Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kontseptsioon, tunnet, enesetõhusus, kontseptsiooni, uskumus, suhtumise, tervisedendus, defi, jargi, kavatsus, holistlik, psühholoogiline, suhtumist, motivatsioon, omistamise, toimetulek, kontseptsioonid, dimensiooni, suitsetamine, mojuta, eneseregulatsioon, lähenemine, dimensioonid, soltub, moiste, tunnetamine, psühholoogia, aspektist, mõjuridTervise edendamise valdkonnad Alkoholi liigtarvitamine ennetamine HIV'i ennetamine Laste ja noote tervise edendamine Narkomaana ennetamine Tervise dendamine paikkonnas Tervise edendamine tervishoiuasutustes Toitumine tervise edendamine töökohtades Tubakatarvitamine Tuberkoloositõrje Vähi ennetamine ja varane avastamine Tervisekäitumise muutumine algab meie eneste seest.... Terviseharjumste muutmine Hoiak - Tajutud uskumus, tervisejooks annab hea enesetunde terveks päevaks. - Kognitiivne Mõtted uskumused. Kui söön porgandit, siis mõjub see nahale hästi. - Afektiivne - Emotsionaalne. Porgandit on mõnus süüa. - Käitumuslik Ma söön porgandit vähemalt korra nädalas. Väärtuste ja ootuste süsteem. Varased käsitluse: Informatsioon- hoiaku muutus- käitumise muutus Kui saadakse neg. Infot enda käitumise kohta, siis tekib kaitse hoiak. Et kui keegi
Sotsiaalpoliitiline: Peetakse tervist kujundavaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundab omakorda poliitiline kontekst. Meditsiiniline: On defineeritud negatiivse kaudu e tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Siin ei räägita sotsiaalsetest, kultuurilistest, käitumuslikest, keskkondlikest ja teistest teguritest. Akadeemiline: On kaks suuremat valdkonda seotud: psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste piirialal nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset kontseptsiooni. Statistiline: Tervise mõiste statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. Kui biomeditsiinilised näitajad on korras, on inimene terve; kui ei ole korras, ei ole inimene terve. Holistlik: Hõlmab kõiki, kuid on liiga lai, raske määratleda, kinnitada, sest ei tea, kust piirid lähevad. Käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe. Psüühika + füüsis. Kiviajal tehti koljudesse augud. Usuti, et haigus seotud
Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka! Viimase riigikogu valimiskampaania päevil olid poliitikute lubadused valdavalt seotud majanduskasvu, vilja, rahamägede liigutamisega. Valimistel enim hääli saanud erakonna praeguses ajas mõnevõrra irooniliselt kõlav loosung võttis mäletatavasti suuna viia Eesti 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka. «Eesti inimarengu aruande 2008» (EIA) tutvustusel kõlas korduvalt üleskutse, et poliitikud võiksid sotsiaalteadlaste ül
Heaolu parandamiseks püütakse tõsta posit. emotsioone • Aasias dialektiline filosoofia, sobitab need vastandid teineteisega. Heaolu parandamiseks püütakse langetada negatiivseid emotsioone. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. 1. Sites – heaolu tasandid - personaalne - suhtetasand – ühendab kõiki - organisatsiooni tasand - kogukonna/ühiskonna tasand 2. Signs – heaolu tunnused igal tasandil • personaalne heaolu - enesemääramine ja kontrollitunne oma elu üle - enesetõhusus - füüsiline ja vaimne tervis • suhtetasand - armastus - hoolivus ja sidusus - emotsionaalne toetus • organisatsiooni heaolu - töötajate osalemine otsuste tegemisel - töötajate/kolleegide vahel hea kommunikatsioon - selged rollid ja produktiivsus • kogukonna/ühiskonna heaolu - puhas keskkond - diskrimineerimise puudumine - turvaline naabruskond - head koolid ja tööhõive võimalused - eelkõige suhted seovad ja hoiavad alal inimeste heaolu kogukonna tasandil.
majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega.• materjalide käitlemisel; 0risk mootorsõidukite liikluses vigastuste või põhiõigus, Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et Kontseptsioon, mis ühendab kompleksselt inimese füüsilist tervist, keskkonna- reostuse näol ; 0kahjustused haavatavatele ökosüsteemidele, mis täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime psühholoogilist omavad tähtsust inimese tervisele; 0mõju tervisele tingituna muutustest tulla
Eesti inimarenguaruanne. Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh rändest ja haridusest, siis veel keskkonnast, kultuuriruumist, jätkusuutliku poliitika arendamisest. 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Tervise kontseptsioonid: • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala • Tervise funktsionaalne kontseptsioon - suutlikkus • Võimestumine • Tervis kui muutuv seisund - salutogenees ehk tervisesuutlikkus – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, st tervis kui igapäevaelu ressurss 15. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine on ideoloogia, mis tõstab tervise ja heaolu teiste väärtuste seas esile ning tähtsustab üksikindiviidi, kogukonna ja ühiskonna
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi.
tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni. Kõik on omavahale seotud. * statistiline kui biomeditsiinilised näitajad on normis, siis on inimene terve, muidu mitte. Statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. * holistlik kõikehõlmav terviklik kontseptsioon. disease tuntud, objektiivselt määratletud patoloogiline protsess illness objektiivne patoloogia puudub. võib kujuneda diseaseks, aga ei pruugi. Seni kuni me ei jõua kokkuleppele tervise tähenduses ja olemuses ning selles kuidas seda mõõta, niikaua ei saa me ka täpselt vastata kuidas seda hoida ja edendada. Ajalugu. Vaimu ja keha suhe. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud, et kiviajal olid koljul väikesed avaused, need on olnud puuritud. Aeti paha vaimu välja
See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside
Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on
Õenduse teooria elav puu Charlotte Tourville, RN, BSN, and Karen Ingalls, RN, MA Õenduse teooriate elav puu on kasvav, interaktiivne ja iseseisev puu, millel on ajalooline väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjanduses on termininit mudel sagel
isiksuseomadustest. 15.märts Väärtuste internaliseerimine kasvatuses Afektiivne aspekt kasvatusest ehk kasvatuse väärtushinnanguline alus. Sisuliselt on see internaliseerimise protsess. Kasvatuse eesmärgid liigitatakse 1)kognitiivseteks (teadmised) 2)psühhomotoorseteks (tegevus) ja 3) afektiivseteks Internaliseerimine- mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise jne sisemine omaksvõtmine isiku poolt Sotsialiseerumine- normikohase käitumise omandamine seoses sotsiaalse situatsiooniga Väärtus- see, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse Väärtushinnang- hinnang selle kohta, mis inimest eriti rahuldab ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat Väärtustatav- inimesele oluline ja tähenduslik nähtus või suhe Afektiivne aspekt kasvatusest koosneb viiest põhikategooriast:
1.Rahvatervise valdkonna mõisted/ definitsioonid rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust; tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine; rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning selle jagunemine erinevate rahvastikurühmade vahel; tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus; tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks; elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõj
põhjustada emotsionaalse heaolu halvenemist. C ja E (Constant Effect) vitamiinide üleküllus ei tekita kahju, need heidetakse organismist välja ENESEKÄSITLUSE TEOORIA (B. Shamir) Self-concept based theory 1. Inimesed ei ole ainult eesmärgile orienteeritud vaid ka ennast, oma hoiakuid ja enesekäsitlust väljendavad 2. Inimesed on motiveeritud säilitama ja tõstma oma enesehinnangut ja ennast väärtustama 3. Inimesed on motiveeritud alal hoidma ja suurendama oma sisemise terviklikkuse tunnet. 4. Enesekäsitlused koosnevad erinevatest samastumistest (identsustest). Inimesed võib olla mitu identiteeti, mis on organiseeritud hierarhiliselt vastavalt nende olulisusele. 5. Enesekäsitlusel tuginev käitumine pole alati seotud selgete ootustega ega vahetute ja spetsiifiliste eesmärkidega. ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA (E.L Deci & M.Ryan) Self-Determination theory Sisemised vs välimised käitumist mõjutavad põhjused Vajadused määravad käitumise
• esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate vahel puudub infosüsteem; • võrgustikutöö sageli ei toimi. Tervist edendav kool Heast koolist rääkides rõhutatakse sageli vaid õpitulemusi. Samas on aga tervis ja haridus lahutamatult seotud. Kõige lihtsamad näited selle kohta on järgmised: • terved lapsed ja noored õpivad tõenäoliselt paremini; 14 • tervisedendus on abiks hariduslike ja kooli üldiste eesmärkide saavutamisel; • need õpilased, kes on oma kooliga rahul ja kel on õpetajate ning vanematega head suhted, harrastavad tõenäoliselt harvem riskikäitumist ja saavad õppimisega paremini hakkama; • koolid on töökeskkond personalile ning töökoha tervisedendus toob kasu õpetajatele, lõppkokkuvõttes ka õpilastele.
