Otsib võimalikult lühikest teed pilvest maani, õhu suure elektritakistuse tõttu, tabades tavaliselt kõrgemaid objekte. Äikesega kaasnevad nähtused Pagi Äkiline tuule tugevnemine. Eestis u. 15-25m/s. Esineb ka tugevamaid pagisid Keravälk Tavavälgust pikem eluiga(kuni paar minutit). Kerajas või piklik, helendav ja liikuv Tornaado- Maapinna kohal paiknev tuulekeeris. Vesipüks Veekogude kohal paiknev tuulekeeris. Müristamine Kuum välgu sähvatus paisutab õhku, mille tagajärjel tekib lööklaine ehk müristamine Ei ole nii ohtlik kui välk. Äikesega kaasnevad ohud Tulekahjud Elektriseadmete kahjustumine Elusolenditele eluohtlik (põletushaavad, südame seiskumine,verevalumid jne) Ettevaatusabinõud Hoiduda eemale kõrgetest üksikutest puudest lagedal alal, kõrgetest mobiiltelefonimastidest ja elektriliinidest Vältida veega kokkupuudet.
Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika
autod, äike); loomad; pimedad ruumid; vanematest eraldamine; suured objektid või masinad; muutused lähemas ümbruses; võõrad eakaaslased 3 aastat - Maskid; pimedus; loomad; eraldamine vanematest 4 aastat - Eraldamine vanemast; loomad; pimedus; helid (k.a. hääled, müra öösel) 5 aastat - Loomad; "halvad" inimesed; pimedus; eraldamine vanemast; kehaline vigastus 6 aastat - Üleloomulikud olendid (nt. kummitused, nõiad, kollid, tulnukad); kehaline vigastus; müristamine ja välk; pimedus; üksi jäämine või magamine; eraldamine vanemast 7-8 aastat - Üleloomulikud olendid; pimedus; meediasündmused (uudised tuumasõjaohust või lapseröövidest); üksijäämine; kehaline vigastus 9-12 aastat - Testid ja eksamid koolis, vastamised ja esinemised koolis; kehaline vigastus; füüsiline välimus; pimedus; müristamine ja välk; surm Teismelised - Sotsiaalne esinemine ja toimetulek; seksuaalsus
elektrit kui puitmajades. Tänapäeval seletatakse viimast tähelepanekut asjaoluga, et garniit sisaldab võrreldes puiduga rohkem radioaktiivseid aineid. Richmanni avastus unustati. 1785. aastal tegi Coulomb´i seaduse autor prantslane Charles Augustin de Coulomb katseid varemtuntuist paremate elektromeetritega ja avastas uuesti õhu elektrijuhtivuse. Olgugi publitseeritud Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes, jäi ka tema avastus pea sajaks aastaks unustusse. Välk ja müristamine Välk on suur elektrisäde. See tekib ainult äiksesepilvedes. Ka põuavälk , mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamine pole kuulda. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel juhul, kui pinge on 30 kilovolti ühe sentimeetri kohta
· 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad. Näitlejateks olid professionaalid. Näitlejaid ei peetud enam alama klassi esindajateks. Välja olid kujunenud karakterid/tüübid. Etendused algasid tavaliselt kell 2 päeval ja kestsid 2 ja pool tundi, ilma vaheajata. Publik oli väga kirju seltskond(lihtrahvast, keskklass, aristokraadid). Pilet maksis 1 penn. Seda lihtrahvas suutis maksta, publik seisis püsti. Rikkamad olid loozides
Luule analüüs "Kuu" Kristjan Jaak Peterson "Kuu" on ood, milles autor annab eredate loodusnähtude toel üleva pildi Eesti maakeelest. Luuletuses on võrreldud eesti keelt jumalikkusega, Eestimaa ilusa, kuid muutliku loodusega. Luuletus annab palju positiivset energiat ning paneb lugeja väärtustama oma emakeelt. Luuletuse innustab väikest eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. Epiteet: lumine põhi - Eestile iseloomulikud lumerohked talved, külm põhjatuul - arktiline külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte o...
