Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bakter, difteeria, nakkus, tripper, botulism, puuk, kopsupõletik, nakkushaigus, borrelioos, düsenteeria, tekitaja, palavik, kõhulahtisus, antibiootikume, teetanus, kopsupõletiku, koolera, tuberkuloos, nakatumise, köha, pidalitõbi, lihasööja, salmonelloos, seedetrakti, koduloomad, toiduainetes, bakterid, oksendamine, bakterit, esmalt, lümfisõlmed......................................................17 kasutatud kirjandus.................................................................................18 Sissejuhatus Toiduinfektsioone on väga palju erinevaid ja kõik need põhjustavad erinevaid haigusi inimestele ja selles töös on neist vaid vähesed välja toodud. 3 Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks.
.......................................................................................................13 Ennetamine...........................................................................................................................13 Talleggi salmonelloosipuhang............................................................................................. 13 Loo lasteaia salmonelloosipuhang....................................................................................... 13 6 BOTULISM........................................................................................................................... 15 Tekkepõhjused ja -mehhanismid......................................................................................... 15 Sümptomid...........................................................................................................................15 Diagnoosimine ............................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Toiduga Levivad Nakkushaigused Uurimustöö Juhendaja: Heiki Esskuson Tallinn 200 Mis on salmonelloos? Salmonelloos on seedekulgla nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tunni möödudes. Vahel võib salmonelloos kulgeda minimaalsete haigusnähtudega. Haigus kestab tavaliselt 4 kuni 7 päeva. Haigust ravitakse tavaliselt ambulatoorselt, vaid raskemad haigusjuhud vajavad haiglaravi. Salmonellade kroonilisteks kandjateks on kodu- ja metsloomad, sealhulgas kodulinnud,
1. EPIDEEMIA 3 1.1. Epideemiliste haiguste omadused 3 1.2. Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele 3 1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7 4.2.1. Sääsed 7 4.2.2. Puugid 8 4.3. Loomadelt saadud nakkushaigusi 9 5. NAKKUSHAIGUSTE NING EPIDEEMIATE VÄLTIMINE JA KONTROLL 10 5.1. Epideemiate vältimise ja kontrolli lähtepunktid 10 5.1.1 Epideemiaid, mis levisid üle mitme mandri 10
Difteeria Difteeria korral tekib hingamisteedes, peamiselt neelus ja kõris kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi, võib haigus lõppeda surmaga ligikaudu iga kümnes difteeriasse haigestunu sureb. Eestis ei ole viimastel aastatel difteeriat esinenud, küll on aga jätkuvalt esinenud difteeria haigusjuhtusid Lätis ja Venemaal. Teetanus Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Teetanuse korral tekivad kõigepealt krambid haava läheduses või lõualihastes, edasi tekivad juba kogu keha haaravad krambid. Nakkuse võib saada haigustekitajat sisaldavate pinnaseosade sattumisel haava, mis ei pruugigi olla suur. Tegemata jäänud teetanusevastane kaitsesüstimine võib hiljem põhjustada probleemseid olukordi võimaliku nakkusohu korral,
o Bakterid, miks inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenideks. o Enamike neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. o Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid o Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaiguseid ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. DIFTEERIA o Levimisviis: piisknakkus o Haigusnähud: tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, palavik, neelamisraskused. o Ennetamine: mitmed vaktsineerimised o Ravi: ravitakse antioksiiniga ja antibiootikumidega SALMONELLOOS o Levimisviis: saastunud toidu- ja joogiga o Haigusnähud: iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus o Ennetamine: kanaliha ja munatoodete vältimine tundmatus kohas o Ravi: antibiootikumid
ravi vähemalt 12 kuud. 13. Korünebakterite morfoloogia · on väikesed pleomorfsed eosteta ja kihnuta · Gram-positiivne aeroobne pulkbakter · Katalaas-positiivsed · asetsevad sageli lühikeste ahelatena või kogumikena, meenutades hiina hieroglüüfe · oksüdaasnegatiivsed süsivesikute fermentatsioonil tekitavad nad piimhapet. · Enamik korünebaktereid kasvab tavalistel söötmetel 14. Olulisemad korünebakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Difteeria 15. Difteeria epidemioloogia · Levib piisknakkuse või kontakti teel. · Ohtlik lastehaigus, kuid ka täiskasvanud haigestuvad. · Eestis taastus haigestumine difteeriasse 90-datel aastatel. · Maailmas järs tõus 90-date alguses, eriti NIS riikides 16. Olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid Difteeria eksotoksiin - termolabiilne, polüpeptiid. Mürgisuse poolest botulismi ja teetanuse eksotoksiinide järel 3. kohal. Koosneb A ja B fragmendist
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED........................................
