impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahvuse kui terviku heaolu. · 1922. a määrati Mussolini peaministriks. Ta likvideeris mõne aastaga demokraatliku riigikorralduse.1925 a kehtestas Itaalias üheparteisüsteemi, sellega sai ta seadusega piiramatu võimu. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Kuna, aga Itaalial oli agressiivne välispoliitika, siis Etioopia, Albaania sõdadele sai kõik riigi rahad kulutatud. Natsionaalsotsialistide võimuletuleks Saksamaal Vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP )mida juhtis Adolf Hitler. · 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata , kuid see suruti maha ning Hitler mõisteti vangi koos kaasosalistega. Seal kirjutas raamatu ,,Mein Kampf" ( Minu võitlus ) , milles Aarja rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks, ning selle säilimine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. See
Potsdami konverents: Kes osalesid? Ameerika Ühendriigid (Harry Truman), Nõukogude Liit (Jossif Stalin) ja Suurbritannia (Winston Churchill, Clement Attlee). Mis kokkulepiti? Suurriigid otsustasid sõjajärgse Sakasamaa saatuse nö Nelja D poliitika: desarmeerimine, denatsifitseerimine (natsismist puhastamine), demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa sõjaliitlased otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla ja Jaapanile esitati ulitimaatum kapituleerumiseks. Hävitati lõplikult natsionaalsotsialistide partei. Mis tulemus oli? Kõrgeim võim läks liitlaste kontrollnõukogule ning kaotati natsionaalsotsialistide võim Euroopas. Jalta konverents: Kes osalesid? NSVL (Stalin), USA (Roosvelt) ja Suurbritannia (Churchill). Mis kokkulepiti? Jaotati ära Teise maailmasõjajärgse Euroopa ja Aasia. Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg. Lepiti kokku Saksamaa jagamine okupatsiooni tsoonideks. Ühtlasi
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks .
Muusikali ,,Cabaret" retsensioon Käisin 15.detsembril 2012.a. Nokia kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Cabaret" Vanemuise teatri esituses. Antud muusikal on loodud Christopher Isherwoodi jutustuse ja sellel põhineva John Van Druteni näidendi ainetel. Tegemist on osaliselt autobiograafilise teosega, milles kirjeldatakse autori viibimist Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Teose tegelasteks on inimesed, keda reziimivahetus Saksamaal kõige otsesemalt ohustas. Muusikaliks vormisid antud süzee helilooja John Harold Kander ja laulusõnade autor Fred Ebbi. J.H.Kanderi ja F.Ebbi kõige edukamateks muusikalideks peetaksegi ,,Cabaret" (1966) ja ,,Chicagot"(1976). ,,Cabaret" tegevus toimub Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe Kit-Cat klubi sillerdavasse
Adolf Hitler Mein Kampfminu võitlus · Mein Kampfi kirjutamist alustas Hitler aastal 1924. kevadel vanglas. · Hitleri meelest pidi Saksamaa saama suureks,tugevaks ja jõukaks. · Aaria rass,mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslas,pidi muutuma maailma valitsejaks. · Natsionaalsotsialistide eesmärk oli nn. uue korra loomine,mis tähendas · demokraatia · kommunismi, · juutluse kõrvaldamist Natsionalistlik õpetus · Rassisilise puhtuse tagamine. · Abiellumine võõra tõu esindajatega keelati. · Vaimuhaige ja kurjategija ei tohtinud saada lapsi. · Selleeest pidid tervetel naistel lapsi rohkem sündima. · Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. · Riigivõim sai endale õiguse sekkuda õiguse inimeste ellu.
Milline oli selle tagajärg eestlaste jaoks? 14. juunil 1941. aastal saadeti umbes 10 000 eestlast Siberisse asumisele. Inimesed sunniti lahkuma ilma süüdistuste ja kohtuotsuseta. 20)Mis on Otto Tiefi valitsus? Milline oli selle tähtsus? Eestlaste viimane katse taastada iseseisvus 1944. a septembris. Tänu Otto Tiefi juhitud valitsusele pääsesid mitmed Eesti poliitikud üle mere läände ning lõid seal Eesti eksiilvalitsuse. 21)Mis on holokaust? Juutide süstemaatiline hävitamine natsionaalsotsialistide poolt II maailmasõja ajal. 22)Mis on ansluss? Austria liitmine Saksamaaga 1938. aastal 23)Mis on ,,suur põgenemine"? 80 000 eestlase lahkus 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni hirmus üle mere läände. 24)Kuidas nim. Ettevõtete riigistamist, mis viidi läbi Nõukogude okupatsiooni perioodil? Natsionaliseerimine 25)Kuidas nim. Juudivastasust? Antisemitism 26)Milline organisatsioon loodi San Franciscos 1945. aastal? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 27)Mis toimus Nürnbergis 1945  1946?
...............................................9 2 SISSEJUHATUS Adolf Hitleri nimi on jäädavalt seotud 20. sajandi esimese poole Euroopa ajaloo kõige traagilisemate lehekülgedega. Natsionaalsotsialistid mõtlesid välja laagrid, mis olid mõeldud miljonite inimeste tööstuslikuks tapmiseks rassikriteeriumite alusel. Teises maailmasõjas kaotas elu kümneid miljoneid mundrikandjaid ja tsiviilisikuid. Natsionaalsotsialistide diktaatorid ise olid Esimesest maailmasõjast põhjustatud muutuste sünnitised. Enne 1914 aastat olid nad märkamatud tegelased ja neil polnud vähimatki lootust astuda poliitikaellu. Ainult unistustes võisid nad kujutleda ennast kõikvõimsate valitsejate ja massiliste rahvaliikumiste juhtidena [1 lk 19]. Esimene maailmasõda ja selle lõpetanud Versailles' rahuleping andis radikaalselt mõtlevatele inimestele täiesti uued võimalused oma unistusi ellu viia.
(nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Uuenduseks said ka lamekatused. Pärast teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natsionaalsotsialistide võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus, levis see Ameerika Ühendriikides. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. Samal ajal arenes ka konstruktivism. 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel
JALTA- 1945 veebruar Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustamine. Sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamine. USA, Suurbritannia, NSVL POTSDAM- 1945 juuli-august Saksamaa sõjajärgne haldamine. Sõjaroimade kohtu alla andmine. Natsionaalsotsialistide USA, Suurbritannia, NSVL partei hävitamine.
poliitilisele liberalismile rajatud ühiskonnasüsteemi vastu langes järsult. Kõikides maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondija ideoloogiaid, mis eitasid kodanliku liberalismi ja demokraatiat. Ülemaailmse majanduskriisi ,,süüdlaseks" oli USA. USA-s oli palju vabariiklasi, demokraatia ning turumajanduse pooldajaid, nende seas ka presidendid Calvin Coolidge, Herbert Hoovert. Kuigi kommunistide ja natsionaalsotsialistide toetus kasvas ka USA-s, ei olnud nende mõju nii suur kui ,,sünnimaal" Euroopas. Inglismaa oli juba pika ajalooga parlamentaarne monarhia ning samuti toetas turumajandust. Nagu ka Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Rootsis, Taanis ning Norras oli Inglismaal olemas majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid ning kujunenud välja ka sotsiaalkindlustuse süsteem. Seega saabus majanduskriis nendesse riikidesse veidi hiljem ning see oli mitte nii sügav kui USA-s
poolehoidjaid. Kahe maailmasõja vahelisel ajal hakkasid nad juhtima valitsusi Skandinaavia maades, Inglismaal. Inglismaal kujunes Tööerakonnast konservatiivides ohtlik rivaal. Sõjaaegsed ja järgsed majandusraskused ning poliitiline ebastabiilsus olid soodsaks pinnaks kommunistliku, fasistlikule ja natsionaalsotsialistlikule liikumisele, mis lubasid karmikäelist võimu ja diktatuuri kehtestamist. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Riikides, kus demokraatlikud traditsioonid ei olnud tugevad, haarasid diktatuuri pooldajad enda kätte võimu. 1917.a. toimus see Venemaal kommunistide poolt. 1922.a. haarasid võimu Itaalias fasistlik partei, 20-ndate aastate lõpul kasvas poolehoid natsionaalsotsialistlikule liikumisele Saksamaal. 1919.a. kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kasutati ka nimetust Weimari vabariik.
ka mittekallaletungipakt. Tähtis oli väikeriikide seisukohast Locarno kokkulepete sõlmimine 1925.aastal, mis näitas, et Rahvasteliidust võib aja jooksul kujuneda tõhus tegur julgeoleku tagamisel. Aset leidis lähenemine naabritele. Selle eelduseks oli huvi suurenemine Eesti vastu. Eesti lähenemist Varssavile tõlgendati Kaunases kui Leedu-vaenulikku sammu. Rahvusvaheline olukord teraneb taas. Kriis rahvusvahelistes suhetes sai alguse 1933.a. natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal. Võeti kurss Versailles` rahulepingu revideerimisele ja majanduse militariseerimisele. Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Jaapan ja Saksamaa lahkusid esialgu desarmeerimiskonverentsilt ning astusid seejärel välja ka Rahvasteliidust. Eesti jaoks kujunes halvaendeliseks 1935.a.sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping. Ohumärgiks Baltimaadele oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Aastail 1934-1935 esitas
maailmasõda. Esimene ilmasõda, puhkedes ilma sügavama ideoloogilise juhtmõtteta, hävitas oma totaalsuses lõplikult stabiilse ja turvalise kodanikuühiskonna. Stefan Zweig peab sõja põhjuseks lihtsalt suurriikide jõu ja võimsuse ülejääki, mis vallandus sõjas. Teine ilmasõda kujunes aga Nietzsche ja Darwini moonutatud mõtete kulminatsiooniks. Darvinistlikud teooriad olelusvõitlusest, looduslikust valikust ja evolutsioonist deformeerusid Saksa natsionaalsotsialistide käsitlustes eluruumivajaduseks; Nietzsche poolt loodud üliinimesest sai alus aarialaste ülimuslikkusele ja agressioonile juutide ning idaeurooplaste vastu. Hitler lihtsalt asendas kristliku ideaali darvinistlikuga, inimene oma mässumeelsuses (võib-olla oli see kollektiivne Oidipuse kompleks) leidis alibi oma liigikaaslase tapmiseks. Kaunid ideaalid on kadunud ning me võime vaid oodata uut Jeesust või Sokratest, kes uuesti püstitaks eesmärgid, mille nimel elada, surra
Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused ( nt juudid, mustlased, slaavlased) ning kommunistid. Loomulikult tuli kõik vaenlasd hävitada. 1930. aastatel soodustas demokraatia kriisi süvenemine diktatuuride võidulepääsu ning 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sõna diktatuur tähistab valitsemisvormi, milles juhil e diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel.
