MOLIERE ( 1622 1673) Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandus...
ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906
ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906
• Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest. • Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. • Suur tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. Valgustatud absolutism • Valitseja pidas end ühiskonna liikmeks. • Valitseja pidi tegelema kõigi ja kõigega. • Nimekamad valgustatud absolutismi esindajad: Friedrich II, Joseph II, Katariina II (tunnistasid kõik usuvabadust). • Keelustati kohtumenetluses piinamine. • Mitmes kohas kaotati pärisorjus. • Hakati üha rohkem vaimse vabaduse kõrvalt nõudma ka poliitilist vabadust.
............................. 10 2 SISSEJUHATUS Selles peatükis räägin auto jõuosades. Auto jõuosade alla kuuluvad sidurikomplekt, sidurikettad, sidurikorvid, survelaagrid, veovõlliotsa komplekt, kardaaniristid jne. 3 1 SIDURIKOMPLEKTID,SIDURIKETTAD, SIDURIKORVID, SURVELAAGRID Pakume laias valikus sidurikomplekte erinevatelt tootjatelt, nimekamad neist on AISIN, VALEO, EXEDY originaaltootjad, NKK, PARAUT, BLUE PRINT, NIPPARTS. Sidurikomplekte on kahte tüüpi. Enamus sisaldab sidurikorvi, siduriketast ja survelaagrit, kuid on ka komplekte, millele tuleb survelaager eraldi juurde tellida. Sidurikorv, siduriketas ja survelaager on müügil ka üksikdetailina. Lisaks eelpool nimetatutele pakume siduri töösilindreid, siduri peasilindreid, silindrite
sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahv. liik. juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts.Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt.Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani
sünnist surmani. Kõikides eluvaldkondades korraldati eeskirjad. Prantsuse Füsiokraadi arvasid aga, et riigi sekkumine majandusellu pole lubatud, sest see kahjustab majandust. Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegie kaotamist. Eeltoodud õpetused võeti kasutusele mitmes Euroopa riigis. Valitseja pidas end nüüd ühiskonna liikmeks. Oluline oli tegutseda kõigi ja kõigega pigem süvenedes. Nimekamad valgustatud absolutism esindajad peale Preisimaa kuninga Friedrich II olid Joseph II (Saksa-Rooma riigis) ning Katariina II (Venemaal). Kõik nad olid usuvabaduse tunnistajateks ning keelustasid kohtumenetlusest piinamise. "Igaüks peab omal viisil õndsaks saama", ütles Friedrich II. Joseph II kaotas riigis inkvisitsiooni ning mitmes osas ka pärisorjuse, Friedrich II tegi seda sama kuninga valdustes ning ka Katariina II kaalus pärisorjuse kaotamist, lisaks sellele peatas ta ka vanausulise
Selles teoses andis ta hävitava kriitika kodanlikule ühiskonnale ajal, mil see oli jõudnud oma jõukuse tippu ja kõikjal valitses joovastav rikkuse ja võimu kasv. Sellel suurejoonelisel teosel on eelkõige tegutsemise motiiv. "Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." "Otse vastupidiselt saksa filosoofiale, mis laskub taevast alla maa peale, tõuseme meie siin maa pealt taevasse..." MATERIALISM Marx annab materialismile uue sisu. Materialismi nimekamad esindajad enne Marxi olid Ludwig Feuerbach ja Thomas Hobbes (1588-1679). Antiikkreekas olid materialimsi esindanud "atomistid" Leukippos u.450 eKr) ja Demokritos (u.460-360 eKr). Seda materialismi oli esindanud ka Lucretius (u.100-55 eKr) oma poeemis Asjade loomusest. Noor Marx oli tutvunud just antiikse materialismiga. Marx kasutab materialismi nagu Aquino Thomas Aristotelest. Mõlemad on dogmaatikud, kuid targad dogmaatikud.