[8] Kuna Nipah viiruse jaoks pole vaktsiini, siis selle ennetamiseks oleks vajalik rutiinne puhastamine ja desinfitseerimine seafarmides.[8] Loomade haigestumist aitaks ära hoida ka see, et kui teatakse, et keegi on nakatunud, siis ta kohe eemaldada teistest loomadest.[6] 8 SIBERI KATK Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi on äge bakteriaalne zoonoosne nakkushaigus, mis esineb peamiselt taimetoidulistel metsikutel ja koduloomadel (veis, hobune, kits, lammas, piison, kaamel, jõehobune jm) kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed. Siberi katk levib endeemiliselt põllumajandusmaades Aafrikas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Lõuna Euroopas. Euroopas on siberi katk harva esinev nakkushaigus.[5] Haigustekitajaks on eoseid moodustav bakter Bacillus anthracis, mis on levinud maapinnas mitmes piirkonnas üle maailma
Kihn kaitseb mikroobirakke kuivamise, teiste mikroobide bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi, antikehade ja seerumi lüütilise toime eest. Limakihil on ka tähtis osa mikroobide kinnistumises mitmesugustele pindadele, sealhulgas ka organismide rakkudele. Ebasoodsate tingimuste (kôrge ja madal temperatuur, vee- ja toitainete puudus, kôrge osmootne rõhk) üleelamiseks on bakterid vôimelised moodustama spoore. Need kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter vôib eluvôime säilitada aastate jooksul. Spoorid taluvad kuivust, külma, päikesekiiri, lühiajalist kuumutamist jne. Eose põhiaineks jääb genoomi DNA, mis on resistentne kuivamisele, kuumusele, ensüümide toimele. Seetõttu võivad eosed mitmesugustele väliskeskkonna tingimustele vaatamata säilida elusatena koguni mitmeid sajandeid. Kui eos satub sobivatesse tingimustesse, võib ta hakata kiiresti uuesti arenema.
soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees.
sünteesivad. Joodiga värvuvad nad pruuniks ja neid saab joodiga värvides rakus tuvastada. Chlamydophila psittaci ja Chlamydophila pneumoniae inklusioonikehadesse glükogeeni ei kogune. *Chlamydia trachomatis on inimeste patogeen ja tema erinevad serotüübid põhjustavad silma-, sugu- ja hingamisteede haigusi. Ta siseneb limaskesta väikeste haavakeste kaudu. Elementaarkehakesed seostuvad silindrilise epiteeli retseptoritega ja endotsüteeritakse. Trahhoom, konjunktiviit, imikute kopsupõletik, uretriit, emakakaelapõletik. Trahhoom on krooniline keratokonjunktiviit. Areneb välja kae. Konjunktiiv armistub, laug katab silma ja inimene jääb pimedaks. C. trachomatis nakatab ka suguelundite limaskesti ja põhjustab põletikku, millega võib kaasneda sigimatus. Klamüdioosid on arenenud riikides kõige levinum suguhaigus. Kui klamüüdiaga nakatunud emal sünnib laps, siis 60-70% vastsündinutest nakatub 5-12 päeval pärast sündi konjunktiviiti või kopsupõletikku
Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad
alajäsemetel, mis võivad muutuda suuremateks hemorraagilisteks kolleteks. Prognoos kehv, kõrge letaalsusega. Kui hästi läheb, pääsed amputatsiooniga. Pneumoonia. Esineb reeglina pärast eelnevat hingamisteede infektsiooni. Sümptomid köha, rinnavalu, räginad, palavik, külmavärinad. On täheldatud ka farüngiiti. Artriit ja uretriit. Diagnostika. Meningiidi korral esineb bakter liikvoris, kui antibakteriaalset ravi pole alustatud. Tõsise meningokokkinfektsiooni korral on ka veres neid suhteliselt mõnuga. Kasvavad šokolaadiagaril, selektiivsel söötmel; täpne identifikatsioon süsivesikute oksüdatsiooni järgi (glükoos ja maltoos). Preparaadis G- intratsellulaarsed diplokokid. Lateksaglutinatsioon kihnu antigeenide määramiseks ei ole väga kõrge tundlikkusega (kihnu antigeenid). Ravi ja profülaktika.
