Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nartsissistlik laps". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nartsissist, nartsissism, nartsissistlik, agressiivsus, narkissos, narkissose, iseseisvus, sõltumatus, viidatud, häbi, illusiooni, sõltuvus, raev, iseend, kirg, võimuvõitlus, hiljemalt, tundemärgid, hullem, koguni, psühhopaatia, spekter, igalühel, haavu, võtetega, ebatõeline, lõhet, publik, igavesti, peegelpildi, valdama, inimesse, kujutluskool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7
Agressiivne laps raamatu kokkuvõte Autor: Liisa Keltikangas-Järvinen Lende Saluvee EKL1-kõ Soome teadlane Liisa Keltikangas-Järvinen käsitleb oma raamatus lapse sotsiaalset arengut ja seda takistavaid mõjureid, millest tähtsaim on agressiivsus. Autor juhib tähelepanu sellele, et agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda. Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala NARTSISSTLIK ISIKSUSEHÄIRE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 Nartsissistlik isiksusehäire 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT...................................................................................4 1.1. Isiksushäirete tüübid....................................................................................................5 Tabel 1. Isiksushäirete jaotus..........................................................
Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitub agressiivne laps?, mis on sellise käitumise põhjused
omaks võetud kinnisideid. Agressiivsuse all peame esmapilgul silmas kellelegi haiget 2 tegemist, oma tahtmise läbisurumist ja osavat manipuleerimist. Agressiivset käitumist kohtame me tavaelus päris tihedalt, sest see kujutab endas kas füüsilist vägivalda, kus jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda (Keltikangas-Järvinen, 1992). Tänapäeva tänavapildis on agressiivsust näha vägagi palju, inimesed teevad oma tahte saamiseks mida iganes. Süvenenud on koolivägivald, kus lihtsalt valitakse välja kindel isik, keda hakatakse oma otstarbeliselt ära kasutama, teda kas lüües või mõnel muul viisil lihtsalt ära kasutades
Teiselt poolt hakkavad seda kõrvale tõrjuma piirangud, mida vanemad lapsele seavad. Vanemad hakkavad lapse toiminguid kontrollima ja juhtima ning too kogeb, et kõike ei olegi enam võimalik teha. Kui piirangute seadmises pole järjekindlust ja laps saab jonniga alati oma tahtmise, siis säilib ta väärkujutlus oma kõikvõimsusest ja oskusest maailma valitseda. Liiga kaua püsiv ekslik kõikvõimsustunne takistab realistliku ja terve eneseväärikustunde kujunemist. Sümbiootiline järk ja nartsissistlik hälve Mida raskemakujulise psüühilise hälbega on tegemist, seda varasemasse arengujärku ulatuvad selle juured. Laps, kelle suhted emaga katkestati liiga vara, reageeris algul ägedalt, protestis ja tahtis ema tagasi saada. Seejärel valdas teda lootusetus, mis vähehaaval muutus emast sõltumatuseks. Laps vabastas end temast ja kõigist temaga seotud tundesidemetest täielikult. Pärast seda hakkas lapse meeleolu olenema tema enda kehalistest
Madala enesehinnanguga ei suuda inimene armastada ei ennast ega ka teisi. Nad tahavad jätta endast parema mulje ja seepärast nad valetavad tihti. Madal enesehinnang toob kahju ja sellega on raske elada! Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püüakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult oma emotsionaalsete seisundite suunatud toimetuleks ( st inimene tegeleb vaid oma tunnetega nt süü, häbi , hirm ega keskendu reaalsele tegutsemisele ), mis paraku ei vii lahendusele. Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima-jäämises", s.t. ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis
Tihti jõuavad nad nende asjadeni, mida teised tähele ei pane. Küll on skisoidsete inimeste kohta öeldud, et oma eluajal on nad enamasti ebapopulaarsed. Vananedes võivad nad veelgi üksikumaks, eraklikumaks muutuda. Nad oskavad paremini vananeda kui teised tüübid. Enamasti vanad pelgavad üksi jäämist, kuid tema on terve elu seda väärtustanud. Nad taluvad üksi jäämist kergemini. Seetõttu nad kardavad ka vähem surma, kuna nad võtavad seda lihtsa faktina. Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus, kriitilisus, äraostmatus, julgus näha asju ilustamata, vaid nii nagu need on. Neid ahistavad domgad ja traditsioonid kõige vähem. Sentimentaalsusesse nad ei lasku. Nad vihkavad ülevoolavaid tundeid, ebaselgust. Üldiselt järgivad nad oma veendumusi ja ei lähe kompromissidele. Enamiku asjade kohta on neil oma isiklik arvamus. Suurem osa neist on ka kriitilised, satiirilised. Iroonia on neile väga iseloomulik
Neofreudist, kelle põhimõisted on identiteet ja selle kriis. Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata. 1) Sünd 1,5 aastat, usaldus ja usaldamatus. Laps hindab keskkonna sõbralikkust, kui on saanud piisavalt hoolt ja hellitust, kriis ületatakse. See etapp on identsuse vundament. 2) 1,5 3 aastat, autonoomsus ja häbi, ebakindlus, kahtlus. Lapsed testivad oma piire. Kui saavad õiges olukorras iseseisvust ja suunamist, saavutatakse iseseisvus. Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas. 3) 3 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus
normidega, seega ka klassi reeglitega, see takistab nii tema edasijõudmist õppimises kui klassikaaslastega läbisaamist. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega käitumisviisid erinevad nii nimetatud standardist või ootustest on vanusele mittevastavad ning esinevad suhteliselt tihedalt pika aja vältel. Probleemid teevad muret nii vanematele kui õpetajatele, võivad olla eksternaliseeritud (hüperaktiivsus, agressiivsus, kuritegelik käitumine) või internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus, ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast. Distsipliiniprobleemide raskusaste: · õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid · tundi vähehäirivad probleemid · tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid · püsivad, tõsised probleemid Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele: 1. Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad
võib loota, kas see täidab kõiki vajadusi või tuleb ette halba kohtleminist ja puudust. See aste moodustab isiksuse fundamendi. a. Usaldus b. Mitteusaldus 2. 1,5- 3a : lapsed testivad vanemaid ja keskkonda- mida neil lubatakse ja mida mitte. Tunnevad vabadust, kuid ka sõltuvust. Autonoomia saavutatakse kui lapsi julgustatakse paljusid asju ise tegema. Liigne piiritus ja kontroll tekitab lapses häbi ja kahtlustunde- hiljem on nad võimetut ennast kehtestama ja kontrolli saavutama. Ükski ääretus pole hea, sest liigne vabadus, võib kaasa tuua häbematust ja ninakust ning mässu autoriteetide vastu. a. Autonoomsus b. Häbi, kahtlustunne 3. 3-6a : lapse peamiseks sooviks on alustada oma toiminguid iseseisvalt. Algatusvõime on eduka praktika resultaat, kui laps saab piisavalt proovida erinevaid võimalusi läbi mängude
Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne
mingi väga tugev joon, mille ümber kogu isiksus on üles ehitatud. Tegelikult tuleb harva esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne. R. Cattell: uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid. Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust. Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda. Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E
mingi väga tugev joon, mille ümber kogu isiksus on üles ehitatud. Tegelikult tuleb harva esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne. R. Cattell: uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid. Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust. Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda. Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E