küberruumis." Kui muidu jääb nende tegevus nähtamatuks, siis on meediasse jõudnud juhuseid, kus selle organisatsiooni palgal olevad inimesed käivad interneti foorumites ja jututubades propagandat tegemas, dissidentide usaldusväärsust õõnestamas ja muud ebameeldivat lärmi tekitamas. Üks raskema kaaluga relvi sõdijate arsenalis on propaganda. Juba maailmasõdade ajal oli propaganda eluline osa rahva kaasahaaramiseks ja oma eesmärkide selgitamiseks ning õigustamiseks. Natsionaalsotsialistide plakatid ja kommunistide plakatid on kõigile tuttavad ajaloo õpikutest. Samuti leierdasid kõik raadiojaamad öö-päev ringi oma riigi heakskiidetud programme ja propageerisid, olgu siis hea- või pahameelega, vastavaid reziime ning eesmärke. USA teleritest tuli kommunismi kohta õudusfilme, hirmutavaid dokumentaale ja arvamusliidrite kõnesi. Nii hoiti rahvast hirmul ning pandi heaks kiitma iga kommunismi vastu võitlemisega seotud otsust. Propagandafilme kasutas Hitleri
 HÜPERINFLATSIOON – marga hind langes tundidega.  Saksa tööstus läks sõjakahjude katteks Pr. maale, ei jätkunud kivisütt.  Tohutu rahva rahulolematus.  Võimule tulid esimesed valitsused, mis olid kommunistlikud.  Rahva rahulolematust hakati natsionalistlike organisatsioonide poolt ära kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler)  1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA  20. aastateks oli Venemaal kodusõda lõppenud  Võimule olid saanud bolševikud  Inimohvrite hulgad tohutud (kodusõda + I ms) o surnud 20milj o sõjainvaliidid 5milj
puudutasid sõjaväe ja relvastuse piiranguid. Venemaa ei olnud Versailles´ rahulepingule alla kirjutanud ega pidanud seda enda jaoks siduvaks. Nõukogude Venemaal koolitati Saksa sõjaväelasi ning katsetati Saksamaal toodetud relvi. Majanduskoostöö oli samuti üsna elav. NÕUKOGUDE LIIDU JA NATSISTLIKU SAKSAMAA SUHTED Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. Jaapaniga sõlmiti Kominterni-vastane pakt, millega liitusid ka teised riigid. Saksamaa pidas läbirääkimisi ka Suurbritanniaga, lootes abile võitluses Nõukogude Liidu vastu. Suurbritannias loodeti aga, et Saksamaa ja Nõukogude Liit astuvad omavahelisse sõtta, mis nõrgestaks mõlemat riiki. Seepärast polnud britid huvitatud liidust Hitleri Saksamaaga
35. BAASIDE AEG MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT Võimsalt tõusid esile revansistlikud ideed Saksamaal peale natsionaalsotsialistide võimule tulekut. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning tuua impeeriumi koosseisu tagasi varem Tsaar-Venemaale kuulunud valdused. Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü uue maailmasõja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei rakendanud agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid
rahvusvahelise olukorra. Esimese maailmasõja tagajärjel valis enamik uusi riike demokraatliku korra. Pooldati rahvavõimu ehk demokraatiat, kus olid olemas kodanikuvabadused, kodanikuõigused ning ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kasutati rahva määravat osa. Kuid peale sõda pettuti demokraatias ning see soodustas mittedemokraatlike liikumiste teket. Lubati rahvale majanduslikku õitsengut ning hävitada karmikäeliselt rahva vaenlased. Hirmuvalitsemine oli fasistide ja natsionaalsotsialistide meelepäraseim riigijuhtimise viis, nende lipukirjas oli rahvuse ülistamine. Õnneliku elu saavutamiseks, tuli neil vaenlased hävitada. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad võimu, üheks selliseks oli Itaalia. Sõjajärgsetel aastatel tekkis seal väike rühmitus nimega Võitlusliit, eesotsas Benito Mussoliniga. Fasistid kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu oli kord Rooma keisririik. Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvus
Sama aasta novembris erakorralistel parlamendivalimistel said nad juba veidi vähem hääli. NB! 30. jaanuaril 1933 nimetas Saksamaa president Paul von Hindenburg Hitleri kantsleriks. Parlamendis ehk Riigipäevas ei saanud natsid siiski kunagi absoluutset enamust. Märtsis 1933 olid jälle uued valimised, siis hääletas NSDAP poolt 43,9 % valijaist. Seega  parlamentaarse korra ajal ei hääletanud sakslased diktatuuri poolt! NB! Hitler sai võimule täiesti seaduslikult! Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused: · parlamentaarne kord (ehk demokraatia) oli Saksamaal liiga nõrk ega tulnud toime riigi ees seisnud probleemidega. Arvukad rahvakihid  ohvitserid, töösturid, suurmaaomanikud jt.  olid avalikult demokraatia vastu. · sõjajärgne raske olukord Saksamaal  raske ja alandav Versailles` rahuleping, majandusraskused (inflatsioon!). Viimase tõuke andis 1929. aasta majanduskriis.
