LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga.
Õpingutes ning tulevases erialavalikus tuleb aga lähtuda eelkõige südamesoovist, mitte loodetavast palganumbrist. Kas massiliselt ülikoolides tudeerivad juristid ning majandusteadlased on tõesti hingelt advokaadid ning majandusmehed? Kavatsen oma õnneotsingutel kuulata südame häält ning soovitan seda kindlasti ka teistele omavanustele. Kuid on veel midagi, ilma milleta pole võimalik õnnelik olla see on iga inimese igiomane soov armastada ning olla armastatud. H. Fielding on öelnud, et: ,,Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne, kui kogu filosoofia tarkuses." Jah. Elu ilma armastuseta on elamata elu. Kas igaüks on võimeline siiralt ja omakasupüüdmatult armastama? Võimsaimad tunded on emaarmastus ning romantiline kahe inimese vaheline side. Peaaegu iga naine tahab olla ema. Mis võib olla õnnelikum hetk, kui vastsündinu asetatakse ema rinnale? Side, mis vanema ja lapse vahel toimib, on nähtamatu,
Nende taustaks on liiga kõrgete nõudmiste esitamine iseendale. Rahulikkust, vähenõudlikkust propageeriv ideoloogia on neile tihtipeale iseloomulik. Tihtipeale on seal mahasurutud agressiivsed või viha ja kadedusega seotud tunded, mis kipuvad seda igapäevaelu varjutama või mürgitama. Näiteks unenägudes võib ilmuda mingil kujul see, mis on inimeses alla surutud. Nii võib nende unenägudes ilmuda agressiivsuse allasurumine mingusuguse ilminguna. Riechman on öelnud, et nende unenägudes võib tihti olla söömistemaatikat. Tal on raske midagi omale normaalsel viisil saada. See võib ilmneda ka unenägudes sellise temaatikana, et ta püüdleb millegi poole ja siis tuleb hulk takistusi sinna vahele, ei jõuda eesmärgini. Üle jõu käivate tegevuste täitmise teema. On teada, et psühhiaatrias on olemas spetsiaalne diagnoos bipolaarne häire. See seisnebki kahe erineva seisundi järsus vaheldumises, millest üks on depressiivne pool
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
käitumislaad paraneb. Selleks, et vähendada lapses agressiivust tuleb spetsialistil ja vanematel teha tööd kolmes suunas: 1. Viha talitsemine Viha on tunne tugevast nördimusest, millele kaasneb enesekontrolli kaotus. Tihtipeale vanemad hoiavad last ägestumisest tagasi kui ta on vihane ning üritavad teema mujale juhtida. Kuid viha jääb siiski alles, ning varem või hiljem tuleb see kuskil välja elada. Siis valitakse keegi nõrgem kellest enda jõud käib üle. K. Izard ( 1999) on öelnud, et viha väljaelamine ei pea toimuma kisa ja hüsteerikaga. Väljendumata negatiivsed tunded võivad jääda meisse, mis viib erinevate somaatiliste probleemideni: peavalu, kõhuvalu, südamevalu ( Ljutova, Monina, 2002). 2. Tunnete kontroll Tuleb õpetada lapsel hakkama saada oma füüsilise agressiivsusega. Kui on näha, et laps muutub agressiivseks võiks ta tähelepanu juhtida muudele tegevustele nt võiksid
inimestest. Valmis loobuma enda huvidest kohustuste arvelt. Teadvustamata. 8) Sadist saab teistele valu tegemisest naudingu. Avaldub, kui on lubatud, nt sõjas või rollis, nt politsei. Teadustamata. 9) Destruktivist püüab vabaneda jõuetusest maailma hävitades. Lõpetab suhte, et partner teda maha ei jätaks. Parim kaitse on rünnak. 10) Konformist põgeneb massi, nõus loobuma oma hoiakutest, et teistega sarnaneda. Allub survele. Pilet 12. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose
kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide 1: kuidas õnne mõõte, et reeflist juhinduda saaks. N: kui kaotada surmanuhtlus, siis kas see toob õnne kõigile? Vatuväide 2: Midagi ei ole välistatud. Võta püss ja tapa, sest antud teo tagajärjed on paremad kui tegematajätmise tagajärjed 50 inimest jäävad ellu. 5. Eksistentsialism (Sartre, Kierkegaard) /voluntarism (Nietzsche) Kierkegaard: *,,tõeline tegu ei ole mitte väliselt nähtav tegu, vaid sisemine otsus, millega üksikisik realiseerib potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga" *Otsustada saab olla kolmel tasandil: 1)esteetiline tasand - elame selleks, et nautida elu, elame elu ilu nimel. Hästi oleme elanud nii, kui see mäng tuleb meil kaunilt järgi, mõtlemata eetilistele tagajärgedele. Suhtumine naisesse: nauding. Võrgutamine mitte naise, vaid võrgutamise enese pärast 2) eetiline tasand lisaks naudingule võetakse ka siduvaid kohustusi, mis on naudingu suhtes hukatusliku mõjuga
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks
Kuidas kasvatada eneses initsiatiivi ning mis viisil end teiste hulgas maksma panna? Õppimise ning enesearendamisega on tarvilik alustadagi noorena, sest siis on võimalik paremini omandada oskusi, kuidas elus toime tulla. Kõik inimesed soovivad elus edu saavutada, kuid selleks on vaja tahtejõudu, et õppida ning raskusteks valmis olla. Oma ande esilekutsumiseks pole palju tarvis, kuid selle arendamiseks peab olema tahtmist ning oskust näha tulevikku laiemas perspektiivis. Oscar Wilde on öelnud: "Elu eesmärk on enesearendamine." Kirjanik mõtles seda, et inimest viib edasi õppimine ja kogemused. Edasipüüdlikkus ja tahe tulevad arengu käigus. On oluline, et indiviid mõistaks, kui oluline on panus, mida ta annab endasse veel noor olles. Paljud inimesed kahetsevad, et nad on jätnud kooli pooleli, sest nad ei leia vanemaks saades enam sobivat töökohta. Neil jääb ka puudu enesealgatusest, julgusest millegagi individuaalselt tegeleda, sest neil pole teadmisi iseendast
seejärel ta siis ootas mitmeid aastaid enne kui see tüdruk täiskvasvanuks sai ning siis tegi ta talle abielu ettepaneku. Arvatakse, et suur osa Jungi ideid tulid ka tema naiselt, kes oli samuti väga intelligentne. -) Jung ei võtnud kunagi vastu Freudi seksuaalsus teooriat. -) Alates aastast 1907, said Freud ning Jung kokku tihedasti ning esimesel kohtumisel vestlesid nad järjest kolmteist tundi. Jung on öelnud, et Freud oli esimene silmapaistev inimene, kes tundus talle intelligentsena. -) Ka oma patsientide juures täheldas ta seda, et ka nemad nägid unes lugusid, mida nad ei oleks tohtinud teada ehk ta sai järjest enam kindlust, et on olemas selline osa nagu kollektiivne alateadvus. -) Jung kasutas mõistet libido kogu vaimse energia tähenduse all. -) Jung jagas alateadvuse kaheks osaks: individuaalseks (see mida inimene ise ära peidab) ja sügavamaks ehk kollektiivseks.
Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka? Peer Gyndi areng oleks kui mõõnade ja tõusude rada - ühel hetkel ta kahetseb ja üritaks nagu olukorda parandada (ase surivoodil, oma onni ehitades, vana mehena Norrasse tagasi pöördudes), kuid samas järgneb alati sellele arengule mõ
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. V
Nietzschel on näiteks üks põhimõiste "võimutahe" ja Adler kasutab mõistet "püüdlus üleolekule". Nietzsche on tugeva üksikisiku pooldaja, Adler aga rõhutab just ühiskondlikku koostööd ja ühtsust. 4. J.Smuts(lõun.aafrika)- hollistlik filosoofia (terviklikuse filosoofia). Terviklikud süsteemid omavad sageli selliseid omadusi, mis nende üksikutel komponendidel puuduvad. Adler arvab, et üksikisik püüdleb terviklikkuse täiuslikkuse poole. · Alaväärsus- alaväärsus tunne pole midagi ebanormaalset ning on põhiliseks edusammude ajendiks läbi ajaloo (ta uuris läbi ajaloo tähtsaid isikuid ja paljudel oli lapseeas tugev alaväärsus tunne). Kõik inimesed tunnevad alaväärsus tunnet. Kui alaväärsus on väga tugev on pidurdab see isiksuse arengut. Mõõdukas alaväärsus tunne võib ergutada indiviidi mingite saavutusteni vaeva nägema.
