Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on NATO? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on NATO ?

Mis on  NATO ?
Eesti  NATO  Ühing
NATO
• Loodi 4. aprill 1949 Washingtoni lepinguga
• Asutajariike 12: Ameerika  Ühendriigid
Belgia, Holland , Itaalia,  Island , Kanada
Luksemburg , Norra, Portugal
Prantsusmaa, Suurbritannia , Taani
•  Hilisemad  laienemised:
o 1952 (Kreeka, Türgi)
o 1955 (Saksamaa)
o 1982 ( Hispaania ), 
o 1999 (Poola, Tšehhi, Ungari)
o 2004  (Eesti,  Bulgaaria,  Leedu,  Läti,  Rumeenia, 
Slovakkia , Sloveenia)
o 2009 (Albaania, Horvaatia)
NATO
• Peamine eesmärk:
- kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka 
sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust 
ja julgeolekut.
•  Alliansi  kolm põhiülesannet:
– Kollektiivkaitse
– Kriisiohje
– Koostöine julgeolek
Kollektiivkaitse
• Washingtoni lepingu artikkel 5 
kohaselt aitavad NATO liikmesriigid 
alati üksteist kaitsta rünnaku vastu.
• Lähtutakse põhimõttel:
- relvastatud rünnak ühe või mitme  
liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõigi 
liikmesriikide vastu.
Kriisiohje
Kriisiohje põhimõtted:
•  Ohjata  alliansi julgeolekut mõjutada 
võivaid arenevaid  kriise  enne nende 
paisumist konfliktideks.
• Lõpetada alliansi julgeolekut 
mõjutavaid puhkenud konflikte.
• Kindlustada konfliktijärgses olukorras 
stabiilsust, mis toetab Euro-Atlandi 
julgeolekut.
Koostöine julgeolek
• Koostöö teiste rahvusvaheliste 
organisatsioonidega ja riikidega, et 
tagada rahvusvahelist julgeolekut.
• Koostöise julgeoleku põhieesmärgid:
- relvastuskontroll
- massihävitusrelvade leviku tõkestamine
- maharelvastumine
NATO juhtimine
• NATO juhtimine põhineb 
konsensuslikul otsustamisel.
• Puudub hääletamiseprotsess 
- vastuvõetavad otsused peavad olema 
ühehäälsed
NATO juhtimine
• Põhja-Atlandi Nõukogu
• Kaitseplaneerimise komitee
- tegeleb kaitseküsimuste ja kollektiivse kaitse 
planeerimisega seotud probleemidega
• Tuumaplaneerimise komitee
- jälgib alliansi tuumarelvastuspoliitikat
• NATO  peasekretär  
- nimetatakse ametisse  neljaks  aastaks
- juhib NATO sekretariaadi tööd
- peasekretär Anders Fogh Rasmussen
- alates 1. oktoobrist 2014 Jens Stoltenberg
NATO juhtimine
• Sõjaline komitee
- haldab NATO sõjalist struktuuri
- jagab juhiseid NATO strateegilistele 
ülemjuhatajatele(2)
• Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja 
Philip M.Breedlove 
–  peakorter  Belgias
• Liitlasvägede ülemjuhataja Jean-Paul 
Paloméros 
– peakorter Ameerika Ühendriikides
NATO  rahastamine
• Liikmesriikide  otsesed  ja kaudsed 
panused .
• Kaudsed panused:
- liikmesriikide osalemised missioonidel
• Otsesed panused:
- ühiselt rahastatav eelarve, mida jaguneb: 
tsiviileelarveks, sõjaliseks eelarveks ning 
julgeolekuinvesteeringute programmiks
Eesti ja NATO
• Afganistan
- Afganistani ülesehitamise ja piirkonna 
stabiilsuse tugevdamise  missioon
•  Kosovo
- tagada  Kosovos  rahu, stabiilsus ja avalik 
kord
• Iraak
- NATO väljaõppemissioon aitamaks välja 
koolitada  Iraagi julgeolekujõude
NATO
• NATO õhuturve missioon Balti riikides
- tagada Eesti, Läti, Leedu õhuruumi 
turvalisus
- alaline baas asub Leedus Šiauliais
• NATO kiirreageerimisüksus
- valmis reageerima 5-30 päeva jooksul 15 
000km raadiuses Brüsselist
Küberkaitse
• Küberkaitse - kaitse uute 
julgeolekuohtude vastu tänapäeva 
maailmas
• NATO küberkaitsekeskus loodi 14. 
mai 2008. Asub Tallinnas, Eestis
• Hõlmab täna Eestit, Lätit, Leedu, 
Saksamaa, Ungari, Itaalia, Poola, 
Slovakkia, Hispaania , Holland ja 
sponsorina USA-d
• Eesti on küberkaitse alal üks 
juhtivamaid riike maailmas
Täname tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
Vasakule Paremale
Mis on NATO #1 Mis on NATO #2 Mis on NATO #3 Mis on NATO #4 Mis on NATO #5 Mis on NATO #6 Mis on NATO #7 Mis on NATO #8 Mis on NATO #9 Mis on NATO #10 Mis on NATO #11 Mis on NATO #12 Mis on NATO #13 Mis on NATO #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor masuolen1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

Ühiskonnaõpetus
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin

Ühiskonnaõpetus
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

.................................................. 29 Riigi kaitsevõime ...........................................................................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30 Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33 Tegutsemine hädaolukordades ..................................................................34 NATO ................................................................................................................38 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 43 Eesti kaitsejõud ............................................................................................. 43 Eesti kaitsevägi .............................................................................................. 43 Maavägi ......................................

Riigiõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun