Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Noore Wertheri kannatused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
werther, lotte, wertheri, albert, kihlatu, kirg, goethe, kirglik, noormees, armus, kihlatud, saadab, kirjade, lottet, krahv, wolfgang, teener, unistaja, kannatlik, melanhoolne, tundeline, paelus, seltsiv, esimesest, enesekeskne, luges, tütarlaps, hoolas, leebe, osavõtlik, usaldusväärne, vendi, julgenud, helde, rõõmsameelne, vaenlane, oligiGoethe ,,Noore Wertheri kannatused" Goethe romaani peategelane on noor armastaja Werther. Oma sõbrale Wilhelmile saadetud kirjade kaudu saame teada, et ta on varajastes kahekümnendates aastates tundeline artist, poeet ning looduse- ja Homerose armastaja. Ta pole veel kindel, mis on tema eesmärk selles elus, millise ameti ta peaks omandama. Teine roll on Lottel, kes on 19-aastane ning lesestunud ametniku tütar. Ema surmast saati on ta üksi juhtinud majapidamist ning hoolitsenud armastavalt oma mitmete nooremate õdede-vendade eest
,,Noore Wertheri kannatused" 1. Werther lahkub oma kodukohast ja tutvub, linnas kuhu ta elama asub paljude tema jaoks huvitavate inimestega. Teel tantsupeole tutvub Werther Lottega ja armub temasse. Wertheri päevad mööduvad mõeldes Lottele ja leides ettekäändeid tema külastamiseks. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et sauudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Tagasi jõudes taipab Werther, et tema viibimine Lotte seltskonnas ei ole enam soovitatav ja lõpuks peale pikka armuvalu kannatamist otsustab ta surma minna. 2
Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" 1. Millisena näeb Werther Lottet? Kirjelda! Wertheri jaoks oli Lotte kõik, mida ta enda elult soovis. Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele lahkumiskirja
Noore Wertheri kannatused Johann Wolfgang Goethe I raamat Werther ajas ema päranduse asju ja sellega seoses tegi ta järelduse, et inimesed pole sellised halvad nagu jutud nende kohta käivad. Nimelt tuli välja, et Wertheri tädi on vägagi heasüdamlik ja vajadusel oli nõus isegi oma pärandiosa loovutama. Werther asus elama ilusasse maakohta, kus algul ta on täielikult õnnelik, alustas ka uuesti maalimist. Rääkis kuidas aadlikud põlgavad lihtrahvaga rääkimist ja nende aitamist, kui tema mitte. Tundis kaasa inimsoo enamusele, kes terve elu töötavad, et end elatada ja väiksegi vana ajaga üritavad rõhujatest vabaneda. Raamatuid ta lugeda ei tahtnud. Ta rääkis ka oma vanemast naisest, kellest tundis puudust, kuna aastad ta hauda oli viinud. 17
(28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Elukäik *Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770 1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.
Autor tänab. Jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. Väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. päritolu ja suursugusus ei tee rikkaks, vaid isiklikud omadused. 17.-18. sajand: J.W.Goethe, Noore Wertheri kannatused Tegu on kiriromaaniga, mis on üks olulisemaid teoseid saksa kirjanduses tormi ja tungi perioodist. Romaanil puudub väline tegevusliin. Sündmused on edasi antud läbi Wertheri kirjade oma vennale Wilhemile. Sündmustik algab Wertheri kolimisega fiktiivsesse külla nimega Wahlheim. Seal vaimustub noor ja emotsionaalne Werther nii küla ümbritseva looduse ilust kui seal elavate talupoegade lihtsast olekust. Ühel peol kohtab Werther Lottet (Charlotte S
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt
10e Kirjanduse II kursuse kodune kontrolltöö I osa ARUTLE järgmistel teemadel J.W.Goethe. "Noore Wertheri kannatused" 1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale. b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal. 3