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
elukuuks on ta kindlasti mõne sõna juba ütelnud. Sellel ajal võiks temaga mänguliselt õppida erinevaid sõnu näiteks kehaosi, kodus olevat mööblit või midagi muud sellist. Seda tuleks teha pika aja jooksul, kuid alati mänguliselt, sest muidu võib laps tüdineda sellest. Selles vanuses oleks hea, kui laps saaks mängida omavanuste lastega. Tavaliselt on selles vanuses lapsed väga huvitatud teiste lastega mängimisest, tahtes nendega sarnaneda ning matkida, suhtlemine arendab aga lapse kõneoskust. Maimiku sõnavara kasvab pidevalt juba loomulikult, kuid ikkagi saab veel aidata tal vestlusoskust arendada. Paljude laste jaoks on lemmik mänguks selles vanuses, kui mänguloomad nendega räägivad. Minule endale meeldis selles vanuses vanaemaga metsas käia ning puude ja põõsastega rääkida. Lapse sõnavara saab suurendada ka 23
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Eelkõige võidavad sellest lapsed. Montessori pedagoogika Maria Montessori on väga kindlalt paika pannud, missuguste vahenditega ja kuidas arendada last loovalt mõtlema. Montessori pedagoogika aluseks on kord. Nendes lasteaedaes valitseb vabadus, kuid vabadus tähendab seda, et on võimalus valida vabalt endale meelepärane tegevus ja see alati lõpuni viia. Töötada saab häirimatult ja sellest rõõmu tunda. Maria Montessori on öelnud, et vabadus tähendab vastutust. Peale iga tegevuse lõppu peavad lapsed oma asjad tagasi viima ettenähtud kohale, selleks, et säiliks kord rühmaruumis. Seejärel võib võtta uue meelepärase tegevuse käsile. Lastel tuleb jõuda nii kaugele, et nad peavad rühmas korda iseenesest, sest kasvatajapoolne distsipliin püsib enamasti vaid seni, kuni korraldaja toast lahkub. Maria Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma:
siis see suurendab teie rahulolu endaga. See teooria vōimaldab seletada, miks mōned inimesed omandavad negatiivseid arusaamu iseenda kohta. Elukäigu tōttu vōivad inimese vastuolud tegeliku elu ja ideaalide vahel olla küllalt suured. Ja kui inimese ideaalid on liialt kōrged, nii et neid ei saavutaks praktiliselt keegi, siis selle vahe tōttu vōib tal tekkida masendustunne. Kõrge enesehinnanguga isikud usuvad et nad suudavad oma tegevusega oma nõudmisi rahuldada ja nad usuvad ka oma võimetesse selleks et olla edukas. Kõrgema enesehinnanguga isikud on ambitsioonikamad. Madala enesehinnanguga isikud on enam mõjutatavad oma kõrgema enesehinnanguga kaaslaste poolt, kuna... * enesehinnang on seotud sotsiaalse võrdlemisega ja seetõttu võivad nad kahelda oma arusaamades ja käitumises. * on seotud suurema vajadusega saada teiste poolt heakskiitu. * mitmesugused negatiivsed arusaamad nende kohta viivad neid sagedamini segadusse Eneseväärtustamine ja enesehinnangu tõus
ökonomistid ja teised spetsialistid kasutavad sama moodi professionaalsusel rajanevat võimu (7). 1.1.8 Iseloomuomadustel rajanev võim Selline võim rajaneb inimese tunnistamisel, kel on soovitud omadused või iseloomujooned. Kui sa mulle meeldid, ma austan sind ning imetlen sind, siis on sul võimalus kasutada minu üle võimu, sest ma tahan sulle meeldida. Isikuomadustel baseeruv võim arenebki välja teiste imetlemisest, soovist sarnaneda selle inimesega (7). See aitab seletada ka seda näiteks, miks kuulsustele makstakse miljoneid dollareid, et nad osaleksid toodete reklaamides. Turundusuuringud on näidanud, et sellistel inimestel nagu Michael Jordan või Britney Spears on võim mõjutada sind valima teatud jooksujalatseid või karastusjooki. Kui ikka hästi harjutada, võiksin mina või võiksid sina teha sama hea müügireklaami nagu need kuulsused. Vahe seisneb selles, et üldsus ei tunne sind ega mind (7). 1.1
