Müra (0)

Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra tekib jõu,rõhu või kiiruse muutumisel. Rõhu järsul suurenemisel tekib müraga heli ja tugev vibratsioon. Näiteks: müristamine.
Müra mõõdetakse detsibellides (dB). Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid . Normiks loetakse seda, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega .
Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed – alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt.
Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks:

• Tuule sahin puulehtedes – 10-20 dB
  
• Kella tiksumine - 20 dB
  
• Sosin - 20-30 dB
  
• Tavaline kõne - 60-65 dB
  
• Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB
  
• Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB
  
• Mootorsaag 100-120 dB
  
• Äike 120 dB
  
• Rockkontsert 120-130 dB
  
• Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB
  
• Karjumine lähedal 90 dB
  

Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi hukatuslikum. Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni või isegi psühhoosini.
Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus ja tugeva heli tekitatud äge kõrvakahjustus. Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest.
On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub.
Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised.
Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat.
Samuti on kindlaks tehtud, et industriaalühiskondade inimkeskonna tavalised helitasemed rikuvad kolesteriini ainevahetust organismis ja tekivad ateroskleroos, sapikivitõbi jt. haigused.
Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress .
Kindlasti võib osa suurlinnaeluga seotud närvipingest kirjutada uneajal mõjunud ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning reaktiivlennukite müra jms. arvele. On avaldatud koguni arvamust, et suurlinnadele nii tüüpiline vägivald on teatud määral põhjustatud müra poolt esile kutsutud ärritusseisundist.
Tänapäeva arstid on seisukohal, et psüühiliselt võib mürada pikapeale harjuda, füsioloogilised kahjustused tekivad aga sellest hoolimata.
Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus , et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta.
Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega.
Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida:

• 85 dB - 8 tundi
  
• 88 dB - 4 tundi
  
• 91 dB - 2 tundi
  
• 94 dB - 1 tund
  
• 97 dB - 30 minutit
  
• 100 dB - 15 minutit
  
• 103 dB - 7 minutit
  

Kuidas kaitsta ennast müra eest? Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport ), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni . Välisseinte ehituseks sobivad kõige rohkem betoon ja tellis . Ka kipsseinad ja teised kergkonstruktsioonid võivad anda vajaliku heliisolatsiooni, kui ehituses rakendatakse meetmeid heli kaudse ülekande vähendamiseks külgnevate konstruktsioonide kaudu.
Suurema mürakindluse saavutamiseks on otstarbekas kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid (klaaspaketid ja eriliste tihenditega plastaknad). Mürataset korteris vähendavad tihedad mitmekordsete klaasidega aknad.
Kui elamu asub intensiivse liiklusega tänava või raudtee ääres, tuleb magamis - ja lastetoad paigutada müraallika vastasküljele.
Majasiseselt leviva müra tõkestamisel tuleb arvestada mitmeid asjaolusid, kaasa arvatud perekonnaliikmete soovi kodusele vaikusele. Magamis- ja lastetoad peavad olema kõige enam kaitstud olmemüra eest. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse.
Maailma Tervishoiuorganisatsioon väidab oma 2007 aastal alustatud uuringus, et 3% Euroopa inimeste enneaegses surmas on süüdi müra. Maailmas arvatakse mürast põhjustatud haigustesse surevat aastas ligi 210 000 inimest. Ramboll Eesti poolt läbi viidud uuring näitab, et Tallinna elanikest ligi 30% (kuni 33 500 in) elab piirkonnas, kus müratase ületab kriitilise piiri. Mürataseme kriitiline piir on elurajoonides päevasel ajal 55 detsibelli ja öisel 50 dB. Peamiselt langevad Tallinnas need piirkonnad kokku peatänavate ja raudteedega, vähem mõjutab inimesi trammiliiklus ja tööstus.
Kokkuvõtteks võib ütelda, et müra liigses koguses võib tappa. Kui aga müra pole liipa palju siis ei tee see inimesele midagi. Tuleks välitid kaua suures müras viibimist ja kui see pole võimalik siis kasutada erinevaid abivahendeid, et hoida oma tervist.
Kõrvatropid eemaldavad kahjuliku müra ja lasevad läbi puhta heli.
Aitab kaitsta kõrva kahjuliku müra eest, samas kuuleb kõike mis ümber toimub. Neid on lihtne puhastada ja need on korduvkautatavad.