aastal asutatud kõrgem eestikeelne kool Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli hakati rajama Jaan Adamsoni õhutamisel, mis algas 1860. A aastal. Kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Raha koguti annetuste teel - selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek - valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja president. 1871. aastal kuulusid sinna kõik tolleaegsed nimekamad eesti ühiskonnategelased: J. Hurt (president), C. R. Jakobson, J. V. Jannsen, Fr. R. Kreutzwald, J. Köler jt. 12. Eesti Kirjameeste Selts on 1872. aastal loodud selts. See koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, millest erilist kohta omasid kooliõpikud. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Presidendiks oli J. Hurt. 1872. aastal mind üle uue kirjaviisi
traditsioonidele kui individuaalsele loomingule. Pandi alus Elmerice Parts moderntantsule. 5 20.sajandi algus Moderntants 1918.a asutas Eestis oma klassikalise balletistuudio Eugenie Litvinova (18771945), endine Peterburi Maria Teatri balletisolist, kes asus Eestisse elama mõned aastad varem Tema käe all sirgusid kõik omaaegsed Eesti nimekamad balletiartsitid Tantsijad Helmi Tohvelman (19001983), Juta Aeg (1919 1992) ja Ida Urbel (19001983) õppisid moderntantsu Gerd Neggo stuudios. 6 20.sajandi algus Moderntants Võrreldes kunstilise tantsuga on moderntants rühma tants ja selle oluline osa on improvisatsioon ja oma looming Seda esitati peamiselt Estonia teatris RAHEL OLBREI (18981984)
Aasta pärast hoone taastati ja seda peeti kõige ilusamaks Inglismaa teatriks. Shakespeare pöördus tagasi koju. Tervis halb ja ta suri 1616.a., olles 52-aastane. Pärimuste kohaselt oli ta eelneval õhtul oma teatrisõpradega pisut napsitanud. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623.a. maeti kirjaniku kõrvale ka tema naine. Teater ja draama · Inglise renessansikirj. keskmes DRAAMA (draama tähenduses näidend); · draamade kirj. oli moes ja kirjutajaid palju; · nimekamad näitekirjanikud: BEN JONSON, CHRISTOPHER MARLOWE, WILLIAM SHAKESPEARE; · draama eriline õitseaeg 16. saj. lõpus-17.saj. alg; · Shakespeare'i ajal oli Londonis u. 20 teatrit (Lootus, Luik, Roos, jt); teatrihoone- külgedelt rõdudega piiratud ehitis, mille keskel 4-nurkne lava; lava jagunes neljaks: 1. EESLAVA (ulatus publikuni); 2. PÄRISLAVA (e. tagalava, eeslavast eesriidega eraldatud, kaetud lava sammastele toetuva katusega);
15 nov 1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Nähes, et enamlastega ei ole võimalik koos töötada, langetas Maapäev ,,Estonias" otsuse, et eesti tuleb lähimal ajal iseseisvustada. 1918 aasta jaanuaris oli Asutava Kogu valimised, kus enamlased said umbes 38% ja olid ikka suurima toetusega partei, aga enamlased kartsid et asutav kogu kuulutab eesti iseseisvaks-nad katkestasid valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra(nimekamad baltisakslased ja eestlased küüditati Siberisse) Iseseisvuse väljakuulutamine 19 veebr kasutas Maapäev juhust, et eesti iseseisvaks kuulutada. Selleks loodi Eesti Pööstekomitee, kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konstantin Konik 23.veebr 1918 pärnus ,,manifest kõigile eestimaa rahvastele" 24 veebr 1918kuulutati välja eesti demokraatlik vabariik, teatati erapooletust vene-saksa sõjas, moodustati eesti ajutine valitsus(eesotsas Päts)
Jakob Hurt · Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult · puudus oma ajaleht, hakkas ,,Eesti postimehe" lisalehe toimetajaks · 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist · Raha koguti annetuste teel · 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson,Jannsen, Kreuzwald, Köler · 1874. a osteti koolile maja Kaarlimõisasse Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal · põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara · esimene president: Jakob Hurt · EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886