Välgu toime Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
· 90% (põhjamaises Eestis veidi vähem) pilve ja maa vahelistest välkudest kannab maapinnale negatiivset elektrilaengut ja neid nimetatakse negatiivseteks välkudeks. Välgu energia kütab õhku tema kanali kogupikkuses ja piksevardasse püütud välgu energiast pole võimalik kasutada ühte protsentigi. On üsnagi selge, et välkude püüdmine energia saamiseks ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil. 3.1.2. Müristamine Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Äiksetormidega alati kaasnev müristamine ilmneb seetõttu, et välgukanalis ilmnev voolutugevus tõstab temperatuuri kanalis ligikaudu 30 000 K3. See põhjustab omakorda suure rõhuerinevuse kanali ja ümbritseva keskkonna vahel, mistõttu kanalis paisuv õhk tekitab lööklaine, mida me tajume tugeva ,,pauguna". Erinevalt viivu kestvast välgust, kostub müristamine aga mitu
purustusi. Kadumisel jääb alati maha teravalõhnaline suits. Keravälk võib siseneda väga väikestest avavustest korstnast, õhuaknast. Tihti väljub ta metallesemetest (elektrijuhtmed, telefon). Keravälgu sisemine temperatuur on väga kõrge, kuid mööda kergesti süttivaid aineid liikudes ta neid ei süüta. Plahvatuse hetkel selle eest võivad süttida isegi märjad esemed, ka metall sulab. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 8 10) Müristamine Välguga kaasneb tavaliselt müristamine. Müristamise põhjuseks on survelaine. Laengu liikumisel kuumeneb õhk välgukanalis mitme tuhande kraadini ja rõhk kanalis tõuseb. Välgukanali ülerõhu ümbritseva õhurõhu suhtes tasakaalustab tugev magnetväli, mis välgukanali ümber tekib. Voolu katkemisel kanal "lõhkeb". Lähedaste välkude korral on müristamine lühike ja järsk raksatus. Välgu löömisel maasse kaasneb heli, mis meenutab kahuripauku ja millega kaasneb alati tume löök survelaine pole veel jõudnud nõrgeneda
Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra tekib jõu,rõhu või kiiruse muutumisel. Rõhu järsul suurenemisel tekib müraga heli ja tugev vibratsioon. Näiteks: müristamine. Müra mõõdetakse detsibellides (dB). Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse seda, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda
Valisin lõpuks siiski I. Ivaski „Äike Rõngu surnuaial“, sest see luuletus oli äkitse puändi tõttu minu jaoks kõige meeldejäävam. „Äike Rõngu surnuaial“ algab sügava morbiidsuse ning süngusega, ent lõpeb sellele vastupidiselt ülima helguse ning lootusega. Seda kõike on väljendatud läbi võimsaima elemendi Maal – looduse. Mind lausa lummab, kuidas vaatamata luuletuse masendavale algusele, annab nõnda palju lootust edasi esialgse välgu võimsa müristamine lahenemine järsuks vaikuseks ning päikeseks. Tegelikult on kogu luuletus üks sujuv üleminek positiivsusesse, hakates aegamööda üha enam ning enam õnnelikkuse poole pürgima. Esimeseks heledaks hetkeks luuletuses on sümbol haua taha varjunud sinilillest, mis annab lugejale märku, et üdini kurval toonil poeem olla ei saa. See on esimeseks lootuskiireks surnuaias. Sellest edasi toimub kiire üleminek äkitse meeleolumuutuse ning vägevate kujundite peale.
