romaanivõistlusel äramärkimist leidnud lugu, seda küll, aga ... debüüti ei materdata, vaid antakse nõu, nojah... kriitika peab olema konstruktiivne jne. Aga ikkagi. Eia/Mione (samastan meelega raamatukangelase ja autori, kuigi tütarlaps raamatukaanel elu pealt maha kirjutamist salgab, aga intervjuudes avalikult tunnistab) eneseleidmise lugu on ennekõike väsitav, seda nii lugejale kui ka ilmselt kirjutajale. Eestlannast maniakaal-depressiiviku läbielamised Tais karmi reziimiga internaatkoolis, rahvaste paablis, tundmatus kultuuriruumis, see on lühidalt raamatu sisu. Tõmblemine enesetapumõtete ja oivikukohustuste vahel tipneb naisehakatise jaoks kiindumusega keskealisse õpetajasse, kelles ühinenud usaldusisik ja puuduv isa- figuur. Naisteka-liin on romaanis kõige igavam ja ilmetum. Sina-vorm ülestähendatud enesepuhastuseks on mõnevõrra ootamatu valik "sina"
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
Ilmub välja rebane, kes palub end taltsutada. Rebane selgitab, et printsi roos on tõeliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab. "Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest...". Jutustus jõuab otsaga tagasi lendurini, kes on nädal aega üritanud oma lennumasinat korda saada. Valitseb tappev janu. Printsi abiga leiab ta kaevu. Hiljem kohtab jutustaja printsi arutlemas maoga kojupöördumise üle. Prints jätab südamlikult hüvasti ja tahab säästa lendurit hingevalust, väites, et kuigi see näib nii, siis tegelikult ta ei sure. Jutustus lõppeb visandiga, mis kujutab kõige kaunimat ja kõige kurvemat maastikku maailmas. Just siin ilmus väike prints Maale ja siit ta kadus. Hans Christian Anderseni muinasjutud Kui Grimmide muinasjutud on n-ö raamatulikud, siis Anderseni kunstmuinasjuttudes avaldub lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline kallak.
Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda blogisid, kus nad selgitasid, mis oli nende raamatu mõte ja kuidas raamat üldse sündis. Blogides oli kirjas ka nende enda arvustus oma teoste kohta. 1. ÜLDVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid 1.1.6. Helga Nõu ,,Tõmba uttu!" - KADEDUS Joonas ja ta sõbrad, kes on ühteaegu ka tema klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ning käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad saavad minna Rootsi esinema, sest nende klassil on sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis.
voodis ning raamatu alguses oli tal 235. naine). Naistega leevendab ta ajutiselt oma üksindust. Kui raamatu alguses olid kõik inimesed üksikud ja neil ei olnud õrna aimugi, et nad üldse olemas on üksteisele, hakkavad raamatu lõpus toimuma juhuslikud kokkusaamised. Maurer läheb oma abikaasaga kohvikusse oma abielu päästma, aga see on juba karil ning Maureri abikaasat märkab sveitser Theo, kes üritab talle läheneda. Luuletaja Eero läheb oma sõpradega peole erinevatesse kohtadesse ja üritab alkoholijoobes tagasi jõuda peo algsesse kohta ühe tuttava korterisse, kuid Mustamäe majad on kõik ühesugused, ei suuda Eero õiget kohta tuvastada ja läheb kogemata Laura juurde. Laura ja Peeter ehmuvad, kui Eero kohe diivanile istub ja Laura seriaali vaatama hakkab, rahunevad nad peagi. Laura pakub veel viina Eerole. Varsti Eero aga lahkub. Hommikul tuleb talle meelde, et käis ühe naise juures, aga naise välimus ei tulnud talle meelde. See jäi tema hinge vaevama.
