tahtlikult kujundatud), vaid spontaanseks korraks, või "selleks, mis on inimtegevuse tulemus, kuid pole inimeste poolt kujundatud". Seega asetas Hayek hinnamehhanismi samale tasemele nagu näiteks keele. Selline mõtlemine viis ta spekulatsioonile teemal, kuidas inimaju võimaldab taolist arenenud käitumist. Raamatus "Sensoorne kord" (1952) esitas ta iseseisvalt Donald Hebbi tööst konnektsionistliku hüpoteesi, mis on närvivõrkude tehnoloogia ning suure osa tänapäevase neurofüsioloogia aluseks. Hayek omistas tsivilisatsiooni sünni eraomandile oma raamatus "Saatuslik eksitus" (1988). Hayeki järgi on hinnasignaalid ainukeseks võimalikuks viisiks vaikiva teadmise ja hajutatud teadmise omavaheliseks kommunikeerimiseks, et lahendada majanduskalkulatsiooni probleemi Hayeki tööd kapitali, raha ning konjunktuuri vallas peetakse laialdaselt tema olulisemaiks panusteks majandusteadusse. Raamatutes "Hinnad ja tootmine" (1931) ja "Kapitali selge
väited oleksid tõesed. · Kõikides keeltes on negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... Rohkem kui positiivseid tundeid väljendavaid · Kõikides keeltes kasutatakse igapäevaselt negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... Vähem kui positiivseid tundeid väljendavaid 6) Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses 7) Kes eestlastest on rahvusvaheliselt tunnustatud emotsioonide neurofüsioloogia uurija ning on rääkinud sellest, et meil on peaajus 4 närviringet? J.Panksep 8) Katsed inimestega on näidanud, et ka mitmekümne näo hulgast märkab inimene esimesena negatiivseid tundeid väljendavat nägu. Miks see on nii? Evolutsiooniliselt väljendab negatiivne näoilme midagi halba, mis võib olla inimese elule ohtlik. 9) Schachter-Singeri teooria kohaselt tekivad konkreetsed tunded meil ennekõike tänu sellele, et tõlgendame meiega toimuvaid sündmusi
side loomas ning masinas''. Selles töös näitas silmapaistev ameerika matemaatik esimesena täpselt üldise juhtimisteooria loomise teed ja pani aluse erinevate süsteemide juhtimise ning side probleemide uurimismeetodite ühtsusele. Vahetu tõuke juhtimisprobleemide intensiivseks uurimiseks andsid konkreetsed praktilised ülesanded, nagu arvutite loomine ja kasutamine, kasuliku signaali eraldamine temaga kaasnevast mürast, mõningad neurofüsioloogia ülesanded jne. Mitmed eelnevalt uuritud teaduslikud suunad on nüüdseks moodustanud küberneetika põhituuma ning olnud arengul tõukavaks jõuks. Ligi 120 aastat on tegeldud reguleerimisteooria ja tagasisidestatud süsteemide teooriaga (Maxwell, Võsnegradski). Üle 60 aasta on möödunud ajast, mil lülitusskeemide uurimisel hakati rakendama loogika algebrat e. Boole'i algebrat (nõukogude teadlased Sestakov ja Gavrilov, jaapanlane Nakasimo).
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6
mõistesse reduktsionism meie kehas pole muid jõude peale keemiliste ja füüsiliste. Freud veetis mitmeid aastaid proovides redutseerida, ehk kokku lükata, kogu isiksust neuroloogiaks, ehk siis närviteaduseks, enne kui ta lõpuks teooria hülgas. Uurimustes oli Freud hiilgav. Närvi füsioloogiale konsentreerudes leiutas ta isegi uudse rakkudemärkimise tehnoloogia, kuid temast olid paljud eespool ning neurofüsioloogia kohad olid piiratud. Brücke aitas tal leida stipendiumi Pariisi kuulsa psühiaatri Charcoti juurde ning pärast tema konkurendi Bernheimi juurde Nancy juurde. Nad mõlemad uurisid hüpnoosi abi hüsteeria ravis. Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Pärast mõningast aega neuroloogia haiglas ning Berliini lasteaia direktorina töödates pöördus ta tagasi Viini, abiellus oma pikaajalise pruudi Martha Bernaysiga ja Joseph
Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud
kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. I loeng 4 meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal. Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi
hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esimese isiku probleem, meelte ja mõistuse vahekord laiemalt jne. Moodsale vaimufilosoofiale on iseloomulik, et neid küsimusi üritatakse lahendada käsikäes teadusega: neurofüsioloogia, psühholoogia, tehisintellekti uurimine jne. Seega meie uurimisvaldkond siin: Vaimufilosoofia uurimisvaldkond: • Kas on olemas VAIM (ingl. Mind, lad. mens — siit sõna mentaalne) vrdl. soul, spirit, ghost: nendega moodne vaimufilosoofia ei tegele, kuid ajalooliselt on ka need mõisted keha-vaimu probleemiga seotud. • Moodsa vaimufilosoofia probleemid: TEADVUS, SUBJEKTIIVSUS (minasus), INTENTSIONAALSUS, (on teadvuse või psüühika või vaimu või selle väljenduste omadus
Temperament; Kehamahladeteooria ehk inimese temperamendi määravad keha põhimahlad veri (ld sanguis), lima (kr flegma),must sapp (melas chole) ja sapp (kr chole). Milline neist kehamahladest on ülekaalus,selline on ka inmese temperamenditüüp. Flegmaatik ülekaalus lima, inertne ehk liikumatu tüüp. Sangviinik ülekaalus veri, tugev tasakaalutatud,liikuv Melanhoolik must sapp, nõrk tüüp Koleerik kollane sapp, tugev,tasakaalustamata,liikuv Neurofüsioloogiline teooria Neurofüsioloogia järgi on temperament närvi protsesside tugevuse,liikuvuse ja tasakaalutuse järgi- sangviinik,flegmaatik,melanhoolik ja koleerik. E.Kretschmeri teooria * üleval kehaehtitused* I.Pavlov teooria TKT test,iseloomu tüübid; 1)Mõtleja tajub maailma läbi loogika 2)Kunstnik tajub maailma läbi emotsioonide ja reageerivad ka läbi emotsioonide 3)Keskmine käitub vastavalt olukorrale. H.Eysenck teooria- Eristab kahte paari ; Ekstravertsus ehk väljasuunatus & introvertsus ehk
Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud
Tavaliselt tekib oma hääle võõristamine, kui seda lindilt kuuldakse. Inimene kuuleb oma häält teisiti kui lindistuselt kuulates – see on seotud võngetega. Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees. Tagasisidega võib kaasneda viivitus, mille tagajärjel kõne muutub. Foneetika seotus teiste teadusharudega Reaalteadused: - Anatoomia (kõneelundid) - Füsioloogia (elundite toimimine) - Neurofüsioloogia - Füüsika (akustika osa, laineteooria, häälelainete analüüsimine akustilises foneetikas) - Arvutiteadus Humanitaarteadused: - Keeleteadus (tavaliselt uuritakse keelt) - Psühholoogia (tajufoneetika) Foneetika on ebatüüpiline humanitaarteadus, sest tegeletakse palju statistika, arvandmetega. Foneetikute tegevusalad Eri keelte häälikud Eri keelte prosoodianähtused Patoloogiline kõne, kõnehälbed ja –häired
(Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S
kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks protsessideks. Läheduse või pidevuse kaudu. Aisting või kujutlus toob kaasa taju- või kujutluspildid, mis nendega varem koos esinenud on. • Mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid – Epifenomenalism – vaimsetele protsessidele eelnevad alati neuraalsed protsessid. Näiteks ideed formuleerivad ainult teatud närvisüsteemi protsesside tingimusel. Seega põhjustab neurofüsioloogia vaimseid protsesse! • Strukturalism suri koos Titcheneriga – suuna suletus paljude teiste teaduses prevaleerivate nähtuste suhtes ning vananenud uurimismeetodid olid selle põhjuseks. Teised varased lähenemised psühholoogias Franz Clemens Brentano (1838-1917) • Sisukas teadvuse uurimine rõhutab teadvuse protsesse, mitte sisu – uurib, mida teadvus teeb. • Mentaalsete protsesside eesmärk - täita mingit funktsiooni. Tegevuspsühholoogia.