Oidipus kohtub oma isaga, kelle ta hukkab, edasi läheb Teebasse, kus abiellub oma emaga, ilma, et ta sellest teadlik oleks. Soov pääseda ettekuulutusest, viis ettekuulutuse täide. Võibolla on üheks tarkuseteraks ka see, et probleemide eest ei tasu põgeneda. Oidipus armastas oma abikaasat, lapsi ja rahvast. Ometi just armastus neid kõiki hukutas. Oleks ehk Laiosel olnud suurem armastus oma poja vastu, kui hirm ettekuulutuse ees, oleks võinud tragöödia sündimata jääda. J.W. Goethe "Noore Wertheri kannatused" Goethe on ühe oma tippteose kirjutanud kirjavormis. Noor Werther saadab kirju oma vennale Wilhelmile, kes teose vältel füüsilist kuju ei saa. Nõnda saab lugeja osa ühe noore mehe loost, kus on ilu, armastust ja kannatust. "Noore Wertheri kannatuste" suured teemad on loodus ja armastus. Armastus looduse vastu, armastus kättesaamatu naise vastu. Wertheri kannatused tulenevad ühepoolsest
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal
vastu ja looduse vastu. Rahvast vastandati aristokraatiale. Romantikute ajaloo huvi taustal tekkis ajaloolise romaani zanr. Romantikud elasid kaasa Suurele Prantsuse revolutsioonile, Napoleonis nähti tihti Euroopa valitsejat. Kuid lõpuks sugenes loomingusse maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest rahvale ei tulnud kergendust, pigem lõikas revolutsioonist kasu aina jõudsamini kosuv Euroopa kodanlus. 30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani ,,Noore Wertheri kannatused" 1774 tegevustikus... Werther on haritud ja tundlik, melanhoolse inimloomusega unistaja. Ta kolib idüllilisse maakohta, kus loodus inspireerib teda alustama maalitöödega. Ta armub imeilusasse tüdrukusse Lottesse, kuid Lotte on juba kihlatud. Nähes, et Lotte jääb truuks Albertile, otsustab Werther minna vabasurma, mida peab suurimaks ohverduseks armastatule. Kuid Lotte kihlatu peab seda suurimaks arguseks. Romaanis on esile tõstetud inimese tunded, vaimsus, ilu.
6 traditsioonilisi võtteid kasutades (nt väliselt nähtavate ilmingute kirjeldamise kaudu). Ilu ja armastuseihaldust on ilmestatud ka loodusteemaga. Siirus, lihtsus, rahvaluulelähedus. Eleegia – kurvameelne, tundeline. Tundelüürika, armastuslüürika. Autori enda tunded, läbielamused Noored luuletasid, kuna neil on veel värsked tunded. Kuidas noormees võistleb, otsib tähelepanu, on ka rõõmsamaid kokkusaamisi, aga siis jälle kurvastus. Luule on raske ja kurblik, kannatav. OVIDIUS – Rooma eleegia silmapaistvaim esindaja. Ovidiust peeti tundelüürika meistriks ja teda ei ületanud Roomas enam keegi. Augustus nõudis vanade väärtuste hindamist ja kõlbelist elu – karsklust ja kasinust. Eleegia käsitleb peamiselt armastust ja sellega seostuvaid kannatusi. Nukrus lahusoleku pärast. Armastatu truudusetuse pärast kurtmist
Inglismaal eriti on mitmed autorid, kes toovad esile selle, et ratsionaalse elumõistmise juures on inimestel tunded...?. Siin on olulised autorid Samuel Richardson, kes loob terve koolkonna, mille nimi on kiriromaan ("Pamela", "Clarissa" - lõi arheotüübi, "Clarissa" sugulusteoseid on leida mitmeid). Tundekultus on 18. sajandi II poolel leviv, tähtis on nende kirjeldamine ja tunnete mehhanismide uurimine. Veel üks väga kuulus kiriromaan, mis on "Clarissa" kuulsuse ületanud - "Noore Wertheri kannatused" 1874. aastal kirjutatud romaan, mille kohta Goethe on öelnud, et kui Werther oleks tema vend, siis ta lööks ta tema maha. Tunnetekultuse varjus tekib inglise kirjanduses veel üks suund - kalmistuluule, alatoonilt eriti kurb, kuivõrd romantismis on väga tähtsaks elemendiks kaduvus ja surm, nt Thomas Gray (seda nime võiks olla kuulnud iga haritud kirjandusteadlane, mänginud 18. saj inglise kultuuris olulist rolli, ta luuletaja ja ajalooline).
