Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 3 165 Sepikujahu 600 65 9 3 Kuklijahu 650 65 9 3 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid 150 15 3 1 665 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3 Linnased 650 165 Maisitärklis 600 60 9 3 HELBED Kaerahelbed 350 35 5 285-330 Kookoshelbed 450 45 8 3 225 Maisihelbed 150 15 3 1 665 Odrahelbed 310 30 5 2 250-285
Täisterajahu 600 60 8 165 Sepikujahu 600 60 9 Kuklijahu 650 65 9 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3 Linnased 650 65 9 165 HELBED Kaerahelbed 350 35 5 Maisihelbed 150 15 3 1 665 Odrahelbed 310 30 5 2 250 Kartulihelbed 620 60 Riisihelbed 300 30 6 2 Rukkihelbed 310 30 5 250
maisitärklis 600 60 9 3 odrakruubid 800 80 12 4 odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40 hirss 900 90 läätsed 250 25 nisukliid peened 350 35 5 nisukliid jämedad 200 20 3 linnased 650 65 9 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g HELBED
ja küüntes) Sisaldub antioksüdandi ensüümis Vereplasmas on selenoproteiin P Lihastes on selenoproteiin W Se roll Rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmine Immuunsüsteemi tugevdamine Kudede elastsuse säilitamine Vananemise aeglustamine Allikad Searasv, õllepärm, oliiviõli, hernes, sibul, küüslauk, pähklid, seened, kapsas, redis, seller, kala(heeringas), spargelkapsas, toornisu, nisukliid, munad, kõrvitsa seemned, mustasõstra lehed, till, mais, tatrik, krevettid NB! Selen ei sisaldu konservides, ainult värsketes toitainetes. Se vajadus Ööpäevane kogus Esindajad Se (mg) Imikud 0,0090,01 Lapsed 0,020,07 Naised 0,100,14 Mehed 0,100,15 Se defitsiit Närvikoerakkude pigmenteerumine Kardiomüopaatia
· Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted annavad ¾ vajalikust kogusest. · Kala · Sült ja pasteet · Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, jne. MAGNEESIUM · 70kg inimese kehas on 19-30g Mg · Kõrvitsa-ja päevalilleseemned, nisukliid,parapähklid ja kakaopulber · Mandlid, india, kreeka, pistaatsia-,pekaanipähklid,kookosehelbed,täistera,kaera,neljaviljahelbed,tatar, nisuidud, hirss, kama, oad · Täisteraküpsised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riis-ja odratooted, makaroinid, aprikoosid, banaanid, õunad, sinepipulber, karri, tomatipasta,lehtköögiviljad. · Merekalad ja vähilised. KAALIUM · 70kg inimese kehas on 130-170g · Leidub kõige rohkem rakkude sisekeskonnas.
• Süsivesikuid 60-80% • Mineraalaineid – raud (Fe), fosfor (P), magneesium (Mg) • Vitamiin B NISU • Sisaldab K, P, Mg ja B3 vitamiini • Põhiline teravili paljudes maades • Nisutüüpe on kaks: talinisu ja suvenisu • Paisutatud nisu - hommikuhelbed ja kondiitritööstus • Idandatud nisu – värskelt salatites, suppides ja võileibadel • Nisuiduõli • Nisukruubid • Nisutangud • Bulgur • Nisuhelbed • Manna • Kuskus • Nisukliid Pehme nisu (90%) – kasutatakse kookide ja kondiitritoodete jaoks Kõva nisu ehk durumnisu – kasutatakse pastatoodete ja leiva valmistamisel RUKIS • Kümneid liike ja palju sorte • Vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel • Rukkisaagi kõige ohtlikum vaenlane on seen tunglatera • Rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult, jahvatatuna helvesteks või jahuks • Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide
Loomsest toidust omastab organism rauda kergemini kui taimsest, seega võib rauavaegus ohustada taimetoitlasi. Raua imendumist soodustab C-vitamiin, takistavad aga kofeiin ja liigne kaltsium. Rauavaene toit põhjustab aneemiat, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele. Raua üleküllus viib südame-veresoonkonna haigusteni ja põhjustab oksüdatiivset stressi. Allikateks on petersell, veretooted, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad ja müsli. Magneesiumi . Üleliigne magneesium võib häirida kaltsiumi imendumist. Organism vajab magneesiumi luude ehituseks, valkude töötlemiseks, lihasenergia vabastamiseks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, kaltsiumi, fosfori, naatriumi ja kaaliumi ainevahetuseks, E- ja C-vitamiini ning B-rühma vitamiinide omandamiseks ning südamelöökide sageduse reguleerimiseks. Magneesium lõdvestab veresooni, kaltsium