Mida, nagu elus järjest rohkem kogesin, eriti tihti ei juhtugi: enamasti me ei kuula teisi, vaid ainult ennast. Kui sedagi. ("Silm. Hektor", 2000) Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks! 14 Mehe ja naise erinevustel on sügav bioloogiline põhi. Mehe ja naise keha, ent ka psüühika vahel on mitmeid põliseid erinevusi, mille selgitamises tänapäeva neurofüsioloogia on teinud märkimisväärseid edusamme. Kõigis inimühiskondades on mehe ja naise rollid rohkem või vähem erinevad: naine kui laste sünnitaja ning imetaja on olnud ikka seetõttu vähem liikuv, rohkem seotud koduga ning lastega. Mehe liikumisvõimalused ja seetõttu ka liikumisraadius on olnud suuremad, mehel on suurem valmidus avastada uut, ent ka suurem riskivalmidus. Väikelapsele on isa kaotus väiksem oht kui ema kaotus, nii on naisesse "programmeeritud" rohkem ettevaatlikkust ja
............................. 15 2 SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia
Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. Nad võivad tahta minna koju, kui ise tegelikult kodus viibivadki. Need patsiendid võivad mitte ära tunda enda ees asuvaid asju ning seetõttu komistavad mööblile või pistavad suhu söömise eesmärgil selleks kõlbmatuid esemeid. Närvisüsteemi uurimismeetodid. Neurofüsioloogia: elektro-entsefalograafia (EEG) ja neuromüograafia (ENMG) põhimõtted. EEG - peanahalt, 10 elektroodi, kõik sagarad mõlemalt poolt, epilepsia! ENMG e elektroneuromüograafia (perifeerse Nsi uurimine: EMG e müograafia e lihaste biovoolude reg, ENG e neurograafia e motoorsete ja sensoorsete närvide juhtekiiruste registr); esilekutsutud potentsiaalide registreerimine.
küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. [ratsionalism teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja Platoni tunnetusteooria on ratsionalistlik)][empirism teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks] Eetika -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka
Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Inimesed on harjunud seletama käitumist lähtudes oma mõtlemisest, selle asemel et minna sügavamale ja seletada oma tegusid oma vajadustest lähtudes. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. Isiksusepsühholoogia aspektis on vajadus e tarve mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Neurofüsioloogia- vajadus on käitumist reguleerivate peaajukeskuste püsivat, dominantset erutust või vastava erutuskolde tsükliline taasilmnemine. Walter Cannoni printsiip- organismis valitseb elundite selline koostöö, kus iga kõrvalekalle normist kutsub esile pöördumise tagasi normi suunas (nt hoitakse püsivana vererõhku, energiatasakaal jne). Kehtib ka käitumise kohta tervikuna. Tarbed liiguvad mitmeti neid jagatakse materiaalseteks ja vaimseteks, looduslikeks (orgaanilisteks)
(Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S
deks on Chase'i eelistatud hüpotees (a) ja väiksem variant selle sisuga, et tema kvaalid on muutunud natuke ja tema normid muutunud vähem, kui ta arvab. See kehtib isegi siis, kui lisame oma andmetes- se mis tahes tahtmatuid ja alateadvuslikke käitumuslikke mõjutusi, sest nende sissetoomine oleks mitmemõtteline. (Kas Chase'i nüüdne pikem vastuse latents osutab "kvaalide taasnormaliseerimise katse" protsessile või "pikemaks veninud esteetilisele hindamisele"?). Eriti selgelt tuleb neurofüsioloogia tõendusjõu piiratus välja siis, kui kujutame ette kohanemise juhtumit. Oleta intuitsioonipumba # 8: operatsioonijärgse astmelise tervenemise raames, et oleme Chase'i maitsepungade ühendusi standardsel kujutletaval moel kuidagi "kirurgiliselt pööranud": pä- rast operatsiooni maitseb suhkur soolaselt, soolal on hapu maitse, jne. Kuid oleta edasi ja see on sama realistlik oletus nagu selle eituski , et Chase on (muutust) pärastpoole kompenseerinud na- gu ilmneb tema käitumisest
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
mis ühendaks füsioloogiat, patoloogiat ja ravi. Andis oma töödega palju endokrinoloogiale. Lõi diabeedi teooria. Ta väitis, et ,,füsioloogia on teaduslik baas, millel rajaneb kogu meditsiiniteadus". Tartu ülikooli oli 19. sajandil üks olulisi eksperimentaalteaduste kujunemispaiku, kus loodi üks esimesi füsioloogia õppetoole (1820), eksperimentaalfarmakoloogia labor (1847) ning arendati seede- ning neurofüsioloogia arengus olulisi meetodeid (vt 1. Seminari küsimusi) 7. SEMINAR Sõjandust ja meditsiini / tervishoidu siduvad märksõnad · Sõjandus ja riiklik meditsiin. Tänapäeva maailma poliitilises süsteemis peab sõdasid eelkõige riik. Kui lähtume totaalse sõja kontseptsioonist (v. Moltke, v. Ludendorff jt), siis on tervishoid oluline aspekt sõjaks valmistuva / valmis oleva riigi jaoks. · Sõjandus ja rahvusvahelised lepingud
tähelepanu ja lühiajaline mälu. Neil, kes palju ja pidevalt kanepit kasutanud ja siis äkki lõpetanud, ilmneb võõrutussündroom, mida iseloomustab püsimatus, kõrgenenud ärritatavus, unetus, iiveldus ja lihastõmblused. Kanepitooted võivad tekitada psüühilise sõltuvuse. Kanepit võib mitme grupi alla liigitada oma toimete järgi. Ectasyt võib ka panna erinevate gruppide alla. Ta on stimulant aga võib ka alla hallutsinatsioone. Uimastite toime neurofüsioloogia · Inimese käitumise kõrgeim juhtorgan on peaaju. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. · Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. · Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti
esinemine, naissugu, Alzheimeri esinemine perekonnas, Downi sündroom. Alzheimer ei ole ravitav. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Muutused ajus vananemisel: aju kaal langeb, ajuvatsakesed laienevad, jne. Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired 4. NÄRVISÜSTEEMI UURIMISMEETODID Neurofüsioloogia: EEG ja ENMG põhimõtted Elektroentsefalograafia (EEG) - ajukoore bioelektrilise aktiivsuse uurimine. Ajukoore neuronite sünaptiliste potentsiaalide summa. Registreeritakse peanahalt kümne elektroodiga, mis paiknevad mõlemal poolkeral ja kõigil sagaratel. Kõige olulisem meetod epilepsia diagnoosimiseks. Elektroneuromüograafia (ENMG) - lihaste biovoolude ja närvide juhtekiiruse registreerimine.
