mänguks. Põhjuseks see, et need on spontaansed ning ei toimu välise vajaduse või ohu sunnil. 7. Mis on S käsitluses ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnusjoon? Miks? Ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnus on ikk aveel määratlemata. Iga nauding on positiivne ja loomupärane väärtushinnang ent mitte igaüks neist ei tähenda ilu tajumist. Ilutaju keskmes on tõepoolest nauding, kuid imselt leidub temas midagi sellist, mida teistes naudingutes ei esine ja mille tõttu neid teadvuses ja keeles eristatakse. 8. Millised on esteetilise naudingu põhilised omadused? Esteetiline nauding pole omakasupüüdmatu – Öeldakse, et teised naudingud rahuldavad meie meeli ja kirgi, süvenedes ilusse aga tõuseme endast kõrgemale, kired rahunevad, me tunneme ära hea, mida me ei püüa omandada. Teiseks esteetiliste naudingute oletatav omakasupüüdmatus ei ole väga järjekindel. Pildi
1. Iseloomusta küünikute ellusuhtumist. Nende ellusuhtumist võib iseloomustada väljapääsmatustundega.Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu.Küünikud eitasid moraali mille varjus tehakse alatusi. Nende arvates pole võimalik muuta maailma, vaid on võimalik muuta oma suhtumist maailmasse. 2. Milles seisneb inimlik õnn Epikurose arvates? Naudingutes. Naudingute all mõtleb ta kehalise kannatuste puudumist ja hingerahu-need asjad teevad meid õnnelikuks. 3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Skeptism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada sanaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. 4. Tooge 2 näidet troopidest
inimene Algselt nimetati buddhaks ainult Šakjamunit, kuid üsna pea arvati, et buddhasid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus Tipitaka tekstides mainitakse kuut buddhat, hiljem juba kahtekümmend nelja ( Dipankara, Maitreja) Neli õilsat tõde Siddharta Gautama õpetuse ja selle põhineva budistliku usundi alusmõtted Maailm on täis kannatusi (kannatamise tõde) Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides ja naudingutes (kannatuse põhjuste tõde) Et vabaneda kannatustest, tuleb lahti saada himudest ja ihadest (kannatuse lõppemise tõde) Et jõuda kannatusteta seisundisse, tuleb järgida kaheksaosalist teed (kannatuse lakkamise õilsa tee tõde) Buddha mahajaanas Budismi üks kahest suurimast voolust Buddhaks peetakse seal olendit, kes aegajalt võtab inimkuju, et näidata teed virgumisele Õpetab, et buddhaks saamisel tuleb läbida mitmeid elusid Virgunud lugematu arv kordi
tegeles alles enda elu mõtte otsimisega. 4.4 Ühised jooned: mõlemad teavad oma väärtust, tugeva iiseloomuga, usuvad inimeste headusesse. 5 Sõnasta teose põhiprobleem. 5.1 Inimkond ei ole leidnud arenemiseks õiget teed ning ei oska ise end aidata. 6 Sõnasta teose põhiidee (sõnum). 6.1 Õnn seisneb teiste inimeste aitamises, mitte meelelistes naudingutes. 7 Tõlgenda Mefistofelese öeldud fraasi "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab peab ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head". 7.1 Mefitofeles oli igal pool Faustiga kaasas ja võttis kõigest osa. Kuigi ta organiseeris Faustile palju lõbustusi ja meelelisi naudinguid, soovis ta tegelikult seda, et Faust põrgusse läheks. 8 Too 3 näidet selle kohta, et Faust on moraalsem kui Mefitofeles. 8.1 Faust tundis süümepiinu, Mefistofeles mitte.