Prooviks õige teha ka nagu see invaliid... (läheb ja lükkab rusika kaljurahnu sisse ja kive lendab ning maal müriseb.) Kp: Mida sa lollakas tegid! Nüüd ei saa sina ka siit kunagi minema! JB: Nojah, aga vähemasti saan müristada. (liigutab oma kätt kaljuseina sees) Kp: Ega mul ei ole ka midagi viga, jutukas kaaslane kellega veeta igavik... JB: Tõepoolest, tõepoolest. Saab sinusugust elukauget invaliidigi harida ehk nende aastate jooksul mis meil ees on... Kuule, see müristamine on täitsa lõbus! Kui ma veel kaua nii teen, siis küll ja dr. X siia meile seltsiliseks tuleb! Teeme koos!!! Vaatame mis juhtub! ( Ja Kalevipoeg ning James Bond väristasid käsi koos, mille peale Jumalad said aru, et nad on teinud suure vea nende kahe, ajaloo suurima jobu, kokku laskmisega. Oleks pidanud ühe põrgusse jätma ja teise taevasse suunama või üldse mitte laskma ära surra. Siiski enam polnud midagi teha. Jäi ainult
Akustika on nii hea, et lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. Sinna mahtus u. 14 000 vaatajat. MASINAD Kurg - Kraana - deus ex machina (jumal masinast)- jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga (vinnaga) üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Pronteion - piksemasin. Suur trumm, mille peale pilluti metallkuule. Tavalislelt jumalate ilmumist saatis välk ja müristamine. TRAGÖÖDIAKIRJANIKUD Aischylos (525-456 e. Kr.) - U. 500-450 e. Kr. kirjutas oma teosed. Oli esimene, kes tõi koori kõrvale 2 näitlejat. Enne teda oli koori kõrval esinenud vaid 1 näitleja. Sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia (500-479 e. Kr. leidsid aset sõdade otsustavad sündmused) sõdu. Nooruses oli osa võtnud ka Salamise lahingust ja seda kirjeldas ta hiljem ka ühes näidendis. Ainus tänapäevani täielikult säilinud triloogia on Aischylose ,,Oresteia"
hõlmab teema suuresti ka päästevaldkonda. 2 1. ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) ja müristamine (tajutav heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. (Wikipedia…22.11.2012.) Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. (Masing 1986) Eesti sisemaal tuleb kõige äikeserikkam piirkond esile Pärnu- ja Viljandimaa piiril Aesoo, Leetva ja Toonoja vahel, keskmiselt 80 lööki ruutkilomeetri kohta aastas. Ka
Juba emapiimaga on vist igaüks omandanud teadmise, et vihm paneb seened kasvama. Lisaks tunneb rahvusvaheline mütoloogia muidki seente tekkelugusid. Nagu ütleb St. Porphyrius: "Seeni nimetatakse jumalate viljaks, sest nad ei arene seemnetest nagu teised taimed." Eesti materjalis assotsieeruvad seened kummalisel kombel peamiselt meteoroloogilise sfääriga, eelkõige kõu/välk ja mitte vihm. Kuna vihmaga kaasneb sageli müristamine, ei näigi selles esmapilgul midagi erilist olevat, kui rahvatraditsioonis seente kasvu ka kõue või välguga seostatakse. Kui jälgime aga tähelepanelikult sellekohaseid folklooritekste, siis märkame, et assotsiatsioonid seente ja kõue vahel on tegelikult iseseisvad, lausa intiimsed. Nii intiimsed, et vihm nende kahe kõrvale tavaliselt ei mahugi, näiteks: Kui kuiva välku lööb, siis külvatakse seene seemet alla.
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korralavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmuse toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline...
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...
liikumisvõrrandite integreerimise 13. Äike. Tornaadod 2) Ookeani vee temperatuur üle 26° suurel probleem alal Äike (välk, müristamine, 3) Õhu niiskuse sisaldus on suur Richardson. elektrilaengud). 4) Tuul on nõrk “Ilma ennustamine numbrilise protsessiga” Välk – elektrilahendus õhus (0,2 – 1 sek)
Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Suur usk oli surmajärgsesse elu, usuti, et teises ilmas ootab midagi meeldivat ja ihaldusväärset. Tähtis ennustuskunst (lindude lend, välk ja müristamine, ohvrilooma maks). Etruskid olid Itaalia kõige mõjuvõimsam rahavas algselt. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Rooma linna tekkimine Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Küngastevahelisse rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats-foorum-, järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik.