füsioloogia vallas. Tartu oli üks olulisi eksperimentaalteaduste kujunemispaiku, kus loodi üks esimesi füsioloogia õppetoole (1820, kavandaja ilmselt toonane dekaan ja teraapia ning 6 Silma kohanemine (läätse kumeruse muutmise teel) eri kaugusel olevat esemete fokuseerimiseks. 7 kliiniku professor Johann Friedrich Erdmann, 1778-1846), eksperimentaalfarmakoloogia labor (1847, vt ka ptk 15) ning arendati seede- ning neurofüsioloogia arengus olulisi meetodeid. Kuni 1820. aastani õpetas Tartu ülikoolis füsioloogiat anatoomiaprofessor. 1820. aastal toimunud muudatuse käigus lähendati füsioloogia kliinikule, sest füsioloogiaprofessorilt oodati nüüd ka patoloogia ja semiootika (õpetus sümptomitest) lugemist. Esialgu lugesid füsioloogiat J. J. F. W. Parrot, M. H. Rathke ja Alfred Wilhelm Volkmann (1800-1877). Alates 1843. aastast oli Tartus füsioloogiaõppejõuks Friedrich Bidder (1810-1894), J. P.
- Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid Psühhoneuroendokriin…. Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia
....................................54 SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Laialt defineerituna on mõtlemine kogu psühholoogia. Kitsalt defineerituna ei tundu see üldse olevat psühholoogia. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Töö eesmärk on leida vastus küsimustele: · Mille poolest sarnanevad ja erinevad looma ja inimese mõtlemine? · Kus kohast on pärit meie mõtlemine? · Milline on mõtlemise ajalooline areng läbi erinevate kultuuride?
· Tunnetuse rollis loomadel on meeleline tunnetuse valdav aste,inimestel algaste Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane ainult inimestel. Abstraktses tunnetuses rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega, sünteesitakse ja korrastatakse mõtlemises ning kontrollitakse praktilises tegevuses. Sellise liikumise algüliks ja kontrolli vahendajaks on aga ikka aisting. Aistingu neurofüsioloogia Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Meeleorganid transformeerivad ärrituse energia organismi enda energia vahendusel tekkivateks närviimpulssideks , mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni.Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel . Analüsaatori moodustavad
20 Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane ainult inimestel. Abstraktses tunnetuses rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega, sünteesitakse ja korrastatakse mõtlemises ning kontrollitakse praktilises tegevuses. Sellise liikumise algüliks ja kontrolli vahendajaks on aga ikka aisting. Aistingu neurofüsioloogia Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Meeleorganid transformeerivad ärrituse energia organismi enda energia vahendusel tekkivateks närviimpulssideks , mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni.Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel . Analüsaatori moodustavad
5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid
1978. Füüsika üldkursus I. Tallinn: kirjastus ,,Valgus". Silde, O. 1974. Relatiivsusteooria põhiküsimusi geomeetria valguses. Tallinn: kirjastus ,,Valgus". Uder, Ülo. 1997. Füüsika I Loengukonspekt. 2. tr. Tallinn. Ugaste, Ülo. 2001. Füüsika gümnaasiumile I. 2. tr. AS BIT: kirjastus ,,Avita". Õiglane, Harry. 1995. Füüsika X klassile. Tallinn: kirjastus ,,Koolibri". 135 136 2 Teadvuse teooria SISUKORD 1 Teadvuse neurofüsioloogia .............................................................................................................. 3 1.1 Teadvus on ajus ........................................................................................................................ 3 1.2 Teadvuse mehhanism ajus ........................................................................................................ 3 1.3 Teadvuse areaal ajus ..........................................................................