sinna ka valiti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta aktiivset tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid nii surmanuhtlusest, naiste õigusest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformisest, Iirimaa küsimustes, orjusest kui representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). Kuulsa utilitaristina oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu.Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis
1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). 2. LOOMING Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja
mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1961 "Considerations on R G"). 4 Looming Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõndadel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja
poolt. *Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja Võru linn ja maakond. * Tartus ehitati raekoda ja Kivisild. Katariina II surmast on kaks versiooni: * Katariina on ajalukku läinud nümfomaanina. Legendi järgi suri ta seksi tagajärjel hobusega. * Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68aastane. * See naine oli väsimatu naudingutes, kuid samas oli tal erakordne enesevalitsemisvõime, oskus kui tahes keerulises olukorras mitte kaotada silmist peaeesmärki. Juba Brockhausi entsüklopeedia 1822. a väljaandes võetakse Katariina karakter lühidalt kokku järgmiste sõnadega: "Kaks kirge valitsesid teda kuni hauani: armastus ja kuulsuseiha".
Vaim tegutseb vaid tuhandeid kordi väiksemas maailma. Vaim on inimestes. Me kõigil on võime luua midagi, täpselt nagu tegi seda Jumal. 16.17.18. Suurimat naudingut pakub meile Jumal. Kuna Jumal lõi maailma, on kõik tegevused siin paika pannud Jumal. Kõik harmooniad, kõik tegevused, mis meile maksimaalselt naudingut pakuvad, pakuvad meile naudingut vaid tänu jumala täiuslikkusele, et ta suutis taolise naudingut tekitava kooskõla luua. Õnn seevastu ei pea koosnema vaid naudingutes. Õnn peaks koosnema enda harimises, tuleviku ootusest ja aimdusest ja täiuslikkuse poole pürgimisest. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub. Leibnizi tekstist loeb ka välja, et me kõik oleme pisikesed versioonid suurest Jumalast,
selleni, et õnn on inimese elus väga tähtsal kohal. Samuti peab ta õnne üheks tähtsamaks eesmärgiks inimese elus. Järgnevalt arutlen selle üle, mida peab inimene õnneks ja hüveks. Mis on siis õnn inimese elus? Mis on ülimad hüved? Mis on õiglus ja ebaõiglus? Küsides inimestelt, mida tähendab nende jaoks õnn, siis enamike inimeste arvamused lähevad lahku ning on erinevad. Inimesed, kes on vaesemad ja vähem haritud usuvad, et leiavad õnne labastes naudingutes, kuulsuses, rikkuses. Haritud ja varakamad inimesed seevastu tunnistavad, et nende õnn peitub kõrgemates väärtustes. Kuigi ka osa neist leiavad õnne naudingus, rikkuses, kuulsuses. Küsides inimeselt, kes on haige, mis on tema õnn, saame vastuseks tervis. Esitades vaesele sama küsimuse, saame vastuseks rikkus. Siit selgub veel see, et sageli on õnn erinev ka ühe inimese puhul. Kuid kas ikka tõesti suudavad asjad ja rikkus inimese õnnelikuks teha? Kindlasti mitte
3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hinge osad liiguvad harmooniliselt kosmosega. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism õnn peitub targalt valitud naudingutes. Elada tuleb taotledes neid hüvesid, mis meid õnnelikeks teevad. Tuleb teada, kui palju ja milliseid hüve objekte tarbida. Religioosne hedonism eesmärk on taastada intiimne side jumalaga tõeline õndsus. Religioosne eneseületamine maise elu ülim hüve oma egoismist väljumine, igavese elu leidmine. Inimene seab endale eesmärgi, mis selles elus saavutatav ei ole. Eeldab hüpet kuhugi kaugemale. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses
Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Õnn on teatavat sorti tegutsemisvõime. Platon: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Õiglus tähendab, et iga osa täidab oma funktsiooni ( mõistus juhib, emotsioonid toetavad ja instinktid on ohjeldatud). Pidusöök: Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, armastusest. Õnn peegeldub ka meie subjektiivsetes naudingutes (meelelistes ja vaimsetes naudingutes). Aristoteles: Õnn on oskus toimida vastavalt loomutäiusele tervikuna, oskus toimida mõistuspäraselt. See on inimese suurim hüve ja inimhinge funktsioon. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Küsimus: Kas voorusest piisab õnneks? Platon erinevatel eluetappidel erinevad vastused: varane ei, hiline jah. Aristoteles: Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid on vaja ka väliseid hüvesid
ometigi just vastupidise tulemuse. Tal on õnnestunud sisendada doktorisse ainult uut vastikust endaga rahuloleva parasiitluse vastu. Järgmiseks viib Saatan Fausti nõiakööki selleks, et tagastada talle tema noorus. Kui nõid aga hakkab lugema mõttetuid loitse, pahandab Fausti säärased totrused ning ta kahtleb selle kogu tegevuse õigsuses. Kolmandaks naudinguks on aga Margarete, kes Mefistofelese arvates sobiks ühe öö suhteks. Kõigis naudingutes aga pettub Faust ning ei leia nendes rahuldust. Selle põhjuseks on inimese mõistus, mis igas olukorras viimasel hetkel välja lööb. Nii keldris, köögis kui ka tegelikult tüdrukuga, saab doktor aru, et ta ei taha seda. Mees ei taha olla allakäinud inimene, kes saavutanud mingi asja ja siis pühendab oma elu pudelile. Ta tahab olla noorem, aga ta ei taha uskuda, et selleks, et noor jälle olla, peab jooma mingit nõiajooki, mis pole teaduslikult tõestatud
Mores cuique sui fingunt fortunamigaühele loovad saatuse tema kombed. Multi multa sciunt, nemo omnia paljud teavad paljut, mitte keegi ei tea kõike. N Nec sine te, nec tecum vivere possum ei ilma sinuta ega sinuga ei saa ma elada. Neminem id agere, ut ex alterius praedetur inscitia keegi ei tohi kasu saada teise teadmatusest. Nemo amat, quos timet keegi ei armasta (neid) keda kardan. Nemo perpetuo in voluptatibus vivitkeegi ei ela pidevalt naudingutes. Nescit vox missa reverti öeldud sõna ei saa tagasi võtta. Nihil est difficile volenti tahtjale ei ole miski raske. Nihil homine est miserius aut superbius miski ei ole ülevam ja haletsusväärsem inimesest. Nil agenti dies longus est sellele, kes midagi ei tee on päev pikk. Nil de nihilo fit mitte millestki ei sünni mitte midagi. Nil inultum remanebit mitte miski ei jää ilma kättemaksuta. Nil nisi bene mitte midagi peale hea.
ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Utilitarist John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof Moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn(heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Õnnelikkus ja filosoofia 1) Platoni dialoog "Euthydemos", kus ta räägib Sokratesega - õnnelik saab olla ainult tark,
Õnne (eudaimonia) olemus antiigis. Keskne küsimus : kuidas ma peaksin elama? See küsimus puudutab eesmärke. Antiikfilosoofid ütlesid, et õnn ongi meie lõpp-eesmärk. Õnn ei ole vahend, vaid eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus? Platon (ca 428-348 eKr) Platoni varased dialoogid : ta arutleb selle üle , et elu pole väärt elamist kui keha laastab
ebaõiglus, arutus. Nende eetika on saatusele allumise eetika. See tähendab, et mõistlik inimene soovib saatuselt seda, mis nagunii tuleb. Tuleb olla kõrgemal igapäeva muredest -> ,,Tuleb olla nagu kalju keset möllavat merd!" on üks filosoof öelnud. Nendelt on pärit ka praktiline elureegel: Kui mingi tegevus on paratamatu, tuleb see muuta endale võimalikult meeldivaks. Epikurose eetika on esimene eetika õpetus, mis on selgelt hedonistlik. Hedonism väidab, et inimese õnn peitub naudingutes. Väitis, et inimese õnn on suhteline ja ebakindel, seepärast peame teadma, mille poole püüelda ja millest hoiduda püüelda tuleb naudingute poole ja hoiduma kannatustest. Kusjuures hullemad on hingelisemad kannatused. Peab saavutama hingerahu ehk ataraxia. Vahel tuleb mõnest naudingust loobuda teades, et sellele järgneb maksimaalne nauding. Sageli tuleb valida kannatus kui tead, et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata
Pop. Hedonism õnn peitub iha objektide poolt pakutavas naudingus Milles seisneb hea elu? Milles peitub õnn? Mikrokosmiline tasakaal rikkuste vahel(Platon&Aristoteles) eri hinge osadele suunatud allikad tasakaalus, ei domineeri teiste üle. Kui elu seisneb ainult seksis, on seda vähe! Õnnelikuks ei tee ka vaid söömine! Balansi eest vastutab mõistus. Filosoofiline hedonismõnn peitub targalt valitud naudingutes. Religioosne hedonismmüstikud, teoloogid. Ülim hüve on taastada armastuse side jumalaga, aga see taastub hauataguses elus(pärast surma on religioosne ekstaas) Elan seda elu nii, et hüve tuleks seal ,,hüpe" hauatagune ekstaas, mis tuleb millegi pöörasega ära teenida. (Abraham pidi oma poja Jumala nimel ohverdama) hüpe tundmatuse, meeleheitlik moraali ja mõistuse vastane hüpe Jumala poole, tundmatu hüpe. Suurim hüve
Varane Platon leiab, et vaid voorusest ei piisa, hilise meelest piisab. Aristotelese meelest ei piisa (Head teod nõuavad head varustust). Stoikude meelest on tõeline hüve selline, mille olemasolus ei pea kahtlema, nagu rikkuse jms olemasolus. Nende jaoks õnn ja voorus ekvivalendid. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Nikomachose eetika: kolme sorti inimesed ja kolme sorti elu 1. Need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes. 2. Need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika-elu. 3. Need, kes hindavad voorust (arete) - võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu. Poliitika eesmärgiks on õnn: õnneliku elu võimalikkuse tagamine. Filosoofid vajavad polist, st ka poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest
vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustumist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimeste üle). 9 ÕNN 1) Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne. Platon: õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge korrast ja harmooniast. Õnn peegeldub ka subjektiivsetes naudingutes. On meelelised ja vaimsed naudingud, viimased on tugevamad ja kestvamad, puhtad (segamata valust). Aristoteles: õnn on ,,hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna" tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. 2) Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi.
Ei saa rääkida õnneliku elu objektiivsest sisust. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla ilma meelteta. 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub, et õnn on mingis mõttes subjektiivne. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti: 1. meelelised neid peab olema mõõdukalt 2. naudingud ühiskondlikest tunnetest, suhestumisest teistega 3. refleksiivsed naudingud näeme ennast kõrvalt, teistele suunatud tunded, millest oleme toime pannud vooruslikke tegusid. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Oluline on puhas südametunnistus; vooruslikud teod. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Eristab loomulikku ja ühiskondlikku inimest. Loomulik inimene saaks eksisteerida ainult
teguviisi valikust. Seda saab leida mõistlikkuse abil, mis tähendab kaalutlemist, toetudes loogilisele arutelule. "Vooruslik" elu põhineb enesekontrollil ning võimel end motiveerida ja oma tahet juhtida. Eetikamõisted seostab ta järjekindlalt loogilise arutluse ja mõistusliku valikuga. Aristoteles eristas 3 elamisviisi selle järgi, mis on elus olulisel kohal: 1. nautlev elu: õnnelik ollakse kõikvõimalikes naudingutes söömises, joomises, lõbutsemises, riietumises jne. ; 2. tegutsev elu: eesmärgiks on aktiivsus (majanduses, poliitikas jne.); 3. mõtisklev elu: elu olemuslike seoste leidmine, omaenda sisemise tasakaalu ja rahu leidmine, täiuslikkuse taotlus. 1.2 Eetika kategooriad 3 Eetika tegeleb peamiselt inimeste käitumise ja otsustamise dilemmadega, aga samuti konfliktide ja huvide temaatikaga.
Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks.