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
1) B. F. Skinner · Teadus peaks käsitlema ainult objektiivselt jälgitavaid fakte · Mõisted nagu "mälu", "armastus", "isiksus" ei ole objektiivselt jägitavad · Inimese käitumise regulaarsusi saab seletada kogemusest õppimisega · Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura · Käitumise ja keskkonna vastastikune determinism · Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad
Teiste harjutajate sotsiaalne toetus aitab kaasa psüühilise seisundi paranemisele. II. Füsioloogilised reaktsioonid.Kõrgenenud kehatemperatuur omab lühiajalist lõõgastavat ja rahustavat efekti. KA aitab vähendada lihaspingeid.III. Neurokeemilised ahelreaktsioonid vahendajatena. KA aitab kaasa neurotransmitterite vabanemisele (noradrenaliin, serotoniin, dopamiin), mis viib meeleolu paranemisele.KA tagajärjel vabanevad endogeensed opioidid (endorfiinid), luues heaolu tunnet.Vaimse tervise häired:Ärevushäired,meeleoluhäired (depressioon),isiksuse häired (paranoiad),psühhosomaatilised häired,toitumishäired.22. Inaktiivsuse mõju tervisele. Hüpokineesia on liikumisvaegus-liikumise vähesus. Inaktiivsetel lastel ei kujune normaalne luustik ega arene lihased ja lihasjõud, nende kardiorespiratoorne võimekus on väike. Ei arene kehalised võimed, suureneb rasvkoe hulk, lapsed on
käsitletakse kõige sagedamini haiguse puudumisena, jättes kõrvale nii indiviidi heaolu kui ka elukvaliteedi mõõdet. Tervise biomeditsiiniline mudel eitab tervist mõjutavaid sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid. Akadeemiline- see käsitlus tuleneb psühholoogia ja sotsioloogia piirialalt. Tervist nähakse kui üksikisiku bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite oavahelise mõju tulemust. Akadeemiline kontseptsioon kirjeldab tervist sotsiaalse mõjuga üksikisiku suhtumistesse, uskumustesse ja väärtushinnangutesse. 14. Nimeta tervist mõjutavad tegurid ( lk20)- Peamised tegurid: · keskkond- puhas õhk ja vesi, turvalised töö-ja elutingimused ( füüsiline, psühho-sotsiaalne ja majanduslik keskkond ) · individuaalsed, gneetilised omadused · eluviis, tervisekäitumine · arstiabi Lisaks mõjutavavad ka järgnevad tegurid: · Sissetulek ja sotsiaalne vastutus
State reaalne toimetulek, mis on üldisema eesmärgiga. Ehk kuidas toimetulekuviis aitas inimesel stressiga toime tulla. Microanalytic vs macroanalytic Micro suur number erinevaid toimetuleku strateegiaid Macro keskendutakse peamistele konstruktidele Stressi ressursiteooriad. Stressi ressursiteooriad ei keskendu tihti stressi tekitavatele faktoritele, vaid ressurssidele, mis säilitavad heaolu stressisituatsioonides. Sotsiaalne toetus, kooskõlatunne (sense of coherence), enesetõhusus, optimism. Kooskõlatunne uskumus, et maailm on meaningful, ette ennustatav ja põhimõtteliselt heatahtlik. Ressursside säilitamise teooria (Hobfoll). Selle järgi eeldatakse, et stressi kogetakse ükskõik millises kolmest kontekstist: inimesed kogevad ressursside kadu, ressursid on ähvardatud, inimesed investeerivad enda ressurssidesse ilma kasu saamata. Dispositsonaalsed (trait-oriented, dispositional) lähenemised toimetulekule: repression-sensitisatsioon; seiramine vs ähmastamine
3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus Sotsiaalne kapital Epidemioloogia Eluviis, riskikäitumine Ekspositsioon Salutogenees Riskiindikaatorid Patogenees Epidemioloogia indikaatorid Haiguste esinemise võrdlusnäitajad Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste esinemisnäitajate suhet Šansisuhe e
organisatsioonides · töötaja võrdleb oma tulemusi teiste samas organisatsiooni liikmetega · töötaja võrdleb oma tulemusi teiste tulemustega teistes organisatsioonides enda tulemus teiste tulemus ____________ võrreldes ____________ enda panus tesite panus Ebaõigluse leevendamiseks võib inimene üritada ette võtta: · Panuse muutmist · Tulemuste muutmist · Enesehinnangu muutmist · Teistesse suhtumise muutmist · Võrdlusobjekti muutmist · Töölt lahkumist OOTUSTE TEOORIA (V.Vroom; L.W. Porter & J.J. Lawler) Ootuste mudeli põhikomponendid on: · Pingutus · Sooritus · Tagajärg Motiveeritud käitumiseks on vajalik kolme tingimuse olemasolu: · pingutus-soorituse ootus peab olema >0 · sooritus-tagajärje ootus peab olema >0 · Kõikide potentsiaalsete valentside summa peab olema indiviidi jaoks EESMÄRGI PÜSTITAMINE (E.A. Locke & G.P. Latham)
Lähenemised motivatsioonile põhinevad protsessil Õigluse teooria: In tahab õiglast kohtlemist. Töötaja võrdleb oma tulemusi teiste töötajatega ja teiste organisatsioonidega. Ebaõigluse leevendamiseks võib in üritada ette võtta: 1) panuse muutmine- teeb rohkem või vähem tööd, et oleks hingerahu 2) tulemuste muutmine- küsida palka juurde/vähemaks. Loobub hüvest, et hoida teistega häid suhteid 3) enesehinnangu muutmine 4) teistesse suhtumise muutmine- vb ei märka kõike 5) võrldusobjekti muutmine- valib uue võrdlusobjekti 6)töölt lahkumine Ei ole objektiivne. Kuidas in ise näeb olukorda Ootuste teooria: Seletab, kuivõrd meie pingutus sõltub sellest, mida ootame juhtuvat pingutuse tagajärjel. Kuhu inimene kandideerib tööle?- sinna, kuhu on tõenäoline tööle saada. Tulemus peab oleme ahvatlev, muidu in ei kandideeri. Ootuste mudeli põhikomponendid on: Pingutus- kandideerimisega seotud protseduurid
teguriks. (täiskasvanu arengu ideaal). Ennastjuhtivat täiskasvanut iseloomustatakse järgmiste tunnustega: iseenda ja ümbruskonna teadvustamine, enda tajumine iseennast ning sündmusi mojutavana, kohanemis- , otsustus-, valiku-, enesealgatus- ja vastutusvoimelisus, iseseisvus, motiveeritus, usk enda võimetesse ning nende kasutamine, avatus uutele kogemustele ja pidev oma tegutsemise reflekteerimine. Enesekujutlus - minapilt on suhteliselt püsiv kontseptsioon iseendast, millele inimene tugineb, olles ühiskonnas aktiivne. See on identsuse struktuuri kõige isiksuslikum osa. Enesemääratlemine - aktualiseerimine, on inimese võime olla vaba: iseseisvalt suhtuda, eelistada, valivalt toimida. Samuti on vajadus teada oma võimalusi ja suutlikkust. Eneseteadvus, -tunnetus ja -hinnang on aluseks enesemääratlemisele. Enesemääratlusest lähtuv käitumine on tahteline, mis tähendab, et indiviid ei vaja selleks nõudmisi, kitsendusi,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine................................................
mina, moraalne ja poliitiline mina, mina kui õppija- väärtused, oskused, suhted, teadmiste kasvamiseks. Personaalse ja sotsiaalse hariduse tunnusjooned. Tabel. Lääne vs ida traditsioon. Mina käsitletakse inimeseõpetuse ainekavas kõiki kooliastmeid läbivalt mitmedimensionaalsena, kusjuures suurema kaaluga on kehaga sotsiaalne mina, seksuaalne mina, sotsiaalne mina ja mina käsitlus õppijana MINA + kutsealane, moraalne, poliitiline, organisatsiooni liige. Mina kontseptsioon kui mitmedimensionaalse mõiste käsitlust.... Keha- keha muutused, mõju, variatiivsus Seksuaalne- arengu mõistmine Sotsiaalne- perspektiivi ja rollide mõistmine suhetes Sotsiaalne pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi.... Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused. Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad!
1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm, haiguste ennetamine, ravi, abi, hooldamine, patsiendi hüve, kliinilise kokkupuute olemus jne. Meditsiin huvitub patsiendi hüvest ja patsiendi hüvel on 4 mõõdet:biomedits
maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor) Teooriad: · Auguste Comte: linnad on nn ,,tõelised organid", mis panevad ühiskonna tööle · Emile Durkheim: mehaaniline solidaarsus omane maakogukondadele, orgaaniline solidaarsus omane linnadele Nende esmased analüüsid linna kohta on pannud aluse tänapäevasele ühiskondade analüüsile · Chicago Ülikooli teadlased olid esimesed, kes tõsisemalt linnastumisega tegelesid o Kaks peamist kontseptsiooni: Ökoloogiline lähenemine Elustiil · Ökoloogiline lähenemine (Park) - funktsionalistlik: o Linnad arenevad seal, kus on kõige soodsamad tingimused selleks nt jõgede kallastel, teede ristumiskohad, parim kliima vms o Teiseks toimub linnades pidev areng lähtudes parima koha pärast võitlemises o Ökoloogiline lähenemine:
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamisel. Organisatsioonil on sotsiaalne identiteet, struktuur, strateegia ja tehnoloogia saavutamaks ühist eesmärki. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, marksonadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jalgima ja arvestama valiskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise susteemiga, vastab kusimusele mida? · Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse su
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohketel kogunemistel, n
Ergonoomilise süsteemi hindamine ja juhtimise alused 1. Tervise mõiste WHO käsitluses Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis on heaolu ka elukvaliteedi tähtis komponent. 2. Mille poolet erinevad tervise akadeemiline ja meditsiiniline definitsioon Tervise mõistet meditsiinis käsitletakse kõige sagedamini haiguse puudumisena. Jättes kõrvale indiviidi heaolu kui ka elukvaliteedi mõõdet. Tervise akadeemiline käsitluses nähakse tervist kui kontseptsiooni mis kirjeldab tervist sotsiaalse mõjuga üksikisiku suhtumistesse, uskumustesse ja väärtushinnangutesse. 3. Iseloomusta inimvajaduste hierarhiat. Kuidas on nad omavahel seotud? Populaarsem inimvajaduste hierarhiat kujutav süsteem pärineb Abraham Maslow’lt. Hierarhia kõrgema astmeni pääsemiseks peavad kõik eelnevad vajadused olema täidetud. Baasvajadused rahuldatud. Esimene aste: füsioloogilised vajadused: vesi, toit, seks, uni
kuuluv seisukoht oli, et indiviid on ühiskonna keskpunkt ja seega ka ühiskonnateooria keskpunkt. Seda toetasid ka laialdaselt aktsepteeritud J.S.Milli ja J.Benthami utilitaarne sotsiaalne teooria (utilitarian social theory) ning G.Trade ühiskonnateooria (theory of society). Durkheimi ideedele vastandlikud seisukohad Utilitaristide sotsiaalse käitumise doktriini järgi kõik inimese käitumisaktid on täiesti autonoomsed ja enese määratletud (self determend), millede aluseks on kavatsus. Viimane omakorda tuleneb isikliku kasu motiivist edendada oma huve. Sellega aga utilitaristid Durkheimi järgi jätsid kahe silma vahele sotsiaalsete reeglite üldisema konteksti, mis toimib indiviidide tegevust piirava faktorina. Seega ei saa igas olukorras rääkida indiviidi vabast tahtest ja piirangute puudumisest käitumisotsuseid tehes. Trade ühiskonnateooria toetas seisukohata, et ühiskond on imiteeriva käitumise
annaabi.ee 