aastal Tartus moodustatud "Vanemuine". Loomulikult oli laulupeo ümber palju kõneainet: oli nii pooldajaid kui ka vihaseid vastaseid. Jakobsoni kolm isamaakõnet (1868, 1870) tekitasid samuti palju kõneainet. Neis periodiseeris ta muu seas eestlaste ajaloo ennemuistseks valguse-, sakslastele allumise aegseks pimeduse- ning algavaks koiduajaks, mil baltisaksa aadli võim murtakse. 1871. aastal loodi Eesti Aleksandrikooli komiteed, kuhu kuulusid kõik nimekamad rahvusliku liikumise tegelased vaatamata nende ideelistele erinevustele. See kool pidi saama kõrgeimaks emakeelseks kooliks Eestis. 1874. aastaks oli kogutud piisavalt raha, et osta kooli tarvis Põltsamaa lähedale maja. Eesti Aleksandrikooli asutamise kampaania ajal 1872. aastal loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts, mis oli suuresti tegev kirjanduse alal. Eesti soost haritlased, nende seas ärksad taluperemehedki, hakkasid välja andma eestikeelset kirjandust. 1878
kuid Itaalias kujutatati tihti arhitektuurilisi detaile, usulistel teemadel kompositsioone ning mütoloogilise sisuga teoseid v Hispaanias valitsesid rasked pruunikad toonid koos keldriluugivalgusega, Itaalias sulandusid värvid üksteise sisse ilma selgete piirideta v Hispaanias pöörati tähelepanu sügavusele, tõsisusele ja fanaatilisele vaimule, Itaalias kujutati rahutut liikumist, millele lisandus maaliline käsitluslaad v Itaalia nimekamad kunstnikud olid Andrea del Pazzo, Michelangelo da Caravaggio. Hispaanias Domenicos Theotokopoulos , Diego Velazguez ja Francisco de zurbaran Click to edit Master text styles Second level Third level Kasutatud kirjandus Fourth level
.......................................................................8 3.2. Madis Kallas............................................................................................................. 8 3.3. Tiidrek Nurme...........................................................................................................9 3.4. Raigo Saar...............................................................................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport.......................................................................................
Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool.
Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres. 2 Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus. Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9
Trubaduuride luules on valdavaks lembeteema. Provance'ist levib see naabermaadesse. Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika. Selle loojaid ning ettekandjaid nim truväärideks. Nende luule on demokraatlikum, sest esineb ka teiste seisuste laule. Itaalias annab trubaduuride luule eekuju lembelüürikas nn uue, maheda stiili tekkimiseks. Trubaduuride lüürika hääbub 13. sajandi sõjakeerises. Trubaduuride lüürika on eelkäijaks renessansi luulele, mille nimekamad vilelejaid on Petrarca, Shakespeare ja Ronsard. Romaanizanr Ka romaanizanris on juhtivaks prantslased. Ideelikult sarnaneb romaan lüürikale ja selle on valitsevaks lembeteema. Lembelood on põimundu fantastiliste seiklsutega, mis küünivad muinasjutulisse ebatõelusse. Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu
k. sulam). Nimevahetus oli igati õigustatud, sest suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazzi ja rocki ühendamisega, vaid said ideid mujaltki. Näitena võib tuua Chick Corea, kelle loomingut mõjutas tugevalt Ladina- Ameerika muusika. Ainulaadne isiksus fusion muusikute hulgas on John McLaughlin , kes on tuntud oma kiindumuse poolest idamaisesse muusikasse. Aastail 1971- 1974 juhtis ta orkestrit “Mahavishnu Orchestra”, kuhu kuulusid praeguseks maailma nimekamad trummareid Billy Cobham ja klahvpillimängija Jan Hammer (kirjutas muusika seriaalile “Miami Vice”) Fusioon Heli • Süntesaatori, elektriklaveri, Hammondi oreli kasutamine • Kõndivad bassid asendatud bassiriffidega • Trummid mängivad sooni • Heli võõrandumine efektide kasutamise kaudu • Mõju jazzist, rokist, ladina keelest … TUNTUMAD MUUSIKUD- Herbie Hancock - "Peajahid" • Jazzi ja rocki sulandumine - seega jazz rokk
Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool.
Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso. Jaapan: sintoism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto `jumalate tee'. Sintoism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole
Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahv. liik. juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. Eesti Kirjameeste Selts 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt,
Olulisimaks tööks oli kirikute vahevõrede loomine ja XV sajandil tekkis palju olulisi hauamonumente, millel paistis silma eriti ornamentaalne rikkus. Puuplastika arenes jõudsamalt, sest XV sajandil tekkis Madalmaades nikerdatud altarite tööstus, mille stiil oli mõjutatud kaasaegsest maalist. Tuntuimaks autoriks selles vallas on Jan Borman (1479 -1520). XVI sajandi 6 keskel hakkab levima ka itaalia renessansi mõju, mille nimekamad autorid on Guyot de Beaugrant, Jean Mone, Jacques Dubroeucq, Cornelis Floris ja Alexander Colin. (Vaga 2004: 469) Kõigis maades väljaspool Itaaliat oli arhitektuuris renessansi mõju vaid uute kaunistusvormide ülevõtmine. Madalmaadesse jõudis see osalt Itaaliast ja osalt Prantsusmaalt. Kui varasematele renessanss-stiilis hoonetele on iseloomulik hilisgootika ja renessansi segu, siis XVI sajandil hakkab välja kujunema juba omanäolisem stiil
-40. aastatel. Periood lõppeb estofiilide pettumisega eestlastes. Üheks põhjuseks eestlaste õigeusku siirdumine (eesti kultuuriga tegelesid peamiselt luteri kirikuõpetajad). Hiljem ka rahvuslikul ärkamisajal baltisaksa kirikuõpetajad eestlasi ei toeta. Estofiilide tegevust mõjutas Soome haritlaste tegevus soome kultuurielu edendamisel (1835 ,,Kalevala"). Kui eelmine periood oli peamiselt kirikuõpetajatega seotud, siis eelärkamisaja teise perioodi tähtsaimad tegelased olid arstid. Nimekamad estofiilid ja eestlastest kultuuritegelased: Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram) (1808-1875). Baltisakslane. Põhiliselt elas Peterburis, seal tegeles eesti kultuuriga. Tema üheks lemmikväljendiks oli ,,ka see läheb varsti mööda". Lisaks eesti kultuuri uurimisele on kirjutanud raamatu Peipsi vanausuliste kohta. Kalevipoja idee autor. Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) muretses oma tunnustamatuse pärast
S/ST; CF - Striker; Center Forward (keskmine ründaja) W/WG - Winger (ääremängija) WB - Wing Back (äärekaitsja) WC - World Cup (maailmameistrivõistlused) SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on jalgpall. Valisin selle teema, sest see spordiala on üks populaarsemaid maailmas. Samuti tegeletakse sellega väga palju ka Eestis. Antud töös annan ülevaate jalgpalli ajaloost nii Eestis kui maailmas, toon välja põhilised arengusuunad ja nimekamad sportlased sellel alal. Samuti kirjeldan jalgpalli põhilisi mängureegleid ja jalgpalliväljakule esitatavaid nõudeid. 1. JALGPALLI AJALUGU 1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid
-Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid ernditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. -Vajalikud summad koguti annetuste teel. -Selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades, mõnel pool ka abikomiteed valdades. -Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. -1871.tööd alustanud peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad eesti ühiskonnategelased : J.Hurt( president), C.R.Jakobson, J.V.Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt. -Juba 1874. Oli kogutud nii palju raha,et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla Kaarli- mõisasse. Eesti Kirjameeste Selts -Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsiooniks sai 1872. loodud Kirjameeste selts. -See koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi.