Üheks mõjuriks Euroopa kangelaslauludele oli Araabia kultuur, mis "tungis" Euroopasse mauride riikidest Hispaanias (8.-15. sajand). Eepikas kujuneb välja uut mood kangelaslaul. Rahvuskeelne kirjandus tekkid koos ristiusu levikuga, sest luuakse oma tähestik ladina keele eeskujul. Prantsusmaal mitu eepost, seal enim laule Karl Suurest, kel oli 12 vaprat rüütlit elik paladini. Kuulsaim neist on "Rolandi laul". · Goethe elu ja looming. Ülevaade ,,Faustist" (I ja II osa) 1749-1832. Pärit väärt perekonnast (isa jurist). Kaks last, kumbki ei käinud koolis (algul õpetas neid isa, hiljem guvernant). 16-aastaselt astus Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima, õppejõudude tase aga ei rahuldanud noormeest. Kogu aeg armunud :). Teostes õpetab elumehelikkust (16-aastasena: kuidas naistega käituda!). 1769- sõber annab välja tema "Uued laulud" (anonüümselt). Alustab näidenditega. 1770
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Tüviteksti tsiteeritakse, sellest mõeldakse, sellest räägitakse. Nagu nt seda on Eestis ,,Kevade". Selle kursuse nimetamiseks võiks kasutada pigem mõistet Läänekirjandus, mis on samamoodi lai mõiste. Vene kirjandus kirjutatakse ka lääne kirjanduse reeglite järgi, kuigi seal on ka alati see õigeusklik moment. Lääne kirjanduse alla kuulub ka Ameerika kirjandus. Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad. Johann wolfgang Goethe maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika Euroopa kultuuriline käepikendus. Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud. Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele. 19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism, realism, naturalism ja sümbolism.
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole
tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda teha seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mida hingepõhjas täiesti tarbetuks peab. Sellepärast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik- see näitab sisemist külmust. Petsorini suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süzeelise telje, ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada.
Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna
Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant läbi ka nukrad ja lüürilised toonid. Villoni looming oli väga isikupärane ning tema nuttev luule on vaimustanud paljusid hiliseid klassikuid. Artur Alliksaar sündis aastal 1923 Tartus raudteelase perekonda. Haridustee oli kirju: õppis Tartus, näiteks Treffneris, mida ta ei lõpetanud, Narvas ning lõpuks jõudis Tartu ülikooli õigusteadust õppima. 1943. mobiliseeriti 20-aastane noormees Saksa sõjaväkke, kus töötas kirjutajana, kuid kirjutas omale tõendi ning tuli sõjaväeteenistusest ära. 1944. jõudis tagasi Tartusse ning käis isa jälgedes, suundudes tööle raudteele. Hiljem sattus sekeldustesse ametivõimudega ning saadeti vanglilaagrisse. Narva vangilaagris puutus kokku kultuuriinimestega, nagu helilooja Tuudur Vetiku ja kirjanik Elar Kuusega. Tegeleti kirjandusega, õppisid ise ja õpetasid teisi. Alliksaar kirjutas ka oma käekäigust ning kui see
) Siinjuures meenutagem seda, et 19. sajandil oli haritud kiht veendunud, et religiooni põhiolemust on võimalik edasi anda kunstis ja et üheks kogu sajandit iseloomustavaks ideeks ongi kunstireligioon. Kontserdisaal oli nagu kirik ja publik nagu kogudus, seda ka instrumentaalteoste (sümfooniad!) puhul. Kantaat oli 19. sajandil oratooriumiga võrreldes väiksema ulatusega (nii nagu see alati on olnud), lüürilisema karakteriga (Brahms ,,Rinaldo" Goethe tekstile; 1868). Kõigil juhtudel meenutagem ka seda, kui oluline oli teksti sõnum, ideed 19. sajandi koorimuusikas. Liialdades võiks öelda, et tähtsam kui heliteose kvaliteet ja uuenduslikkus (tuli ju arvestada harrastajatega) oli näiteks Goethe teksti laulmine või isamaaliste ideede väljendamine. Samal ajal oli endastmõistetev, et oratooriumi või kantaadi kuulajad tundsid 19. sajandil ülimalt hinnatud Shakespeare'i, Goethe jt teoseid või näiteks Homerose ,,Iliast", ,,Odüsseiat"
õnnelik. Sama Goirot'is. Isegi kui rikas- elas vaeselt pansionis. Rahaline suhe ei teinud elu paremaks. Felixi kaunis tütar-ei anna tütart kohe ära. Hakkab raha meelitama meestelt. Kes rohkem pakub-see saab. Raha nimel abiellumine. Ärilisel eesmärgil tehtub abielud pole üllad. Felixi vennapoeg tuleb elama-vend teeb enesetapu, jätab lapse vennale. Felix müüb firma maha osakute kaupa. Lihane laps-pole nii oluline. Felix-ei pöördunud oma lihase tütre vastu. Vennapoeg armus tütresse, kes andis raha vennapojale. Vennapoeg tuli Pariisist tagasi-rahaahne, kihlus aristokraadiga, oli saanud rikkaks. Tütar pettus täiesti. Lõpuks kihlus advokaadiga. Tüdruk jääb süütuks ja advokaat tasub kõik võlad. Vennapoeg-tulevase naise äi ei luba abielu. Naine meeleheitel vennapoja üle-lohutuseks otsis mehe. Tütar lõpuks elas rikka ja õnnetuna. Tal polnud raha kulla järele. Isa suhtumine oli külge jäänud-isa armastus. Mida õpetab mulle Isa Goriot
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel. Peale Itaalia reisi (8688) kirjutas ta luulekogu "Rooma eleegiad" ja näidendid "Iphigneia Taurises" ja "Torquato Tasso". 1791 sai ta Weimari teatri direktoriks, tegutses ka lavastajana. Sõprus Schilleriga sai alguse 1794, kui too Weimarisse kolis. "Götz von Berliching" (1773) näidend tõeliselt elanud mehest, keda ei karistatud talurahvasõja algatuse pärast. Näidendis aga pisteti kongi, kus sureb. "Noore Wertheri kannatused" (1774) loodud Goethe isiklike kogemuste põhjal (armus juba kihlatud Lottesse). Noor Werther armus ülemuse naisesse, mispeale lasi end maha. "Värvide teooria" (1810) valgus ja vaim on figureerivad mõisted "Wilhelm Meisteri õpiaastad" (1795) enda eluga seotud, usuline, esteetiline ja eetiline humaansus. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829) eelmise järg, kus Wilhelm saab arstiks. "LääneIda diivan" Goethe parim luulekogu.
