suhtlemisstrateegiates ning -taktikates orienteeruda, õpetada keelevahendeid adekvaatselt kasutama. Funktsioonide teisel tasandil on otstarbekas eristada teabevahetust, oma ja teiste tegevust reguleerivat-planeerivat funktsiooni ning tunnetusfunktsiooni. Lapse tegevuse arendamise seisukohalt on esikohal reguleeriv- planeeriv funktsioon, kognitiivse arengu huvides aga tunnetusfunktsioon. Kõnetegevuse liigid on kõnelemine ja kuulamine, lugemine ja kirjutamine ning sisekõne. Neil kõigil on erisugune osa ning mehhanism kõne funktsioonide realiseerimisel. Kõne kõiki liike on seega vaja eraldi kujundada. Keeleüksuste formaalsete tunnuste ning semantika paralleelne omandamine. Printsiibi aluseks on seisukoht, et iga keeletasandi igal üksusel (keelemärgil) on selle äratundmiseks vajalikud akustilis-artikulatoorsed või visuaalsed tunnused ning oma tähendus või tähendust eristav funktsioon
teadmisi tekstist saadavate teadmistega või suhestab teksti eri osade sisu omavahel, samal ajal järeldusi tehes, kasutab lugedes erinevaid lugemisstrateegiaid (nt selgitab võõra termini tähendust, jätab meelde tähtsaid fakte, joonib alla, teeb märkmeid), elab loetavasse sisse, tõlgendab loetavat ja teeb järeldusi. Pärast lugemist tuleb oskuslik lugeja teksti või selle osade juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja mõtleb loetu üle järele. (6) Ainult õpilaste aktiivne osalus lugemis- ja mõtlemisprotsessis, nagu õppimisprotsessis üldse, muudab õppimise tõeliselt viljakaks. See arusaam tugineb tänapäevasele õppimise ja õpetamise mudelile, mis kirjeldab mõtlemist kui kognitiivset protsessi. Aktiivse lugemisoskuse kujundamine väärib tähelepanu, sest isegi kui õpilasel on piisavad oskused saada aru kuuldavast keelest (tunneb sõnavara, evib head mälu ja järeldamisoskust), võib tal
lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest põhikooli lõpuks teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut, kuid ka tema identiteedi ja enese tunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. 1. 4. klassis arendatakse eesti keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) ja õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja tarbetekstide kui ka ilukirjandustekstide lugemise, jutustamise ja kirjutamise kaudu. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandustundides kujundatakse õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimeid ning kõlbelis- emotsionaalset arengut loetud kirjandusteoseid mõtestades, kuid vaadeldakse ka
ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi. Lugemaõpetamine tundub meile kõige raskemini õpetatav osa alushariduses, seega loodame, et referaadist on meie edaspidises töös palju kasu. 2 Düsleksia definitsioon 1990. aastate lõpus moodustas Briti Psühholoogiline Ühiskond töörühma, et uurida düsleksia põhjust. Nad väitsid et, ,, Düsleksia on ilmne kui täpne ja ladus sõna lugemine ja/või hääldamine ei arene täielikult või millega on suuri raskusi. See keskendub kirjaoskuse õppimisele ,, maailma tasemel" ja tähendab, et probleem on raske ja püsiv hoolimatta sobivatest õppimise võimalustest". ( Reason, 2002: 188-9). See definitsioon tõestab vastuolulisust ametlikes düsleksia ringides aga selle eest on kasulik klassiõpetajatele. (Dyslexia and Inclusion: supporting classroom reading with 7-11 year old, 2003, 3-4) Düsleksia
Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõne kuulamine, suurte ja väikeste esemete, lindude-loomade ja muu vaatlemine ja võrdlemine teiste sama liiki asjadega ning väga palju muud on esimesteks sammudeks lugemisvalmiduse kujunemisel. Uurijad on ühisel arvamusel, et pärilikkus ja keskkond mõlemad mängivad selles väga suurt rolli. määrata keskkonda. Pärilikkusega seotud eelduste mõjutamine pole meie võimuses, kuid meil on võimalik määrata keskkonda. Kui vanalt alustada
(Hoyles & Hoyles, 2007). MIS ON DÜSLEKSIA? Mõiste on tuletatud vanakreeka keelest - eesliide dys tähistab häiret, lexis tähendab sõna või kõnet. Düsleksia ehk vaeglugemine on spetsiifiline lugemisvilumuste häire. RHK-10 kirjeldab, et sellele seisundile on iseloomulik eriline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsuse, nägemisteravuse puudulikkuse või ebaadekvaatse õpetamisega. Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus võivad olla puudulikud. (Pruulman, 2010). 5 Düsleksia on: 1. häire (disorder), mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise
Mida on meie kõnes rohkem: sõnu või silpe; häälikuid või silpe? Kuidas reastada nende rohkuse järgi kõnes: sõnad, laused, silbid, häälikud? Millisel viisil saab sõnaga kohtuda? (sõna kuuleme, ütleme, märgime üles) Miks kõlab sõna mõne teise sõnaga sarnaselt või sellest täiesti erinevalt? (Et häälikuid on palju vähem kui sõnu, siis peavad häälikud sõnas korduma) Miks kõlavad ainult mõned häälikud selgelt ja kostavad kaugele? 12. Kuulamine, mis see on ja selle arendamine erinevas vanuses. Kuulamine on protsess, mille käigus suuline kõne muutub tähenduseks. Kuulamisoskus on keelekasutuse esimene oskus. On oluline, et kuulamisoskus kujundataks enne seda, kui laps jõuab lugemise ja kirjutamiseni. Kuulamise kolm liiki: 1) nautiv kuulamine 2) tähelepanelik kuulamine 3) kriitiline kuulamine Teisel elukuul hakkab laps pöörama pead hääle suunas. Kolmekuuselt kuulab ta oma häälitsusi
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET........................................................................9 Esim
Seletage vähemalt kolm lahti. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad I kooliastmes: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine; 4) häälega lugemine; 5) rääkimine pildi alusel; 6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine; 7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. Osaoskuste arendamiseks sobivad II kooliastmes: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine; 2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine; 3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt küsimustele vastamine, tabeli täitmine, joonise täiendamine jm);
saadakse probleemidest üle. Kõne arengu etapid Kõik lapsed läbivad kõnelema õppides samu etappe, kuid teevad seda pisut erinevatel aegadel. Koogamine. Seda tehakse enamasti vanuses 2-5 elukuud. Koogamine koosneb täishäälikutest. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus. Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma). Laps on võimeline häälikuid kohe pärast nende kuulmist matkima. Kui laps on lalisemises juba osavamaks muutunud, hakkab ta matkima kogu täiskasvanu kõnet (nn. kajakõne, ~1-aastaselt või veidi hiljem) – laps justkui jutustaks, keelaks, küsiks. Ta
semantilised seosed ühiste tunnustega sama liiki keeleüksuste vahel(nt koer-kass). Tuletusseosed on seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel.nt JOOKS ja/-utama/ -mine. Tuletamine võib kombineeruda ka sõnade liitmisega nt JOOKSU-JALU; KERGE-JALGNE. ¤ Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi realiseerimine. Kõne avaldusb kolmes vormis: suuline kõne, sisekõne, kirjalik kõne. Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse omakorda: kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine.Kõne on keele kui vahendi kasutamise vorm. Kõneakt- mõtte kujunemine, arenemine ja sõnastamine. ¤ ¤ Kõnesegmendid on reaalselt tajutavad, keeleüksused on afa teadusliku abstraktsiooni tulemus. Kõnesegmentide piirid ei ole kindlad ja fikseeritud, see sõltub ka inimese kõne kiirusest. Ütluse mõte, ütlusega saab väljendada terviklik mõtet. ¤ Suulise ja kirjaliku kõne erinevused. Suuline kõne toimub sisekõne baasil. Suulise kõne
tasandi soorituseks) Kõneoperatsioonidega seotud piirkonnad ajukoores (horisontaalne areng) Laste puhul ei saa öelda, et a la grammatika on vale, järelikult on Broca piirkond kahjustunud, täiskasvanutel saab. · Esimesed kolm on kõneloome, ülejäänud kolm kõnetajuga. 1. Dünaamiline piirkond (otsmikusagar) - Ülesanne: ütluse planeerimine, ütluse/teksti mõtte mõistmine. - Patoloogia: raskused (keerulise) ütluse moodustamisel, mõistmisel. Loetu mõistmise raskused. Sisutühi jutt, ei lähe situatsiooniga kokku. Mõttelüngad. 2. Broca piirkond(otsmikusagar) - Ülesanne: vastutab hääldamise(kõneliigutuste järjestamine)plaani ja ka grammatika eest - Patoloogia: agrammatism, häälduspuuded (kordused, vältepuue, silbipuue, pausid, kineetiline apraksia). Kirjutamis- ja lugemispuue 3. Posttsentraalne piirkond(kiirusagara eesmine osa, peale tsentraalvagu) - Ülesanne: hääldamine (kõneliigutuste valik)
