m/l ,,STAR" TÖÖSISEKORRAEESKIRI SISUKORD 1.ÜLDSÄTTED 2. LAEVAPERE 2.1. Laevapere liige 2.2. Laevapere struktuur 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.3. Reisijateteenistus 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA 6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 6.1. Kohustus täita erinevaid norme 6.2. Keskkonna reostuse vältimine 6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2
AS Tallink Grupp on Eesti laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad ja ro-pax-laevad sõidavad Läänemerel EestiSoome, EestiRootsi, LätiRootsi ja SoomeSaksamaa liinidel. Tallinkile kuuluvad ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on kolm hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ja üks Riias. Hiljuti hakkas Tallink tegelema taksondusega (Tallink Takso). Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas.Tallinkis töötavad 6853 inimesi (2008/2009) Mina töötasin just laeval mis nimetatakse Baltic Queen (ristiema Mea Mehtonen), mis oli valminud 2009. aastal. Laev sõidab TallinnMariehamnStockholm liinil Tallinki kaubamärgi all. Laev telliti 11. aprillil 2007, Laeva vettelaskmine toimus 5. detsembril 2008, mil alus sai nime Baltic Queen. Laeva ristiemaks sai Tallink Silja Oy juhi Keijo Mehtose lapselaps Mea Mehtonen
Praktika käigus soovisin arendada ja omandada logistika klienditeenindajale vajalikke isikuomadusi ja kutseoskusi. Praktika juhendajaks oli laotööline Mart Piks ja laojuhatajad oli Raul Kõiv ning Janar Simmal. Ettevõttest AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja kaubaveo teenuseid Läänemerel põhjaregioonis. Esindab kaubamärke Tallink ja Silja Line. Opereerib 18 laeva kuuel erineval liinil, 2012 teenindati üle 9 miljoni reisija - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Kontsernis töötab kokku 6600 töötajat Eestis, Soomes Rootsis, Lätis, Venemaal ja Saksamaal. Tallink on Läänemere suurima reisilaevafirma mis pakub turvalist laevareisi, meeldivat teeninudst ja meelelahutust. Pakutakse teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmetel laevaliinidel Tallinn- Helsingi, Tallinn-Stockholm, Helsingi ja Stockholm, Stockholm ja Riia, Turu ja Stockholm / Kapellskär
Tallink kontserni töötajaid, on maal ja merel kokku üle 6000. Taust on erinev nii haridustaseme kui ka töökogemuse poolest, kuid on ühine eesmärk: olla Läänemere regiooni parim teenindusettevõte. Tallinki tegutsemisvaldkonda mõjutavad pidevad muutused ning klientide ja sidusrühmade ootused. Samas annab pidev muutuste protsess Tallinkile uusi võimalusi arenguteks ja seeläbi vastata paremini ootustele. Ühise eesmärgi saavutamine nõuab palju. Seepärast ongi tähtis hoolitseda iga Tallinki töötaja edukuse ja heaolu eest. Mida ka tõesti tehakse. Tallink toetab igat töötaja individuaalset arengut ja pakub mitmekülgseid tööülesandeid. Tehes põhikohaga töötajatele arenguvestlusi ja palju erinevaid koolitusi. AS Tallink Grupp on reisilaevade operaatorfirma, mis esindab kaubamärki Tallink. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm, Paldiski- Kapellskär, Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm / Kapellskär ja Riia-Stockholm.
saab ka väga konkurentsivõimelist palka. Kahtlemata on logistiku elukutse perspektiivikas ning 8 nõudlus kasvava majanduse ning kaubanduse tingimustes üha suurenev. Globaalsed kaubanduse ja logistika trendid ning kohatine lausa logistika "buum" annavad alust eeldada, et Eesti puhul on see kõik veel ees. 2. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Tallinki kaubamärgi juured ulatuvad tagasi aastasse 1989, kui Soome-Nõukogude ühisprojektina asutati ettevõte Tallink. Ühisettevõte oli eelkõige mõeldud turistide transportimiseks ligikaudu 80-kilomeetrisel mereteel Helsingi ja Tallinna vahel. Oma esimesel tegutsemisaastal, 1990. aastal käitas ettevõte ainult ühte prahitud laeva Tallink, millega Helsingi-Tallinna marsruudil veeti umbes 166 000 reisijat. 1991. aastal sai Eesti iseseisvaks ja see tõstis kiiresti riigi atraktiivsust
õhtusööki. 28. kohta. Pubi Kui soovite veeta õhtu lõõgastavalt, sõprade-tuttavatega lobisedes, siis on selleks ideaalne valik just Pubi, mis jaguneb kolmeks mõtteliseks osaks: Library, Iirish ja Karaoke pubi. Kokku 176 istekohta. Restoranid: Piazza a`la carte Mitmekülgses Piazza a` la carte restoranis pkautakse liha,- kala- ja hooajatoite. Hommikuti pakutakse Piazzas erihommikusööki. 300 - kohaline restoran asub 7. tekil, laeva keskosas. Gourmet Victoria Kõrgetasemeline Gourmet Victoria rahuldab ka kõige nõudlikuma toidusõbra maitsemeeli. Soovitame ergutada enda maitsemeeli viiekäigulise gourmet` õhtusöögiga, nautida seda kiirustamata koos suurepärase joogikaardiga. 92 kohaline restoran asub 7. tekil, laeva keskosas. Cafe Bellman Tallink Victoria võib uhke olla mereteemalise Cafe Bellman`i rikkaliku kohvivaliku ning
kontrollib ankrumärke. 10 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG). Osa A – Üldsätted a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest Üldmõisted a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil. c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks.
..........3 LISA3. RETSENSIOON ........................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 4 ETTEVÕTTEST..................................................................................................................................................... 5 TALLINKI AJALUGU...............................................................................................................................................5 M/S BALTIC QUEEN............................................................................................................................................8 PRAKTIKAKÄIK...................................................................................................................................................9 TÖÖOHUTUS.............
• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel elektrilise instrumendiga. Vanemtüürimees ja mehaanik peavad tegema instruktaazi. Peab kasutama kaitseprille, kummitallaga jalanõusid, kummist kindaid. Ei tohi töötada vihma või lumesajuga.Plahvatusohtlikes ruumides peab kasutama 12V akulampi ja pimedas 12V kandelampi. • Soodisõlm, trossilühendamissõlm. • RSK-65 PILET 2 • Laevapere tegutsemine tulekolde avastamisel. Tulekahju kustutamine. Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast
kütust ja koristan selle ära kaltsuga. Suuremate lekete puhul kasutan absropenti, mida saab SOPEP jaamadest. Ülisuurte lekete puhul tuleb sulgeda piigatid punnidega, et vältida õli või kütuste sattumist merre. 12 Meresõidupraktika ajal läbiviidud õppused laevas 1. Õppehäire- Nädalas korra toimub laevas üldine õppehäire, millel osalaevad kõik laevapere liikmed olenemata ametikohast. Õppehäire puhul tuleb kõigil koguneda enda kogunemiskohta, mis on ära toodud vastavalt isiku häirenumbriga. Mina pean minema kogunemiskohta Golf, mis asub seitsmenda teki ahtris. Kogunemiskoha Golfi juht on restorani direktor, kes annab Golfi liikmetele ülesandeid vastavalt vajadusele. Õppehäire puhul üldjuhul toimub tulekahju ja signaal kogunemiskohta minekuks on seitse lühikest ja üks pikk signaal
VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 TALLINK VICTORIA I Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Martin Paeorg Valga 2013 SISSEJUHATUS Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Victoria I pardal. Praktika kestvus oli kokku 5 õppenädalat ehk 200 tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töökeskkonnaga. Praktika käigus soovisin arendada ja omandada logistika klienditeenindajale vajalikke isikuomadusi ja kutseoskusi. ETTEVÕTTEST AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja kaubaveo teenuseid Läänemerel. Neile kuulub kokku 18 alust - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Pakutakse teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmetel laevaliinidel Eesti ja Soome, Soome ja Ro
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Kadri Uuspalu KK11 AS Pühajärve Puhkekodu Aruanne Juhendaja Ariaane Truu Viljandi 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Ettevõtte üldine iseloomustus...........................................................................4 Restoran.........................................................................................................5-6 Pubi...............................................................................................................7 Tornikohvik......................................................................................................8 Tootmise iseloomustus............................................................................................9 Köögitöö iseloomustus............
