1.Klientidega arvestamise põhimõte- päevakohane, ajakohane, kliendi soovidele, vajadustele ning ootustele vastav toitude pakkumine. Näiteks peab arvestama, kellele menüü on suunatud, kas lastele, õpilastele, pensionäridele, turistidele jne. ning koostama menüü täpselt kliendi vajaustele tuginedes. Lisaks tuleb arvestada kui mõnel kliendil on laktoosi või tsöliaakiatalumatus 2. Majanduslikkuse põhimõte- ettevõtte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele taodeldavad majandustulemused, samuti säästlikkus toorainete ja ressursside (energia jt ressursid) kasutamisel. Näiteks peab arvestama, et menüü koostamisel tullakse lõplikult omadega plussides välja, heal juhul kasumiga. Peaasi, et ettevõtte opt. hind ja müügikate lõpuks ettevõtet miinustesse ei vii. 3. Täpsete retseptuuride kasutamise põhimõte- Tagatud toote stabiilne kvaliteet, täpsed
Suurettevõttel on palgal keskmiselt 40-60 ehitustöölist. Väikestes üldehituse ettevõtetes töötab 5-15 ehitustöölist. Suures enamuses kasutavad ehitusettevõtjad töölepingutega töötavaid töölisi, füüsilisest isikust ettevõtjatelt (FIE) ostetakse teenuseid harva. Ka lisatööjõu palkamiseks tipphooajal sõlmivad ehitusettevõtted töötajatega objektilepingu. Enamasti töötavad FIE-d iseseisvalt remonttöödel. Käive ja müügikate Keskmine käive 1-9 töötajaga ehitusettevõtetes on 2 miljonit krooni aastas, 10 – 19 töötajaga ettevõtetes 12 miljonit krooni aastas. Müügikate on keskmiselt remonditöödel 30-35%, arendusprojektides – 50%. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on müügikate väiksem, jäädes alla 20%. Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus. Hooajalisus
NELJAPÄEV hiinakapsa- kurgisalat, leib, sepik, mahlajook/pett Kalkuniliha magus-hapus kastmes, kartul/riis, Makaronid juustuga, vitamiinisalat /kaalika- virsikusalat, leib ,sai, tee REEDE mahl/keefir Klientidega arvestamise põhimõte- see on päevakohane , kuna kooliõpilastele Majanduslikkuse põhimõte- ettevõtte ehk siis kool on väga ilus ja optimaalne müügikate ja enne söökla sisenemist pestakse käed puhtaks alati . Täpsete retseptuuride kasutamise põhimõtte nii nagu pildilt näha siis on stabiilne ja ilus vaatepilt, söögikohaselt on salatite , kastmete , suppide , magustoitude , kalkulatsioonid . Ettevõtte äriidee, ressurssidega arvestamise põhimõtte- köögipoolepealt on kõik norm , aga kolis on arvatavasti letti teenindus , õpilasi on umbes 596 , personaale 56 .
Müügihind Müügihind = omahind + juurdehindlus + käibemaks Toiduportsjonihind finantseerimis kulud roa valmistamisel tekkinud kulud käibemaks soovitud kasumi püsikulud osa amortiatsiooni eraldised Müügihind peab katma: · käibemaks · püsikulud · soovitud kasumi osa · roa valmistamisel tekkinud kulud · finantseermis kulud Muutuvad kulud: Tooraine maksumus, valmistamisega seotud kulud, palgakulu. Püsikulud on need mida peab maksma ka siis kui tootmist ei toimu: rendikulu, küttekulud, telefoni maksud. Finantseermis kulud: On ettevõtte laenud. Amortiatsiooni eraldised: Need jäävad ettevõtte jaoks ja nende arvelt tehakse uusi inversteeringuid. Planeeritud kasum: roa sisse tuleb arvestada planeeritud kasum. Käibemaks:...