materjal, te ei saa hakkama uuega. Tabel 2. Kui palju kulub aega, et unustada õppitud. Möödunud aeg Unustatakse 20 minutit 30-45% 1 päev 50-65% 1 nädal 70-75% 1 kuu 80% (Kleinschrot h 2000: 46-48, 57, 64). 3.3. Kuulamine,Lugemine,Rääkimine Õppides võõrkeelt, kõik me saame kokku kuulamisega,lugemisega ja rääkimisega keeles.Kõik need oskused on väga tähtsad keeleõppes,sest just nende kaudu saame me keelt selgeks õppida. Paljutele keeleõppijatele on kõige raskem keeleõppes, kuulata hoolikalt ja mõista, mida nad on kuulnud. Kuulamisoskus on midagi, mis tekitab meis hirmu, eriti siis, kui öeldakse, et peame kuulama teksti või vestlust võõrkeeles (mida
end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad? ¤ kas ja kuidas loetu neid arendab? ¤ kuidas suhtutakse kohustuslikusse kirjandusse ja meediatekstidesse. Töö eesmärgiks on: ¤ saada ülevaade tekstide, lugemise ja autori seosest. ¤ sisendada noorele inimesele, kui tähtis on lugemine. ¤ juhtida tähelepanu tekstidele, mille lugemine on inimeseks kujunemisel vajalik 4
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Läbi tekstide püüavad autorid arendada sallivust, sõbralikkust, viisakust, mis aitaksid lisaks keeleõppimisele kujundada väärtushinnanguid ja hoiakuid. Lugemisülesanded on mitmekesised ja selgesti on võimalik eristada lugemiseelseid, -aegseid ja -järgseid harjutusi. Eelnevalt püütakse välja selgitada juba olemasolevad teadmised teemade kohta, et neid oleks hiljem parem siduda uute teadmistega, ning pakkuda sõnavara ja uusi keelestruktuure, mis loovad baasi ladusaks loetu mõistmiseks. Lugemisaegsetest harjutustest on peaaegu igas õppeühikus kasutatud sõnade ja väljendite leidmist tekstist. Palju kasutatakse ka küsimustele vastamist, lausete lõpetamist, nii piltide järjestamist kuid loetu ka sobitamist pildiga. Lugemisjärgsete ülesannetena kasutatakse ümberjutustamist, teksti kohta mittekäivate lausete parandamist, lausete moodustamist teksti põhjal ja ka arutelu tekstiga seotud teemadel
tuleb õpetada selliseid asju oskama. Mõnedel tavaarenguga lastel peaaegu tulebki iseenesest. Aga need on niisugused lapsed, kelle vaimne võimekus nendes valdkondades on keskmisest kõrgem. Üks keskmine laps vajab õpetamist nendes valdkondades. Kohati tundub, et lasteaia- ja kooliprogrammid selles punktis on vildakad. Eeldatakse lapselt rohkem, kui bioloogiliselt võiks osata. SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE Häire olemus ja väljendumine Häiritud on lugemise õigsus, ilmekus ning loetu tähenduse mõistmine Raskendatud on lugemise eeloskuste omandamine tingituna tunnetusprotsesside arengu iseärasustest oskus analüüsida sõna häälikulist koostis tähekujude tundmine oskus viia kokku tähed ja häälikud Probleemid väljenduvad sisuliselt kõigis lugemisaspektides. Tehnilise tõlke sooritamine on probleemne, seal tekivad vead, loetakse sõna valesti kokku, lugemine pole ilmekas, loetust ei saada aru
L. Võgotski järgi kõne on mõtte formeerimine ja formuleerimine, s.t. kujundamine ja sõnastamine keele abil. Kõne võib olla aktiivne (eeldab aktiivset loomeprotsessi) ja reaktiivne (kasutatakse mälus olevaid stereotüüpe). Kõne avaldub kolmes vormis: suulises, kirjalikus ja sisekõne vormis. Ülemineku vormiks suuliselt väliskõnelt sisekõnele on lapse egotsentriline kõne — väliskõne iseendale. Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse omakorda liikideks: kõnelemine, kuulamine, lugemine ja kirjutamine. Ütluse liigendamine toimub kolmel tasandil (Leontjev, 1965): silbitasand, foneetiliste sõnade (süntagmade) tasand, fraasitasand. Silbitasandil liigendub kõnevool (täpsemalt süntagma) silpideks ja silbirühmadeks. Fraasitasand ja ütlus: Ütlus on väikseim suhtlemisüksus. Teda iseloomustab mõtte terviklikkus. Keeleliselt koosneb ütlus lausest või lauserühmast. Kõne seisukohalt aga liigendub ütlus fraasideks. Keeleliselt on fraas kas
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneetika Kontrastiivne e v�
1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naeratus ja naer, vooruvahetuse tekkimine 5. 7. vokaalne mäng 7