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Ettevõtte üldine iseloomustus...........................................................................4 Restoran.........................................................................................................5-6 Pubi...............................................................................................................7 Tornikohvik......................................................................................................8 Tootmise iseloomustus............................................................................................9 Köögitöö iseloomustus............
teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud; last paigutatakse laevapere hoolika järelvalve all, mis peab tagama merekindla stoovimise, usaldusväärse kinnituse, laeva õige trimmi, nõuetekohase püstuvuse, üldise ja kohaliku tugevuse; vaadatakse üle luugiseade, tagatakse kindel luukide sulgemine ja hermeetilisus; tekilasti korral soritakse see soringutega kindlalt arvestades õõtsumist ja tekile sattuva vee survet; võetakse muid meetmeid, mis tulenevad laeva konstruktiivsest omapärast või spetsialiseerumisest.
Standarklassi klientidele on see teenus tasuline, sviidis ning äriklassi tubades ööbivatele klientidele tasuta. . Posti- ja kullerteenused. On korraldatud vastuvõtu kaudu. Kui hotelli tulev kiri või pakk on kliendile, siis portjeed viivad selle talle tuppa. Kui klient soovib midagi saata, siis seda aitavad teha kas vastuvõtu administraatorid. . Room Service. Hotell pakub 24h numbritubade teenindust, mille kaudu on võimalik tellida nii toite kui ka jooke. . Saun. Hotellikülastajatele on hommikusauna külastus hinna sees. Hotellis on ka veel kaks sauna, mida saab välja üürida kas siis hotelliklientidele ja ka külalistele väljastpoolt hotelli. Üüritavat sauna saab üürida tundide kaupa, hinna sees on rätikud ja 6 pudelit õlut. . Valuutavahetus. Valuutat saab vahetada vastuvõtuteenindaja juures. Hotellis on võimalik arveldada sularahas vaid Eesti Vabariigi kroonides. . Shuttle teenus. Korraldab soovi korral
Tervisekeskus. Asub hotelli seitsmendal korrusel ning on avatud kõigile hotellis ööbivatele klientidele. Standarklassi klientidele on see teenus tasuline, sviidis ning äriklassi tubades ööbivatele klientidele tasuta. Posti- ja kullerteenused. On korraldatud vastuvõtu kaudu. Kui hotelli tulev kiri või pakk on kliendile, siis portjeed viivad selle talle tuppa. Kui klient soovib midagi saata, siis seda aitavad teha vastuvõtu administraatorid või vahetuse vanem. Room Service. Hotell pakub 16h (07:00-23:00) numbritubade teenindust, mille kaudu on võimalik tellida nii toite kui ka jooke. 8 Saun. Hotellikülastajatele on hommikusauna külastus majutuse hinna sees, seitsmendal korrusel. Hotellis on ka veel kaks sauna, mida saab välja rentida, kas siis hotelliklientidele või ka külalistele väljastpoolt hotelli
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat TREEGERI KOHVIKU OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Tiia Paosalu, juhataja Särevere 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................2 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS.......................................................3 1.1.Tegevusvaldkond/pakutavad tooted ja teenused..........................................................3 1.2.Ettevõtte juhtimise struktuur........................................................................................5 1.3.Ettevõtte tegevuse analüüs...........................................................................................5
Kahvleid kasutati ainult liha katlast välja võtmiseks. Kahvlid olid väga suured. Hõõguvate süte liigutamiseks kasutati suuri potikilde. Selleks, et toitu jaguks terveks pikaks pimedaks talveks, tegid naised võid ja juustu, kuivatasid ja suitsutasid liha ja kala. Elamud Viikingid elasid väikestes viie-kuue taluga külades, mida juhtis vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Taludel oli sageli ühine kaev ja sepikoda. Viikingite talude läheduses asus saun, kus käidi kord nädalas, laupäeviti pesemas. Igas talus oli oma pikkmaja, mis andis peavarju nii inimestele kui loomadele, ja mõned kõrvalhooned. Viikingid elasid piklikes majades. Sellises majas oli ainult üks suur tuba. Seinad olid tehtud puidust või kivist,
ning võimaldas lauas mugavalt suhelda. Taaskord jättis suhtumine mulje, nagu me kliendina ei ole eriti seal oodatud. Klienditeenindaja märkas meie lahkumist, kuid ei jätnud meiega viisakalt hüvasti. Suhtlus e-kirja teel Autorid saatsid päringu 13.oktoobril kell 12.15 Pärnu Jahtklubi restorani juhatajale, kes vastas e-kirjale 16.oktoobril kell 07.25. Päringu sisuks oli soov korraldada sündmust Pärnu Jahtklubis, broneerides üheks õhtuks terve restoran. Lisaks uurisime grupimenüü olemasolu ning meelelahutusprogrammi võimalikku tellimist nende poolt. Pärnu Jahtklubi restorani juhataja e-kirjas oli kasutatud head teeninduskeelt ning pakutud oli omapoolseid lahendusi ja soovitusi. 8 2. PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI TEENINDUSE PUUDUJÄÄGID JA ETTEPANEKUD PARENDAMISEKS Kuna Pärnu Jahklubi on rahvusvaheliselt tunnustatud jahisadam on restoranil kanda
selgitada välja klientide soove, osata toime tulla erisuguste klientidega. Et päevast päeva suhelda eri vanuses, eri haridustasemega, eri soovide ja tujudega inimestega, on vaja head teeninduspsühholoogia tundmist. Koolituse saanud töötajail on lihtsam saada hakkama hea teenindamisega ja vältida läbipõlemist. Olulised on head suhted tööandja ja töötajate vahel. Emotsionaalne pinge on seotud ka klienditeenindaja tööalaste teadmiste hulgaga. Väheste teadmistega töötaja tunneb end pidevalt ebakindlana. Klienditeenindaja peab olema kliente teenindades pidevalt jalul, puudub istumisvõimalus. Nii saavad suure koormuse osaliseks jalad ja selg. Ohuks on töö erinevatel tasapindadel, võib kergesti libastuda või kukkuda. Seetõttu on vajalikud tööks sobivad jalanõud. Seisva töö puhul on vaja tagada töötajale puhkamisvõimalus. Tööpäeva jooksul on vaja anda jalgadele ja seljale puhkamise võimalus: istuda ja pikutada.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond Jaan Kalder AA-08 ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: T. Priimets Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................3 Ettevõtte tutvustus.................................................................................4 Ettevõte ajalugu....................................................................................4 Töö organiseerimine..............................................................................5 Töökaitsealaste küsimuste lahendamine....................................................6 Erialase väljaõppe korraldamine...........
09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele
puhanuna. Toitlustusettevõte töötab väikese kasumiga, mistõttu ei ole võimalik võtta tööle juhataja asetäitjat, mida töökoormus aeg-ajalt nõuaks. 1.3 Töökorralduslik dokumentatsioon. Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel.