5-6 aastane, ära usu, kui vaatab ka otse silma, kui ei teinud tahtlikult. Siin juba tahtlik valetamine. Siis ütle talle, et ära valeta, ütle mulle tõtt. Sead silm silma vastu, et see käitumine pole aktsepteeritud. Võtad tõestusmaterjali: nt katkine asi. Ära küsi, mis juhtus. Näita tõendid, ja püüa viia selleni, et ta üles tunnistaks. Kui pole otseseid tõendeid, nt kui vaatas saadet, mille ära keelasid. Püüa välja uurida nii, et sul on lapse pärast väga häbi, kui ta on su keelust üle astunud ja sa tunned ennast väga halvasti, et ta lubadust ei täitnud. Anna võimalus näidata, et laps oskab teisiti ka käituda. Kui ikka eitab, siis sea silm silma vastu, ütle, et väga häbi ja loodad, et järgmine kord räägib sulle. Kasuta aja mahavõtmist. Kahekordset ajamahavõtmist. Ole ise aus ja valeta nii vähe, kui võimalik. Kui oma last armastad, et lapse ja sinu vahel turvaline kiindumus, siis selliseid vigu ei tee. Kasvatuses väljendub
o Rolli-identiteedi mudel – kleepsud, tassid , see on osa sellest kes a olen - Meeletäiusele suunatud sekkumised (mindfulness) o Meeletäiuse meditatsioon, heasoovlikkuse meditatsioon o Mõju nii objektiivsele kui ka subjektiivsetele väljunditele Agressiivsuse ja kriminogeense käitumise sotsiaalsed mõjurid - Sotsiaalpsühholoogias – igasugune käitumine mille eesmärk on kahjustada teist inimest, kes seda ei soovi - Agressiivsus on käitumine mitte emotsioon - Vägivald – agressiivsus mille eesmärk on suur füüsiline kahju nt vigastused, surm Agressiivsuse vormid - Füüsiline – eesmärk füüsiline kahju - Verbaalne – sõnadega kahju tekitamine - Sotsiaalne – teise inimese sotsiaalsete suhete eesmärgipärane kahjustamine nt grupist välja arvamine, tagarääkimine, silent treatment (sotsiaalne valu kestab kauem kui füüsiline - Otsene – ohver füüsiliselt kohal
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud
Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus või usaldamatus Sünnist kuni 1,5 aastani Bioloogilised vajadused kiindumuse järele saaksid lahendatud; ema esindab suurt osa maailmast lahendab sotsiaalseid probleeme. Ka negatiivsed kogemused aitavad positiivse lahendini. Oluline on läbiv kogemus. Ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule. 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5 kuni 3 aastat Tunnustatakse iseseisvust, otsimest. Liigne piirits ja kaitstus suurendab ebakindlust ja häbi -> ebaõnnestumine. Liiga vähene kontroll -> laps seab ise piirid (muutub nõudlikuks ja dominantseks). Häbi tuleneb teiste survest. Identiteedi välja arenemine. Konflikti lahendaja ema, ise pere. 3. Initsiatiiv või süü 3 kuni 6 aastat Lapse püüdlus vs süü hirm.
tähendus erisugune. On neid, kes on teisele jäetava mulje suhtes üsna ükskõiksed. On aga ka neid, kes sõltuvad teiste arvamusest ja muljest, mida nad enda kohta jätavad. Meie suhtumine muljesse muutub aktuaalseks vastasseisu tingimustes. Konflikti puhul on tegemist sageli teadliku teise maine ja identiteedi kahjustamisega. Eristatakse kahte protsessi, mis kahjustavad osapoolte mainet. Need on häbistamine ja identiteedi ründamine. Häbistamine on sotsiaalne protsess, sest häbi tuntakse kellegi ees. Häbitunnet elatakse läbi kui kaitsetust, läbinähtavust ja alandust. Häbi on seotud tihedalt süütundega. Üheks võimalikuks häbitunde põhjuseks on käitumine, mis rikub norme või on vastuolus muljega, mida püütakse jätta. Häbitundest lahti- ja ülesaamine on väga pikaajaline protsess. Kui konfliktid üldiselt võivad leida mingi lahenduse, kaotada oma aktuaalsuse, ununeda, leida äraleppimise ja andestuse, siis häbitunne jätab söed tuha alla hõõguma
variante, siis me saame teatava tsirkumpleksi. Väga paljud erinevad teooriad üritavad seletada sotsiaalseid suhtumisi kahe dimensiooni alusel sõbralikkus vaenulikkus ja domineerimine alistumine. Nende skeemide alus peitub Timothy Leary poolt 1950-ndatel aastatel väljaarendatud interpersonaalsete suhete diagnostikal. Nende kahe dimensiooni kombineerimisel võime me saada 4 erinevat emotsionaalset suhtumisviisi: Hoolitsemine (hoivaaminen), toetumine (turvautuminen), hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest.