Hakkad maha lahutama kogukasumist 7834000 - 239400 - 19200 - 15400 - 652129 Saad kätte tegevuskasumi (mina sain 6907271)See on tegevuskasum. Sama number jääb ka kasumiks enne tulumaksustamist, sest finantstulusid-kulusid ei ole. Tulumaks on Eestis 0. Ja puhaskasum on ka 6907271. Kontrolli arvutused igaks juhuks üle, võib-olla tegin kuskil lahutamisel vea. Kas Sul need algnumbrid on õiged, kui ma 15000000 x 47,8% = 7170000, siis muutub ka müügikate 15000000 - 7170000 = 7830000. Tööjõukuludes peaks lisaks sots maksule läbi korrutama 180000 ka töötuskindlustuse arvestusliku määraga ja see on 1,4% Võid ka veel nii üle arvestada Lisad 9 LISA 1: Toode LISA 2: Formaatsaag 10 LISA 3: Puurimiskeskus LISA 4: Viimistlusrobot 11
kulude katmiseks lisada juurdehindluse 50%. Seega on toote müügihind 15 eurot. Vahendajate juurdehindlusprotsent e. hinnalisand sõltub nende turustrateegiast ja eesmärkidest. Mida kiiremini kaup ringleb, seda madalam on juurdehindluseprotsent. Näiteks piimal võib jaemüüja hinnalisand olla alla 8% ning garderoobikaupadel 250%. Müügimarginaal (ehk müügikatte %) = hinnalisa %-des, mis näitab müügikatte suhet müügihinda ehk kui suure osa müügihinnast moodustab müügikate Müügikate = müügi- ja ostuhinna vahe rahalises väljenduses Kulupõhisel kui kõige levinumal hinnakujundusel lähtutakse järgnevast mudelist: Hind määratletakse, lisades kõigile kuludele soovitava/planeeritud kasumi. Hind = püsikulud + muutuvkulud + planeeritav kasum/ toodangu maht ühikutes Tootele hinna kujundamisel tuleb teada, milline on toote kvaliteet võrreldes konkurentidega. Madala kvaliteedi ja halva mainega tootele ei saa kehtestada sama hinda, mis on kvaliteetsel ja
pearoad, järelroad või suurköögis nt: salatid, supid, praed, magustoidud. Toidukaartidele kirjutatakse road kindlas järjestuses (salat,võileivad,supid) kaupa nind need koostatakse vastavalt ettevõtte järjestusele. Söögikäik: isutekitajad ja eelroad. Joogid: kuumad, külmad joogid, pagaritooted. Põhimõtted: Klientidega arvestamise põhimõte päevakohane, ajakohane kliendirühmade soovidele. Majanduslikkuse põhimõte Ettevõte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele ootuspärased tulemused. Täpsete retseptuaaride (standard reteptuuride) kasutamise põhimõte Ettevõtte äriidee ja ressurssidega arvestamine põhimõte, aastaaegade,ilmastiku j areas. Tervislikkuse põhimõttete järgi vaheldusrikas prits. 1. Millistele küsimustele peab mõtlema enne menu koostamist? 2. Millest koosneb toidu idu? 3. Mis on menüü? 4. Milline on toitude pakkumise järjekord?