Saksamaa huvisfääris olles loodeti paljuski liitlaste peale, kes aitaksid Eesti iseseisvust häda korral hoida. 1930. aastate lõpuks olid Eesti pinged niivõrd teravnenud, et vajati kohest abi. Suhted naabritega olid küllaltki head, kuid nende abile ei saanud ometi loota. Leedu oli nii Poola kui ka Saksamaaga tülis, Soome hoidis Skandinaaviamaade poole ja Balti liidu loomine jäigi tulemata. 1933. aastaks oli Euroopas tekkinud kriisi olukord, seoses natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal, kelle juhiks oli Adolf Hitler. Eestile tähendas see hirmu, sest taas tugevaks saanud Saksamaa võis juba plaanida uut rünnakut. Rahvasteliidu abile ei saanud samuti loota, kuna Rahvasteliit oli sügavas kriisis ning ükski välisriik polnud Eesti iseseisvusest sedavõrd huvitatud, et riskida selle nimel sõjaga. Nii osutuski Eesti Teise maailmasõja puhkemisel isoleerituks, muutudes tugevamatele riikidele kergeks saagiks
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stalin haarata ka Prantsusmaad ning Inglismaad.
Nende autoritest oli Saksamaal tuntuim ARNO BREKER, Venemaal VERA MUHHINA. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, nõukogude kunstis oli alasti keha aga peaaegu tabu. Kunstipoliitika ideoloogilised õigustused olid Saksamaalja Venemaal erinevad. Natsionaalsotsialistide vaadete aluseks oli rassism ja sellele toetudes väideti, et moodne kunst on ,,rassiliselt alavääruslike inimeste eneseväljendus". Hea kunst sai olla ainult selline, mis aitab tõsta aaria rassi väärikust ja mehemeelt. Selleks pidigi kujutama rassiliselt täiuslikke inimesi ja toetuma väärikatele eeskujudele mineviku kunstis. Vene kommunistid püüdsid oma võimu maskeerida humanistlike loosungitega. Kunsti olemuseks kuulutati tegelikkuse tunnetamine ja eesmärgiks tõde
hirmuvalitsuse. mis on "Mein Kampf" ja millest see räägib: Hitleri kirjutatud raamat (,,Minu võitlus"), mis rääkis ta õpetuse põhimõtetest. Ta meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur: Sai võimule aastal 1933. Saksamaa pidi saama suureks, tugevaks ja jõukaks. Aaria rass (saklased) pidi muutuma maailma valitsejaks. Siseriiklikult oli natsionaalsotsialistide eesmark nn uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste kõrvaldamist. Kehtestati üheparteisüsteem, ametiühingud olid keelatud, parlament kaotas tähtsuse, sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati. kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida  mõisted SS ja Gestapo: Julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. SS  kaitsemalev; sõjaväestatud organisatsioon. Gestapo  SS-le allutatud riiklik salapolitsei.