Puistevill: 1. Mahumass ca 20 kg/m3 2. Soojaerijuhtivus: 0.05 W/m. oC 3. Tulepüsivuse klass: A1 4. Ekspluatatsioonitemperatuur: 200-250 oC 5. Peamised kasutuskohad: ülemised vahelaed, korruste vahelaed ning muud horisontaalses asendis sõrestik-konstruktsioonid, piiratud tööruumid. 6. Paigaldusjärgne vajumine: sõltub tootest, (nt Loft Guard Premium on 5%) Eestis on mitmeid puistevilla tootjaid, neist nimekamad on Saint-Gobain Ehitustooted AS'i poolt toodetavad ISOVER InsulSafe ja Isover KV. Samuti on ka mõned uued tootjad ja paigaldajad esile kerkinud. 1.12 Villad kasutusotstarbe alusel Kõikjale ei sobi tavaline ehituslik vill. Näiteks peab spetsiaalseid isoleermaterjale
suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres. 13 Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus. Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9
Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumise juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased( Jakobson, Jannsen, Kretuzwald, Köler) , Hurt oli president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. Eesti Kirjameeste Selts 1872 - loodi, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt, kes osales
Hinnati kõrgel nn moodsat MJ, kus tavalisse argipäeva on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse. Alusats ka võidukäiku pildiraamat. 80-ndatel debüteerib selline pildiraamatuautorite põlvkond, kes oma huumori ja drastilise graafilise joonega on oluliselt mõjutanud koomiksite esteetikat, mistõttu laieneb pildiraamatute lugejaskond. Siis toimus ka rootsi noorsooraamatute uuestisünd. Domineerivad meeskirjanikud. 90-ndatel valitses keskmise kooliae raamat, millel nimekamad autorid on Lindgren, Holm jne. Esikohal oli jälle tänapäeva laste ja noorte elu realistlik kujutamine. Venemaa - Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja “Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”
väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumise juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased( Jakobson, Jannsen, Kretuzwald, Köler) , Hurt oli president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla *Eesti Kirjameeste Selts- 1872 - loodi, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt,
sajandi teisel poolel. M. Siversi (1903) andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a. Metsakuivenduse tulemuste sihipärast uurimist alustati 1947.a. TA Bioloogia Instituudi metsasektoris kohe pärast selle asutamist. Sõjajärgse perioodi sooteadlastest-metsaparandajatest on tuntumad U. Valk, P. Kollist, V. Hainla, A. Ilves, U. Riispere, J. Pikk. Soode uurijate kolmas koolkond on kujunenud Tartu Ülikooli bioloogidest ja geograafidest. Nendest nimekamad on V. Masing, L. Laasimer, M. Ilomets, J. Paal, H. Simm, H. Trass jt. Tuntumad sooteadlased Professor Viktor Maasing (1925-2001). Temalt on ilmunud üle 90 trükitöö soodest. V. Masing on tegelenud soode tüpoloogia arendamisega, alates mikrotasandist ning lõpetades globaalsega, rõhutades seejuures pidevalt soode kui maailma mastaabis kaduvate loodusmälestiste kaitse vajadust. V. Masingu põhjalikud teadmised said aluseks soode kaitse vajaduse põhjendamisel ja organiseerimisel.