Aristoteles leidis, et inimese kõige esmased kohustused on kohustused riigi ees. Alates 7 eluaastast hakkas kasvatuse eest hoolitsema riik. 7-14 eluaastani õpiti lugemist, kirjutamist, joonistamist, võimlemist ja muusikat. 14-21 eluaastast alates pidi kasvatama filosoofia kaudu eneseväärikust, autunnet, mehisust. Soovitas tungivalt kohustuslikke algkoole. Kreeklased pidasid oma filosoofide eeskujul mõõdukust ja vabatahtlikku liialdustest loobumist, eriti naudingutes, ülimaks kasvatuse näitajaks. Pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Lõhn oli üks esteetilisi naudinguid. See oli antiikmaailma esteetilise kasvatuse üks kindel osa. Kreeklase kohta võib öelda, et teda kasvatas kõik see, mis oli väljaspool kodu, ta kasvas väljas. INIMENE-KODANIK . ROOMA Järeltuleva põlvkonna kasvatamine seisnes muistsete uskumuste, traditsiooniliste moraaliväärtuste ja käitumisnormide edasiandmiseks. Rooma moraalikoodeksi alusteks
Aristotelese järgi õnn ehk eudaimonia on ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks. 3. Mis on hüve? Hüve on teatud asja kasulikkus millegi jaoks. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism Õnn peitub iha objektide poolt pakutavaid naudinguis. "Mikrokosmiline" tasakaal - Olukord, kus minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas/tasakaalus. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism - Õnn peitub targalt valitud naudingutes. Religioosne hedonism - Inimelu eesmärk on taastada ülim hüve ehk intiimne side jumalaga, mis pärispatu läbi katkes. Religioosne "hüpe" ja eneseületamine/minetamine - Maise elu ülim hüve on oma egoismist, maisest kestast välja murdmine. Romantismi eetika - Õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Eksistentsialistlik eetika - Indiviidi vabaduse teostamine, oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika - Valitakse teatud sotsiaalne
Hetäär vabade elukommetega haritud naine, kes sai koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Askees Askees (kehalisest armastusest loobumine) tekkis antiikajal vastusena seksuaalsele vabadusele. Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes. Sageli äärmuslik rangus, et jumalale meeldida. Kloostrikultuuris on askeetlus tavapärane. I sajand VanaRooma naine Demostheneselt (384322 eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks kaunid orjatarid, abielunaise ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja täielikult temale allutatud. I sajandi VanaRooma
sai koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Askees Askees (kehalisest armastusest loobumine) tekkis antiikajal vastusena seksuaalsele vabadusele. Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes. Sageli äärmuslik rangus, et jumalale meeldida. Kloostrikultuuris on askeetlus tavapärane. I sajand Vana-Rooma naine Demostheneselt (384–322 eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks kaunid orjatarid, abielunaise ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja täielikult temale allutatud. I sajandi Vana-Rooma
Võib öelda, et see oli Rooma proosa-eepos. Suhtus positiivselt Brutusesse ja Cassiusesse (Caesari tapjatesse). 65. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale toetus Lucretiuse looming? Lucretiuse looming toetud Epikurose mõttemaailmale. ,,De rerum natura" Asjade loomusest 6 heksameetrites kirjutatud laulud, Lucretius keskendus Epikurose filosoofiale. Epikuros leidis, et poliitikaga pole inimesel tegelda vaja, vaja muretult sõprade keskel elada. Lisaks sellele seisneb õnn ka vaimsetes naudingutes. Lucretius tõi teoses välja Epikuroselt lähtunud idee aatomiõpetusest, millega püüdis anda hirmsatele maailma nähtustele lihtsa seletuse. Selgitas, et surmahirmu pole vaja tunda, kuna pärast surma laguneb inimkeha tundetuteks aatomiteks me ei puutu surmaga kokku. Ka jumalatesse suhtus nii, et nende pärast pole vaja muret tunda, nad on kaugel. 66. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Eelkõige armastuslaulik
on sellised mida on vaja nende enda jaoks. Näiteks terav nuga on õnnelik kui ta saab midagi lõigata. Siis kui asi täidab oma ülesande siis on nuga õnnelik. Nii on ka õnnelik inimene kui ta mõistuse päraselt elab. 3. Mis on hüve? Hüved on objektid mille abiga on võimalik saada mingit õnne tunnet. Näiteks tasuta saadud leib teeb õnnelikuks. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonismi järgi peitub õnn iha objektide poolt pakutud naudingutes. Siin võib välja tuua näiteks tunnustus vajaduse ja rahalise rikkuse. Õnne on võimalik saavutada ka siis kui inimene suudab iseendaga saavutada mikrokosmilise tasakaalu. Ehk inimene elab sarnases sünergias iseenda sees nagu kosmos seda teeb. Intellektuaalse hedonismi kohaselt peitub õnn targasti valitud otsustes. Näiteks on mõnus süüa. Aga liigse söömise korral tekib õnne asemel hoopis vastubidine efekt. Sama moodi on ka alkoholiga.