spetsialiseerunud väiksematelt firmadelt. Suurettevõttel on palgal keskmiselt 40-60 ehitustöölist. Väikestes üldehituse ettevõtetes töötab 5- 15 ehitustöölist. Suures enamuses kasutavad ehitusettevõtjad töölepingutega töötavaid töölisi, füüsilisest isikust ettevõtjatelt (FIE) ostetakse teenuseid harva. Ka lisatööjõu palkamiseks tipphooajal sõlmivad ehitusettevõtted töötajatega objektilepingu. Enamasti töötavad FIE-d iseseisvalt remonttöödel. Käive ja müügikate Keskmine käive 1-9 töötajaga ehitusettevõtetes on 2 miljonit krooni aastas, 10 – 19 töötajaga ettevõtetes 12 miljonit krooni aastas. Müügikate on keskmiselt remonditöödel 30-35%, arendusprojektides – 50%. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on müügikate väiksem, jäädes alla 20%. Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus. Hooajalisus
osas. Maaturismiettevõtte hommikusöögimenüüs oodatakse eelkõige ettevõtte omapära rõhutavaid, kohalikke või rahvuslikke toite ja jooke jne. Kokkuvõtvalt võib menüüde koostamise põhimõtteid kirjeldada järgmiselt: · Klientidega arvestamise põhimõte -päevakohane, ajakohane, kliendi soovidele, vajadustele ning ootustele vastav toitude pakkumine menüüs. · Majanduslikkuse põhimõte - ettevõtte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele taotletavad majandustulemused, samuti säästlikkus toorainete ja ressursside (energia jt ressursid) kasutamisel. · Täpsete retseptuuride (standardretseptuuride) kasutamise põhimõte tagatud toote stabiilne kvaliteet, täpsed tooraine- ja hinnakalkulatsioonid, ratsionaalne toiduainete varumine. · Ettevõtte äriidee, ressurssidega arvestamise põhimõte - köögi ja teeninduse
sõita erinevatele magistraalteedele, hea ligipääsetavus klientidele ja teenindavale veokipargile, lähedus peamistele klientidele ja sõltumatus ülekoormatud liiklussõlmedest Loovutusala Piirkond laos (keskmiselt 10-15% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade komplekteerimise ja pakkimise järgseks hoiustamiseks enne kauba loovutamist kliendile või vedajale. Loovutusalal või selle läheduses paikneb tavaliselt ka pakkimisala. Müügikate Müügi- ja ostuhinna vahe rahalises väljenduses. Arvutatakse eraldi toote, tooterühma või kogu lao kohta Müügimarginal (Sales marginal) Hinnalisa protsentides, mis näitab müügikatte suhet müügihinda ehk kui suure osa müügihinnast moodustab müügikate. Müügimarginali saamiseks jagatakse müügi- ja ostuhinna vahe ehk müügikate müügihinnaga (KM=0) Madala lao tehnoloogia Laotehnoloogia, mille korral kasutatakse suhteliselt madalaid kaubaaluste laoriiuleid
Finantsvõimendus Võõrkapitali ja omakapitali suhe 1,276 1,084 -0,006 Omakapitali kordaja 2,276 2,084 -165,944 Intressikulude kattekordaja 1,778 8,555 0,487 Tasuvusnäitajad Tegevtulukus 0,011 0,197 -84,059 Müügikate 0,160 0,389 0,210 Varade tulukus 0,027 0,486 -0,028 Omakapitali tulukus 0,062 1,012 -4,648 Investeeringute tulukus 0,494 -11,566 -0,047 6 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05
Finantsvõimendus Võõrkapitali ja omakapitali suhe 1,276 1,084 -0,006 Omakapitali kordaja 2,276 2,084 -165,944 Intressikulude kattekordaja 1,778 8,555 0,487 Tasuvusnäitajad Tegevtulukus 0,011 0,197 -84,059 Müügikate 0,160 0,389 0,210 Varade tulukus 0,027 0,486 -0,028 Omakapitali tulukus 0,062 1,012 -4,648 Investeeringute tulukus 0,494 -11,566 -0,047 6 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05