Nii saab olla valu terav, mida ei saa öelda aga ajuseisundi kohta. Place vastus: see on fenomenoloogiline eksitus – kogemuse omadus aetakse sassi kogemuse objekti omadusega; roosil on magus lõhn, mitte ei ole roosi lõhna kogemine magus. Ajuseisundiga ei samastata mitte omadus terav, vaid omadus terava valu kogemine. See omadus ei ole ise terav. Seda omadust uurib neurofüsioloogia. Teine täide – ajuprotsessiga samastatakse kollakasoranži järelkujutise kogemine, mitte järelkujutise kogemine, millel on omadus olla kollakasoranž. 4. Smarti vaadeldud vastuväide 3, omistatud Blackile, seda on arendanud ka Shaffer. Identsuslause väidab, et entiteet, mida määratletakse kahe erineva kirjeldusega, on üks ja seesama eniteet. Et tegu oleks empiirilise tõega, peab olema võimalik neid kirjeldusi rakendada sõltumatute
Kõik SLK-tes viibinud inimesed muutusid edaspidi leebemateks ja erapooletumateks. Nad püüdlesid lakkamatult teadmiste järele. Kuid selline kolmemõõtmeline panoraam ongi pärit inimese ,,ajust". Need ongi visuaalsed kujutlused inimese mälust, mis rekonstrueeritakse ajuvälisesse keskkonda, mida on võimalik näha nagu arvuti kuvarilt. 1.3 Aju virtuaalne reaalsus Aju on teadvuse ja psüühika materiaalseks aluseks. Vähemalt on see nii enne inimese surma. Neurofüsioloogia kirjeldabki meile seda, et kuidas tekib ja funktsioneerib ajus teadvus ja psüühika. Neuroloogia on õpetus närvirakkude ehk neuronite tegevusest ja talitlusest. Aju ja seega närvitegevuse peamiseks füüsikaliseks aluseks ongi just elektromagnetilised jõud. Järelikult on teadvuse ja ka kogu psüühika füüsikaliseks aluseks või eksisteerimiseks ( Universumis ) just elektromagnetväljad, mis on üheks põhijõuks looduses ülejäänud kolmest fundamentaaljõust.
või lausa narkootilistest ainetest. Ei ole tegemist ka mingisuguse teadvuse piiriala nähtusega. Siin soovitakse selgusele jõuda täiesti tavalise ja igapäevase teadvuse seisundi olemusele. See on inimeste igapäevaselt kogetav teadvuse seisund. Me tegeleme siin peamiselt teadvuse seisundi 3 olemuse mõistmisega. 1.2 Aju virtuaalne reaalsus Aju on teadvuse ja psüühika materiaalseks aluseks. Vähemalt on see nii enne inimese surma. Neurofüsioloogia kirjeldabki meile seda, et kuidas tekib ja funktsioneerib ajus teadvus ja psüühika. Neuroloogia on õpetus närvirakkude ehk neuronite tegevusest ja talitlusest. Aju ja seega närvitegevuse peamiseks füüsikaliseks aluseks ongi just elektromagnetilised jõud. Järelikult on teadvuse ja ka kogu psüühika füüsikaliseks aluseks või eksisteerimiseks ( Universumis ) just elektromagnetväljad, mis on üheks põhijõuks looduses ülejäänud kolmest fundamentaaljõust.
· Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees; · Karta tuleb teadlasi, kelle töö eesmärk on suunatud (enda) teooriate kinnitamisele, mitte tõe otsinguetele; · Tõde ei pruugi leida, kuid selle osasid küll... (Tartu ülikooli oli 19. sajandil üks olulisi eksperimentaalteaduste kujunemispaiku, kus loodi üks esimesi füsioloogia õppetoole (1820), eksperimentaalfarmakoloogia labor (1847) ning arendati seede- ning neurofüsioloogia arengus olulisi meetodied. Vt: ka esimese seminari materjale!) Kordamisküsimused · Kirurgia areng paralleelselt arstiteadusega (olulised nimed) · Anatoomia õpe · Olulised sündmused 19. sajandil, mis tõstsid kirurgia uuele tasemele (anesteesia, aseptika) · Füsioloogia esiletõus 40 VIII 4. SEMINAR (34. õ.-nädal) Hambaarstiteaduse ajalugu KONSPEKT PUUDUB 41 IX. 5. LOENG (35
annaabi.ee 