Ei saa ainult süüa või seksida:D, need peavad olema tasakaalus ka intellektuaalsete vajadustega(teadmised). Samas ei tohi olla ainult tunnustuseotsija, ei tohi ära unustada ka söömist ja seksi. Sisemine tasakaal. Selle tasakaalu eest on vastutav mõistus. Eeskujuks peaks võtma planeetide ideaalse liikumise. Küünikud loobuvad tasakaaluideest ja lähevad tagasi hedonismi juurde. Tekib B) intellektuaalne hedonism - õnn peitub targalt valitud naudingutes. Äärmuslik versioon: ainult tõde pakub naudingut, mis on väärt kogemist, kõik muu on teisejärguline C)Religioosne hedonism inimese ülim hüve on taastada side jumalaga. Probleem: see taastub tavaliselt alles hauataguses elus, õnn jõuab meieni alles hauataguses elus. Lahendus: elan oma elu nii, et saan hauataguses elus nn õndsa ekstaasi. Alates 11. Sajandist hakatakse sellest lahti ütlema. D),,Hüpe" idee suurimast hüvest hauatagusest elust jääb
Osadel on kombeks toituda vaid piimatoodetest- indias neil tekitab see kõhulahtisuse ja nad ei suuda ennast kontrollida. See on piinamise viis. Osad mehed suretasid enda kehaosi. Näljutati ka. Suguelundite lõhkumine. Piinati ennast ka tulega, tehakse 4 lõket ja inimene istub sinna keskele. Keskmise tee peal pole liigset piinamist. Licaher liit- valisid endale ise liidreid. Preestrite privileegid neile ei meeldinud. Oli ka materjalismi. Oli ka naudingutes elamine. India filosoofia sämkhya. jainism- kelle loojaks peetakse Mahävira Budismil on kindel rajaja: mees nimega Siddhärtha Gautama 568/563-488/483 eKr. Legend buda sünnist: Ema ja isa on omavahel lähedased sugulased, isale ennustatakse et pojast saab tark. Buda sünnib vanemate elukohtade vahel. Buda isa on väikese sakya hõimu kuningas. Buda sünnib Lumbim linnas. Ema sureb 8päeva pärast sünnitamist. Isa väga ei kurvasta võta naise õe endale naiseks
et seda tõepoolest ka alati tehakse." Ent küsimus on, milles seda otsitakse a. kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale b. või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes Shaftesbury ja Leibniz: tunnete harmoonia hinges -> vooruslikule tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia -> õnnelik elu Shaftesbury hinge harmooniast: Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest ülimalt suur refleksiivne nauding a) oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses b) ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid valu meenutades oma halbu tegusid Shaftesbury õnneliku elu vormidest
instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil.
Arusaamine õnnest nii nagu ta meie populaarses teadvuses on levinud. Õnn on olukord, kus ma saan seda mida ma tahan, saan enda valdusesse mingid objektid, mida mul enne enda käes ei olnud (nii esemed kui ka abstraktsed tunnustused). Hüvede omamine on hea, mitteomamine halb. Mikrokosmiline tasakaal- olukord, kus minu väike sisemaailm on selle maailmaga, mille sees ma olen, ideaalses kooskõlas. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism- Õnn peitub naudingutes. Elada tuleb taotledes ihaobjekte ja hüvesid, mis teevad meie elu heaks. Oluline on mõõdukus, teada kui palju mingeid hüve objekte tarbida. Liiga palju ei saa tarbida ainult tarkust. Religioosne hedonism- elu eesmärk on saavutada intiimne side Jumalaga, millest sõltub ülim õnn ning hüve. Religioosne hüpe ja eneseületamine/minetamine- maise elu piiridest välja murdmine, igavene elu leidmine ülima hüve saavutamiseks, maised hüved peab jätma maha ning valima Jumala.
