MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga
Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8
abil valmistatud toodangu Y kohta. L 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Y 0 10 19 27 34 40 45 49 52 54 MPL - 10 9 8 7 6 5 4 3 2 a) Arvutage iga lisanduva tööjõuühikuga lisanduv piirprodukt (MPL) MPL = Y(L)-Y(L-1), ehk näitab kogutoodangu juurdekasvu viimase töötaja lisandudes. Siin võib meeldetuletuseks (loengus sai ka räägitud) arutleda selle üle, kas kahanev piirprodukt tähendab seda, et iga järgmine palgatud töötaja on üha madalama tootlikkusega (osaliselt ka seda – mõelgem kasvõi hiljutisele ehitussektori buumile Eestis, kus tööle võeti suvalisi tegelasi, kes ehitusest midagi ei teadnud – põhjuseks lihtsalt sobiva kvalifikatsiooniga töötajate nappus) või on siin mingid muud tegurid
12. Sisemajanduse koguprodukti SKP saab väljendada voomuutujana, hinnates valmistatud hiiviste hulka kindlal aiamomend. VALE, voomuutuja hindab hüviste hulka kindlal ajaperioodil, nn varumuutuja aga kindlal ajamomendil 13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17
Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning · võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra z x Y = F(z x K, z x L) z pos arv
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)."
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nn alaarengu (vaesuse) lõksu teooria seisukohtade hulka ei kuulu: Vali üks: a. Keskkonda saastava tehnoloogia kasutamine b. Kõrge loomulik iive c. Madalad sissetulekud ühe inimese klohta d. Madal kapitali hulk võrreldes tööjõu kogusega e. Madal tootlikkus Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasvu võiks illustreerida: Vali üks: a. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena vasakule b. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piirist väljapool c. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piiri sees d
rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid ,,hüppeliset". Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille järel saabub vaikne ajajärk, mille vältel ammutatakse investeeringust saadavat kasu ja kapital amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida. Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid). Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda
rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid ,,hüppeliset". Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille järel saabub vaikne ajajärk, mille vältel ammutatakse investeeringust saadavat kasu ja kapital amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida. Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid). Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda
b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu nõutav kogus ..............
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP ..................................
: - Kaitsev roll (politsei ülesanded, autoriõigused nt) - Efektiivsuse suurendamine - Võrdsuse suurendamine · Turutõrked, välismõjud · Öeldes, et riik saab turu tulemust parendada ei tähenda, et iga riigi tegevus seda teeb (olemas ka riigitõrked). VIII Riigi elatustase sõltub selle võimest toota kaupu ja teenuseid · Elatustasemed erinevad riigiti ja muutuvad ajas · Põhjus: tootlikkus ja muutus selles · Tootlikkus = kaupade ja teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe ühiku aja kohta · Tootlikkuse kasv determineerib riigi/rahvuse sissetuleku kasvu IX Hinnad kasvavad kui valitsus trükib liiga palju raha · Hindade kasv = inflatsioon · Inflatsiooni põhjused: - Raha hulga kasv - Tootjahindade kasv - Administratiivsed muudatused - Hinnad maailmaturul - Sokid X Inflatsiooni ja töötuse seos · Valitsus suurendab raha hulka majanduses ->inflatsioon. Samas väheneb (vähemasti lühiajaliselt) töötus.
Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul vähenema ● Tegelikkuses paljud vaesed riigid ei kasva kiiremini kui rikkad Konvergentsi toimumise tingimused Y-tulutase g- kasvutempo II loeng- Majandustsüklid Majandusarengu tsüklilisus ● Majanduskasv ei ole enamasti pidev ja stabiilne ● Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber nimetatakse majandustsükliks Tsüklite põhjused: Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid: ● Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine) ● Poliitilised šokid (muutused maksudes) sõjalised konfliktid mis mõjutavad toodangut ● Nõudlusšokid (tarbimise kasv optimistlike tulevikuootuste või intresside alanemise tõttu)
kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvamajanduse poolt nii riigi majandusterritooriumil kui ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtust turuhindades. RKP = SKP + netotulud välismaal.
SKP-s suur; Väliskaubanduse struktuur (nt primaartoodete eksport); Rahvastiku kasv arengumaades tunduvalt kiirem: sellest tulenevalt erinev rahvastiku struktuur; Urbaniseerumine: 1995. aastal elas linnades 39% arengumaade ja 81% arenenud riikide elanikkonnast. Hetkel toimub arengumaades kiirem linnastumine kui arenenud riikides; Tulude jaotus: arengumaades varad ja sissetulekud jaotunud väga ebavõrdselt; Tehnoloogia: tehnika elaniku kohta. Sõltuvus ja haavatavus: maalilmmajandust juhivad peamiselt arenenud riigid, kellel on ka domineeriv roll rahvusvahelistes institutsioonides. Arengumaade sõnaõigus väike ja see muudab nad haavatavaks; Kultuuriline orientatsioon. Meediakanalite, turismi ja hariduse kaudu surutakse arengumaadele peale tööstusriikide elustiili ja väärtushinnangud, mis võivad vastuollu sattuda kohalike traditsioonidega. Arengumaad asuvad: kunagised koloniaalmaad
Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid)
väärtust. TP huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse elav tööaeg ja varem tehtud töö. Elav tööaeg mõõdetakse töötundides, varem tehtud töö mõõdetakse rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad st võtavad osa lisand väärtuse loomisest. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile maa, tööjõud ja kapital vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6. Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Eristatakse 4 liiki efektiivsust: 1. tehniline 2. majanduslik 3. sotsiaalne 4.keskkonna Tehniline efektiivsus- see näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk
Arenguökonoomika 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi
riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis). Nominaalne SKP antud aastal kehtivates turuhindades Reaalne SKP arvestab hindade muutusi Reaalne SKP = Nominalne SKP / SKP deflaator SKP deflaator kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Näitab, kui palju on kaubad ja teenused kallimaks läinud. Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon. On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang. SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut): * Tarbimiskulutused C majapidamised, kes ostavad toitu, riideid jne. Eratarbimine * Inventeeringud I ettevõtete ostud (masinad, seadmed, materjalid jne).
Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava
üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. 4. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud K- kapital Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse kapitalukulude all alternatiivkuku ehk tulu, mida kapitali panka
MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
Süsteemi eesmärk võib olla majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik, ökoloogiline. Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust. Tootlikkus (laiemas mõistes)- kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada: Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud)
harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned eeldused: Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt ning vaatlusperioodi jooksul seda muuta ei saa. Tehnoloogia on fikseeritud, see areneda ei saa. Kui tootmiskõver on ,,nõgus", siis see on nõgus kordinaatide alguspunkti (0 punkti) suhtes (reaalselt näeb välja, nagu kumer graafik). Selline tootmiskõver ,,ütleb", et kui saada teatud kogus kaupa juurde, siis tuleb loobuda aina enam teistest kaupadest. Et pidevalt ühte ühikut juurde saada, siis loobumiskulu pidevalt kasvab. See kõver võib olla ka sirge (loobumiskulu kasv on samaväärne igas punktis).
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS...........................................................................
Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud). Tootlikkuse pöördväärtust nimetatakse mahukuseks või erikuluks ehk ühikkuluks. Tootlikkus kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust. 3
(säästud S), kapitalimahutused (investeeringud I ) ja tarbimise (tarbimiskulutused C) suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. 1.1. Makroökonoomika olemus ja peamised makromajanduslikud seosed ning näitajad 3 kõige olulisemat näitajad: 1) SKP 2) inflatsioonimäär 3) töötuse määr Reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) on inflatsiooniga korrigeeritud sisemajanduse koguprodukt (SKP) ehk SKP püsivhindades. Per capita sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta Võimaldab võrrelda erineva rahvaarvuga riikide parameetreid. Kui SKP tõuseb, siis elutase tõuseb!! Retsessioon mõõdukas majanduslangus Depressioon, surutis sügav ning kestev kahanemine Majanduskasv reaalse SKP tõusmine võrreldes eelmise ajaperioodiga, mõõdetakse SKP juurdekasvutempoga või per capita kogutoodangu juurdekasvutempoga Inflatsioonimäär - üldise hinnataseme muutus võrreldes mingi eelmise ajaperioodiga
· Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse juhtimise protsess Tootlikuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada nelja etappi: 1. tootlikkuse mõõt. 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs-analüüs, s.o. tootlikkuse muutumise põhjuste (tegurite) ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