EBITDA ### ### ### ### ### Finantstulud ja kulud -160 -24 0 0 0 Kasum enne tulumaksustamist ### ### ### ### ### Tulumaks ### -8 888 32 286 36 407 92 057 Kasum ### ### ### ### ### Käiberentaablus 57% 68,70% 67,30% 70,70% 70,70% Müügikate 74,20% 82,70% 84,30% 86,10% 86,10% Müügitulu töötaja kohta 0 123247 88083 122455 122455 Lisandväärtus ### ### ### ### ### lisaväärtus töötaja kohta 0 97568 71210 100367 100367 Omakapitali tootlus p.a 93,20% 89,50% 64,30% 55,00% 55,00%
Kohustuste kasv Likviidsete varade kasv Aktsiakapitali kasv Kauba- ja tootmisvarude kasv Amortisatsioon Investeeringud Netokasum Dividendid Laenuprotsendid Maksud Andres Laar 2008 2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus Püsivad Ärikasum kulud EBIT Kulum jagada Äri- Likviidsed rentaablus varad Müügikäive
20 7.2 KASUMI PROGNOOS 1. kuu 2. kuu 3. kuu Netokäive 20 000 50 000 75 000 Otsekulud Kaubad 1000 1500 3000 Otsesed palga kulud 10 000 20 000 25 000 Maksud palgakuludelt 3300 6600 8250 Otsekulud kokku 14 300 28100 36 250 Müügikate 5700 21900 38 750 % netokäibest 28,5% 28,5% 28,5% Püsikulud Juhtimiskulud Juhtkonna palgakulu 4000 6000 8000 Maksud palkadelt 1320 1980 2640 Sidekulud 500 600 700 Kontorikulud 700 300 300 Auto käsutamise kulud 500 500 500 Juhtimiskulud kokku 7020 9380 12 140 Müügikulud
Kauba toimetamine supermarketisse KULUD Jaotuskulud moodustavad toote hinnast enamasti 5 – 10% Juhul kui ettevõttel õnnestub vähendada ostukulusid 100 €, suureneb kasum 100 € võrra Euroopa riikide ettevõtetes on keskmine logistika kogukulude määr toote müügihinnast 6 – 8% Kui võrrelda omavahel lao ülalpidamiskulusid ja ladustamiskulusid, siis enamasti ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem Müügikate võrdub müügi ja ostuhinna vahe Müügimarginal võrdub(müügihind – ostuhind) / müügihind Juurdehindlus võrdub(müügihind – ostuhind) / ostuhind Kasumimarginal võrdub(kasum / müük) x 100% Missugune on väikseima väliskuluga transpordiliik? Meretransport Euroopa Liidu transpordipoliitika üheks prioriteediks on maanteevedude muutmine multi ja intermodaalseteks vedudeks
A - korteri netopind m2 B - rõdu pind m2 C – parkimiskohtade arv X1 – korteri netopinna m2 hind X2 – rõdu pinna m2 hind X3 – parkimiskoha hind Y1 – korruse koef. Y2 – tubade koef. Y3 – rõdu koef. Y4 – vaade koef. L - tasandamiskordaja SOOVITUD TULEMUS Arendusprojekti eesmärgiks on müüa kõik korterid (tõenäosus 95% Vana-Kuuli tn 5 ja Narva mnt 148 korterite müügiajaloost) maksimaalselt 18 kuulise müügiperioodi jooksul, katta turunduskulud ja teenida 42-46 % müügikate. Kortermajas on 56 korterit, suurusega alates 52,6 m2 kuni 92,6 m.(üldpind). Võttes arvesse keskmist samaväärsete projektide ehitusmaksumust 12 000 EEK/m2, on kortermaja ehituskuluks korterite ruumteetri alusel kokku 48 636 000 EEK. Korterid lähevad müüki kolmandal kuul peale ehituse alustamist. Prognoosi kohaselt müüakse (broneeritakse) ehitustegevuse käigus 3-4 korterit ja 1-2 parkimiskohta kuus. Korterite müügist saadav potentsiaalne kogutulu on 75 430 000 krooni
täiendav kontroll peale kuu lõpetamist. Bilanss ja kasumiaruanne on detailne pearaamatu kontode lõikes. Nimetatud aruanded esitab raamatupidaja iga kuu juhatajale, koos analüüsitakse ettevõtte finantstulemusi. Täiendavalt sain koostada praktikal raamatupidajaga detailse kasumiaruande excelis, kus on väljatoodud tulemused kaupluste lõikes (müügikate, kasum, müügitulu osatähtsus üldkäibest, müügitulu muutus võrreldes eelmise kuu ja aastaga). See aruanne on juhatajale väga oluline, kuna ta saab selle põhjal analüüsida kaupluste lõikes tulusid ja kulusid, erilist tähelepanu pöörab müügitulule, kaardimaksete osatähtsusele ja sellega kaasnevatele kaardimaksete teenustasudele, aga ka reklaamikuludele, rendi- ja kommunaalkuludele. Ettevõtte tegutsemisaja
Mida väiksem on ringlussagedus, seda suurem on kulusääst selle parendamisel. Ringlemissagedusel üle 8x muutub säilituskulu kõver üsna lamedaks. Oluline on jälgida, et ringlussageduse suurendamise tagajärjel ei kasvaks transpordi, komplekteerimise, tellimuste töötlemise, IKT jms kulud rohkem kui kahanevad kokkuhoitavad säilituskulud GMROII Gross margin return on inventory investment · Tasuvusaste näitab varudesse seotud kapitali tootlust, selleks jagatakse müügikate (brutokasum) varude keskmise väärtusega. · Olgu nt toote aasta müügitulu 10 000 eur, müüdud kauba maksumus soetushinnas aga 7 500 eur. Oletame, et keskmine laoseis sellel tootel (soetushinnas) on 1 500 eur. · GMROII = (10 000 7 500) / 1 500 = 2500/1500 = 167% · Teisisõnu iga varu alla investeeritud 1 pealt teenib ettevõte müügi tagajärjel brutokasumit 0.67 . See brutokasum peab loomulikult katma kõik firma tegevuskulud. · NB
arvestuse kujundamisele ettevõttes. Nagu eespool mainitud, näitab kasumilävi tegevuse mahtu, kus kasumit ei teki ning müügitulud katavad kõik kulud. Tegevusmahu suurenemine alates sellest mahust toob kaasa kasumi tekkimise. Kuna muutuvkulud muutuvad seoses tegevusmahuga, on tihti abiks tulude (osakasumi) selle taseme määramine, mis jääb pärast muutuvkulude käibest lahutamist alles, ehk jääktulu (tuntud ka kui piirkasum, müügikate). Kasumilävesid on mitmeid. Tavaliselt käsitletakse ühikulist ja rahalist kasumiläve. Ühikuline kasumilävi annab toodete arvu, mis tuleb toota, et ettevõtte tulud võrduksid kuludega. Rahaline kasumilävi on müügi netokäive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumiläved kolmeks: 1) arvestuslik kasumilävi (accounting break-even point), Arvestusliku kasumiläve tuletamisel eeldatakse, et ärikasum võrdub nulliga: EBIT = 0. Selline eeldus tähendab, et
3. Roa väljatulek = portsjoni kaal Arvutatakse kokku kõikide kasutatud toorainete maksumused 4. Kasutatud toorainete kogumaksumus ehk omahind Toorainete kogumaksumusele lisatakse müügikate Omahind müügikattega 99 5. Lisatakse käibemaks 6. Joonis 6.1. Kalkulatsiooni protsess ÜLESANDED 1. Arvuta toiduainete kogused ja kaod. Brutokaal ehk ostukaal = kaalukadu + kasutuskaal Netokaal ehk kasutuskaal = ostukaal - kaalukadu Ülesanne 1. Lillkapsast varuti salati jaoks 15 kg. Lillkapsa puhastamisel tekkis kaalukadu 20%
D plaani saab kasutada vajalike laenude või ekspordiabi taotlemisel. Turundusplaani ülesehitus: D kokkuvõte - turundusplaani põhiseisukohad, mis ei sisalda konfidentsiaalset infot ja on mõeldud firma perspektiivide selgitamiseks äripartneritele ning investorites huvi äratamiseks. D saavutatud turupositsioon - ettevõtte olemasoleva toodangu iseloomustus, müügitulemused turgude ja tooterühmade lõikes.Saavutatud turuosa müügikäive ja müügikate senistel turgudel. D turunduse arendamise võimalused - tooted, mille tootmismahtu saaks suurendada. Turud, millel tuleks otsida uusi müügivõimalusi. Sihtturgude potentsiaalse mahu hinnang ettevõtte tootmisvõimsustega võrreldes. Täiendavate turu-uuringute korraldamine. D konkurents - peamiste konkurentide iseloomustus võimalike sihtturgude lõikes. Kohaliku ja importkauba osatähtsus sihtturgudel. Konkurentide tugevad ja nõrgad küljed. Infoallikad
ning öösiti suurem, ja töönädala alguspäevadel väiksem. 26 Neist arvutustest lähtudes on saadud kuu käibeks 360 000.- Ühe kuu väljaminekud on madalamad kui prognoositav käive, seega, isegi kui prognoosid on tehtud liialt optimistlikult, jääb sellegi poolest lootus mitte kahjumisse jääda. Keskmiselt annab restorani käibest ühe kolmandiku alkohol ja kaks kolmandikku toidud. Müügikate on keskmiselt 66%. 14. RISKIFAKTORID Ettevõtte juht on teadvustanud endale äri riskid: projekti realiseerumist mõjutavad tegurid - juhtimine ja omanikud, muutused turul, tootmisega seotud probleemid, juriidilised probleemid jne. Riskifaktorid: · Lühike tegutsemisaeg. Äriplaan on tehtud 3 aasta peale, seega selgub tegutsemise käigus, kas äriplaan on kindel või mitte. Vajaduse korral on ettevõtte juht valmis tegema korrektuure
konverentsid 8 mln krooni). turundustegevused on intensiivistunud lähtuvalt Kasum 2,49 mln krooni (põhjus: investeeringud marketing mix'ist (ja turunduse tegevuskavast), turundusse ja töökohtade loomisse, kasum käibest turule on toodud uued paketid, mis on testitud, 5,5%). klienditagasiside kogumise süsteem on täielikult Müügikate u 30% käibest. rakendunud, kliendibaas on laienenud nii Tegutsetakse lähtuvalt kinnitatud eelarvest. edasimüüjate kui lõppklientide segmendis. Töökorralduse/protsesside eesmärgid Sisemise arengu eesmärgid Loodud ja rakendatud on uus struktuur, Kasutusele on võetud uus motivatsioonisüsteem, tagatud on kvaliteetne teenindusprotsess (kliendi välja on töötatud uus koolitussüsteem ja uued
Eelmisel aastal oli näitaja aga juba halvenenud 22 % peale. Kokkuvõttes võiks öelda, et ettevõte oskab oma varasid õigesti kasutada. Suhtarv iseloomustab äritegevuse tasuvust tervikuna. Kuna autori poolt võrreldavate aastate jooksul pole ettevõte kahjumiga töötanud, siis võib äritegevust kõrgelt hinnata. Nii müügikatte, ärikasumi kui puhaskasumi tasemed olid 2007 2009 aastatel muutumatud. Müügikate 12%, ärikasum 5% ning puhaskasum 3%. Ettevõtte Z - skoor on aastatega üha suurenenud. Aastal 2007 oli see 0,48, 2008 aastal 0,56 ning 2009 aastal 0,69. Z-skoori näitajaid ning autori poolseid arvutusi arvesse võttes, siis on ettevõttel olnud iga aastane suur pankrotioht, kuna arvud jäävad vahemikku alla 1,1. Sellegipoolest võib aga öelda, et Viljandi Aken ja Uks AS tuleb väga hästi oma ettevõtte pidamisega toime ning ükski aasta ei ole lõppenud kahjumiga.
Kaod on siis külm ja kuum kaod. Portsjonikaalu jägi, tooraine hinna järgi ja käibemaksu järgi. Kauba vastuvõtt, ladustamine ja säilitamine Kirjelda menüüde koostamise põhimõtteid. Kokkuvõtvalt võib menüüde koostamise põhimõtteid kirjeldada järgmiselt: Klientidega arvestamise põhimõte -päevakohane, ajakohane, kliendi soovidele, vajadustele ning ootustele vastav toitude pakkumine menüüs. Majanduslikkuse põhimõte - ettevõtte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele taotletavad majandustulemused, samuti säästlikkus toorainete ja ressursside (energia jt ressursid) kasutamisel. Täpsete retseptuuride (standardretseptuuride) kasutamise põhimõte tagatud toote stabiilne kvaliteet, täpsed tooraine- ja hinnakalkulatsioonid, ratsionaalne toiduainete varumine. Ettevõtte äriidee, ressurssidega arvestamise põhimõte - köögi ja teeninduse
täpselt kaupa, kui palju on tellitud. Kuivained pannakse kuivaine lattu, munad pannakse külmkappi. Lihad ja kalad sügavkülma 38. Kirjelda menüüde koostamise põhimõtteid. Klientidega arvestamise põhimõte -päevakohane, ajakohane, kliendi soovidele, vajadustele ning ootustele vastav toitude pakkumine menüüs. Majanduslikkuse põhimõte - ettevõtte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele taotletavad majandustulemused, samuti säästlikkus toorainete ja ressursside (energia jt ressursid) kasutamisel. Täpsete retseptuuride (standardretseptuuride) kasutamise põhimõte tagatud toote stabiilne kvaliteet, täpsed tooraine- ja hinnakalkulatsioonid, ratsionaalne toiduainete varumine. Ettevõtte äriidee, ressurssidega arvestamise põhimõte - köögi ja teeninduse
171 10. Pearoale vastavalt planeeritakse eelroog 11. Planeeritakse kaste pearoa juurde 12. Planeeritakse dessert 13. Valitakse vein pearoa juurde 14. Valitakse vein eelroa juurde 15. Valitakse dessertvein 16. Valitakse aperitiiv 17. Valitakse digestiiv 18. Ideaalne oleks jookide valikul jälgida, et kõik pakutavad joogid oleksid ühest toorainest! 19. Majanduslikkuse põhimõte ettevõtte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele taotletavad majandustulemused, samuti säästlikkus toorainete ja ressursside (energia jt ressursid) kasutamisel. Menüü tüübid: A´la carte menüü suur, ulatuslik valik roogi, keskmiselt keerukamad valmistusviisidega, igal roal eraldi hind, roogade serveerimisel ooteaeg Tabled´hotel menüü (pakettmenüü, eelnevalt valmistatud) üks ja mitu
92. Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine: 1. Õigeaegne tarne (OTD - on time delivery) - Mõõdab, kui suur osa tarnetest toimetati kätte tähtajaks 2. Tellimuse täitmise määr (fill rate) 3. Tarneaukude (OOS out of stock) tõttu kaotatud müügid 4. Varude ringlussagedus (inventory turns) 5. Tasuvusaste GMROII (gross margin return on inventory investment) - Tasuvusaste näitab varudesse seotud kapitali tootlust, selleks jagatakse müügikate (brutokasum) varude keskmise väärtusega. 93. ABC analüüs: • ABC analüüsi põhimõte seisneb selles, et alati on mingid kliendid ja kaubad ettevõttele kasulikumad kui teised (kas kasumlikkuse, müügikäibe, müügi kasvu põhjal …) • Aluseks on Pareto 80:20 printsiip – väiksem osa põhjuseid või sisendeid annab suure osa tagajärgedest või väljunditest. Näiteks logistikas võib sageli olla, et:
ܯüü݃݅݇ܽܽݎ( ݁ݐℎ݈ܽ݅ݒ ݏ݁ݏääݏ݁ݏݑݐݎሻ = 100€ − 40€ = 60€ 60€ ܯüü݃݅݇ܽ( ݁ݐ%ሻ = × 100% = 60% 100€ Tabel x. Kasumiläve analüüs I aasta II aasta III aasta IV aasta Müügitulu Müügikulu Müügikate (%) Tegevuskulud Kasumiläve müügitulu € (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Abitabel (ABI) Kasumiläveanalüüsiks on olemas abitabel. Tuleb sisestada aasta müügitulu: ABI/ kasumiläveanalüüs/ rida 2, müügikulu: ABI/ kasumiläveanalüüs/ rida 3 ja tegevuskulud: ABI/ kasumiläveanalüüs/ rida 5. 67
