Esmaabi ja epilepsia (0)

ESMAABI- Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada 
patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt  Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem 
ning mõjub ka kannatanule rahustavalt.  Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning 
kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated.
Enne mõtle, siis tegutse!  Säilita rahu! Olge tähelepanelik, hinnake olukorda  Õnnetuse laad (avarii, tulekahju, uppumine jne.)?
Hinda ohutust endale, kannatanule ja juuresolijatele   Millised on võimalikud ohutegurid?             o Vägivald, pinnas, varingud, mürgid, tuli jne.
Ohu korral  või kahtlusel helista 112 (kiirabi, politsei, päästeteenistus)!   Ohu korral (nt. tulekahju, liiklus, elektrivool) oota ohutus kauguses professionaalse abi saamist.  Liiklusõnnetuse korral järgi liikluseeskirju:             o Pargi auto vastavalt nõuetele,
            o Masinast väljudes pane selga kollane ohutusvest,
            o Tähista õnnetuskoht (nt. ohukolmnurk) jne.
Tee kindlaks ja abista eluohtlike seisundite korral  Tee kindlaks kannatanute arv             o Mitme kannatanu  puhul alusta raskemast, kuid mitte lootusetust!  Hinda seisundit, vigastusi             o Elulised näitajad (teadvus, hingamine, pulss)
            o Muud vigastused (verejooksud, haavad, luumurrud jne.)  Avariidel ja kõrgelt kukkumistel püüdke vältida kannatanu liigutamist  Võimalusel kasuta kaitsevahendeid (väldi kokkupuudet verega)  Kannatanut õnnetuskohalt ära ei toimetata. Väljaarvatud juhul, kui kannatanu ohutust õnnetuskohal ei 
ole võimalik tagada.
112 helistamisel tuleks vastata küsimustele selgesõnaliselt ja proovida 
järgida dišpetsri juhiseid meditisiinipersonali saabumiseni


Kui võimalik ja aeg lubab   Küsige kannatanult või pealtnägijatelt (pereliige, tuttav) on varem esinenud tervisehäireid ja milliseid 
ravimeid ta võtab Ärge jätke abivajajat tähelepanuta  Tundes, et te ei saa oma ülesandega hakkama, kutsuge kedagi appi Vajadusel alusta elustamisega
Juba abi alustanud abistamist, ära lõpeta enne kiirabi saabumist    Hoidke tee kiirabiauto ja kannatanu vahel vaba  Olge käepärast, et vastata küsimustele                 o Osutatud abi ülevaade 
                o Abista, kui seda palutakse  Ärge õpetage meedikuid  Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja 
mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat 
suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult 
see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on 
epilepsiaga inimesi rohkem, kui üldiselt arvatakse. Põhjus? Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt 
ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. 
Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, 
kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei 
suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha.


Epileptilised hood esinevad mitut moodi. Hoo tüübid võib 
jaotada kaheks. 1. Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse, võib kukkuda maha, üle kogu keha tekivad tõmblused, esineda võivad äkilised võpatused ja ka lühiajalised teadvuse 
väljalülitumised. Mõnikord võib haige hoo ajal keelt või põske hammustada, samuti 
võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal haige valu ei tunne. 2. Fokaalse hoo puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad tahtele allumatud liigutused  jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilimise puhul ei pruugi muud väljendust ollagi. 
Fokaalset tüüpi hoogu haiged ise sageli ei pane tähelegi, see võib märkamatuks jääda 
ka kaaslastele (eriti lapseeas). Pärilikkus Reeglina ei ole epilepsia pärilik haigus. Oluline on aga kohe lisada, et pärilikkusega seotu 
on keeruline ning mitmetel põhjustel ei saa sellele vastata üheselt. Esiteks, termin «epilepsia» 
ei kujuta endast ainult üht haigust, vaid suhteliselt erinevaid seisundeid, mille edasikandumise
risk on samuti erinev. Lapse saamisel ei ole epilepsia enamasti mingiks takistuseks. Lapsel, kelle ühel vanemal on 
epileptilised hood, on oht epileptiliste hoogude tekkimiseks vaid kaduvväikselt suurem kui 
keskmiselt elanikkonnas. Samas on olemas ka harvaesinevaid pärilikke haigusi, mille üheks 
sümptomiks (paljude seast) on epileptilised hood.  EPILEPTILISE HOO ESMAABI Suured (ehk generaliseerunud) hood lakkavad tavaliselt iseenesest umbes 1 - 5 minuti 
möödudes (sõltub muidugi konkreetsest juhust). Mida teha 1. Jääge ise rahulikuks!
2. Kui ilmnevad hoo eeltunnused (juhul, kui neid on), asetage haige voodile või  põrandale ja lõdvendage riideid, eriti särgikaelust. 3. Segase käitumise olemasolul suunake haige lähedastest ohtlikest piirkondadest eemale (sõiduteest, veekogust, kukkumisvõimalustest, teravatest objektidest jms.).


4. Vaadake kella, püüdke välja selgitada, kaua on hoog kestud. Jälgige haiget rahulikult  teadvuse taastumiseni. 5. Krambi järel teadvusetult puudub haigel köha- ja neelamisrefleks. Haige võib sellises  seisundis tõmmata hingetorusse sülge või oksemasse. Pöörake ta külili, pange ta 
kindlalt sellesse asendisse lebama. 6. Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab  (magab) rahulikult. Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus. Sel juhul oodake 
samuti rahulikult kuni see möödub. 7. Väga pikkade suurte hoogude (krambi osa kestab üle 3 minuti) jaoks võib arst välja  kirjutada vastava ravimi - ravimlahusega pärasoole tuubi. Mida mitte teha 1. Tähelepanu! Mitte midagi suhu panna! Arvamus, et midagi tuleb hammaste vahele  panna, on täiesti vale! Keeldehammustus, kui seda üldse esineb, toimub kohe hoo 
alguses ja väga suure jõuga. Selle ärahoidmiseks ei saa midagi teha ja see pole 
enamasti ohtlik. Küll aga on midagi kõva suhu pannes oht hambaid murda, inimest 
oksele ajada, suud vigastada jms. NB! Mitte midagi suhu panna! 2. Ärge püüdke kangestunud lihaseid "lahti murda".
3. Ärge pakkuge haigele hoo ajal juua. Ärge valage haigele vett peale.
4. Ärge püüdke teda elustada.
5. Ärge püüdke lõdva teadvusetuse staadiumis haiget äratada raputamise, kloppimise või  nuuskpiiritust nuusutada andmisega. See on lihtsalt kasutu. Kiirabi on vaja kutsuda, kui 1. hoo krambi osa on kestnud üle 10 minuti;
2. haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul;
3. ühele hoole järgneb teine hoog 60 minuti jooksul;
4. hoog on toimunud esimest korda elus;
5. haige on end tugevalt vigastanud.