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise keele õpetamine piirdus sõnavara, grammatika ja vestlusteemade harjutamisega ning kui iga tehtud viga parandati. 1960-ndate aastate keskel Montrealis alguse saanud programm oli keelekümbluse eelkäijaks ja üleüldse esimene programm, milles rõhutati teise keele kui aine sisu edasiandmise vahendi tähtsust ja mitte keele kui niisuguse õppimist ning kus teine keel omandati eelkõige üldhariduse kõrvalsaadusena. 2. Keelekümblusmudelid
............................ 11 Meetodid kaht keelt kasutatavas õppetöös........................................................................ 11 Individuaalne töö............................................................................................................ 11 Paaris- ja rühmatöö........................................................................................................ 12 Vestlus õpetaja ja õpilaste vahel.................................................................................... 12 Metoodiline lähenemisviis kakskeelses koolis.................................................................... 12 Kommunikatiivne keeleõpe............................................................................................ 12 Ülesandepõhine keeleõpe.............................................................................................. 13
lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist; 5) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks; 7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas. Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus: Teised keeled Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine A1.2 A1.2 A1.2 A1.2 II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejatega igapäevastes suhtlusolukordades ning kasutab sobivaid õpitud keelendeid; 2) saab õpitud temaatika piires aru lihtsatest tekstidest; 3) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;
olulisus (lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev teooria ja praktika katsetamine, pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel on oma identiteet ja kultuur. Laps on avastaja ja looja, laps võib väljendada end erinevatel viisidel. Lapsel on õigus oma potensiaali rakendada ja arendada ja oma sotsiaalseid oskusi arendada. Last tuleb aktsepteerida sellisena nagu ta on. Õpetaja peamine roll on lapse kuulamine. Metoodika: rühm on kui töökoda erinevate vahenditega, mis on lapsele kättesaadavad; lapsed saavad ise kõike kogeda ja katsetada; rollimängud; värvide kasutamine ja kunst; projektõpe; ise oma ruumi loomine, vastutamine (nt korrastamine, laua katmine). 5. Eesti eelkoolipedagoogika ajalugu. Eestis avati esimene lastehoiu asutus 1840 (E. Üxküll Tallinna Väikelaste Hoiuasutus). Asutus oli mõeldud vaesematele lastele, kelle emad käisid tööl
. · kõne omandamine??? Eric lennberg keele omandamise kriitiline periood. Kui laps kasvab mingis vahemikus väljaspool keelekeskkonda, pole lapsel enam võimalik keelt õppida või ei omanda seda perfektselt. Võõrkeele õppimine on alguses edukam täiskasvanutel, kuid mingi aja pärast lapsed mööduvad. kohalikud 7 40 vanus Keele omandamise tase sõltub sellest, kui vanalt ta seda õppima hakkab. Kõne kuulamine ja teksti lugemine Erinevused: 1) Kirjalikku teksti lugedes haarame sõna tervikuna, suuliselt on sõna ajas välja venitatud. 2) Suuline kõne on segasem (ambiguous) kõnevoolus on raske sõnu eristada, nt võõrkeelse teksti puhul. Katsed jutust välja võetud sõnade mõistmisega 50% äratundmine (Liberman, 1963) 3)Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel juba öeldud sõna ei saa enam uuesti kuulda
emotsionaalselt. Suurendab õppijate huvi ja õpimotivatsiooni. Võimaldab kasutada õppijates enestes peituvat potensiaali- kogemusi, eelnevaid teadmisi, rakendada sotsiaalseid oskusi. Arendab kommunikatiivseid ja koostööoskusi. Võimaldab tõsta õppijate vastutust õppe tulemuslikkuse eest. Mõjutab õppijate hoiakuid ja suhtumisi. Õppemeetoditest rääkides peetakse sageli silmas n-ö puhtaid meetodeid. Tegelikkuses leiavad puhtad meetodid rakendamist suhteliselt harva. Enamasti on erinevad õppemeetodid omavahel läbi põimunud (integreeritud). Kuna õppemeetodeid on väga palju, valisin ma välja vaid väikese osa neist. Valikul lähtusin põhiliselt kolmest põhjusest: 1) kasutan ise meetodeid oma töös koolis, 2) ülikoolis on meetodeid õppejõudude meie kursusel kasutatud, 3) lihtsalt tundusid huvitavamad. Õppemeetodid 1. Loeng.