Magneesium lõdvestab veresooni, C seevastu põhjustab kokkutõmbumist. Liiga vähe Mg võimaldab Ca ja Na kuhjumist, mis häirib vereringet, põhjustab vererõhu tõusu. Viimane viib omakorda magneesiumi hulga vähenemisele ning edasi südamearütmia ja -rabanduseni. Magneesiumi leidub peaaegu kõigis toiduallikates, iseasi on tema biosaadavus. Taimed annavad põhiosa päevasest magneesiumivajadusest, teda leidub ju klorofülli koostises ja rakukestades. Mg allikatena võib ülesse lugeda nisukliid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, piima liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepipulbri, karripulbri, kookose. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad räim, lõhe ja makrell, tuunikala ja vähilised oma osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti omastatavat magneesiumi. MANGAAN (Mn)
Neljaviljahelbed, linnased 65 Grahamjahu, nisuhelbed 64 Kuivatatud õun, ploom & ananass, küpsis, kaerahelbed 63 Aprikoos, kuivatatud 61 Shokolaad, õuna-, ploomimoos 56 Kartulikrõpsud 55 Kondenseeritud piim , suhkruga, halvaa 54 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Piimapulber 52 Sepik 51 Laboratoorne töö Tärklise sisalduse määramine toiduainetes Tärklis värvub joodilahuses tumesiniseks. Tilgutades erinevatele toiduainetele joodilahust, saate võrrelda tärklise hulka nendes. 1. Leidke, milliste numbritega (alusel) on tähistatud nisujahu, glükoos, tärklis e. kartulijahu. 2
B13, B15, BT, H, U, P. 2 MINERAALID: Magneesium: magneesiumi esineb rohkesti värsketes aedviljades, eriti nende rohelistes osades, aga ka piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood:
suurendavad ained (diureetikumid), digitaalise- e sõrmkübarapreparaadid ning süstitavad insuliinid. Haigustest omavad magneesiumi tasemele negatiivset mõju suhkurtõbi, neeruhaigus ja kilpnäärme ületalitlus. Arvatakse, et magneesiumirikas toit avaldab vähivastastes Maades, kus kasutatakse palju maisi, mis on magneesiumi poolest rikas, on haigestumus vähki madalam kui teistes piirkondades. Magneesiumirikkad on kõrvitsa ja päevalilleseemned, nisukliid, parapähklid, kakaopulber, mandlid, India pähklid, kreeka pähklid, pistaatsiapähklid, kookoshelbed, teraviljatooted (täistera-, kaera- ja neljaviljahelbed, tatar, nisuidud, hirss, kama). Mõõduka magneesiumisisaldusega taimesaadused on täisteraküpsetised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riisi- ja odratooted, makaronid, aprikoosid, banaanid, õunad, toored lehtköögiviljad. Loomsetes toiduainetes on magneesiumi suhteliselt vähem, kuid selle biosaadavus on parem
· Nisuhelbed: saadakse lihvitud nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuhu on lisatud soola. Järgneb kuivatamine, pressimine ja praadimine. Bulgur · Manna: jahvatatakse tera keskosast ehk tuumast. Kõrge toiteväärtusega mannat valmistatakse väga küpsetest teradest · Kuskuss - kõvanisust jahvatatud manna segatakse jahuga, piserdatakse külma soolase veega, seejärel pressitakse või rullitakse segu väikesteks peeneteks Manna terakesteks. · Nisukliid: kasulikud oma suure kiudainete sisalduse tõttu Kuskuss Oder · Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu- Aasiat · Hakati kasvatama u 10 000 a eKr · Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati, ka Eesti alal koos nisuga üks esimesi (u 4000 aastat tagasi) · Oder on lühikese kasvuajaga ja talub külma · Eestis nisu järel teisel kohal