õiguslikult reguleeritud vastutusega 58. Riskide juhtimise all logistikas mõistetakse logistikatoimingute juhtimist riskivabal viisil logistikapersonali teavitamist kõikvõimalikest riskidest logistilistes ahelates logistikapersonali ja toimingute juhtimist viisil, millega kaasnevad olulised riskid abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ning võimalike tagajärgede ennetamiseks 59. Müügikate võrdub müügi- ja ostuhinna vahe 30 ostu- ja müügihinna vahe ostuhinna ja juurdehindluse korrutis rahahulk, mis jääb üle toote või teenuse müügist 60. Müügimarginal võrdub (müügihind ostuhind) / ostuhind (müügihind ostuhind) / müügihind (ostuhind müügihind) / müügihind (ostuhind müügihind) / ostuhind 61
11 soovitav. Püsiva tootmise, kuid kõikuva müügi puhul on ärikasumi kõikumine täiskuluarvestuses väiksem kui osakuluarvestuses. Kuna kaudkulud on äritegevuses tihti väga oluline kululiik, siis annab täiskuluarvestuse kasutamine reaalsema pildi ettevõttest. Osakuluarvestus on tehnika, mis jaotab kulud püsi- ja muutuvkuludeks. Tooteühikule jagatakse ainult muutuvad kulud ja seeläbi saadakse müügikate. Püsikulusid tooteühikule ei kanta, vaid vaadeldakse kogusummas perioodi kuludena. See meetod on eriti sobiv lühiajaliste otsuste tegemiseks. Eelisteks on lihtne kasutamine, perioodiaruanded kajastavad rohkem tegelikku olukorda, puudub sageli päris keerukas üldkulude jaotamine tooteühikule (näiteks juhataja palka on väga keeruline tooteühikule jaotada). Osakuluarvestus võimaldab vastu võtta paindlikke müügiotsuseid ja teha otsuseid allahindluste kohta. 5. Kuluarvestuse meetodid
71 58. Riskide juhtimise all logistikas mõistetakse logistikatoimingute juhtimist riskivabal viisil logistikapersonali teavitamist kõikvõimalikest riskidest logistilistes ahelates logistikapersonali ja toimingute juhtimist viisil, millega kaasnevad olulised riskid abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ning võimalike tagajärgede ennetamiseks 59. Müügikate võrdub müügi- ja ostuhinna vahe ostu- ja müügihinna vahe ostuhinna ja juurdehindluse korrutis rahahulk, mis jääb üle toote või teenuse müügist 60. Müügimarginal võrdub (müügihind ostuhind) / ostuhind (müügihind ostuhind) / müügihind (ostuhind müügihind) / müügihind (ostuhind müügihind) / ostuhind 61. Juurdehindlus võrdub (ostuhind müügihind) / müügihind
määra ja õiguslikult reguleeritud vastutusega 58. Riskide juhtimise all logistikas mõistetakse logistikatoimingute juhtimist riskivabal viisil logistikapersonali teavitamist kõikvõimalikest riskidest logistilistes ahelates logistikapersonali ja –toimingute juhtimist viisil, millega kaasnevad olulised riskid abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ning võimalike tagajärgede ennetamiseks 59. Müügikate võrdub müügi- ja ostuhinna vahe ostu- ja müügihinna vahe ostuhinna ja juurdehindluse korrutis rahahulk, mis jääb üle toote või teenuse müügist 60. Müügimarginal võrdub (müügihind – ostuhind) / ostuhind (müügihind – ostuhind) / müügihind (ostuhind – müügihind) / müügihind (ostuhind – müügihind) / ostuhind 61. Juurdehindlus võrdub (ostuhind – müügihind) / müügihind
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
osa müügist ja tulemist. Varude ABC analüüsi tarvis teostatakse päring ettevõtte majandustarkvaras. Huvipakku- vateks andmeteks on tavapäraselt vaadeldaval perioodil müüdud kogused (tk), müügikäive müügi- või ostuhindades (€), juurdehindlus, müügimarginaal, müügikate (€) (toote bruto- või netomüügi- kate). Päringu andmete töötlemise tulemusel saadakse laoartiklitest pingerida. Pingereas olevad tooted rühmitatakse kategooriatesse. Näide toodete grupeerimisest kolme tooterühma:
annaabi.ee 
