hea suhte nimel peavad pingutama mõlemad pooled, huvi tundma ja pühendama aega üksteisele. Kõige tähtsam on kuulata. Lapse kasvatamist võiks võrrelda autojuhtimisega: mõlemad nõuavad teadmisi ja mõlemad lõppevad kurvalt, kui neid teadmisi pole. Nii nagu õpitakse autot juhtima, peaks ka õppima last kasvatama, suunama ja lapse jaoks olemas olema.( T.Kaasik.2004). 2.2. Suhted teismelisega
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Helen Leitalu 10.b HASARTMÄNGUD JA NENDE LEVIK NOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Liisi Rannast-Kask Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. HASARTMÄNGUDE OLEMUS....................................................................................................4 1.1 Õnnemängud..............................................................................................................................4 1.2 Loterii...................................................................................................................
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (fü
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
Sissejuhatus Õpimapp on koostatud väikeettevõtluse eriala, õppeaines ,,Turunduse alused". Töö eesmärk oli leida lahendused probleemidele ja küsimustele, mis tekivad igapäevase turundustegevusega ning mis aitaks paremini omandda turunduse põhialuseid. Ülesannete lahendamisel on tekstitöötlusprogrammi MS World. Turunduse areng Kirjeldage ühe konkreetse ettevõtte turunduseesmärke. Turundus OÜ eesmärgiks on pakkuda kõige parema hinna -ja kvaliteediga teenust- me ei müü õhku! Me näitame, kuhu läheb kliendi poolt investeeritud raha, ehk oleme läbipaistvad. Turundus eesmärgiks on pakkuda kõiki teenuseid ühest kohast, ehk klient ei pea muretsema enam, kas keegi saab õigeks ajaks projektid valmis ja kas need on nii kvaliteetsed, et oleks vastuvõetavad. Meie projekteerime, valmistame, turundame ja analüüsime. Tooge välja tegurid, mis takistavad suhete tekkimist ostjate ja müüjate vahel konkreetses ettevõttes. · Liiga kõrge hind · Kliendi j
kergeks ja mõnusaks. Sügiseks on tema tüdruksõber Kaja teinud otsuse sõita järgmisel suvel USA-sse ja Jürgen tahab tingimata kaasa minna. Kaja on välja uurinud, et tal on vaja vähemalt 1000 eurot ja ta planeerib selle säästa. Kuna Jürgen peab oma kiirlaenu teenindama, ei tule säästmine kõne alla. Aga ta ei heida meelt, sest kavatseb võetud laenu selleks ajaks tasuda ja uue võimaluse otsida (krediitkaart, väike- või kiirlaen). Ülesanne 2: Analüüsi, kumb noortest tegi õigema otsuse. Miks? Kasuta Finantsinspektisooni infoveebi www.minuraha.ee finantsteenuste võrdlustabelit. Kui palju peab Kaja ühes kuus säästma (6 kuu vältel)? Minu arust tegi targema otsuse Kaja, kuna tema sai puhata suvel, mitte küll võib-olla nii hästi kui Jürgen. Samas saab ta aga hoida oma närve kokku selle pealt, kuidas USA-sse sõiduks raha kokku saada, kuna Kaja ei pea lisaks reisi raha kogumisele tasuma tagasi kiirlaenu. Kaja peab säästma vähemalt 167eurot.
Tartu Descartes´i Lütseum Täisealiste suhted vanematega uurimistöö Teele Sarapuu juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Rahalised suhted............................................................................................................5 2. Probleemid ja nende lahendamine.................................................................................7 3. Moraalne tugi.................................................................................................................9 4. Ametialased mõjutused......................................................................................
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
valisid neljakümne seitsmel korral ja meessoost õpilased kahekümne seitsmel korral. Samuti oli populaarseks vastuseks ''väikesed ,,tööotsad'', mida valiti naissoost õpilaste poolt kolmekümne neljal korral ja meessoost õpilaste poolt kahekümne neljal korral. 12 2.4 Küsitluse tulemuste järeldus Küsitluse tulemuste põhjal võib järeldada, et enamik noortest ei saa taskuraha regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele. Välja võib tuua aga selle, et regluraarsemalt saavad taskuraha siiski seitsmenda ja üheksanda klassi õpilased. Küsitluse tulemustest selgus ka, et taskuraha ebaregulaarsemalt saavad õpilased on naissoost. Küsitletutest vaid kolm inimest ei saa üldse taskuraha. Gümnaasiumiklassides on kasutatav summa suurem, kui seitsmendas ja üheksandas klassis.
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Eesmärk oli välja uurida põhjused ja statsistika selle kohta, kui paljud noored ja miks energiajooke tarvitavad. Uurimistöö koosneb neljast peatükist, milles kirjeldatakse energiajookide koostist ja selle mõju inimkehale. Tuuakse välja põhjused, miks noored ei tohiks tarvitada energiajooke. Püstitakse hüpotees, et noorte teadlikkus energiajookide mõjust on väike. Küsitluse tulemustest võib järeldada, et liiga suur osa (72%) noortest tarvitab energiajooke. Vaid 38% õpilastest ei tarvita neid regulaarselt. Ilmnes, et levinum jook vastanute seas on Starter. Peamisteks põhjusteks energiajookide tarbimisel olid hea maitse ja inimeste informeeritus, et sellest saadakse energiat. Enamik tarvitab energiajooke kord päevas või kord nädalas. Küsitluste tulemustest saime teada, et 62% õpilastest ei olnud teadlikud energiajookide kahjulikkusest. Teadlikud olid 38% noortest. Sellega järeldasime, et meie hüpotees on
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIR
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL XXX XXX AS müügipersonali rahuloluuuring Uurimustöö aines "Müügitöö" Juhendaja: XXX 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.UURIMISMEETOD................................................................................................. 4 2. HETKEOLUKORD................................................................................................. 5 2.1 Ülevaade vastajatest..................................................................................... 5 ............................................................................................................................ 5 2.2 Küsimuste analüüs..........................
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