liivis vana iza ehk vanaisa, ka pitki(z)-iza eestis taevataat, taevaisa soomes isäinen, isänen pikne 2) deskriptiivsõnad kust pikse nimi tuli vist ? (pikk, valge, väle) eesti pikne < pitk (pikk) vikerkaar sama tüvega seotud soome pitkäinen, pitkänen liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza pikne, pikse-isa, vikerkaar pit'kis(z)-koor(a) eesti välk < välkuma, seotud valgusega vadja jürü müristamine, piksemürin, jürü jürizeb müristab liivi bor'it äike 3) jumal - pikne vadja jumala, jumala jürü müristamine, jumalaa luokka vikerkaar vepsa jumou, g'uomu, jum, d'umal jumal, g'umalang'uru pikne, jumalanheboine vikerkaar Üldiselt on kõik lms rahvaste nimetused jumaluste jms taevase kohta sarnased. Vastavalt päritolule muutub ,,s" z-iks ja tuleb rohkem ülakomasid juurde. Kuna lms rahvaste usk on sarnane, usutakse
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
maha ja vaatles, kas nad jäävad ellu. Siis rääkis khaani truu nõunik hiinlane Elü-Tu-Tsai talle targast, Tang- Tunist, kes olevat avastanud kõik maa- ning taevasaladused ja teadvat ka surematuse saladust. Khaan lasi targal tema juurde tulla, too vastas khaani küsimusele miks müristab, khaan arvas, et inimesed vihastavad taevast oma kuritegudega. Aga tark rääkis, et jumalaid vihastab laste lugupidamatus vanemate suhtes ja sellast ka müristamine. Küsimusele surematuse kohta vastas tark, et on palju abinõusid, et suurendada inimese jõudu, ravida ta terveks haigustest ja kaitsta ta elu, aga ei ole ega pole olnud rohtu, mis teeks teda surematuks. Khaan oli rahul targa aususega ja lubas täita kõik tema soovid. Tark soovis, et khaan lõpetaks sõja ja maailmas võiks taas valitseda rahu. Sellega polnud khaaan nõus, sest khaan arvas, et alles siis kui khaan tapab kõik oma vaenlased saabub rahu. Targal lubati siiski lahkuda ja
1. Rahvapärased ja analüütilised žanrimõisted võivad olla üsna erinevad. Mille poolest erineb arusaam müüdist rahvapärases kasutuses (mida kohtame sageli ka meediatekstides) ja folkloristlikus kirjanduses? Kuigi sõnal “müüt” ei ole kindlat definitsiooni on tänapäeval müüt hoopis teise tähenduse omandanud. Mina defineerin müüti kui narratiiv,mis seletab kuidas miski meie maailma tekkis (mis sarnaneb folkloristliku kirjanduse mõistmisega), kuid tänapäeval peetakse müüti ka kui midagi,mis ei ole tõsi. Tihtipeale kasutatakse viimast müüdi mõistet näiteks ajakirjanduses, kus sõna müüt tähendabki valet. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Läbiaegade on müüdikäsitlemine muutunud, sõna ”müüt” Vana-Kreekas tähendas juttu või kõnet. 6 saj eKr muutus müüdi tähendus kui mõistukõneks, millega algas allergoolinine müüdikäsitlus. 5 saj eKr tähendas müüt udujuttu ning 3 saj eKr tärkas euhemerism, mille malle kasutati ka ...