saaks minna ilma minuta, mina ei lahkuks ilma kuningata ja kuningas ei lahkuks mitte kunagi." Sõja ajal teenis Elizabeth Territoriaalses Abiteenistuses. Pärast regendiseaduse muutmist nimetati ta 18-aastaselt riiginõunikuks. Abielu ja perekond Elizabeth abiellus 20. novembril Kreeka ja Taani printsi Philipiga; nad on kuninganna Victoria kaudu kauged sugulased. Abielu üle oli palju vaidlusi; prints oli Kreeka troonipärija ja õigeusklik ning tema õed olid abiellunud natsionaalsotsialistide pooldajatega. Ka Elizabethi ema on tunnistanud, et oli abielu vastu. Abielust sündis neli last: · Charles (sünd. 14. novemberil 1948), Walesi prints · Anne (sünd. 15. augustil 1950), "kuninglik printsess" · prints Andrew (sünd. 19. veebruaril 1960), Yorki hertsog · prints Edward (sünd. 10. märtsil 1964), Wessexi krahv Ehkki kuningliku perekonna ametlik nimi on Windsor, kannavad kõik kuninganna järglased perekonnanime Mountbatten-Windsor. Elu kuningannana
Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvusluse terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada rahvuse huvidele 1922.a määrati Mussolini peaministriks, likvideeris demokraatliku riigikorralduse. 1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid Mussolinil aitas võimul hoida intensiivne riiklik propagnda Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Welmari vabariigi rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ``Mein Kampf´´ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada
kõigest kavanditele. Kuulsaim arhiteks oli Albert Speer (1905-1981). Arhitektuur oli väga suurejooneline ja paraadlik, tihti mõjus see massiivse ja süngena. Otsiti eeskujusid Vana- Idamaade, näiteks Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist kuna need monumentaalsed ehitised olid vastupidanud juba tuhandeid aastaid. Ka natsid kavandasid "tuhandeaastast riiki" ja seega sobisid taolised vastupidavad ehitised neile väga hästi. Natsionaalsotsialistide kunsti kõige meisterlikumaks osaks loetakse tihti paraade, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auvärvad ja valgusefektid. Kunst Nõukogude Liidus Venemaal kuulutati kunsti olemuseks tegelikkuse tunnetamine ja eesmärgiks tõde. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui
tõekspidamiste vabadus 2. Võimalikud ilmingud. Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. 11. Millised võivad olla diktatuuririigi tugevused, millised nõrkused? Tugevused: kiired otsused, ,,kõva käega" juht Nõrkused: võimu võib saada inimene, kes sellega ei suuda edusamme teha 12. Millal ja kuidas tulid natsid Saksamaal võimule? Millised tegurid sellele kaasa aitasid? Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal seondub majandusliku ja sisepoliitilise olukorraga. Pärast 1923.a. Müncheni õlleputsi läbikukkumist püüti võimule saada seaduslikke vahendeid valides. Majanduskriisi aastad 1920ndate lõpus ja 1930. aastate alul andsid Hitlerile võimaluse meelitada sakslasi lubadustega majandus taas järjele saada, kaotada tööpuudus, vaadata ümber Versailles rahutingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus. 13
meetmeid, et suunata majandust tõusuteele). 1932. aastal valiti uueks USA presidendiks Roosevelt, kes innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Riigipea asus korraldama enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme (see tõi uusi töökohti ning seetõttu majanduskriis hakkas taanduma). Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal. Nad saavutasid sellega alguses majandusele elavnamise, kuid nende poliitika tõi hiljem Euroopa rahvastele palju kannatusi. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult ja seda iga päev. Aktsiaomanikud üritasid päästa, mis päästa annab, ning müüa väärtpabereid ükstapuha mis hinna eest. Väärtpaberiteturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine. Börsujrahhile järgnenud suurt majanduskriisi on nimetatud ka Suureks deperessiooniks
kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuuri kehtestamine võib aset leida nii vägivaldse võimuhaaramise kui ka konstitutsioonilisel ja õiguspärasel teel. Viimase näiteks on natsionaalsotsialistide võimuletulek vabade valimiste kaudu. Natsionaalsotsialistid kasutasid Weimari vabariigi põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi valimisi nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus. 1 Natsionaalsotsialism Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal 1933Â
Sõjajärgne USA, Suurbritannia, NSVL maailmakorraldus. ÜRO asutamine. POTSDAM- 1945 juuli-august Saksamaa sõjajärgne haldamine. Sõjaroimade kohtu USA, Suurbritannia, NSVL alla andmine. Natsionaalsotsialistide partei hävitamine. MÕISTED Feood Arbuja Heptarhia Asteegid Hierarhia Götalased Jünger Jarlõkk Konung Khaan Majordoomus Liivimaa Linnadepäev Paavst Maajad Patriarh Nojoon Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism
lahkuks ilma kuningata ja kuningas ei lahkuks mitte kunagi." Sõja ajal teenis Elizabeth Territoriaalses Abiteenistuses. Pärast regendiseaduse muutmist nimetati ta 18-aastaselt riiginõunikuks. Abielu ja perekond Elizabeth abiellus 20. novembril 1947 Kreeka ja Taani printsi Philipiga; nad on kuninganna Victoria kaudu kauged sugulased. Abielu üle oli palju vaidlusi; prints oli Kreeka troonipärija ja õigeusuline ning tema õed olid abiellunud natsionaalsotsialistide pooldajatega. Ka Elizabethi ema on tunnistanud, et oli abielu vastu. · Charles (sünd. 14. novemberil 1948), Walesi prints · Anne (sünd. 15. augustil 1950), "kuninglik printsess" · prints Andrew (sünd. 19. veebruaril 1960), Yorki hertsog · prints Edward (sünd. 10. märtsil 1964), Wessexi krahv Ehkki kuningliku perekonna ametlik nimi on Windsor, kannavad kõik kuninganna järglased perekonnanime Mountbatten-Windsor. Elu kuningannana Elizabeth II kroonimine
Kõigepealt valiti Hitler Saksamaa kantsleriks. Kui Hindenburg suri, kuulutati hitler rahva Juhiks. Hitler keelustas kohe kõik parteid ja algas natslik propaganda. Algas riigi ja rahva ettevalmistamine sõjaks, mida Hitler ammu ootas. Kes ei allunud käskudele, saadeti koonduslaagritesse. Kuna Hitler saavutas tõesti edu Saksa majanduse tervendamisel, kasvas Saksa rahva usaldus tema vastu. 9. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika- Oli suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. 10. Majanduspoliitika  Hitler suutis majandus elavdada, Tõi saksamaa välja suurest kriisist. Ehitati mitmerealisi kiireteid ja likvideeris tööpuudust. Samuti
Eesti Teise maailmasõja ajal Baaside aeg II MS puhkemise põhjused: · Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola,
Plaanimajandus- riik kehtestas plaani midapidi järgima, jälle riiklik omand tootmises, eraettevõtted kadusid. NSVL-s oli viisaastak ehk siis 5 aasta plaan. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine: Talud likvideeriti  tulid ühismajandus, sovhoos (riigile kuulus) kolhoos (talupoegade ühised asjad) Tööstuse toimus industrialiseerimine: Suurtööstuse (eeskätt sõjatööstuse) rajamine Gulaag- töölaagrite süsteem Nõukogude Liidus ( nt: vangid) 14. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused Saksamaal · rahulolematus Versaille süsteemiga, oli tingitud sellest, et peeti sõjasüüdlaseks plus veel territroiaalsed kaotused ning relvastuse piirang · rahulolematus parlamentarismiga, oli tingitud et võimul olijad süüdi 1. maailmasõjas ning tänu sellele üldse sõlmitigi Versaillese leping. Lisaks oli ka parteide vaheline võitlus. · majanduskriis · hirm kommunistide ees 15
õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevaks jõuks oli nende arvates klassivõitlus  vaese tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada ning kõik, kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Hirmuvalitsemine oli ka fasistide ning natsionaalsotsialistide kõige meelepärasem riigijuhtimise viis. Kuid nende lipukirjaks oli mitte ühe ühikonnaklassi, vaid kogu rahvuse ülistamine. Vaenlasteks, kelle süül on nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriikide ees lömitasid, teised rahvused ning kommunistid. Selleks, et saavutada majanduslik õitseng tuli vaenlased hävitada. 3.Inglismaa, Prantsusmaa, USA sise-ja välispoliitika 20-30 aastail. Inglismaa 1920
kunagi pole salanud oma vastumeelsust revolutsioonide suhtes. Pildi edasine tõlgendamine on problemaatiline ning seda unenäotõelisest ülekandmise pärast pilditõlgendusse. Näib, et Telli rinda on torgatud pistoda. Kas Lenin  või Tell vabaduse personifikatsioonina  tappis ennast ise, selles mõttes, et ,,revolutsioon õgib oma lapsed?". Või et kuna on ,,võimuhaaramise" aasta, kas siis peab figuuri seljal olevas sisselõikes nägema viidet saksa natsionaalsotsialistide levitatud ,,legendile pistodatorkest?" Täis armastus vaatab aga Lenininägu last, oma sigitist. Kas ,,üli-isaga" õnnestub võrdsus, kas temast õnnestub vabaneda või ei, sellele küsimusele jätab ,,Wilhelm Telli mõistatus" vastamata. Telli figuur on Dali huviobjekt veel vähemalt kahes pildis: ,,Wilhelm Tell" (1930) ja ,,Wilhelm Telli raugaiga" (1931) ,,Wilhelm Telli mõistatus" (1933)
riigi sekkumise majandusellu .Riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu  riiklikud teenused, laenud toetused . Farmeritele maksti (inflatsiooni arvel) subsiidiume toodangu vähendamise eest .Riiklike hädaabitööde korraldamine: ühishüved  teed, sillad, tammid 12. Nimetage ja põhjendage tegurid, mis ohustasid sõjajärgse Saksamaa demokraatiat. Saksamaa taotles ebaõiglaseks ja ebarealistlikuks peetava rahulepingu revideerimist 13. Millised asjaolud soodustasid natsionaalsotsialistide võimuletulekut Saksamaal? Ülemaailmse majanduskriisi puhkemine. Kasutati ära Saksamaa majanduslikku kokkuvarisemist,seda kasutasid ära ka kommunistid.Seega Saksamaa arvas,et kommunistidest on võimalik lahti saada vaid Hitleri löögirühmade abil. See tõi kaasa natside populaarsuse plahvatusliku kasvu. 14. Millised olid Hitleri-Saksamaa sotsiaalse ja poliitilise korra peamised eripärad?Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega
aasta kevadsuvel. 2) Üldse: Pärast seda, kui 6. ja 9. augustil 1945. USA oli visanud Nagasakile ja Hiroshimale tuumapommid, Jaapan kapituleerus 2. septembril, millega lõppes 6 aastat ja 1 päev kestnud Teine maailmasõda. 4. Saksamaa vallutused · Pärast MRPga endale lubatud Poola alade hõivamist, asus Saksamaa Taani, Norra ja Prantsusmaa kallale. Taani ja Norra okupeeriti 1940. aasta kevadel väga kiiresti. Norra vallutamist kiirendas Quisling, kes oli Norra natsionaalsotsialistide juht. · Arvati, et järgmisena tungitakse kallale Inglismaale, tegelikult hakati hoopis Prantsusmaad vallutama (seda tehti läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Sinna oli ehitatud kaitseks Daladier' liin (suhteliselt nõrk), Prantsuse-Saksa piirile oli aga ehitatud Maginot' liin, kus olid väga võimsad, ent statsionaarsed relvad. Kuna Maginot' liin asus Saksamaa ja Prantsusmaa piiril, mida Saksa väed ei ületanud, oli see sõjaliselt täiesti kasutu
1927. aastal kutsutakse oma teoste dirigeerimiseks Berliini Raadiosse. Samal aastal saavad Schönbergi uuteks õpilasteks Berliinis saavad Nikos Skalkottas, Alfred Keller ja Peter Schacht ning toimuvad Schönbergi auks kontserdid Pariisis. 1928. aastal annab kontserte Sveitsis. 1.4 Kolmekümnendad ja elamine ning töötamine Ameerika Ühendriikides 1930. dirigeerib Londonis. 1933. aastal lahkub Berliinist, sest teda heidetakse natsionaalsotsialistide poolt akadeemiast välja. Kolib koos naise ja tütrega Ameerika Ühendriikidesse. Alustab õpetamist Malkini Konservatoriumis Bostonis ja New Yorkis. 1934. aastal dirigeerib Bostonis sümfoonilist poeemi "Pelleas ja Melisande". Annab loenguid Chicago ülikoolis. 1935. aastal annab loenguid ja eratunde Lõuna- Kalifornia ülikoolis. Samal aastal saab Schönbergi õpilaseks John Cage. 26. mail 1937 sünnib poeg Ronald. 1938. aastal saabuvad New
organiseerimisest. Sõlmiti kokkuleppeid riigipiiri osas ja kaubandusleping. 1932 lisandus ka mittekallaletungipakt. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös, ühinedes kõigi kokkulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu. Rootsi oli Eestist huvitatud-Tartu ülikool avati rootsi keele ja kirjanduse õppetool, Rootsi ärimehed investeerisid Eestisse, toimusid vastastikkused visiidid tipptasandil. Rahvusvaheline olukord teravneb taas: 1933. a. algas natsionaalsotsialistide võimuletulekuga Saksamaal. Rahvasteliidu suutmatus lahendada probleeme. Eesti jaoks kujunes halvaendeliseks 1935. a. sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksamaale õiguse suurendada oma sõjaväelaevastikku. Suureks ohuks oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. NSV Liit hakkas õhutama Balti kolmikliidu loomist, lootes suhteliselt Moskva-sõbraliku Leedu kaudu mõjustada enesele sobivas suunas ka Eesti ja Läti välispoliitikat
kunagi pole salanud oma vastumeelsust revolutsioonide suhtes. Pildi edasine tõlgendamine on problemaatiline ning seda unenäotõelisest ülekandmise pärast pilditõlgendusse. Näib, et Telli rinda on torgatud pistoda. Kas Lenin  või Tell vabaduse personifikatsioonina  tappis ennast ise, selles mõttes, et ,,revolutsioon õgib oma lapsed?". Või et kuna on ,,võimuhaaramise" aasta, kas siis peab figuuri seljal olevas sisselõikes nägema viidet saksa natsionaalsotsialistide levitatud ,,legendile pistodatorkest?" Täis armastus vaatab aga Lenininägu last, oma sigitist. Kas ,,üli-isaga" õnnestub võrdsus, kas temast õnnestub vabaneda või ei, sellele küsimusele jätab ,,Wilhelm Telli mõistatus" vastamata. Telli figuur on Dali huviobjekt veel vähemalt kahes pildis: ,,Wilhelm Tell" (1930) ja ,,Wilhelm Telli raugaiga" (1931) ,,Wilhelm Telli mõistatus" (1933) 2.2 ,,Mälu püsivus" 1930
okupatsioonile (tööd ei tehtud, kuid palgad maksti välja ja selleks trükiti kontrollimatult raha juurde) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides. · Protektsionistliku majanduspoliitika kasv erinevates riikides. · Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides. N: Saksamaal kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed; Ungaris; Hiinas jne. · Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawesi plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi USA pankuri ja riigitegelase nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 3.Üldise rahuajastu algus.Kõrgpunkt Versaille rahuleping 1918.a Kõrgpunkt on enne majanduskriisi 1923.a 4. Nõuk
Indiviidi huvid allutatud riigi huvidele: · Vaesus nii suur ei olnud, kui Venemaal, sest erasektorit ja rikkaid ei likvideeritud. · Majandus allutatud rasketööstusele · Kannatasid tarbekaupade vähesuse all, sest varustada tuli esmajoones Natside armeed, suurriikidest kuulus relvasutse tootmisele kõige enam kapitali just Saksamaal. Ühe partei valitsus: · NSDAP Agressiivne välispoliitika: · Natsionaalsotsialistide peaeesmärk oli ümber töötada ebaaus Versaille´i rahuleping · Plaan ülemaailmseks sotsialistlikuks revolutsiooniks · Volkdeutche vereine  juhiti Berliinist ja see ühendas, toetas ülemaailmselt kõiki sakslasi. · Laste- ja noorsooorganisatsioonid  ideoloogiline kasvatus  Hitler-jugend(Noorhitlerlased-poistele), Bund Deutcher Mädel(Saksa Tütarlaste Liit-tüdrukutele), Jungvolk  6-aastastele