Shaftesbury ja Leibniz: tunnete harmoonia hinges -> vooruslik tegutsemine ja kodanikuhumanism, individualism, augustiinlus ühiskondlik harmoonia -> õnnelik elu Subjektivistliku õnnekontseptsiooni sünd Shaftesbury hinge harmooniast: Hobbesilik ihade rahuldamine Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka Shaftesbury’lik hinge harmoonia suurusega meelelisi naudinguid Rousseau moodsa inimese hingehaigusest suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest ülimalt suur refleksiivne nauding oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses AU MÕISTE, III LOENG
allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale. Ainult ühiskondlikult tegutsev inimene on harmooniline ja õiglane, ja ainult sellisel inimesel on võimalik õnneni jõuda. Ütleb, et õnnelik elu eeldab vooruslikku tegutsemist ja ühiskondlikku harmooniat, mis omakorda nõuab hinges tunnete harmooniat (harmooniat enda ihade ja ühiskondliku loomuse realiseerimise vahel). Naudinguid saame me mõlemast. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti: 3 1. meelelised neid peab olema mõõdukalt (et paisudes ei muutuks valuks) 2. naudingud ühiskondlikest tunnetest, suhestumisest teistega 3. refleksiivsed naudingud vaatleme oma ühiskondlikku käitumist ja tunneme rõõmu enda vooruslikkusest. Kui me käitume hästi vooruslikult, siis me nagu imetleme iseennast, et me nii
hingerahu. Küsimus on selles, kuidas saavutada maksimaalseid naudinguid. Naudingute vahel on vahe. Mõnikord tasub mõnest loobuda, kui sellele järgneb kannatus; vahel tasub kannatada valu, et suuremat naudingut tunda. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingu seisukohast; hea on see, mis naudingut soodustab, halb see, mis takistab. Hingekannatused on halvemad, sest keha kannatab vaid oleviku, hing ka mineviku ja tuleviku pärast. Õnn on naudingutes, s.t. hingerahus (mis on kõrgem kui meeleline nauding), vaimses naudingus. Meelelisus häirib vaimsust. Peamine on alaline rahulolu. Õndsus on muretus ja ataraksia. Elada tuleb varjatult, mitte ühiskondlikult. Naudingu saavutamiseks tuleb oma tegusid planeerida. Selleks on vaja teadmisi maailma kohta (füüsikat); viimase tarvis on aga vaja tunnetusteooriat (kanoonikat). Filosofeerida tähendab õppida õnnelikult elama. Epikurose eetika on stoikude eetika vastand.
mida inimene võib ise muretseda Erinevalt muretutest jumalatest on inimlik õnn ainult suhteline ja ebakindel. Et olla õnnelik, selleks tuleb teada, millest hoiduda ja mille poole püüelda. Kõik elav püüab hoiduda kannatustest ja saavutada naudinguid. Naudingute all ei mõista Epikuros mitte kehalisi naudinguid vaid kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu (kr ataraxia). See tähendab, et kehaliste kannatuste puudumine ja hingerahu teevadki meie elu õnnelikuks. Õnn seisneb naudingutes. Küsimus on nüüd selles, kuidas saavutada lõppkokkuvõttes maksimaalseid naudinguid. Naudingu ja naudingu vahel on vahe. Mõnikord on mõttekas loobuda mingist naudingust, teades, et sellisele naudingule järgneks suurem kannatus. Samuti on mõttekas loobuda naudingust, kui sellise loobumise korral järgneks mingi suurem nauding. Vahel võib isegi kannatada selle nimel, et hiljem suuremat naudingut tunda
annaabi.ee 