baseeruva kooseluga käsitlema vabakooselusid ning perekonnataolisi kooslusi. ENÜ leiab, et JM peaks koostama seaduseelnõu, mis annaks võimaluse mitteabielulises püsivas vabas kooselus elavatele inimestele seadustada oma suhted. Seejuures tuleks kohelda võrdsetel alustel nii erisoolisi kui samasoolisi paare. Saksa-Eesti foorum toob eeskujuks Saksa riigi, kus varasemad konservatiivsed hoiakud on suudetud muuta riigi aktiivse selgitustöö abil ning praeguseks on jõutud üpris liberaalse lahenduseni (registreeritud partnerlus samasoolistele). Rõhutatakse riigi kohustust kaitsta kõiki inimgruppe ja soovitatakse Eestil eeskuju võtta teistest Euroopa riikidest, kus mitteabieluline kooselu (sh samasooliste partnerlus) on reguleeritud. Reguleerimise vastased asutused, organisatsioonid ja parteid: Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon jääb seisukohtadele, et:
kogu maailm ja kosmos on tekkinud juhulikult ühe suure paugu tulemusega ja inimene on arenenud mingist bakterist miljonite aastate jooksul selliseks nagu ta on, sest kes seda tõestab; ja sellise usu kohaselt asetub maailma nabaks inimene, kes läbi evolutsiooni on saanud maailma valitsejaks. Sedasi jumaldab inimene iseennast. Ebausu esemed horoskoobid, kaartidega ennustamine, amuletid, maskotid ei vääri ebajumala nime. Ebajumal peab olema mastaapne. Nagu Martin Luther seda on öelnud "Mille küljes keegi oma südamega ripub ja millele te loodab, see on tema jumal." Teisisõnu - jumalus on see, keda või mida austatakse oma elus ülima väärtusena. On neid kelle jaoks on siin elus kõige tähtsam raha, millele ta annab kogu oma südame, kogu oma elu mõtte. Teiste jaoks võib see olla riik, kuulsus, karjäär, võim. On vanemaid, kes jumaldavad oma lapsi. On fänne, kes hullunult jumaldavad oma iidoleid, staare lauljaid, näitlejaid. Või mõelge näiteks
3) Eskaleeruv kehtestamine. Esialgu alustatakse minimaalsest kehtestamisest ja kui teine sellele ei vasta, siis hakatakse tasapisi enda väidete tugevust. Nt kõige tüüpilisemaks näiteks on selline, kui teid tuleb tülitama väga järjekindel müügiagent ja sel juhul võiks see välja näha järgmiselt: a - "Ei. Ma olen otsustanud, et ma ei taha ühtegi nendest asjadest osta." b - "Ei, nagu ma juba ütlesin, ma ei osta midagi." c - "Vaadake, ma oloen teile juba kaks korda öelnud, et mu vastuseks on ei. Ma olen sunnitud paluma, et te lahkuksite." 4) Vastanduv kehtestamine. Kasutatakse siis kui kellegi sõnad lähevad lahku tema tegudest. Siis kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mida ta tegelikult on teinud. Näiteks: "Sa ütlesid et sa trükid aruande valmis neljapäevaks. Täna on neljapäev ja sa ei ole sellega ikka veel valmis. Ma palun et sa teed selle kohe valmis." 5) Mina kasutamine
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
külma neist ehk siis on ka erapooletuid Ise leian ma aga seda et kui inimesed oleksid tolerantsemad geide ning lesbide vastu oleks meil kõigil kergem kuna nad ei trügi meie eludesse ja ei otsusta selle üle kas keegi meist tohiks abielluda või mitte samas aga teeme meie ju seda neile Usun et kui neil oleksid võrdväärsed võimalused elamiseks ei segaks ega tülitaks nad meid mitte mingil moel sest kõigega on võimalik harjuda Frederico Mayor UNESCO peadirektor on öelnud: Sallivus ei ole möönduste tegemine ega ükskõiksus Sallivus on erinevuste tunnustamine See on vastastikune lugupidamine vastastikuse mõistmise kaudu Inimene ei ole oma loomuselt vägivaldne sallimatus ei ole meie geenides Sallimatust tekitavad hirm ja teadmatus ning need kinnistuvad inimese teadvusesse varases lapsepõlves " Nagu Frederico Mayori ütlusest loeme on sallimatuse tekitajateks hirm ning
„„Ei, Oline, Benjamin on pagan!““ („Dina raamat“ lk 218) Benjamin käis kaks korda tormi ajal ilma ülerõivasteta väljas aurulaeva vaatamas. Peale teist õueskäiku, kui Oline Benjaminil riideid vahetada aitas, hüüdis naine Stinele (pidi laste järele vaatama), et Benjamin on metslane ning Stine peab hoolikamalt ta järele vaatama. Noor poiss vastas seepeale, et ta on pagan, mitte metslane. Nimelt ütles Oline talle kord, et poiss jääb elu lõpuni paganaks, kuna too oli öelnud „põrguline“. „Ta oli kahe näoga Janus.“ („Dina raamat“ lk 239) Teoses võrreldakse kahe näoga Janusega venelast Leo Žukovskit kui too tantsis Dina klaverimängu saatel. Leol oli arm põse peal ning ringi keereldes näitas ta nii vigastatud kui vigastamata palet, justkui oleks tal kaks nägu. Kahe näoga Janus oli vanarooma mütoloogias uste, väravate, alguste, lõppude, ukseavade jumal. Kahe näoga januse üks nägu vaatas minevikku, teine tulevikku
palju positiivseid emotsioone - Altruistlik motiiv – perspektiivi võtmisest, empaatia suurendamisest ehk paned ennast kellegi teise asemele ja toetad teist. Kui saame aidata siis aitame - Vs negatiivse seisundi leevendamise hüpotees – püüame vähendada enda ebamugavust ühe või teistpidi - Lisaks sarnasus kannatajaga Kõrvalseisja (apaatsuse) efekt - Teiste pealtvaatajate olemasolu hädaolukorras vähendab üksikisik uaitamise tõenäosust o Põhjus – vastutuse vähenemine ja kaaslaste pärssimine - Ei pea olema inimesi päriselt kohal isegi, piisab vaid mõttest - Tuttavad kõrvalseisjad – tuttavate kõrvalseisjate puhul lähme tõenäolisemalt appi, pole mures nii palju et mida need kõrvalseisjad arvavad minust - Soolised erinevused - ingrupi liikmete olemasolu mõju, grupisuurus võib toetada ja pärssida appiminekut
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Teie lapsed pole mitte Teie lapsed Nad on Elu enese igatsuse pojad ja tütred. Nad sünnivad läbi Teie, aga mitte Teist. Ja kuigi nad on Teiega, ei kuulu nad Teile. Oma armastust võite Te neile anda aga mitte oma mõtteid. Sest neil on nende eneste mõtted. Nende kehasid võite Te varjata oma katuse all aga mitte nende hingi. Sest nende hinged elunevad homses kojas. Mida Teie ei või külastada isegi mitte oma unedes. Te võite püüda nendega sarnaneda. Aga ärge üritage muuta neid endi sarnasteks. Sest elu ei voola vastupäeva ega viivita eilses. Te olete vibud, millelt Teie lapsed nagu elavad nooled lendu lastakse. Vibukütt näeb märki lõpmatuse rajal ja pingutab Teid kogu oma jõust. Et Tema nooled võiksid lennata kiiresti ja kaugele. Olgu Teile rõõmuks painduda vibuküti käes. Sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt. Armastabta ka vibu, mis püsib paigal. KAHLIL GIBRAN ,,Prohvet"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