4. Mussolini korraldas mustade särkidega toetajatega marsi Rooma, 1922 määrati peaministriks: mõne aastag likvideeris demokraatliku riigikorralduse 5. 1925 üheparteisüsteem  Mussolinile ehk duce'le (juhile) anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei, rajati koonduslaagreid (ulatuslik terror puudus) 6. Tegelikult ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata, majanduskasv tema valitsemise ajal madalam, kui enne ja pärast seda. 7. Agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal 1. Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematus  Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), juhiks Adolf Hitler 2. 1923 üritas Hitler võimu haarata, läbikukkumine, kaaslastega koos vangi, teos ,,Mein Kampi" (,,Minu võitlus") 3. Hitleri arvates tuli kõrvaldada demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised õõnestavad tegurid; aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks; esialgu ei suutnud natsid SM-l suurt toetust koguda 4
veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika  NEP. · Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. · 1922 · Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. · Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. · 1923 · A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. · 1924 · V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. · 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. · 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele
Mussolini lubas teha Itaalia sama võimsaks kui oli kunagi olnud Rooma impeerium. Tähtsaimal kohal oli rahvuse heaolu. Egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele. Majandus võeti riigi kontrolli ala, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Võimu aitas hoida intensiivne propaganda. Tegelikult ei suutnud Mussolini Itaaliat hädas aidata. Agressiivne välipoliitika ammendas Itaalia napid ressursid lõplikult. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamal kogunesid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud NSDAPsse (nats.sots saksa töölisparteisse), mida juhtis Hitler. Hitler kuulutas sakslastele suurt tulevikku. Tuli vaid tühistada Versailles' rahu ning teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aasja rass kuulutati teistest kõrgemaks. Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Kuidas nimetatakse 1930. aastate teisel poolel Prantsusmaal kujunenud rahvaliikumist takistamaks äärmuslaste (fašistide) võimuletulekut? Rahvarinne Kes oli Eesti enamlane, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juht? Jaan Anvelt Kes oli USA president, kes juhtis USA edukalt välja ülemaailmsest majanduskriisist? Roosvelt Kes oli nimekas Inglise majandusteadlane, kes pooldas majanduskriisist ülesaamise vahendina inflatsiooni? Keynes Kes oli Saksa natsionaalsotsialistide juht 1920.-1930. aastatel? Adolf Hitler Kes oli Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas? Johan Laidoner Kes oli Itaalia fašistide juht 1920.-1930. aastatel? Benito Mussolini Kes oli Nõukogude Liidu juht 1920.-1930. aastatel? Jossif Stalin Kes oli kuulsaim eestlasest enamlane, Sõja-Revolutsioonikomitee juht? Viktor Kingissepp Millal kuulutas Maanõukogu end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis? (kuupäev, kuu, aasta; uue kalendri järgi) 28.11.1917
6. Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur 3 demokraatlikule ühiskonnale iseloomulikku joont - 1) rahva võimalus kaasa rääkida, 2) inimõiguste kaitse on tagatud, 3) lubatud on tegutseda erinevatel parteidel Demokraatia laienemise näiteid: Venemaast eraldusid uued riigid: Eest, Läti, Leedu - olid demokraatlikud. Naistele anti valimisõigus. Rahvaste Liidu loomine. Peamised demokraatlikud liikumised: 1) Sotsiaaldemokraadid 2) Konservatiivid 3) Liberaalid Kommunistide, fasistide ja natsionaalsotsialistide vaadete sarnasused: Hirmutamine, inimelu tähtsusestus, sõjakus. erinevused: kommunistidel oli oluline klassivõitlus, rahvus ei loe. natsionalismi ja fasismi puhul on rahvus aga tähtis. Suurbritannia majandusprobleemid - tööstus vajas uuendusi, oli aegunud. Rahvusvahelised kriisid 1935. Etioopia (Abessiinia kriis) - Itaalia vallutas Etioopia. Rahvasteliit püüdis Itaaliat majanduslike sanktsioonide abil korrale kutsuda ent see ei andnud tulemusi
saada.  Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides.  Protektsionismi kasv. Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 1924.a.-1929.a:  1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood.  Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem.
annaabi.ee 