TERMODÜNAAMIKA -soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. ...
tule avasid.Kassi priimusest tõusis tulesammas tekitades järjekordse tulekahju. Kahekümne üheksas peatükk: Meistri ja Maragarita saatus on otsustatud Woland ja Azazello seisid ühe hoone kiviterrassil. Peagi tuli nende juurde Leevi Matteus. Ta edastas teate, et Woland meistri ja Maragarita endaga kaasa võtaks.Woland lubas seda teha. Azazello lendas asja korraldama. Samal hetkel tulid terrassile Peemont ja Korovjev, kes seletasid, mis oli juhtunud. Algas müristamine. Kolmekümnes peatükk: Teele! Teele! Margaritale ja meistrile tuli külla Azazello. Ta tõi endaga kaasa kompsu, milles oli Falermo vein (seda oli joonud Juudamaa prokuraator). Kui meister ja Maragarita seda jõid kukkusid nad kokku ning surid. Azazello lendas villasse ja jälgis kuidas Margarita suri. Ta valas Margarita suhu veidike veini ning naine ärkas. Sama tehti ka meistriga. Edasi mindi mustade lendavate hobustega stravinski kliiniku juurde. Seal jättis meister Ivaniga hüvasti
METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige ...
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
Seletuse esimene etapp on alati kirjeldus: nähtuse või eksperimendi tulemuste esitamine teaduse keeles (füüsika keeles). Seletamise viise võib jaotada teaduslikeks ja mütoloogilisteks. Teadusliku seletamise korral kasutatakse teaduse meetodit või selle elemente. Mütoloogiline seletus tugineb usunditele, pärimustele, religioonile. Näide. a) Äikese mütoloogiline seletamine: Kõu või Pikker kihutab oma tõllaga mööda pilvi, millest tekib müristamine. Samuti pillub ta välgunooli Vanapagana pihta, kes on jälle miskit pahandust teinud. b) Äikese teaduslik seletamine: pilv ja maa on elektriliselt laetud erinimeliste laengutega ja see tekitab elektrivoolu pilve ja maa vahel. Vooluga kaasneb kõrge temperatuur, valgus (välk) ja kuumenenud õhu kiire paisumine. See tekib heli, mis peegeldub maapinnalt ja pilvadelt, tekib müristamine. Teaduslik seletamine koosneb struktuurilt kahest osast: kirjeldavast osast ja seletavast
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
- tütarlaps hakkas läbi laudseina Indrekuga rääkima, rääkis kuidas kogu tema pere teda tunneb - tüdrukul olid jalad haiged, käis karkudega, lootis, et kui suureks saab, teeb Jumal ta jalad terveks, tüdruku nimeks Tiina - Tiina räägib, kuidas emaga iga õhtu koos jumalat paluvad, et ta kord jalad alla saaks, ka tädi palub - Tiinast sai Indreku väike sõber, talle meeldis lapse juttu kuulata - tuli pikne ja müristamine, Tiina kartis, puges Indrekule lähemale, tüdruk ei tahtnud, et välk ta surnuks lööb ennem, kui ta jalad on terved, ei tahtnud haigete jalgadega taevasse minna - Tiina õde Molli tuli tüdrukut koju kutsuma vihma eest, kuid siis läks suur sadu lahti ja ka Molli puges Indreku kutsumise peale kuuri vihmavarju, Indrekule meeldis Molli - õed räägivad kuidas elavad keldrikorteris ja tunnevad inimesi ära pükste, saabaste ja kõnnaku järgi, nii ka Indrekuga