Noorematel sigadel vältab haigus kuni nädal, kuid sageli vältab see ainult mõne päeva. Haiguse esmaseks sümptomiks on aevastamine, köha ja palavik (40 -42oC). Hiljem lisandub oksendamine, nõrkus ja apaatia. Alates viiendast haiguspäevast tekivad lihaste spasmid ning vahelduvate konvulsioonidega (lihaste lühiajaline vapluskramp või krambihoogude seeria) kaasnev tugev salivatsioon. Nädala jooksul sead surevad, nuumikute seas ulatub suremus 2%ni. Võin areneda kopsupõletik, maksa nekroos. Sekundaarsed peremehed (veis, koer, kass): Sekundaarsetel peremeestel iseloomulikuks haigusnähuks on pruritus (sügelemine). Veistel tekib tugev sügelemine (”mad itch”), koertel ja kassidel esineb haigus sporaadiliselt pärast otsest või kaudset kontakti haigete sigadega. Veistel on domineerivaks kliiniliseks tunnuseks üksikute kehapiirkondade (külgede ja tagajäsemete) intensiivne sügelus ja loomad võivad muutuda raevukateks. Haiguse raskema
inaktiveerumiseks karmimaid tingimusi. Tähtsamad spoore moodustavad bakterid kuuluvad perekonda Bacillus. Nad on aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed pulgakujulised mikroobid. Bacillus liigid võivad põhjustada toidu riknemist või toidutekkelisi haiguseid. Teine oluline grupp spoore moodustavaid baktereid on Clostridium’i liigid. Enim tuntud Clostridium’i põhjustatud toidutekkeline haigus on botulism. Kuigi igal aastal teatatakse väga üksikuid haigusjuhtumeid ning inimesed tervistuvad õigeaegsel ravimisel, on haigus inimeste seas siiski väga kardetud (Cousin, 2003). Piimatööstustes määravad Bacillus’e ja Clostridium’i liigid erinevate kuumtöödeldud piimatoodete säilivusaja tingimusel, et töötlemisjärgne saastumine on madal (Giffel et al., 2002). Juba 20. sajandi alguses teavitati bakteriaalseid toidutekkelisi kõhulahtisusega kulgevaid haiguseid. 1948
erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. Ei kahjusta ainult liigesekõhre vaid haarab liigest tervikuna (luukude, ligamentne, liigesekapslit ümbritsevaid lihaseid). Ost-luu, astos-liiges. REUMA: muutlik, aeg-ajalt siin seal esinev toesevalu (vahel ka liigesetursed). Valu esineb luudes, liigestes, lihastes, liigeseümbrises. Borellioos sümptomid? BORRELIOOS ehk LYME`i tõbi: on puugihammustusega leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bac Borrelia burgdorfei. Avastati Lymei linnas. Ca 30% puukidest kannab aga haigestub vaid 1 sajast. Sümptomid: hammustuse ümber punane suurenev lööberattas. Kui bac kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus, palaviku, nõrkuse ja lihasvaludega. See tõve algujärk on lühiaegne ja kergekujuline. Kui haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita võib see kuude või isegi aastate pärast
Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on omane liigeskõhre aluse luu osa aspetiline nekroos ja sellest tulenev deformatsioon ja kasvuhäire. Kõhrega seotud luuosa võib irduda. Hingamiselundite haigused (sigade enzootiline pneumoonia, pleuropneumoonia); Enzootiline pneumoonia. Levib tuulega sigalast sigalasse ja haigetelt tervetele otsese kontakti teel. Kliiniliselt väljendub 3-4 nädalat peale võõriku või nuumalauta paigutamist; köha ja kopsupõletik, haigusel on väga erinev kulg. Ravi: AB vee ja söödaga, vaktsineerimine Pleuropnemoonia. Ravi eesmärgid. Tähtis on kiire vajaliku taseme saavutamine kudedes (tähtis on peatada põletik). Tähtis on vajaliku taseme säilitamine kopsus (annab immuunsüsteemile vajaliku aja patogeeni eemaldamiseks hingamisteedest). Tähtis on ühekordne manustamisrežiim (minimeerib sigade stressi, järgib sealiha kvaliteedinõudeid).