Lüürilise tipptaseme saavutas ka K.Ristikivi oma ainsa luulekoguga ,,Inimese teekond". Proosas püsis realistlik traditisoon. 40-50-ndail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi pagulusesperioodist. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, v.a Ristikivi, kes on sügavam ja tundlikum. Kuigi temaatika laienes, moodustab eesti rahva käekäiku kirjeldav kirjandus ligi 50%. Palju avaladati romaanisarju. Autoritest nimekamad: Gailit, Ristikivi (Rootsis valmis tema loomingu põhiosa), Ain Kalmus (religiooniteemat viljejenud autor, näiteks romaan ,,Prohvet"). Küllaltki populaarseks sai ka näitemäng. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, palju lavastatakse klassikuid, nagu Vildet, Kitzbergi. Teatri eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga. Paguluskirjanikest on näidendeid kirjutanud näiteks I. Külvet. Käsitletakse pagulusühiskonna satiiri, inimestevahelised suhted
2) mõõdukas, kultuurhariduslik suund (J. V. Jannsen, J. Hurt), mis taotles rahvuse ja kultuuri edendamist baltisaksa kultuurile ja luteri kirikule toetudes ¤ vaatamata erimeelsustele tegutseti sageli koos: 1) Eesti Aleksandrikooli (kõrgem emakeelne kool, millele anti nimi keiser Aleksander I auks) käimapanekuks moodustati 1871. a. peakomitee eesotsas presidendiga (J. Hurt), kuhu kuulusid kõik nimekamad rahvusliku liikumise tegelased (Kreutzwald, Jannsen, Köler, Jakobson jt) ¤ 1874. a. osteti Põltsamaa külje alla Kaarlimõisa kooli tarvis maja 2) 1872.a. loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts (EKS), mille presidendiks oli jällegi J. Hurt ja kuhu koondusid eesti soost haritlased ja taluperemehed, et välja anda eestikeelset kirjasõna (eriti kooliõpikuid) ning koguda rahvaluulet ja vanavara ¤ erilist tähelepanu pöörati eesti keele arendamisele 3) 1872. a
sotsialiseerimisest, ühiskonnastamisest, leidsid, et kapitalism on igal juhul kuradist, tuleb minna erakapitalismilt kohe üle ühisomandile. Väitlused olid ägedad, mõlemad pooled ilmutasid asjatundmatust. Enamlik partei oli aastakümnete jooksul võidelnud olemasoleva riigikorra vastu, oskas käituda illegaalsetes tingimustes, aga puudusid oskused või teadmised riigi majanduse üles ehitamiseks ja juhtimiseks. Peale vaidlusi jäi peale pahempoolne vool, kes nõudis ühiskonnastamist. Nimekamad eestvedajad Aleksei Rõkov, Karl Radek, teise tiiva eestvedajaks oli eelkõige Lenin. Püstitati loosung tööliskontrolli läbi viimisest tehastes, hakati läbi viima tehaste sotsialiseerimist. Toimus stiihiliselt, ilma suuremate teoreetiliste postulaatideta. Kohalik vabrikukomitee teatas senisele vabrikuomanikule, et neilt on nüüd vabrik ära võetud. Samal ajal omaniku minema kihutamisega vallandati ka kogu tehase juhtkond alates direktoritest ja lõpetades meistri abide ja
,,tädi" andsid ainult rukkileiba, millel või juba peal, ja sepikut ei kunagi, ainult saia pisut hommikuti. Lible asus oma toidu kallale mingisuguse erilise suure käeliigutusega ja võidurõõmsa näoilmega, nagu oleks ta äkki ja ootamata ning kõigile arusaamatul kombel tõusnud kõrgemasse seisusesse, mis võimaldas istumise ülemises lauaotsas, kus asetusid härrad Koovi, Timusk ja Ollino ning õpilasist nimekamad ja rahakamad. ,,Ei tea, mis see väike Loll õgib, kas oma kapsaid või ihusooja?" küsis keegi teiselt üle laua. ,,Kapsaid, ikka kapsaid," vastas teine. ,,Siis pidi ta küll mõne suure Lolliga kokku saama, kes nad temalt ära ostis," arvas esimene. ,,See suur istub väikese kõrval," ütles keegi kolmas. Ümberringi levis nägudel kadestav irvitus. Sellest taipas Indrek, et väikest Liblet hüüti väikeseks Lolliks ja et teda vististi suureks, sest ta
annaabi.ee 
