Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – ...
NATO Kertu Punger 9.a Mis on NATO? · North Atlantic Treaty Organisation · Iseseisvate riikide sõjaväeline allianss Miks ja kuna? · 4. aprillil 1949. · 12 riiki · Liikmesriikide ühine kaitse Põhimõtted · Ühtekuuluvus · Vabadus · Julgeolek · Transatlantiline ühtsus Tegevussuunad · Konsultatsioonid · Kaitse · Kriisiohjamine · Partnerlus · Tulevik Liikmesriigid · NATO 28 liikmesriiki on: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luxemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tsehhi, Türgi, Ungari Juhid ja juhtimine · Mis on konsensusel põhinev otsus? · Kuidas kon...
NATO Ele Müürsepp MJ114 NATO LOOMINE ·1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada ·1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi ·1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik ·1982: Hispaania ·1990: laienemine endise Saksa DV alale ·1999: Poola, Tsehhi ja Ungari ·2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ·2009: Albaania ja Horvaatia WASHINGTONI LEPING · Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki · Leping pani aluse liikmesriikide vahelisele kollektiivkaitsele · Missioon-Afganistani missioon, Kosovo, Iraak · NATO põhimõtted · NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus ·...
Mis on NATO? Eesti NATO Ühing NATO • Loodi 4. aprill 1949 Washingtoni lepinguga • Asutajariike 12: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani • Hilisemad laienemised: o 1952 (Kreeka, Türgi) o 1955 (Saksamaa) o 1982 (Hispaania), NATO • Peamine eesmärk: - kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. • Alliansi kolm põhiülesannet: – Kollektiivkaitse – Kriisiohje – Koostöine julgeolek Kollektiivkaitse • Washingtoni lepingu artikkel 5 kohaselt aitavad NATO liikmesriigid alati üksteist kaitsta rünnaku vastu. • Lähtutakse põhimõttel: - relvastatud rünnak ühe või mitme liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu. Kr...
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid ...
Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007 Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Eur...
Tallinna xxx Gümnaasium xxx NATO e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Juhendaja: xxx Tallinn 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Mis on NATO?.................................................................................................................... 4 Eesmärgid............................................................................................................................ 5 NATO muutumine..................................................................................................
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, ...
Reelika Saar 12c Kodune töö: tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelise suhtlemise peamised eesmärgid on koostöö arendamine ja liitlaste sihipärane otsing. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted : · Suhtlemine peab toetuma läbirääkimistele ja õigusnormidele, mitte relvajõule. · Hoiduda jõu kasutamisest ja sellega ähvardamisest. · Lahendada tülid rahumeelselt. · Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust. · Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi. · Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse. · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi. · Edendada koostööd riikide vahel. · Järgida rahvusvahelise õiguse norme. 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusl...
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter ), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeoleku...
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
Heaoluühiskond · Heaoluühiskonnani jõudmine 1950. aastate keskpaiku. · Parem Rootsis ja USA-s, Saksamaal, Taanis, NSV Liidus · Heaoluühiskonna tunnused: sotsiaalne turvatunne kasvas, lihtinimese ostujõud kasvas märgatavalt, perekondlik väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna...
Rahvusvahelise julgeoleku 3 faktorit: 1) muutused suurriigis- kodussõda Kongos on nullilähedane. Kuid Mihhail Gorbatsovi poolt algatatud uuendused NLKP oli globaalne mõju, mis viis kommunistliku maaimasüsteemi kokkuvarisemisele ja jõudude vaherkorra ümbervaatamisel rahvusvahelisel areenil. Lõppes ka lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vaheline vastasseis, mis vormis rahvusvahelist julgeolekukliimat. 2)suhted suurriikide vahel- G7(Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA, Venemaa). Vaid aeg-ajalt arutavad olulisi probleeme. 3)tehnoloogilised avastused sõjatööstuses- TUUMARIIGID (Venemaa, USA, Hiina, India, Jaapan, Pakistan) Tehnoloogilised avastuse ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid kasutatakse. Kasutamist jälgib Rahvusvaheline Aatomi energia Agentuur. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted: 1)hoiduda jõu kasutamisest võ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..........................
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks...
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi Partnerlusnõukogul...
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
Sisukord Maailma ühtsus ja mitmekesisus..................................2 Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena ....3 Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid............4 Peamised julgeolekuorganisatsioonid.............................5 Inimõigused mitmepalgelises maailmas...........................5 1 Maailma ühtsus ja mitmekesisus Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. Globaliseerumise mitmesugused ta...
