50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
XxSkullerxX
Õppematerjali autor
inimese mina-pildist väga olulise osa. See aitab meil tegutseda ennustamisega kuidas inimene käitub. Hoiakute funktsioonid: - tunnetuslik kuna inimesed püüdlevad üldjuhul selle poole, et maailma tunnetuses oleks neil olemas mingusugune korrapära, siis püütakse luua sündmustest ja asjadest korrapärane süsteem. Vajalik, selleks, et kiire tegutsemise vajadusel saaks kasutada oma hoiakut. - väljendab isiksust hoiakute maailm on lõpmatu, kirjeldab iskupära ja inimese väärtusi, väärtused määravad ära hoiakud, nad on kõrgemal hierarhial - mina-kaitse hoiakud aitavad vältida eneseteadvuse ja enese-väärikuse kahjustusi, vähendavad kahjulikke mõjusid, "viinamarjad on hapud" (ma tegelikult ei tahagi seda, kui midagi ei saa) - kujundavad meie maailmanägemuse tõlgendused, kooskõlla viimine olemasolevate tõekspidamistega. Hoiakute kujunemine 4 põhilist hoiakute tekkimise viisi 1
Etturitel on omaks võetud kindlad huvid poliitikast. Etturid on tihti poliitiliste parteide liikmed. Nad on suuresti sõltuvad neid ümbritsevast keskkonnast, sellest sõltub ka nende aktiivsus. Näit: eriti aktiivsed on nad siis, kui rahvusriigi riigikorras toimub suuri muudatusi. 2. Äärmuslikud aktivistid Kui etturid töötavad pol-süsteemi sees, siis radikaalid töötavad väljaspool poliitilist süsteemi. Äärmuslikud aktivistid on heidikud, kelle ideaalne poliitiline maailm nõuab radikaalset muutust eksisteeriva süsteemi olemuses, tihti seda vägivaldselt kukutada püüdes ja soovis asendada kehtivat resiimi uuega. Nad on osalised laiaulatuslikes poliitilistes aktsioonides. Sildi "Poliitilised ekstremistid " võib laiendada ka teistele "radikaalidele", kes tingimata pol. süsteemi vägivaldselt kukutada ei taha. Näit: tuumarelvavastased Saksamaal, mõned põllumehed Eestis. Radikaalide: Personaalsed karakteristikud (tunnused),
24.09.13 Klassilkaline ja tänapäeva sotsioloogia Klassikaline · Eelkõige Eurooopas · Teoreetilised arutelud · Suured klassikud Tänapäeva · USA tähtsuse kasv · Empiirilised uuringud · Paradigmade ja koolkondade kujunemine 20. sajandil tekkisid Paradigmad Thomas Kuhn (1962) ,,Teaduslike revolutsioonide struktuur" Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parajasti domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Sotsioloogia puhul tuuakse välja 3 paradigmat · Funktsionalism · Konflikti-paradigma · Interaktsionism Paradigma Ühiskonna olemus Uurimisteemad Näide: kunst
Kaitseminister Chuck Hagel teatas, et Pentagon kavatseb vähendada riigi armeed kõige väiksemale tasemele II maailmasõja algusest saadik. Nimelt on riigi sõjavägi pärast kahte välissõda sunnitud vähendama oma kulutusi. See muudatus tooks kaasa tegevteenistuse armee vähendamise 520 000 personaliliikmelt 450 000-le ja kahe Külma sõja-aegse õhuvägede laevastiku koondamise. Samas leidub plaanile ka vastuseisjaid, nende seas Vabariiklaste esindaja Michael Turner, kes väidab, et maailm ei ole muutunud kindlamaks ja et praegu pole õige aeg USA sõjalise mõjuvõimu vähendamiseks. Ühtlasi süüdistab Turner president Obama administratsiooni selles, et kulutusi ei ole vähendatud muudes valdkondades. Igatahes ei saa kavandatud muudatus realiseeruda enne, kui selleks on nõusoleku andnud Kongress. (BBC News, 25.02.2014) Kasutatud allikad: BBC News. (2014, February 13). Senate passes bill raising US debt limit. Retrieved from: http://www.bbc.co
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
kuidas teine inimene näeb; olulised teised (significant others), üldistatud teine (generalized other). Tähistavad isiksuse sotsialiseerumise protsessi. Fenomenoloogia- filosoofia vool, mis uurib seda kuidas inimesed maailmast aru saavad. 20saj keskel tuli ka sotsioloogiasse. Kõige tuntum teos fenomenoloogilises sotsioloogias on ,,Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" Berger & Luckmann (1966) maailm ei ole lihtsalt 12 olemas; inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma, reaalsust. Iga inimene mõtleb endale oma maailma välja. Maailma konstrueerimine on sotsiaalne protsess. Reaalsuse konstrueerimist väljendab täpsemalt sotsiaalkonstruktsionism. See lähenemine uurib erinevate nähtuste konstrueerimist inimese poolt. Näiliselt ,,objektiivsed" asjad on tegelikult loodud ühiskonna, kultuuri poolt
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid