Pulmad pean noorel kuul ja kestavad kolm kuni neli päeva. Pulma algus päev oleks näljapäeval ja lõpupäev pühapäeval. Pulmas on õed, vennad, vanemad, sugulased ja kaua aegsed tuttavad. Pulmade tunnus joon on olnud ikka laulmine. Vanasti oli pulmas pulmalaulik. Pulma lauliku asemel mängib vahepeal mõni hea bänd, et pulma laulik saaks puhata. Pulmad algavad ikka pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunevad peiu koju , mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu toob kaasa: leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Esimesel pulmapäeval valmistutakse peiukodus sõiduks mõrsja koju. Sõiduvahendiks on hobune kelle järel on vanker. Hiljem liituvad ka teised pulmalised (autodega) pulmarongiga ainult pulmavanemad jäävad kindlasti koju. Pulmarong läheb suure müra ja käraga, hõisatakse ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutab aeg-ajalt ümber pulmarongi.
Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava.
Mõrsja kas osteti või rööviti Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata Pulmade toimumine Pulmad kestsid mitu päeva- tavakohaselt 3-4 päeva Pulmad peeti tavaliselt talvel Tavaliselt algasid pulmad neljapäeval ja lõppesid pühapäeval Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõppesid neljapäeval Pulmadega seotud tegevused Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega Peig sõitis esimesel pulmapäeval mõrsja koju Selles viidi läbi palju rituaale nt: Vastastikune laulmine Sissesõiduloa kauplemine Mõrsja näha nõudmine, otsimine ja väljatoomine Kui pruut oli leitud, algas söömine Pulmade esimese poole tähtsaim sündmus Esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise pulmapäeva varahommikul lahkus mõrsja vanematekodust. Mõrsja viidi alati pimedas. Teine päev Teisel pulmapäeval mindi peiukoju Kehtisid samasugused tavad nagu siis, kui mõrsjakoju mindi
järke. Värav oli tavaliselt suletud ja selle taga ootas vakarahvas. · Algas vastastikune laulmine. Küsiti, kes on tulijad ja miks nad nii hilja tulevad. Teiselt poolt õigustati tulemist või vabandati hilinemist tõkkega teel. · Algas sissesõiduloa kauplemine. Luba saadi pärast lunaraha maksmist või passi ettenäitamist. Lunaks oli suur raha pung. Enne tuppa astumist lõi peiupoiss mõõgaga uksele risti. · Nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk, samuti väga laulurohke. Kombel oli mitu kohalikku eriarendust: 1. mõrsja väljatoomine - mõõgaema toob mõrsja koos pruuttüdrukutega mõnest kõrvalhoonest peiu kõrvale; 2. mõrsja mõistatamine - mõrsja ja pruuttüdrukud istuvad kõrvu, ujuga kaetud - saaja esindaja peab mõrsja ära tundma; 3. ebamõrsja pakkumine - peiule pakutakse mõrsja pähe naiseks
Pulmad on olnud tähtsaks sündmuseks inimkonna seas juba varasest ajast, nii ka eestlastel. Koos abieluga käisid käsikäes ka arvukad pulmatraditsioonid. Nende tähtsus on küll ajaga kõvasti langenud, kuid leidub ka inimesi, kes peavad neist praegugi lugu. Õnne- ja viljakusrituaalid sisendasid paarile usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik
kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Kaasanaise roll oli passiivne, ta ei olnud algataja, vaid algatusele reageerija. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm. Tema või nende peamine ülesanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Saajarahva juhiks oli isamees - vanem abielus mees,
Pulmad peiukodus Mõrsja vastuvõtmise ja tuppaviimisega seotud tavad lähtuvad enamasti kõik tõrje- ja sigivusmaagiast. Nende eesmärgiks on eemale tõrjuda kurja ja kindlustada õnne ning edukust noorpaari tulevases elus. Tõrjemaagiaga ongi seletatav, et mõrsjat ei lastud astuda maapinnale. Peiu ema asetas sõiduki ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti. Mõrsjat tõstis tavaliselt peiu isa. Tekile või kasukale astumisest loodeti kas head lambaõnne või pehmet, leplikku südant mõrsjale. Mõrsja pidi vaibale (kasukale) viskama vöö (hilisemal ajal aga raha), mis sai ämmale. Veel levis komme, et ukselävele laotati vanad püksid, millele mõrsja tarre tulles pidi astuma (püksid põletati). Mõrsja kas talutati tuppa isamehe poolt või jälle kanti majja peiu süles. Igale
kaasanaiseks ei sobinud. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis olla kuni kolm. Tema või nende peamine ülsanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Isamees oli pulmarongi juht ja peiu saatja. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Hiljem on pulmarongiga liitunud teisedki pulmalised, ainult pulmavanemad jäid kindlasti koju. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Sissesõitmisel algas vastastikune laulmine. Küsiti, kes on tulijad ja miks nad nii hilja tulevad. Teiselt poolt õigustati tulemist või vabandati hilinemist tõkkega teel
matustel oli nutulauljad, kes ülistasid surnut. Pärast matuseid toimusid peied. Kirstu kaasa pandi villaseid paelu, mõnikord ka nuga. Toimus kindlasti jutlus. Abiellumiseks sobivaks vanuseks loeti meestel 25-30 aastat ja naistel 20-25 aastat. Vanematelt pidi saama loa. Kosja pruudi majja mindi koos isamehega, kes harilikult oli kosija isa, vader või mõni sugulane. Saades jaatava vastuse kosilased ja mõrsja vahetasid kingitusi: raha, sõrmus ja rätik.Samas mõrsja sugulased vaatasid peigmehe üle. Joodi teed. Laulatuse eelõhtul mõrsja ja peigmees läbisid rituaalse pesu, mis toimus saunas. Laialdaselt oli levinud pulmanutt, mis toimus mõrsja isatalus koos mõrsja sõbrannadega. Peale laulatust mõrsja sõitis oma kodu ja peigmees oma kodu, kus mõlemad pidutsesid oma sugulastega eraldi. Järgmisel päeval peigmees läks mõrsjale järele. Nüüd minnakse peale laulatust kohe peigmehe koju. Peigmehe kodus toimus nüüd vastuvõtu pidu
Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. Eesti pulmad kestsid vanasti 3 päeva. Neid peeti enamasti sügisel 3 nädalat pärast kosje. Pulmapidu juhtisid isamees ja peiupoisid, kes esindasid saajarahvast( peigmehepoolseid pulmalisi), ning kaasanaine, kes pruudivend ja pruuttüdrukud, kes kes esindasid vakarahvast (mõrsjapoolseid sugulasi). Pulmatseremoonia olulised järgud olid saajarahva saabumine, mõrsja nõudmine, mõrssja lahkumine isakodust, pulmasõit, mõrsja vastuvõtmine, uue kodu tutvustamine, vakarahva saabumine peiukoju, tanutamine e mõrsjapärja vahetamine naisetanuga, põllelappimine e pruutpaarile raha kogumine ja veimede jagamine (veimed on pruudi kingitused peigmehe lähisugulastele ja pulmategelastele). Kõike seda saatis kaasitajate e pulmalaulikute laul. Meelelahutuseks tehti nalja, tantsiti ja mängiti mänge.Pulma kutsuti peamiselt sugulasi.
Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke. Teise päeva tähtsaim sündmus oliu mõrsja lahkumine vanematekodust. Ta silmad seoti kinni ja mänguliselt üritati teda nö röövida. Teisel pulmapäeval mõrsja ka tanutati. Tanutamine toimus poolsajala, ainult tähtsamate pulmakülaliste juuresolekul ning mõrsja pidi samal ajal nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Peale tanutamist sai mõrsjast noorik.
passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades.
............................ 7 2 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Laulupulmad
peadaks tagasi lükatama. Kindla nõusoleku tagamiseks tuli teha pisut eeltööd, korraldada eelkosjad. 1.1.1. Eelkosjad Mulgimaal Mulgimaal oli tuntum kosjakase tava: tulevane kosilane viis ihaldatud neiule kase akna taha. Kui kask tarre viidi, siis võeti peigmees vastu. ,,Aga ku sii kask sissi es viiä mitte, sõs tääsit ärä, et ei massa minnä, et vastu es võeta."1 1.1.2. Eelkosjad Raplamaal Raplamaal Järvakandis oli tuntud aga selline tava, kus peigmehe ema läks mõrsja koju ning viskas põrandale ühe sileda pulga kosjapulga. Ema ise jäi aga ootama, kas pulk kolme tunni jooksul välja visatakse või mitte. Kui pulk visati välja, siis polnud pojal mõtet siia kosja tulla. Saades eitava vastuse, võis ema seitsme kuu möödudes uuesti õnne proovima minna, kuid kui kolm korda oli juba ära öeldud, pidi noormees uue mõrsja leidma. 1.1.3. Kuulamine Ülemaailmselt on ehk tuntuim ning levinuim eelkosjade komme kuulamine, mis hakkas
1862. aastast töötas Smetana peamiselt ooperite kallal "Minu isamaa" (1872) komponeerimist. Smetana pühendas "Minu isamaa" Praha linnale Ühtekokku kirjutas Smetana 8 ooperit: "Müüdud mõrsja" (1866, 1870) "Suudlus" (1876) "Saladus" (1878) "Brandenburglased Böömimaal" (1866) "Dalibor" (1868) "Kuradi müür" (1882) "Kaks leske" (1874) "Libuše" (1881) "Viiul" (lõpetamata) 9 sümfoonilist poeemi (sh "Minu kodumaa", 1879) orkestriteose "Praha karneval". Müüdud mõrsja: https://www.youtube.com/watch?v=LKFldqJO4vw&list=PLDCPm2J8Nug0e_ LzicFl8peJ0rk2jRucH&index=2 https://www.youtube.com/watch?v=fPhaV1sDSsI
oma asjas kokku lepivad ja kui nad teineteisele ka järgmisel päeval meeldivad, võivad nad siitpeale kokku jääda." Muinas-Eesti varafeodaalses ühiskonnas, nagu ka paljude teiste rahvaste juures, ei tuntud ilmselt veel kosimist selle hilisemas mõttes. Meelepärane tütarlaps osteti või tõmmati (rööviti) naiseks. (http://pulmakorraldaja.ee/pulmadest/kosjad/ ; 31.12.2012) Hilisemal ajal, 19.sajandil oli kosjas käimine teistsugune. Noormees pidi leidma endale sobivaima mõrsja. Kui mõrsja oli valitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde ning kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu rääkima. Kosjad vastu võetud, sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast
suudmest kuni allikate läheduses olevate kaskedeni ja paari kaugema Mohawki ja Schharie jõe ääres. Kord kohtusid Hirvekütt ja Välejalg , ning nad said sõpradeks. Nad läksid mõlemad ühte suunda ja nii said neist ühed head sõbrad. Välejalg läks Tom Hutteri juurde, et tema tütreid näha, Hetty ja Judith Hutterit. Hirvekütt läks oma sõbra Suure Mao naist päästma irokeeside käest, kuna nad röövisid Suure Mao mõrsja. Ja irokeesid asusid Tom Hutteri maja lähedal. Kui Hirvekütt ja Välejalg Hutteri majani jõudsid, nägid nad, et maja on tühi ja nad läksid oma kanuuga neid otsima. Ühest kõrvaljõest leidsidki nad Tom, Hetty, Judith Hutteri ja nende hästi ära peidetud laeva. Kui nad hakkasid Tomi maja poole minema, siis neid ründasid irokeesid, aga nendest saadi jagu. Sellest ajast said Välejalg ehk Harry March ja Tom mõtte, et võiks indiaanlaste skalpe müüa ja nii nad ründasid neid
olla. Kosilastel pidi kaasas olema viinapudel, ilma selleta ei olnud kosjaskäik üldse mõeldav. Kui kosjaviin vastu võeti ning pudel avati, sobisid ka kosjad. Peale viinapudelite olid kosilasel kaasas ka kingitused: kihlad või pandid, mida hakati jagama peale sööki. Kosjadest pulmadeni Kosjade ja pulmade vaheline aeg ei olnud üldjuhul tavaga kindlaks määratud, kuid Lääne-Eestis järgnes kosjadele kihlus, mis toimus pereringis laupäeva õhtul mõrsja kodus. Kuigi kosjade ja pulmade vaheline aeg polnud kindlaks määratud, kestis kihlus vähemalt kolm nädalat. Selle tingis kolmekordne mahahõikamine kirikus kolmel järjestikusel pühapäeval. Peale kosjasid lasusid mõrsjal mõningad kohustused, mis tuli täita enne pulmapidu. Tähtsaimaks pruudi ettevõtmiseks oli veimevaka valmistamine, mille tegemisel aitasid teda sageli ka teised külatüdrukud ja sugulased. Samuti on teada ka, et varasemalt käidi külas veimi viinutamas
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid...
Ann läts nulka nuutsati, pini perrä piitsati. Triu, Triu, Triu! Rõuge. H I 2, 607 (1). 1889. B: Tekst on tervikuna pulmalaul. Tüüp 2672 Teie nutt, meie naer [Pulmalaulud - Mõrsja lahkumine vanematekodunt]: Ära võttem', ära võisim', "Ära võtti, ära võtti, ära võttime võitegije, Refr: kaske! noore koore koputeje, ära võtti võiasepa, kätte saime saiassepa. noore koore koputaja! Me saime, mis me saime: Meie saime nurme nuku,
Otsib tapjat, kuid siis tahab ise naise pea pakule asetada. Hiljem hakkab mees kahetsema, hoiatab teisi, et need nii ei teeks. Kui võtad naise, siis mõista temaga olla ja elada. · Epigraaf IV- kuld, hõbe, vask on mõttetud. Inimhing on tähtis ja elus inimene- naerev, elurõõmus naine. · Kalmuneiu- ülekaalukalt kõige pikem teos. Algus on sünge, mehed laulavad. Peeter pani uhked riided selga ja läks naist kosima. Peetakse läbirääkimine mõrsja emaga. Peeter võtab mõrsja vastu. Süngemad kohad, kaanon, üha kiirenev ja uuesti kaanon. Toonilased ja kalmulised kimbutavad Peetrit ja ta lubab igasugu asju. Lõpuks saavad merihobu ja tuliratsu minna. Peeter jõuab koju, ema vaatab nooruki üle, leiab saani seest surnu. Tüdrukut otsitakse taga, olla kõgest soost. Ema hakkab nutma ja muretsema. · Epiloog- tuleb mõista õigesti elada, saadakse armu. Tundub, et lõpp sarnaneb väga
pulmas seotud raha korjamise ja annetamisega pruudi veimevakka. Raha korjamine noorpaari jaoks ei ole mitte kunagi meie pulmakombestikus tabuteema olnud. Tänapäevalgi korraldatakse sellega seotud oksjoneid. Saadud raha nimetatakse õnnerahaks ja noorpaarile on see esimene ühine raha pere- ja kooselu alustamiseks. Komme, mis minu arvates tänapäevaühiskonnast täiesti kadunud on, on kosjaskäimine. Kui noormees jõudis täiskasvanuikka, peeti pereringis nõu, kes oleks mehele sobiv mõrsja. Üheskoos pandi paika nõuded pruudile ja mis omadused temas peaksid olema. Arvan, et tänapäeval pole partnerit silmas pidades säärane perekonnaga konsulteerimine eriti levinud. Kui sobiv mõrsja oli leitud, mindi kosjaviinaga tütarlapse juurde. Viin võeti vastu, prooviti ära ja kosilane koos perega kutsuti tütarlapse pere juurde lähemalt tutvuma ja õhtust sööma. Juhul, kui kosjad võeti vastu, sai peigmees koduteele kaasa sellesama kosjaviina pudeli
Maailm läheb õiekuul ilusaks- Ja minu süda läeb kurvemaks“ Luuletust „Kesk sügavat Venemaa metsa“ pean ma kõige igavamaks, kuna see on pikk ning enamus tekstist on looduse kirjeldus „Kesk sügavat Venemaa metsa kuupaistel hiilgab aas- külm, sügav, vaikne lumi sääl särab ja hiilgab maas.“ Analüüsin ühte luuletust Anna Haava luulekogust pealkirjaga „Kalamehe Mõrsja“. Kalamehe Mõrsja Minu peig on kalamees Kõige hoolsam küla sees Tal on vene uhi-uus Uued noodad jõesuus Minu peig on lahke mees, Sest ta on ka laulumees; Ikka kõlab mere pääl Tema ilus lauluhääl Minu peig onilus mees
Kihla- ja pulmatraditsioonid Kihlumine Kihlus = prooviabielu Pulmad Abiellumisel sõlmitakse leping, mis seob naise ja mehe juuridiliselt abikaasadeks. Eesti pulm Teetõkete ületamine, suguvõsa au kaitsmine. Pruudi majjaviimine. Rituaalid söögilauas Tanutamine Pruudipärja mahamängimine Itaalia pulm Tulevane peig palub mõrsja kätt eelkõige tulevaselt äialt. Teemantsõrmus. Abielu sõlmitakse alati kirikus. Külalised loobivad kirikust väljunud äsjaabiellunuid riisiga. Lastakse lendu tuvide paar. Visatakse katki veiniklaas Pulmapeol on 12-14 söögikorda. Vanasõnu pulmade kohta Märjaks saanud pruut on õnnelik (vihmasadu pulmapäeval). Hea naine teeb ka oma abikaasast hea mehe. Naine on maja võti. Esimene naine on abielu, teine seltskondlikkus, kolmas ketserlus. Kel pole naist, sel pole ka peremeest.