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Klassitsism Eesti kirjanduses Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. Valgusajastu 18.sajand=mõistusesajand Demokraatlike ideede levik Ülim väärtus- INIMENE Alguse sai Inglismaalt Olulisemad kujundajad- prantslased VOLTAIRE, ROUSSEAU Harimatus ja vaimupimedus on inimeste hädade põhjus Õige ja arukas on see, mis inimestele kasu toob
Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma. Just teda süüdistab Elisabeth oma isa sattumises vangilaagrisse. Professor Pohlmann Ernsti kunagine usuõpetaja. Temalt püüab noormees saada vastust küsimusele, kas ta on kurjategija ning kuidas saada lunastust. Pohlmannist kujuneb teose jooksul Graeberile tugiisik. Teose lõpus võtab gestaapo professori kinni. Alfons Binding Ernsti kunagine koolivend, kõrgel positsioonil ühiskonnas. Alfons imetleb Ernsti, kuna tema on ainuke, kes temalt midagi ei taha. Binding võiks kasvõi oma sokid jalast anda, et aga Ernstil parem oleks. Nii mõnigi kord toetab ta Graeberit söögipoolisega, et sõdur neiuga õhtustada saaks
eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega
kuna kunstnik elab oma elu, ta loob. Osad romantismikirjanikud eitavad ka loodust, kuna see on mateeria mateeria on kaduv, aga vaim on igavene. Romantikute armastatumad zanrid romantikud kirjutasid põhiliselt luulet, kuna luules võis mõtiskleda ennast peategelaseks. Kõike kijutati peategelase vaatepunktist oli ainult üks vaatepunkt, kuid realismil on mitu vaatepunkti. Romantikud kasutasid eleegiat (kurva sisuga luuletus kirjutasid ka Byron, Goethe jpt). Siin väljendab peategelane oma pettumust elus, räägib õnnetust armastusest, üksindusest. Eleegial oli kindel kompositsioon. Veel kasutati läkitust nt läkitus sõbrale vms. Selle zanri raames sai väljendada oma emotsioone, hingeelu, see oli süvenemine iseendasse. Tähtis zanr oli ka ballaad. Ballaadis ei ole minategelast. Ballaad on lüroeepiline. Jutustus toimub kolmandas isikus. Zukovski tõlkis W. Scotti, Goethet, Bürgerit
Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas
Pole lemmikkirjanik Künnapasel, aga väga armastab vene kirjandust. Polnud Tolstoi selge mõistusega. Romaan ,,Ülestõusmine." Ülestõusmine nagu ülestõusmispüha, vaimne ülestõusmine. Ta kirjuas muide seda 10 aastat, 1889-1899. Tollel romaanil on eluline tagapõhi, üks väga tuntud vene advokaat, tolleaegne, rääksi Tolstoile loo oma kohtupraktikast. Sisu on niisugune väga fanaalne, haritud ja rikkast suguvõsast pärit noormees sõidab külla oma sugulasele, näeb seal ilusat toatüdrukut ja võrgutab selle. Sõidab minema, nii kui ikka. Tüdruk jääb rasedaks, satub loomulikult selles peres tagakiusamise alla ja visatakse tänavale, kuskile mujale tal minna pole, kui avalikku majja. Süüdistatakse teda seal ühe kliendi paljaksvarastamises. Venemaal oli tol ajal vandekohus. Ühes vandekohtunikuks päriselus on toosama noormees, aastaid on mööda läinud
Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks
annaabi.ee 