kindel, et toit, mida ta tarbib, vastab talle sobivatele nõuetele. Igapäevaselt pakutavate toitude kohta on plaanis klientidele koostada GDA märgistusega (päevased soovitatavad kalorite, suhkrute, rasvade, küllastunud rasvhapete ja soola kogused) näidismenüüsid. Samuti on meie eeliseks, et otsesed konkurendid, kes pakuvad nii laias valikus ja kvaliteetseid taimetoite (spetsialiseeruvad sellel alal), puuduvad. Tallinna linnas on vaid taimetoitlaste endi seas mainimist leidnud restoran ,,Aed" ja ,,African Kitchen", mille menüüs leidub tavapärasest rohkem taimetoitlastele sobivaid roogi. 12 Inimesed on tänapäeval oma elustiilides üha nõudlikumad , millest olulise osa moodustab toit ja toitumine üldiselt. Konkurentsieeliseks on kliendile usaldusväärse info pakkumine tema toidu päritolu ja toiteväärtuse kohta. Meie ettevõttes on tagatud kõigi töötajate teadlikkus taimetoidust, seega puudub võimalus kasutada toidu käitlemisel ja valmistamisel sobimatuid
Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) Ära väljenda haletsust Erivajadustega kliendid: Liikumistakistusega Kuulmispuudega Nägemispuudega Arengupuudega Kogeleja Diabeetik Lastega pered Eakad inimesed Võõra kultuuritaustaga kliendid 14. Sisekliendi mõiste Siseklient on organisatsiooni töötaja. Sisekliendi rahulolu tagamise peaks olema sama oluline kui väliskliendi oma. Siseklient on esmane reklaamkanal ettevõttest välja. 15. Erinevad teenindajatüübid Neli teenindajatüüpi: Agressiivne külm, ükskõikne, Eirav mehhaaniline, apaatne, külm Alistuv vabandav, taktitundeline, sõbralik Kehtestav huvitatud, peremehelik, sõbralik 16. Telefonivestlus 6 Telefonile vastates teenindaja naeratab, teretab ja tutvustab ennast
Külm ja soe toit kaalutakse eraldi, et neil on erinevad hinnad. Lõuna ajal läks kiireks, sest pidime nii kliente teenindama, kui ka jälgima, kas kohvi, tee vett kui ka kohvitasse on valmis pandud või mitte. Kui ka pidime jälgima taldrikuid, klaase ja kausse. Päeva lõpus oli vaikne, et eriti kliente ei käinud, kui olid siis mõned üksikud ainult. Sel ajal voltisime salvrätikuid valmis ning panime järgmiseks päevaks kohvitassid kui ka toidunõud valmis. Kui restoran suleti, võis hakata päevakassat lugema ning seejärel korrastasime oma töökoha ümbruse. Kohvikoored panime kilekotti ja koos kilekotiga külmkapi, müümata saiakesed panime kilekoti ja asetasime nad teiste saiade-leibade kõrvale seljataha oleva lauapeale. Ja prügi viisime ka välja päeva lõpus. Mulle meeldis seal praktikal, sain sealt uusi kogemusi kui ka uusi tutavaid juurde. Töötajad olid seal abivalmivad, sõbralikud kui ka rahulikud inimesed s.t. pinget polnud.
kohvikuid, kus mahetoodete armastajad süüa saaks. Kui kliendi kindel soov on saada kiirelt tervislikku toitu, tuleb ta tõenäoliselt Mahedikku. Hinnad tuleb hoida stabiilsed, ei tohi olla liiga suuri kõikumisi võrreldes konkurentidega. Uute konkurentide tekke oht Uute konkurentide tekke oht on suur, sest mahetootjaid on Saaremaal küllaltki palju ning tervislik toitumine on iga päevaga kasvav trend. Kui Kuressaarde tekib mõni teine sarnane kohvik või restoran, on see ettevõttele ohtlik. Nad muutuvad ettevõttele ohtlikuks, kui müüvad samu tooteid eriti madala hinnaga. Kuna toitlustusettevõttele kehtiv seadusandlus ei ole väga keeruline, siis on lihtne siseneda turule. Et oma ettevõtet kaitsta püüame selle vältimiseks pakkuda suurepärast teenindust kvalifitseeritud töötajatega. Samuti käivitame kohe ka 12 püsikliendiprogrammi ning korraldame kampaaniaid. Esimesel
Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis on tulevikutöö? Kas ja kuidas see muudab tööõiguse kohaldamisala? ❏ Tüüpiline (ehk klassikaline) töösuhe - töösuhe, milles on töötajal üks kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis lubatud, kuid mõnedes riikides on nõudetöö juba kasutuses) jne. ❏ Tulevikutöö - töö, mille sisu ja selle tegemise korraldus on muutunud.
4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaal
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest, kui suur on muuseumi käsutus
Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus annab põhiprintsiibid, pole lepinguvabaduse põhimõtet. Töölepingu kujunemine
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