Heaoluühiskond Lootus ja mäss 1950-aastate keskpaik kuni 1960-aastateni Heaoluühiskonna tunnused: · Sotsiaalse turvatunde kasv · Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine · Töövaba aja suurenemine · Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv · Ajastu tunnus: isiklik sõiduauto Heaolu ei jagunenud kõigile · Paremat äraelamist said endale lubada aunilt rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed · Sellest tulenevat leidis suuremat kandepinda sotsiaalse õiguse idee · Suurema kandepinna sai Keynesi õpetus M.J. keynes'i ideed: · ise oli inglise majandusteadlane, kes soovitas riigil sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks enam majandusellu sekkuda: o riik pidi rohkem ressursse ümber jagama o hakati enam tähelepanu pöörama riskirühmadele. Heaolu ei ole alati hea · tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks · tõusus nn ,,keskmisele inimes...
Ajaloo kordamine (Maailm pärast II MS) 1. Mis on heaoluühiskond? (riigid,iseloomustus,mida tõi kaasa) V:Heaoluühiskond tähendab sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu mõjutavat kasvu. Riigid: Põhjamaad ntks Soome,Norra,Rootsi. Isel: 1)kiire majanduse areng. 2) kujuneb välja heaoluühiskond. 3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused. 2) Mustanahaliste liikumised võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised nn.seksuaalrevolutsioon, USA-s tulid 1960.a kasutusele rasesumisvastased tabletid. 4) Hipide liikumine vastuseis ühiskonna tavadele,süsteemile,valitsevale elukorra...
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
Soome ja Rootsi välispoliitika Katriin Mangus Sissejuhatus Käesolevas töös võrreldakse Soome ja Rootsi välispoliitikat. Mõlema riigi puhul on tegemist väikeste naaberriikidega, millal on arenenud majandus ja osaliselt ühine ajalugu. Mõlemad kuuluvad Põhjamaade hulka. Siiski on nende välispoliitikas mitmeid erinevusi. Järgnevalt analüüsitakse Soome ja Rootsi välispoliitikat Euroopa integratsiooni, sõjalise neutraliteedi, rahvusvahelise mõjuvõimu, heaoluriigi ja Venemaa suhete teemadel. Kõikide teemade puhul pööratakse mõlema riigi välispoliitikat kujundavatele teguritele, sh ajaloolisele perspektiivile. Analüüs Soomet ja Rootsist võib mõlemaid käsitleda nii Euroopa kui Euroopa integratsiooni piirialadena. Esiteks asuvad n...
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 1...
Eesti, kui demokraatlik riik Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud märgatavalt kiire. Põhjuseks võib lugeda seda, et 50 aastat järjest autoritaarse reziimi all vaevelnud riik, soovis täieliku rahvavabadust, nii poliitiliselt, sõnas, kui muus vormis. See on ka tinginud selle, et näiteks USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on juba 2001. aastal uuringus märkinud Eesti poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi täielikult tagatuteks edastades meie naabreid Lätit ja Leedut. Nüüdseks võib kindlalt väita, et Eesti on läbinud siirdeperioodi, sest et demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. Näiteks oleme lõpetand nii rahareformi, valitsusvahetuse, demokraatlikud valimised ning ka majanduslikult segased ajad, mis jäid 90-datesse. Just siirdeühiskonna lõpuga oleme jõudnud stabiilselt demokraatlike riikide sekka. Samuti saab väita, et Eestis on tagatud demokraatia kolm põh...
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õh...
heaoluühiskond- mis see on /tunnused/, Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. miks sai üles ehitada USA Great Society- pärast Kennedy surma astus tema kohale asepresident L.B.Johnson, kes osutus väga võimukaks ja lõi uue eesmärgi `' suur ühiskond'' ehk kõikide rasside, ja eri klasside vahel hõlmata ühtsesse ühiskonda. põlvkondade konflikt- Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreglid jms. Osa noori uskus NSV Liit on õigel teel ning kommunism on õige tee. Uus põlvkond oli kasvanud heaolu ühiskonnas ning ei mõistnud oma vanemaid, kes olid näinud sõda, varem elasid kokkuhoidlikult ning nüüd raiskasid raha. Vastandumine tekkis vanemate ja konservatiivse eluviisiga mustanahalised M.L.King- mustanahaliste li...
ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS! Mõisted: 1. anarhism- vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond. Eitab riiki kui ka kollektiivset võimu 2. skvottimine- mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine nt eluasemena 3. õigusriik- Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa 4. asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad 5. õiglane kaubandus (FairTrade)- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toi...
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat,...
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, ...
Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pid...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
Ameerika Ühendriigid peale II maailmasõda Trumani doktriin 1947a, USA välispoliitika eesm. Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda ...
Kordamisküsimused II maailmasõjast 1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni...
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kui...
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgest...
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhte...
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada v...
KÜLM SÕDA 1. Milliseid probleeme lahendati Pariisi rahukonverentsil? 1946 juuli oktoober arutati Saksamaa Euroopa liitlaste (Itaalia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soome) saatust: kehtestati uued piirid ja lisaks reparatsioonid. 2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses K...
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Üh...
Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhju...
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