o A (alfort) tugevasti virulentne o B vähem virulentne, põhjustab põrsaste haigestumist o C nõrgalt virulentne Sigade klassikalise katku viirus indutseerib neutraliseerivate-, pretsipiteerivate- ja komplementiseerivate antikehade moodustumist Levik: Viirus levib haigete loomade või nakatunud loomade liha ja tapajäätmetega, haigete loomade viimisega tervesse karja. Haigust levitab siga ninanõre, pisarate, uriini ja roojaga. Samuti levib nakkus saastunud sööda, allapanu, masinate, vaktsineerimisnõeltega, riiete ja jalasitega Inkubatsioon 6-20 päeva Noorte sigade suremus kuni 100% Esmane replikatsioon lümfoidkoes, hiljem paljuneb viirus kõigis organites ja kudedes Üliäge kulg: Loomad surevad kollapsi tagajärjel. Iseloomulikud sümptomid ei jõua välja kujuneda, esineb närvinähte ja prodroome. Patoloogilised muutused puuduvad. Äge kulg: kehatemperatuur tõuseb, isutus, loidus, paljukoldeline hüpereemia,
Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on omane liigeskõhre aluse luu osa aspetiline nekroos ja sellest tulenev deformatsioon ja kasvuhäire. Kõhrega seotud luuosa võib irduda. Hingamiselundite haigused (sigade enzootiline pneumoonia, pleuropneumoonia); Enzootiline pneumoonia. Levib tuulega sigalast sigalasse ja haigetelt tervetele otsese kontakti teel. Kliiniliselt väljendub 3-4 nädalat peale võõriku või nuumalauta paigutamist; köha ja kopsupõletik, haigusel on väga erinev kulg. Ravi: AB vee ja söödaga, vaktsineerimine Pleuropnemoonia. Ravi eesmärgid. Tähtis on kiire vajaliku taseme saavutamine kudedes (tähtis on peatada põletik). Tähtis on vajaliku taseme säilitamine kopsus (annab immuunsüsteemile vajaliku aja patogeeni eemaldamiseks hingamisteedest). Tähtis on ühekordne manustamisreziim (minimeerib sigade stressi, järgib sealiha kvaliteedinõudeid).
Tänaseks on teada üle 1000 erineva taimeviiruse. Inimestel on leitud: üle 70 erineva pappilloomiviiruse alltüübi, rohkem kui 200 teadaolevat viirust, mis põhjustavad külmetushaigusi, üle 67 etnoviiruse tüübi, 2 retroviirust ja 3 gripi tüüpi. (Alamäe jt 2000: 24,25) 5 4. VIIRUSHAIGUSED 4.1. GRIPP Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus paljuneb hingamisteedes ja selle limaskesta. Gripi tagajärjel võib tekkida bakteriaalne või viiruslik kopsupõletik, lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon, krooniliste haiguste nagu südamepuudulikkus, astma või diabeedi ägenemine. Gripp võib põhjustada ka surma (nt HIV-positiivsetel inimestel ja vanuritel). Kõige suuremad gripi hooajad on kevadel ja sügisel. Gripi peiteaeg on 1-4 päeva. (Gripp) Grippi sümptomiteks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), lisaks veel kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused ning kõhulahtisus
Laigu servades võib esineda nn. satelliitkoldeid. Kandidiaas suu nurgas 5 Haigust iseloomustab valkjas katt, punetus ja valulikud lõhed. Värviline kliiketendustõbi Tegemist on kroonilise pindmise naha seenhaigusega. Rinnakul, seljal ja kaelal esinevad ümmargused, pruunikas-roosad või valged laigud. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus" Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud. Tüüpilise haiguspildi korral ei teki jalgade seenhaiguse diagnoosimisel probleeme. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse nahalt ja küüntelt proov haigustekitajate mikroskoopiliseks uuringuks. Ebatüüpilistel juhtudel on seenhaiguse eristamiseks psoriaasist või ekseemist vajalikud lisauuringud, näiteksproovitüki võtmine.