9 x 4.7 Oder (terad, jahu) 86 13 14.5 12.5 Kaer (terad, jahu) 86 11.9 12.7 12.1 Nisu (terad, jahu) 86 13.8 15.8 14.6 Rukis (terad, jahu) 86 13.6 15.5 11 Mais (terad, jahu) 86 14.2 16 9.5 Segavili (25% hernest) 86 13.1 14.6 15.7 Nisukliid 86 11.2 11.5 16.7 Rukkikliid 86 10.8 12 16 Söödahernes 86 13.7 15.5 25 Vikk 86 13.8 11.7 30 Rapsiseemned 88 19.1 19.3 22.5 Linaseemned 88 17.9 19.6 24 Rapsikook 90 13.4 14.7 34.2
närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja suguhormoonide tootmiseks. Allikad: pähklid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, herned, peedid, munakollased. · Tsink omab tähtsat rolli rakkude pooldumisel ja remontimisel. Seega suur tähtsus haavade paranemisel. Zn vahendab maitse- ja lõhnatundmist, tõstab immuunsust. Väga oluline meestele spermatogeneesis. Allikad: lambakarbonaad, austrid, sealiha, maks, munad, õllepärm, piim, oad, nisukliid, kõrvitsaseemned. Flavonoidid · Köögi- ja puuviljade, viljaterade, lehtede ja kesta vees lahustuv polüfenoolne ühend. · Flavonoididel on 50 korda suurem antioksüdatiivne aktiivsus, kui vitamiinidel C ja E. · Katehhiinid on võimsaid antioksüdante (neli polüfenoolset ühendit, mida sageli nimetatakse "tee flavonoidideks"). Katehhiinid on arvestatavad abilised kaitsmaks rakke vabade radikaalide kahjustava toime eest siit
kehatemperatuuri reguleerimiseks, kaltsiumi, fosfori, naatriumi ja kaaliumi ainevahetuseks, E- ja C-vitamiini ning B-rühma vitamiinide omandamiseks ning südamelöökide sageduse reguleerimiseks. Magneesium lõdvestab veresooni, kaltsium seevastu põhjustab nende kokkutõmbumist. Liiga vähe magneesiumi võimaldab kaltsiumil ja naatriumil kuhjuda, mis häirib vereringet ning tõstab vererõhku. Allikateks on nisukliid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, piim, liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepi- ja karripulber ning kookos. Zn (tsink). Omab tähtsat rolli rakkude pooldumisel. Tsink vahendab maitse- ja lõhnatundmist, tõstab immuunsust. Väga oluline meestele sperma tekkimisel. Allikateks on austrid, sealiha, maks, munad, õllepärm, piim, oad, nisukliid ja kõrvitsaseemned. Fe (raud).
Tähtis on toiduga piisava koguse kiudaine saamine. Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala
on samuti oht rauavaeguse tekkeks, sest kaltsium ja ka lehmapiimavalk kaseiin vähendavad raua imendumist Toidus esineb rauda kahel kujul heemne – loomne päritolu – imenduvus 20-40% taine sea- ja veiseliha loomamaks linnuliha ja -maks munad verivorst, verikäkk merekarbid, austrid mitteheemne - taimne päritolu – imendumine 1-10% täisteratooted, eriti rukkijahust roheline lehtköögivili nagu mangold, spinat, brokoli oad, läätsed kõrvitsa-, lina-, seesamiseemned hirss, nisukliid, kaer mustikad, maasikad kuivatatud ploomid ja aprikoosid Rauapuudusaneemiast kuuleme tihti ning see on ilmselt kõigile tuttav. Latentsest rauapuudusest räägitakse aga palju vähem. Mis vahe on neil kahel rauapuuduse vormil? Rauapuudusaneemia - hemoglobiin, tihti ka hematokrit, punavereindeksid on Latentne rauapuudus - Hb, HCT, MCV, MCH, MCHC referentsväärtuste piires või aga rauavarud ehk ferritiin Rauadepood on tühjad Latentseks rauapuuduseks loetakse kui Fe jääb alla 30
B6 - püridoksiin Biofunktsioonid: vajalik antikehade ja punaste vereliblede produtseerimiseks; vajalik trüptofaani muutmiseks niatsiiniks; aitab vältida närvilisust, leevendab peapööritust ja iiveldust (pohmeluseravim); aitab sünteesida nukleiinhappeid; looduslik diureetikum. Defitsiidi tunnuseks: aneemia, rasune nahk, keelepõletik. Imendumist takistavad: alkohol, östrogeen. Hävib praadimisel, hautamisel, liha pikaajalisel säilitamisel. Allikad: õllepärm, nisukliid, idud, maks, kala, kapsas, jahvatamata riis, munad, kaer, pähklid. B5 - pantoteenhape - pantenool Biofunktsioonid: vajatakse: · rakuehitusel; · kesknärvisüsteemi normaalseks arenguks; · neerupealiste korralikuks funktsioneerimiseks; · rasvade ja suhkru energiaks muutmisel; · antikehade sünteesil; Hoiab ära väsimuse, aitab ennetada stressi. Defitsiidi tunnuseks: hüpoglükeemia, kaksteistsõrmiksoole haavandid, vere- ja