,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja heidetakse juurikatele pikali, sest inimese hing muutuvat seal pisikeseks linnuks, kelle nimi on pöialpoiss, mis kehast saab, seda ei tea, ilmselt metsloomad tassivad kondid laiali - need, kes elust veel kinni hoiavad, metsa ei lähe, vaid harivad maad, et sügisel mõnd andi saada päikese tagasitulekuni - kahest küljest piirab maad madal meri, mis talvel jäätub, kolmandast küljest piirneb maad suur järv, neljandast kül
maailma asjadele - õpetaja pani kõigile klassipoistele viied jumalasõna eest XXII - poistele õpetas matemaatikat õpetaja Kurlov, kes rääkis ainult nullidest ja ühtedest, poisid tahtsid uut õpetajat, Maurus keeldus uut võtmast - Tigapuu juhtimisel hakkasid poisid streikima ja ei läinud enam Kurlovi tundi, Maurus sai sellest teada, pragas poistega, aga see neid ei peatanud, streikisid edasi seni, kuni Kurlov otsustas lahkuda - uus matemaatika õpetaja Molotov oli noor ja tark, sõimas ise ka Kurlovit tainapeaks, oli sotsialist, kuid hakkas poistele tõsiselt matemaatikat õpetama, kontrollis poiste teadmisi, mida praktiliselt polnudki, sõimas neid matemaatilisteks idiootideks - poisid panid talle hüüdnimeks Hall Orikas, Molotov ootas poisse õhtul kell 5 enda juurde, et neile matemaatikat õpetada, nimetas poisse oma seltsimeesteks - Molotovi juurde jõudes polnud meest ennast kodus, läksid sisse, tegid ahju tule, õpetajat ei
külainimesed ja viljalõikus, ta uskus nüüd Jumalasse ja rääkis sellist juttu nagu Ülgas põhimõtteliselt, Intsu nähes ta kohmetus, kuid kallale ei läinud, tunnistas siiski, et külarahvas usse ei salli, sest nad on Looja vaenlased, Pärtel oli külas ristitud Peetruseks, Pärtli muutus vihastas Leemetit ja ta jooksis ära - Leemet oli tige kogu maailma peale ja jõlkus terve ülejäänud päev mööda metsa ringi, jõudes tundmatutesse kohtadesse ja teisele poole metsaäärt, kus oli jällegi vastas küla, Leemetile tähelepanematult oli terve tee Ints temaga kaasa roomanud, lõpuks oli poiss nii väsinud ja kodust kaugel, et tahtis metsa alla magama jääda, kuid Ints juhatas ta läheval olevasse sooja usside urgu ning nad ööbisid seal 14. - Leemetit painas endiselt Pärtli lahkumine, kuid ta poleks tahtnud temaga enam kohtuda, sest tema sõber Pärtel oli kadunud ja asemele oli tulnud keegi Peetrus, Leemet üritas end
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Ühel ööl mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. August Kitzberg ,,Libahunt" August Gailit ,,Nipernaadi" Tiina
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
Margus aga 11 kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Osalised: Tammaru peremees; Tammaru perenaine; Margus, nende poeg; Tiina, kasutütar; Mari, kasutütar; Vanaema; Jaanus, sulane; Märt, sulane. Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
· Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) 2 · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale) · Oksüümolon-vastand väljendus (Kuumlumi) · Onomotopöa-püütakse sõnadesse panna loodushääli, seda mida me kuuleme (linnud laulsid tiu-tiu) · Iroonia e. sarcasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad) · Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad)
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. " Libahunt " kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: massi ja indiviidi vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest ning jääda truuks endale, kartmata eristuda teistest. Osades: Tammaru peremees ja perenaine, poeg Margus, kasutütred Tiina ja Mari, Jaanus ja Märt See on Kitzbergi näitekirjandusliku loomingu tipptulemus. Rahvapärimuslikule ainestikule