seotud kujutluste, mõistete ja põhimõtetena. 10) Metakognitsioon. Tajutava informatsioooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristavad paljud autorid mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Nende oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Metak.oskuste õpetamine parandab oluliselt kerge vaimse peetuse ja õpiraskutega õpilaste lugemisoskust. V Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused: Õpitu üldistamine ja ülekanne konstruktivistlikud õppimisteooriad ja nende rakendused 1. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Üldistamise eesmärgiks on kindlustada õpitu rakendamine oludes, mis
järgmisele. KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD KAS SELLES SÕNAS ON? Eesmärgid: õppida eristama üksikuid häälikuid, saada selgemaks tähtede nimesid Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, pildid üksikutest esemetest, mänguasjad või muud esemed Mängu käik: Õpetaja nimetab sõna, laps veeretab täringut ja ütleb, kas antud tähes on sellele tähele vastav häälik või mitte. Laps võtab laualt pildi (eseme) ja ütleb, mille võttis. Seejärel veeretab täringut ja ütleb, kas kuuleb tähele vastavat häälikut või mitte. LOE! Eesmärk: õppida 2-tähelisi sõnu kokku lugema Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2 mängijat Vahendid: 2 tähtedega täringut Mängu käik: Laps veeretab mõlemat täringut ja loeb täringutelt kokku saadud silbi ette. TÄIDA KORV ... Eesmärgid: õppida tundma juurvilju ning söögiseeni, õppida üldistama
lahenda õppimise probleemi, vaid muudab ainult selle tingimusi. Paljud põhilised arusaamad ja oskused omandame me jätkuvalt mujal: perekonnas, sõprade ja tuttavate ringis, seltsides ja töökohal, st. keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt. Igas jutuajamises, tegevuses või sündmuses peitub indiviidide või gruppide jaoks võimalus võtta endaga kaasa midagi, mida tulevikus vaja läheb. Kujutlus, et õpetamine eelneb õppimisele on kooli poolt loodud pilt teadmiste omandamisest. Oluline on mõista, et ühiskonnas toimuvates igapäevastes kommunikatiivsetes ja füüsilistes tegevustes sisaldub pedagoogika. Õppimine puudutab seda, mida indiviidid ja kollektiivid endaga sotsiaalsetest situatsioonidest kaasa võtavad ja ja tulevikus rakendavad. Inimese üks iseloomulik tunnusjooni on omandada kogemusi ja rakendada neid tulevikus. Õppimine võib toimuda kas individuaalselt või kollektiivsel tasandil
o Geomeetria o Murdude aritmeetika ja protsendid o Tekstülesanded ja sotsiaalmatemaatika Esimese 4 kontsentri seisukoht: matemaatika tuleb elust ja läheb ellu. Viienda valdkonna omandamine on eelkõige elulähedaste situatsioonide lahendamine. Viies valdkond peaks andma lastele teadmise, et kuidas ta elus hakkama saab. Matemaatika tunni planeerimisel on soovitatav jätta pool aega tekstülesande lahendamisele. Matemaatika õpetamine lihtsustatud õppes: (Loe läbi aineraamat!! Annab aimu ainest.) Tuleb arvestada, et intellekti puudega lapsed omandavad uusi teadmisi aeglaselt ja suurte raskustega. Sellepärast on õppekava üles ehitatud nii, et klassiti on esitatud õppematerjal väga väikeste annuste kaupa. 6 Aine paigutuse osas võib ainekavas märgata teatud ette tõttamist. On olemas eelharjutuste
Järjest rohkemate lapsevanemate reaalsus - autistlik laps - muudab terve perekonna elu. Häirega laste jaoks on erirühmad, kuid vahel piisab naise sõnul arendusrühmast. Parimal juhul saab laps tavarühma jääda, kus talle palgatakse abiõpetaja. Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