Grahamjahu, nisuhelbed 64 Kuivatatud õun, ploom & ananass, küpsis, kaerahelbed 63 Aprikoos, kuivatatud 61 Kuivatatud herned, hirss 59 Apelsinimarmelaad 58 Shokolaad, õuna-, ploomimoos 56 Kartulikrõpsud 55 Kondenseeritud piim , suhkruga, halvaa 54 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Piimapulber 52 Sepik 51 Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/search?q=METAAAN&ie=UTF-8&hl=et · http://ktk.ee/index.php?tid=sJfTXg9ifIdIa8jLuXsJipR8xJzkkRKfppjLJjUa8&path=dsHXJ8iTThfYlTkj7ixjK · http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.fi.tartu.ee/~suisalu/seminar115/Sissejuhatus_files/image015
Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines): verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, sojasrott, maapähklisrott, rapsisrott, puuvillasrott, söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines): kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 5 Napi proteiinisisaldusega söödad (10...15% proteiini kuivaines): oder, kaer, rukis, mais (terad), hea kõrreliste hein Proteiinivaesed söödad (alla 10% proteiini kuivaines): maisi-ja viljasilo, kartul, juurvili, halb hein, põhk. 4) Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus kõigub 2...50%-ni, keskmiselt 18...25%.
Pähklid, herned, oad Tärklist sisaldavad toiduained ( Nt:kartul, teravili, riis) Raua imendumine: RAUA IMENDUMIST SOODUSTAVAD CVITAMIINI RIKKAD TOIDUAINED: · Tsitrusviljad · Paprika ·Porgand · Lillkapsas · Tomat ·Brokoli RAUA IMENDUMIST VÄHENDAVAD TOIDUAINED · Tee · Kohv · Nisukliid · Piim · Sojavalk · Kaltsiumilisandid Raua sisaldus mõningates toitudes: 50 g hautatud maksas, * * 55 g nisukliides, * 90 g läätsedes, * 125 g verivorstis, * 400 g hautatud veiselihas ! Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toiduained nagu maks, taine veise ja sealiha, aga ka täisteratooted
KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUUM ehk 15 10 0,5 1,5 70 3 ENDOSPERM
raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele. Raua üleküllus viib südame-veresoonkonna haigusteni ja põhjustab oksüdatiivset stressi. Allikateks on petersell, veretooted, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli, põldmarjad, rosinad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, küüslauk, mereannid, valged seened. RÄNI Räni on vaja kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks. Kuigi räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, leidub seda peaaegu igas meie rakus
piimas. Tsingipuudus Taimetoidu kasuks otsustades tuleks jälgida, et keha saaks piisavalt tsinki. Sarnaselt rauaga omastab keha tsinki paremini loomset päritolu toitudest, mistõttu on taimetoitlastel jällegi suurem risk tsingivaeguse all kannatada. Tsink on meie kehale oluline eelkõige raseduse ja imetamise ajal ning kasvuperioodil. Taimetoitlastel on soovitatav piisava tsingikoguse saamiseks süüa teraviljatooteid (näiteks on suure tsingisisaldusega nisukliid, täisterakaerahelbed, näkileib), seemneid, pähkleid ja kaunvilju. KALORAAŽ Terviseriskid saavad alguse taimetoitluse puhul madalast kaloraažist. Lihtsaim viis näiteks energiavaeguse ennetamiseks on pidada toitumispäevikut. Näiteks väikelapse ööpäevane vajaminev kaloraaž on 850-1250 kcal. Minu näitel (18.aastane, 59kg ja 173 cm) on päevane tervislik energiahulk kehakaalus säilitamiseks 1980 kcal. Toitumispäevikusse tuleks kirja panna kogu päeva jooksul tarbitud toidu kogus