*) 4. Faas: 4a puberteet = latentne seksuaalsuse faas (ükski kehaline piirkond ei domineeri). *) 5. Faas: puberteet+ = genitaalne seksuaalsuse faas (hakkab uuesti toimima genitaal- piirkond). -) Freud väidab, et lapse vanemaks saades läheb enamik faasidest edasi, kuid osa jääb siiski alles. * ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seal on lahti seletatud Freudi nägemus tungide teooriast. Nimelt Freud usub, et inimest juhib kaks põhilist kaasasündinud tungi: seksuaalsuse ehk elutung & agressiivsus ehk surmatung. -) Raamat ilmus 1920. aastal ning enne seda oli just lõppenud esimene Maailmasõda ja sel ajal sõnastab ta ühe mõtte: ,,Inimese elu eesmärgiks on surm." ning selle seletab ta lahti nii, et kunagi on elu tekkinud eluta ainest mingitel kindlatel tingimustel ja ta usub, et see algolek on kuskile meie sisse kirjutatud ning seega püüab keha sinna olekusse tagasi saada. -) Seksuaal- ja agressiivsustung on läbi põiminud ja usub ka, et kõige julmemas
tsirkumpleksi. Väga paljud erinevad teooriad üritavad seletada sotsiaalseid suhtumisi kahe dimensiooni alusel sõbralikkus vaenulikkus ja domineerimine alistumine. Nende skeemide alus peitub Timothy Leary poolt 1950-ndatel aastatel väljaarendatud interpersonaalsete suhete diagnostikal. Nende kahe dimensiooni kombineerimisel võime me saada 4 erinevat emotsionaalset suhtumisviisi: Hoolitsemine, toetumine, hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest
rahulik ja kiretu kirjeldus vägistamisohvriks langemise kohta). Emotsionaalsed/kognitiivsed tajumised: 14 · Ärevus, paanika, segadus. · Tuimus. · Uskumatus (,,see ei ole võimalik"). · Mälulüngad. · Pärsitud mõtlemis/tegutsemisvõime. · Moonutatud ajataju. · Tundetus (nn tardunud hirm). · Depressioon, väärtusetuse tunne. · Süütunne, häbi. Miks naine ei lahku vägivallatseja partneri juurest? HIRM. Naise ratsionaalne kaalutus: ,,Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." ,,Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas. MAJANDUSLIK SÕLTUVUS. ,,Kes toetab mind ja mu lapsi?" LAPSEVANEMA VASTUTUS. ,,Omada pöörast isa on lapsele parem, kui olla päris ilma isata
Isiksushäired on jagatud kolme klastrisse ning samasse klastrisse kuuluvad isiksushäired esinevad sageli koos (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): Klaster A Klaster B Klaster C Paranoidne Antisotsiaalne Vältiv Skisoidne Piirialane Sõltuv Skisotüüpne Histriooniline Obsessiiv-kompulsiivne Nartsissistlik 5 ISIKSUSHÄIRETE TÜÜPIDE ÜLDISELOOMUSTUS RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire. DSM-IV toob välja skisotüüpse häire, mis on siiski paigutatud rühma F2, sest on leitud sarnasust ja geneetilist seost skisofreeniaga. Mõne häire nimi on muudetud
sotsiaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil, on saatuslikud esimesed aastad meie elus lapsena. Lapse ja ema suhe Kalle elus on olnud lõhutud kahel korral. Bioloogilise ema mitte tundmine ja kasuema surm. Emaliku deprivatsiooni toimumine ema kaotuse läbi võib olla Kalle varajase alkoholi lembuse põhjus ja sealt tulenevate probleemide algallikas. Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed on : ● Alaealiste õigusrikkumised ● Vähenenud intelligentsus ● Suurenenud agressiivsus ● Depressioon ● Psühhopaatia https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby 2. Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet? Turvatunne tekkimine saab alguse väga varajases eas, juba sellel hetkel, kui laps sünnib siia ilma ja saab esimest korda ema rinnale. Turvatunnet saab vaadelda läbi mitme teooria. Üheks teooriaks on Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria ja teiseks John Bowlby kiindumusteooria.
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes? Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs. Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu väljaajamine. 2. Ohjeldav
- Mid aneam sündmus paneb inimest senisest erinevalt käituma, mõtlema ja tundma - Madal intellektuaalne võimekus - Geneetiline faktor - Tugev sotsiaalse toetuse võrgustik Komplekts PTSD diagnoosimine - Ptsd ja kompleks ptsd on nö sibling disorders - Komplekts PTSD = PTSD põhikomponendid + spetsiifilised komponendid - Emotsionaalne ebastabiilsus, mpulsiivsus dissotsiatiivusus - Negatiivne mina kontseptsioon väärtusetuse, häbi, süü, tõrjutuse, lootusetuse hms tunded - Suhteprobleemid raske olla lähedan, suhetest tagasitõmbumine, raskused suhete hoidmisel K-PTSD tunnused - Olulised raskused emotsionaalses, interpersonaalses ja tööalases toimetulekus o Funktsioneerimine baseerub ellujäämis-strateegiatel kui tervel autentsel minapildil o Kompensatoorsed mehhanismid, mis on teiste eest varjatud nt sõltuvus,
Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks. Tugevuseks on võime kriitiliselt reflekteerida oma identiteeti ja maailmavaadet. Ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises. Võib tekkida ka teatud nartsissism, mille enesekindlus ,,üleassimileerib" tegelikkust ja teiste arvamusi. Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust hakata midagi peale oma isiksuse süvakihtidega, lapsepõlvega, kujutlustega. Senine maailmapilt tundub olevat kuidagi steriilne ja lame. Jutustused, sümbolid, müüdid ja paradoksid ei mahu senisesse elupilti
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks
annaabi.ee 
