Kas homo sapiens sapiens võib olla evolutsiooni viimane aste ? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

pptx

Antropogenees

laia näoga. Nende kehad olid ehitatud spetsiaalselt külmas kliimas toime tulekuks. Nad olid esimesed inimlase, kes valdasid kõnevõimet, kuhu kuulus vähemalt mõnisada sõna.  Neandertaallane (Homo neanderthalensis)   Neandertaallased matsid oma surnuid ja valdasid arvatavalt kombetalitlusi.  Nende areng peatus mingil hetkel ja nad ei suutnud Homo sapiensitega konkureerida mistõttu lõpuks suri nende liik välja.  Tarkinimene (Homo sapiens)   Tarkinimne kujunes sirgeinimesest ligikaudu 200 000 aastat tagasi Aafrikas. Tarkinimesel oli kõnevõime, tavad, kombed ja väga arenenud aju. Ta sarnanes palju nüüdisinimesele, vaid olles natukene robustsem.  Ta rändas palju avastades Ameerika, Euroopa, Aasia ja Austraalia.  Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens)

Antropoloogia

4

doc

Evolutsioon

INIMESE EVOLUTSIOON Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud ka elavate ja väljasurnud loomaliikide uurimisest. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks

Bioloogia

2

odt

Inimese evolutsioon

Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsiooni, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega. Vastavalt sellele mõistetakse ka inimese evolutsiooni laiemalt. Esmased inimeste eellased, inimahvide sarnased elukad elasid 4-4.5 miljonit aastat tagasi. Nad kõndisid kahel jalal, kuid olid ka osavad ronijad (ilmselt kasutasid puid ööbimiskohtadena) ja

Ajalugu

10

docx

Inimese evolutsioon

Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9a klass Inimese evolutsioon Referaat Maardu 2014 Sisukord Orgaanilise maailma arengu põhisuunad......................................................lk 3 Liikumapanevaid jõude anthropogenesis......................................................lk 4 Inimkond............................................................................................lk 5 Gorillad ja simpansid on inimestele lähedaseimad inimahvid...........

Bioloogia

2

doc

TSIVILISATSIOONID. TASUTA :)

Seal jõudis inimkond esmakordselt kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Ajalooline aeg algab perioodiga, mida nimetatakse vanaajaks. Selgita järgmised mõisted (selgitus peab ammendavalt avama mõiste sisu!) : 1. AUSTRALOPITEKUS ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Kui varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest, siis australopireekusi tuntakse vaid Aafrikas. 2. HOMO HABILIS ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed sürid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad. 3. HOMO ERECTUS ehk sirginimene. Sirginimene liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänused on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. 4

Ajalugu

3

doc

Bioloogia 2. KT küsimuste kokkuvõte

Kokkuvõte prima teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa ­ Mõisted (1p) -) Analoogilised elundid ­ elundid, millel on sarnane funktsioon, kuid erinev välisehitus. -) Divergents ­ üks liik mitmekesistub ja tekivad uued liigid (see on makroevolutsiooni osa). -) Eukarüoot ­ päristuumne organism, millel on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid. -) Evolutsioon ­ mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. -) Fossiil ­ kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid. -) Geenisiire ­ erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine. -) Geenitriiv ­ juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -) Homoloogilised elundid ­ sarnase välisehitusega, kuid funktionaalselt erinevad elundid.

Bioloogia

8

doc

Evolutsioon

· Juba möödunud sajand jõudsid teadlased järeldusele, et Maal elavad liigid ei ole kogu aeg olnud ühesugused. · Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on: · Tavaliselt uute liikide teke ehk suureneb organismide mitmekesisus · Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus? · Organismide ellujäämise ja sigimise sõltuvust teistest organismidest ja eluta looduse teguritest. · Olelusvõitluse suurim võit on järglaste andmine

Bioloogia

3

doc

Kuidas maailm ja inimsugu loodi

Sogasest veest toitu otsides muutus labakäsi tundlikuks ja haaramisvõimelisemaks. Limuste kättesaamiseks tuli nende kojad purustada, seda oli hea teha kiviga. Ühtlasi tekkis nõnda harjumus kasutada toidu hankimisel abivahendeid. Aegamööda hakati neid käepärasemaks kujundama. Osavinimene (Homo habilis) Tööriistade valmistajaks polnud aga enam ahvinimene, vaid osavinimene (Homo habilis) - esimene inimese eellaste seas - keda juba õigusega inimeseks võib nimetada. Vanimad osavinimese jäänused on umbes 2,6 miljonit aastat vanad, nende tuntuim leiukoht on Olduvai kuristik Tansaanias. Erinevalt ahvinimesest oli osavinimene juba maismaaloom, kes elatas end mitmesuguste loodusandide korjamisega. Puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukete vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad jne. moodustasid tema põhitoiduse. Loodusandide korjamist toiduks nimetatakse koriluseks.

Ajalugu

Kommentaarid (0)