harva. Enamus KONS’i poolt põhjustatud nakkusi on seotud veresoonesiseste kanüülidega, südame klapiproteesidega, šuntidega – “kateeter-sepsis”. Nad võivad põhjustada liigesproteeside infektsioone, endokardiite, haavainfektsioone, kui haava jääb võõrkeha jne. Uuritav materjal Sõltub haigusprotsessi lokalisatsioonist: • mädapõletike korral on uuritavaks materjaliks mäda (võetakse tampooniga või punktsioonil) • kopsupõletik – röga • artriit – liigeseõõne punktaat • meningiit – ajuvedelik • tsüstiit ja püelonefriit – uriin • sepsis ja toksilise šoki sündroom – veri • toidutoksikoinfektsioonid – roe ja oksemassid, jne. • sanitaarse näidustuse korral uuritakse kaabet kätelt ja ninalima stafülokokkide kandluse suhtes. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Stafülokokid on Gram+ kokid ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini
mikrofloorasse, kui teatud tingimustel võivad siiski põhjustada haigestumist · Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid - inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid) · Prebiootikumid - ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles · Sünbiootikum toode, mis sisaldab nii prebiootikumi kui ka probiootikumi · Patogeen haigusetekitaja bakter · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Toksiin aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi · Endotoksiin toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis
Tuleb teha trahheostoomia ja haiget kunstlikult toita. Bulbaarparalüüsi tuleb eristada pseudobulbaarparalüüsist, mis esineb kortikonukleaartrakti kahepoolsel kahjustusel. Sel juhul ei esine keele atroofiat ja kurgurefleks on säilinud. Bulbaarparalüüsi võib põhjustada: motoneuroni haigus (nt progresseeruv bulbaarparalüüs), ajutüve vaskulaarsed kahjustused, intra ja- ekstramedullaarsed tagumise koljukoopa tuumorid, süringobulbia, meningiit, entsefaliit, herpes zoster, poliomüeliit, difteeria,aneurüsmid(harva), granulomotoossed haigestumised, Gullain-Barré sündroom, myasthenia gravis jne. Vt lk 9 slaid. Väikeaju Väikeaju põhilisteks funktsioonideks on (mis samuti kahjustusel kannatavad): tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon; inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed (ussi osa) on seotud
Klebsiella Mycoplasma pneumoniae Chlamydia pneumoniae Proteus, E. coli Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus Organismi vastupanuvõime langus Suitsetamine Ülepinge Kliinilise kulu ja morfoloogilise leiu alusel jaguneb kopsupõletik: A. Sagaraline ehk lobaarne ehk krupoosne kopsupõletik. B. Koldeline ehk bronhopneumoonia. C. Interstitsiaalne kopsupõletik. Krupoosne kopsupõletik ehk pneumonia crouposa Krupoosne kopsupõletik haarab terve kopsusagara, kergemal juhul ka osa sagarast. Tekitajaks on pneumokokk. Soodustab: Külmetamine Alajahtumine Saastunud õhk Halb toitumine Kaasnevad haigused Kliiniline pilt:
● kopsude ventilatsioon puudulik ● hingamine on pindmine, ebakorrapärane, kiire ● häälepilu kitsas ● häälepaelad lühikesed Nimeta millised on 3 hingamistüüpi lapseeas? ● abdominaalne ● diafagmaalne-kostaalne ● kostaalne Nimeta hingamiselundite põletike riskitegureid ja tekkepõhjuseid? viirus, infektsioon, bakter, allergeen Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed. Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas? Köha, kurguvalu Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit? Riniit võib põhjustada silmades pisaravoolu, sügelust, punetust, turset - kaasuda võib konjunktiviit. Miks imikul on nohu raske haigus? Imik ei hinga suu kaudu.