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Läheneb ka äike. Margarita ja meistri juures on laud kaetud, tuleb Azazello, kes teeb ettepaneku isandaga jalutama minna. Enne süüakse ja juuakse, ka seda veini, mida külaline on kaasa toonud. Margarita ja meister surevad üks oma abikaasa majas ja teine kliinikus. Kolmekesi kappavad nad nüüd oma mustadel ratsudel üle linna. Meister külastab Bezdomnõid. Äike. Gribojedov on maha põlenud. Kogu seltskond seisab künkal. Meister jätab Moskvaga hüvasti. Margarita näeb Wolandi mantlihõlma vahelt, et Moskva on hävinud, põlenud. Öös jätkub sõit. Fagottist on saanud tumelilla rüütel kuldsete ratsmetega hobusel; Peemot on kõhnuke vaikiv noormees, paaz, (narr). Azazello kihv ja kae on kadunud, tema silmad on tumedad ja tühjad. Meistril pikad valged juuksed ning kannused sätendamas saabastel. Woland "lendas sellisena nagu ta tõeliselt oli /.../ tema hobuse valjad, see võis olla kuukiirtest kett ja et hobu pimedus ise, ja tema lakk on
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi ve
vaatamisest silmi põletavat, tajus ta, et keegi väljub majast ja suundub tema poole; ent aimas kuidagi, sammude järgi, tulijas ära William Bankesi, nii et kuigi ta pintsel värahtas, ei keeranud ta pilti alaspidi murule, nagu oleks teinud siis, kui tulija olnuks mr. Tansley, Paul Rayley, Minta Doyle või tegelikult ükskõik kes teine, vaid jättis selle molbertile. William Bankes seisatas ta kõrval. Nad mõlemad olid alevis korteris, ja nõnda, kord tulles, kord minnes, ukseesisel hüvasti jättes, olid nad vahetanud mõne sõna õhtusöögist, lastest, ühest ja teisest, mis tegi neist liitlased, nii et kui mees nüüd Lily kõrval hindavalt seisma jäi (ta oli küllalt vana, et olla Lilyle isaks, botaanik, lesk, seebi järele lõhnav, piinlikult puhas ja hoolitsetud), jäi ka Lily paigale. Mr. Bankes lihtsalt seisis seal. Lily kingad on suurepärased, märkas ta. Lubavad varvastel end vabalt tunda. Ta poleks suutnud end väljendada
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Kuna parajasti puudus surmatõendi blankett, kirjutas külanõukogu sekretär tema surmatõendi zootehnilise lehe pöördele, mille teisel poolel ilutses loosung: "Võidelge igati ühisloomade ahtruse vastu!" Surmapõhjus: loomulik surm 4.55. Oskar Alapuu Sünnikoht: Harala Olemus: laisk; unine; rikas; Lugu: Neljakümne esimesel aastal küüditati ta koos naisega. Raudteejaamas ei saanud naine asju kohvrist kätte ja otsimisaega ka ei antud. Nad saadeti erinevatesse kohtadesse ning nad ei näinud teineteist enam kunagi. Oskar naasis Haralasse ja võttis uue naise, kes pani ta tööd tegema ega lasknud niisama vedeleda. Oskar ehitas Harala ja Tsirgusilma teeristi maja. Õnn oli temaga ka loteriid mängides: ta võitis Moskvitsi. Tal oli palju lapsi ja lapselapsi. Perekond: Elu jooksul oli tal kaks naist, palju lapsi ja lapselapsi. Surmapõhjus: loomulik surm 4.56. Ülo Sternberg Sünnikoht: Harala
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas enamasti oma töid
Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852 ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus". Kokku moodustavad need terviku. Ta toetus enda kogemusele, aga püüdis teha üldistust. Tema arvates oli lapsepõlv kordumatu õnneaeg, mil lapsele on antud parimad inimlikud omadused. ,,Poisieas"
2. Arvan, et kulminatsioon hakkab siis peale,kui leitakse jõe juurest see põlenud näoga ja haavatud mees 3. Et mees, kelle Maret mattis ja kelle eest hoolitses, polnudki lõpuks tema enese poeg, vaid mingi suvaline inimene 4. Ema Maret ootab sõjast koju oma poega, ühel ööl kuuleb ta ülejõe karjatust, läheb vaatama ja leiab põlenud näoga mehe, viib ta koju, sest arvab, et see tema poed. Kuid tema poja sõber tuleb matustel hüvasti jätma, mõistab Maret, et mees keda ta põetas ja armastas polnudki tema poeg ja ta ei saanudki kunagi teada, kellele ta oma pojaarmastust jagas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