või valkude SH rühma. Tööstuses kasutatakse pika kergitusperioodi asemel AA lisamist koos kiire segamisega. Kasutatakse ka bakteriaalse amülaasi lisamist, mis soodustab küpsetamise käigus tärklise modifitseerimist, nii et see hoiaks paremini vett. Suhteliselt kuiva ollusena seob jahu kiiresti niiskust, järelikult tuleb seda säilitada kuivas ja jahedas kohas. Jahedus vähendab jahu toitainete oksüdeerumiskiirust. NB! Nisukliid on ebapüsivad, oksüdeeruvad. Õigete säilitustingimuste korral saab nisujahu kvaliteetsena hoida kuni aasta. Järelikult väga suuri jahukoguseid pole mõtet endale tagavaraks soetada. Külma või kuumakahjustatud terade valgud hüdrateeruvad aeglasemalt, kleepvalgu struktuur moodustumine ja taigna kerkimine kestab kauem. Tärklise muundumine Jahu värvus Tyr oksüdatsioon türosinaasi toimel Mõru maitse lipoksügenaas Kummivaigud - rukkis
Sööt Sporthobun Sugumära Võõrutatud 1-3 aastane e * märss* sälg* Hein 2500-3000 2200 1400 1800 Kaer 1000 300 250 500-1000 3000- Kuivised - 4500 1000 1000 Rohu- või heinajahu 500 600 350 300-350 Nisukliid 100 - - 100 Melassilõigud 180 - - 100 Melassisegu 180 - - (100) Valgusöödad - 200 100 - Mineraalid 20 20 15 20
maisitärklis 600 60 9 3 odrakruubid 800 80 12 4 odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40 hirss 900 90 läätsed 250 25 nisukliid peened 350 35 5 nisukliid jämedad 200 20 3 linnased 650 65 9 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g HELBED
Kaltsium hammastele köömned, sprotikonserv, luumurrud mandlid, till, halvaa Värsked rohelised Vajalik närvitalitluseks köögiviljad, piim, Häired lihastöös Magneesium ja südamelihase kõrvitsaseemned, e. krambid normaalseks tööks nisukliid, kakaopulber, seemned, pähklid Vastupidevuse Vajalik hapnikku Halvaa, nisukliid, halvenemine, transportiva verikäkk, verivorst, töövõime langus, hemoglobiini ja kakaopulber, maks, väsimus, jume
Fosforivaegusel tekib lihasnõrkus, luuvalu, rahhiit ning osteoporoos. Inimkehas on fosfor elementide levikult 5. kohal. Inimkehas on fosforit keskmiselt kokku 1,5 kg. Sellest 1,4 kg paiknevad luudes ja hammastes, 130 g lihastes ning 12 g ajus ja närvisüsteemis. Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on: kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud, kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga
tegevus, stress · soovitus: 800-900 mg · defitsiidist tulenev haigus osteoporoos · allikad: piim, kala, brokoli, spinat, till, petersell, rooskapsas, mandlid Magneesium · makroelement · tähtsus: energia tootmine, luustik, vere hüübimine, DNA süntees, insuliini tootmine, stressivastane toime · omastamist suurendab D vitamiin ja kaltsium · defitsiidi põhjused: ühekülgne toitumine · allikad: kõrvitsaseemned, nisukliid, kakaopulber, lahustuv kohv, päevalilleseemned, mooniseemned, nisuidud Fosfor · makroelement · tähtsus: luustik, rakumembraan (fosfolipiidid), hambad, ATP koostises, nukleiinhapetes · rohkem taimses toidus · allikad: riisikliid, kaerakliid, kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, nisuidud, sojaoad, seesamiseemned Raud · mikroelement · inimese organismis esineb raud vaid seotud kujul; veres
kaalus juurdevõtmine, kretinism. Toksilisus võib tekkida struuma, aknesarnased nahakahjustused. Leidub toidus ja vees joodi tase sõltub pinnasest. Jääliustikega, mägise või suurte vihmasajudega piirkondade pinnas on tavaliselt joodivaene. Tsink Tsink omab tähtsat rolli rakkude remontimisel, tõstab immuunsust ning meestele oluline spermatogeneesis. Leidub lambakarbonaad, austrid, sealiha, maks, munad, õllepärm, piim, oad, nisukliid, kõrvitsaseemned. Seleen Leidub pärm, krevetid, krabid, tailiha, piimaproduktid, sibul. Toksilisus esinevad seedetrakti vaevused, nahalööbed, juuste väljalangemine, küünte haprus ja nende värvi muutus, väsimus kõrgenenud ärritavus, hingeõhus küüslaugu sarnane lõhn. Karotenoid Vajalik kaitsevõime suurendamiseks, vähieelsete seisundite pidurdamine ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine. Leidub hernes, aeduba, petersell, salat, seller, porgand.