kõikumist, ebasoodsaid toitumisolusid, keskkonna kõrget bakteriaalset saastatust, takistusi kalade rändeteel, kalapüüki, kalade kudemisaegset käitumist. Need tegurid nõrgestavad organismi vastupanuvõimet nakkustele ja/või tekitavad kehapinna vigastusi. Patogeenideks, mis infitseerivad vigastatud või nõrgestatud kalu, on peetud baktereid. Läänemeres on lesta haavandistest isoleeritud atüüpiline, tsütokroomoksüdaasnegatiivne bakter Aeromonas salmonicida. Peetakse võimalikuks et Läänemere erinevates piirkondades võivad arvesse tulla erinevad bakterid. Eesti vetest on lesta haavanditest ja haigete isendite siseorganitest leitud Pseudomonas spp., Vibrio anguillarum, Aeromonas spp. Eesti vetes leidub haavanditega lesti aastaringselt, kuid akuutseid haavandeid on palju suve teisel poolel, eriti isalestadel. Haavandietga
· Riskirühmades on ka nõrgestatud immuunsüsteemiga ning väga vanad või väga noored isikud. Kriitilised toiduained: pehme juustu pealispind pasteedid küpsetatud külmutatud toit pakendatud salatid vorstikesed Temperatuuri ja pH toime: Paljuneb külmkapi temperatuuril, ka ~0ºC juures Hävib 70ºC 20 minutiga; Hävib 100ºC juures 3 minutiga pH < 4,6 Meetmed haigestumise vältimiseks: Kuna bakter on levinud laialdaselt kogu looduses, siis on tema levikut raske kontrollida. Riskigruppi kuuluvatel inimestel soovitatakse vältida toore või termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömist, samuti teatud piimasaadusi ja toorest pesemata puuvilja. Toiduainete külmutamine listerioosi vältida ei aita, sest bakter paljuneb ka madalatel temperatuuridel. BRUTSELLA SP. BRUTSELLOOS Haigusnähud: · palavik, higistamine, külmavärinad, peavalu,
Magu on paisunud, sooles sültjas mass. Mõnikord haiguse ägeda kulu korral võivad need palja silmaga nähtavad tunnused puududa. Haigusele iseloomulik vereloomkoe e hematopoeetilise koe (peaneer, põrn) nekroos on tuvastatav histoloogilise uuringuga. Diagnoos pannakse viroloogiliste uuringute alusel. Haigusetekitaja kandub edasi veega, nakatutakse lõpuste kaudu. Haigust siirutavad asümtomaatilised nakkusekandjad kalad, kalatoidulised linnud, verdimevad parasiidid. Nakkus levib desinfitseerimata kalakasvatusinventariga, kalamarjaga. Haigestumist soodustavad ületoitmine, ülemäärane asutustihedus, kalavedu, järsk temperatuurimuutus. Haiguse üleelanud kalad jäävad kogu eluks nakkusekandjateks. IHN ravi ei tunta. Ohustatud kalamajandis võib haiguse ägedat faasi vältida, kui tõsta 24 tunni jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist temperatuur 5...7 päevaks üle 18°C. Sellega küll viirust ei surmata ja temperatuuri alandamisel
Haigusi vallandavad põhjused, mis tingivad haiguse kujunemise 1. Eksogeensed (välisfaktorid) nakkused, füüsikalised-keemilised 2. Endogeensed (seesmised)- geen-kromosoomihäired, vananemine Haigused võivad olla tingitud: ühest (mono)/ mitmest põhjusest Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele:
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................
annaabi.ee 