KAUPANG Norras; Oslo fjord 8. saj lõpp-10. saj algus Viikingite religioon AASID ja VAANID AASID: Odin- tarkuse, luulekunsti ja võitluse jumal; kõiketeadev. Ühe silmaga. Oda ja kaheksajalgne ratsu Sleipnir. Kaarnad Hugninn ja Muninn. Elas Valhallas ``tapetute pidusaalis``, kuhu saabusid valküüride saatel tapetud sõdalased. Oodati viimast lahingut. Taanis ja Götalandis populaarne. Viikingite religioon THOR oli Odini poeg. Välk, müristamine, torm, vihm, viljasaak. Füüsiline jõud. Võitles kurja vastu. BALDR Odini poeg HEIMDALLAR jumalate vahimees Viikingite religioon VAANID: FREYR rahu, rõõm, viljakus. Suur fallos. Rituaalsed peod. FREYA naissoost vaste. Nornid perekondadevälised saatusejumalannad Viikingite religioon Hiiud, LOKI kuri ja kaval olend MIDGARDRI-madu ja hunt FENRIR halvad inimestele ja jumalatele HEL - surnuteriik ALFID neutraalsed haldjad
fantoskoopi, projektsioonilaternat, mis liikus ratastel käratult mööda relsse. Robertson ei väitnud, et ta omab kontrolli üleloomulike jõudude üle, kõik tema katsed olevat teadusliku iseloomuga. Etenduse algul palus maag publikul nimetada isikuid, kelle vaime nad sooviksid näha ning muutis selle rituaalide abil võimalikuks. Vaid Louis XVI hinge ei soostunud ta revolutsionäärina mingi hinna eest välja kutsuma. Vaimude ilmumisega kaasnesid müristamine, hingekellad ja vihmapladin. Lõpuks viirastus välja kõigi inimeste saatus vikatiga luukere. Robertsoni etendusetel oli tähelepanuväärne mõju, kogu Pariis käis neid vaatamas. Pärast Bonaparte riigipööret vahetas illusionist kiiresti repertuaari ja näitas nüüd terveid poliitilisi näidendeid, milles ,,näitlejateks" olid surnud suurmeeste vaimud ning allegoorilised tegelased. Illusionism oli jõudnud uude arenguetappi, muutudes poliitika varjamatuks relvaks
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
seda ei juhtu. Jahve ei kutsu oma ,,tumedat poega" korrale ega paku Iiobile ka vähemalt moraalset rahuldust oma käitumist selgitades. Ta jätkab lõpuni oma massiivse üleoleku demonstratsiooni. ,,Lõppkokkuvõttes pöörab ta Iiobi tegelikule olukorrale nii vähe tähelepanu, et tekib kahtlus, kas tal pole mitte salajast motiivi, mis on tema jaoks olulisem: Iiob pole muud kui välispidine juhtum, mis viitab dialektilise Jumala sisemistele protsessidele. Tema müristamine Iiobi peale läheb niivõrd märgist mööda, et paratamatult paistab silma, kuivõrd ta on iseendaga hõivatud." (JUNG 2002:18) Siin räägib Jung algse Ühe lõhenemise algusest, nagu oli sellest juttu eespool. Ainult et seda erisust ei too sisse mitte kriitiline inimmeel, vaid Jahve ise alateadlikult taipab, et tal on veel ka ,,teine pool". Selle ta omistab Iiobile ning püüab võita taolisel moel, kui ta Iiobi raamatu lõpuosas kõneleb kõuetormist.
kõndida nagu preili Maurus, et kõik näeksid ja usuksid, et ka mind armastakse, aga ma ei saand nõnda, tänapäevani ei saa. Ema ütles mulle siis: ära parem katsugi, sest ei tule midagi välja. Las tuleb enne armastus, muu tuleb muidugi. Eks näe, kuis ta siis kõnnib, kui ta ükskord koju tuleb. On ta väga haige?" ,,Ma ei tea," vastas Indrek ja ta tundis, kui imelik see on, et ta nõnda pidi vastama. Natukese aja pärast lisas ta juurde: ,,Vihm hakkab juba üle minema." ,,Jah, müristamine läheb juba kaugemale," vastas neiu ja rääkis siis edasi, vahtides oma ümmarikkude silmadega pimedikus Indrekule otsa: ,,Küll ta Saksamaal terveks saab. Meie saksad saavad Saksamaal ikka terveks. Uskuge või ärge uskuge, aga kui preili Maurus ära sureks, siis nutaks minagi hea peatäie. Mulle ta nii väga meeldis. Kui mu meel oli vahel kurb ja ma nägin preili Maurust teiselt poolt mööda minevat, mõtlesin ma: mis ikka nii väga kurvastada!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