tõttu. Loobuda tuleks nisust ja enamikest teraviljatoodetest. Sportides tegeleda jõuliste kehaliste harjutustega. Toiduained, mida tuleks vältida: hani, peekon, sealiha, sink. Kaladest marineeritud heeringas, kaaviar, suitsulõhe. Edami- ja emmentaalijuust, kodujuust, parmesaan- , sinihallitus- ja shveitsi juust, jäätis, kohupiim, keefir, jogurt. Maapähkliõli, maisiõli, maapähklid ja mooniseemned, pistaatsiapähkel. Jahutoodetest kaerajahu ja kaerakliid, maisihelbed ja- jahu, nisukliid ja -idandid, tärklis, seitsmeviljasegu. Leivatooted, mis on tehtud idandatud teradest, mitmevilja, täisteranisuleivad, inglise kuklid, kaerajahukuklid, maisi ja nisujahukuklid. Nisud, jahud, manna, nuudlid, spinatipasta, täistera-nisujahu. Aedviljadest avokaado, baklazhaan, kapsa erinevad sordid, mais, oliivid, sinep. Puuviljadest ja marjadest apelsin, banaan, kookospähklid, maasikas, mandariin, rabarber. Mahladest apelsini, kapsa, õunamahl ja õunasiider
mustsõstar kg 3,14 mustsõstramoos kg 2,9 mädarõigas kg 2,95 Mõmmi limonaad pdl 0,36 Mürbmix kg 1,85 müsli kg 3,72 neerud kg 1,04 neljaviljahelbed kg 1,2 nelk (jahvatatud) kg 23 nelk (tera) kg 19,56 neutral Alaska kg 6,37 neutral dekoorgeel kg 2,97 nisukliid kg 1,25 nisutang kg 0,52 nonparellid kg 3,9 näkileib kg 5,2 oad (punased) kg 1,04 odrajahu kg 0,66 odrakruup kg 0,63 odratang kg 0,52 oliivid kg 5,52 oliiviõli kg 6,03 oregano tk 0,85 Ovasil munavalgepulber kg 9,61 papaia kg 4,26 paprika kg 1,98
mõned neeruhaigused, rasvumine, diabeet jne. Ka alkoholi pidev liigtarbimine süvendab magneesiumi puudust, kuna liigne alkohol viib organismist magneesiumi välja. Magneesiumi omastamist rakkudes soodustavad C-, D ja B 6-vitamiin. Magneesiumi omastamine sõltub ka kaltsiumi ja magneesiumi vahekorrast. Soodne on selline suhe, kus kaltsiumit on 2-3 korda rohkem magneesiumist. Magneesiumi imendumist ja omastamist pidurdavad tselluloosirikkad toiduained (nisukliid, pähklid, oder), suured kogused valku, fosforit sisaldavad toiduained. Seega osad magneesiumirikkad toiduained sisaldavad paratamatult ka selliseid aineid, mis magneesiumi imendumist takistavad. Magneesiumi kestva liigtarbimise esmasteks mürgitunnusteks on oksendamine, kõhulahtisus, kuumahood, 8 naha punetus, unisus, vererõhu langus ja meeleelundite talitluse häired. Ülisuured
Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C,
Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C,
Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C,
maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Allikad Päevane vajadus • K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. • Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. • Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. Biofunktsioonid • Osaleb verehüübimisel • Osaleb luukoe moodustamisel, parandab liigeste tööd. • Neerude ja platsenta valkudes • Glükoosi ainevahetuse protsessis vajalik Vaegus Liig vere hüübimise higistamine, vahel palavik aeglustumine sinakad laigud kehal, kestvad verejooksud ninast Verevalumid E-vitamiin • Nimetused ja bioaktiivsed vormid
Tütarlastel võib tekkida uroinfektsioon 15. Millised on kõhukinnisuse ravipõhimõtted ja õendustegevus? Kõhukinnisuse likvideerimine (kasutatakse klistiiri, Mikrolax) rektaalsete suposiitide ja mineraalõlide kasutamine (suu kaudu suurtes kogustes) Uue rooja retensiooni vältimine (kiudaineterohke toitumine- rohkelt puu-, ja juurvilju, rukkileib, nisukliid, kaerahelbepuber, küllaldaselt vedelikku (6klaasi päevas) regulaarsed toidukorrad , potsireziimi kujundamine, piisav füüsiline aktiivsus, kõhumassaz Regulaarse defekatsiooni väljakujundamine- säilitada normaalne roojamise sagedus (osmootsed lahtistid, roojamassi suurendavad ained, rooja pehmendajad, stimuleerivad lahtistid)
! Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%. Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi. Rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K) Vastsündinud loomad peavad seda saama piimarasva näol. Rasva on rohkesti: õlitaimede seemned.
verejahu 94% kalajahu 65-70% sojasrott 50% maapähklisrott 48% rapsiskook 34-40% puuvillasrott 40-42% proteiinirikkad: 20-40% proteiini kuivaines: hernes 25-28% uba 27-29% lõssipulber 36-38% rahuldava ehk keskmise proteiinisisaldusega söödad: 15-20% proteiini kuivaines: hea karjamaarohi 16-20% rohusilod (sees liblikõielised) 15-22% ristik- ja lutsernhein 16-22% nisuterad 15,5% nisukliid 17,5% napi proteiinisisaldusega söödad: 10-15% proteiini kuivaines: oder, kaer, rukis, mais (terad) 10-13% hea kõrreliste hein 11-14% proteiinivaesed söödad: alla 10% proteiini kuivaines: maisi- ja viljasilo 9-11% kartul, juurvili 6-9% halb hein, põhk 4-5% TOORRASV Rasv on loomorganismis tähtsaks varuaineks. Tugeva söötmise korral ladestub rasv nn depoorasvana naha alla, neerude ümbrusse, rasvikusse, kust organism saab seda kehvema
Tõin välja Veski Mati toodete toodete väljapaneku ja valiku Tapa Grossi toidukaupluse ja Kunda Konsumi põhjal. Tapa Grossi toidukaupluses oli valik üsnagi kesine, saadaval oli täistera-, nisu, maisi-, tatra- ja odarjahu, mis asetsesid kõige alumisel riiulil. Leian, et need võiksid olla paigutatud üles poole ja langeksid silmade kõrgusele, et ei peaks kaua otsima, sest jahu ostetakse ilmselt rohkem kui näiteks kaerakliid, mis aga asetsesid kõrgemal. Kaerakliide kõrval oli ka nisukliid ja kiirkaerahelbed. Kõige ülemisel riiulil oli ainult üks valik makarone. Veski Mati kaubamärgi alt võis veel leida punast aeduba, põlduba, pudruriisi ja pikateralist riisi. Arvan, et oleks parem jälgida, kui kõik ühe firma tooted oleksid paigutatud järjestikku riiulile, et kõik oleksid ühel kõrgusel. Kunda Konsumis oli valik rikkalikum kui Grossi toidukaupluses. Konsumis olid saadaval kõik eelnimatatud tooted. Jahudest oli juures grahamjahu, riisijahu, sepikujahu ja pitsajahu
Tähtis on toiduga piisava koguse kiudaine saamine. Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C, B6 ning foolhappe allikad.
näiteks ninaverejooks ja veritsevad igemed. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. ( http://www.toitumine.ee/k-vitamiin/ ) 9 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, mille ülesanded on: olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks; asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks;
söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 26-28%, uba 26-28%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 16-20%, heina silod 15-22%, ristik ja lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9% TOORKIUD, TOORRASV JA N VABAD EKSTRAKTIIVAINED KUI TOITAINED Toorrasv on väga heterogeense koostisega ainete rühm. Rasvade iseloomulik omadus on see, et nad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi eetris, petrooleetris, bensiinis jt. orgaanilistes lahustites. Sellel põhinebki enamik kaasaegseid toorrasva määramise meetodeid. Nende
Fosfori omandamist võivad takistada magneesiumi ja alumiiniumi liig organismis.Inimkehas on fosfor elementide levikult 5. kohal. Inimkehas on fosforit keskmiselt kokku 1,5 kg. Sellest 1,4 kg paiknevad luudes ja hammastes, 130 g lihastes ning 12 g ajus ja närvisüsteemis. Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on:kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud,kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga ja annavad seda oma
Fosfori omandamist võivad takistada magneesiumi ja alumiiniumi liig organismis. Inimkehas on fosfor elementide levikult 5. kohal. Inimkehas on fosforit keskmiselt kokku 1,5 kg. Sellest 1,4 kg paiknevad luudes ja hammastes, 130 g lihastes ning 12 g ajus ja närvisüsteemis. Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on: kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud, kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 14 Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse.
Õige toitumine tagab organismile vajalikud ained, tagab soodsa ainevahetuse, suurendab kehalist ja vaimset töövõimet, aitab tagada organismi kiirema taastumise peale koormust, varustab energiaga lihaseid, siseorganeid ja peaaju [1]. 10 Jooksja toitumises on tähtsad ka kiudained, mis aitavad ennetada mitmesuguseid haiguseid nagu näiteks jämesoole haigusi, hemorroidide teket, kõrget vererõhku. Kiudaineterikkamaiks toiduaineteks on rukis, mandlid, nisukliid, herned, ploomid, viigimarjad. 2. Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas 11 Andmete kogumiseks viisin läbi küsitluse Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida jooksmise populaarsust, venitusharjutuste tegemist pärast jooksmist, esinenud vigastused ning kui palju teatakse jooksjale sobivatest toiduainetest. Küsitlus viidi läbi 7.-10. detsember 2010 Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassis
Vanus, passiivne elustiil, kiudainete vähesus, vedeliku mittetarbimine, roojamise edasi lükkamine, ravimid, ühekülgne toitumine. Antidepressandid, M-kolinoblokeeriva toimega ravimid, opioidid, PPI, antatsiidid, rauapreparaadid, paljud psühhotroopsed ravimid 14. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi võiks patsiendile anda kõhukinnisuse leevendamiseks? Toitumise korrigeerimine (puu- ja juurviljad, piisav vedeliku tarbimine), harjutada reg sooletühjendamist, liikuvam elustiil (nisukliid võtta - tõsta sellega kiudainete sisaldust, vajalik vedelikku juurde tarbida). 15. Milliseid kõhtu lahistavaid preparaate tead ja kellele neid manustada tohib (lapsed, rasedad, täiskasvanud). Osmootse toimega: Laktuloos (duphalac) - kõik va diabeetikud. Microlax - kõik. Soolesisu mahtu suurendavad (ravimeid pole, kiudainete preparaadid). Stimuleerivad toimega. bisakodüül. Guttalax. (rasedatel ja lastel ainult arsti ette kirjutusel) 16
nisuhelbed 310g 30g 5g 285ml odrahelbed 310g 30g 5g 285ml nelja vilja helbed 310g 30g 5g 285ml riisihelbed 300g 30g 6g 2g 335ml kartulihelbed 620g 62g 160ml maisihelbed 150g 15g 3g 1g 665ml kookoshelbed 450g 45g 8g nisukliid 150g 15g 3g 1g 665ml kaerakliid 600g 60g 9g 370ml Riisid pudruriis 900g 90g 13g 110ml pika tera riis 800g 85g 12g 125ml sõmer riis 900g 90g 13g 110ml tume riis 850g 80g 12g 118ml Suhkrud
annaabi.ee 