Valisin selle teema sellepärast, kuna tahan nende konkreetsete teadmiste võrra rikkam olla ning saan teada, kui raske või kerge on üldse pulma korraldada. Vanad pulmatraditsioonid Eestis Vanasti peeti pulmad üldiselt talvel, kuna siis ei olnud segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, ning siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Pea iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu
A ja B tüvi A- tüvi käändsõnadel on ainsuse omastav kääne (kelle, mille ?) kiilaspäise rahurikkuja B- tüvi käändsõnadel os. k. (keda, mida ?) kiilaspäist rahurikkujat A- tüvi pöördsõnades oleviku ainsuse 1 pööre ( mida teen ?) fantaseerin B- tüvi pöördsõnades da tegevusnimi ( mida teha ?) fantaseerida 1. lobjakas lobjaka, lobjaka't 2. mõrsja mõrsja, mõrsja't 3. plaksuma plaksu'n, plaksu'da 4. töötama tööta'n, tööta'da 5. mastaap mastaabi, mastaapi 6. kiiskama kiiska'n, kiisa'ta 7. karnivoor karnivoori, karnivoori 8. hüatsint hüatsindi, hüatsinti 9. diskuteerima diskuteeri'n, diskuteeri'da Astmevaheldus (AV) Astmevaheldus on tüve muutus, milles A ja B tüvi häälduvad erinevalt või kirjutatakse erinevalt. 1. Astmevaheldus
Naine võeti väevõimuga, rööviti ehk tõmmati. Põhjused olid erinevad: peigmees ei pruukinud tüdruku vanematega kaubale saada, kuid tuli ka lihtsalt tõmbamine odavam. Enne pulmi veedeti ka ühine öö ja sellele ei vaadanud keegi viltu, sest niisugune oli tava. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 3.2. Pulmad Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi. Pulm oli inimese elu kõige olulisem sündmus, mis tähistas ühest sotsiaalsest rollist teise minekut, eelkõige naise jaoks. Elu kestvus ja järjepidevus olid tagatud vaid pere ja talu heaoluga, mis oli kõige alus
Võimas rühm Võimsasse rühma (nimetati ka Vene Viisikuks ja Balakirevi ringiks) kuuluvad lisaks 3 vaadeldavale isikule veel ka Mili Balakirev, Cesar Cui ja rühmituse ideoloog Vladimir Stassov. Võimsa rühma nime sai, kui 1860-ndate aastate keskel ilmus Stassovi muusikakriitiline artikkel, milles vene rahvuslikku muusikute koolkonda nimetati väikeseks, kuid juba võimsaks rühmaks. (Artikkel pidas silmas küll kõiki rahvuslikke heiloojaid, kuid Balakirevi ring oli selleaegsete heliloojate hulgas kõige rahvuslikkum.) Samas võiks selle nime panna ka puhtalt loomingu põhjal- suures osas võimsad teosed (ajaloolised ooperid, programmilised teosed, laulud- kuulates on tunda jõudu ) Aleksandr Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Realism: Olustiku pi...
Üks noorem mees. Kes teab, mis sest veel välja tuleb ! PRIIDU : Või nii! Kas tohin siis ka teada, kes see noorem mees on ? VIIU : (õhates) See noorem mees on Jõepära Aadu. PRIIDU (imestades ja rõõmuga) Kas tõesti ? Vaat see on küll hea uudis. Soovin tuhat korda õnne ! (iseenesele ja rahvale) See on hea , nüüd ei ole enam Elsa ja Aadu pärast ka muret. Elsa, Elsa ! Tule siia ! 2.etendus PRIIDU : Elsake, tütreke! Meie õnn on otsata. Sina- mõrsja, Aadu- peig ! ELSA : Ei, Aadu ei ole minu peig ! PRIIDU : Ega ma seda ei öelnud ! Kuidas Aadu siis veel sinu peale võib mõelda , kui siin on Aadu mõrsja. Aadu võtab Viiu-tädi ära ! Ja Viiu-tädi sulle ma ütlen : Aadu on aus mees ja vaene ka mitte, ja koolis on ta ka hästi käinud. Sinul saab kuldne põlv olema. Ma kingin sulle pulmadeks ilusa kahe aastase härgmullika. VIIU : Suur tänu, Priidu-onu ! ELSA : Mu rõõm on niisama suur kui isagi rõõm
Retsensioon Ooper "Rigoletto" 5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud paljudes ooperites: "La traviata", "Figaro pulm", "Tsaari mõrsja". Esimene vaatus algas stseeniga hertsogi juures ballil, kus oli ka küürakas narr Rigolett...
Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. ...
Usupuhastus andis laulmisele koraali näol jumalateenistuses keskse koha. Ajapikku sugenes krikulaulu kõrvale ka eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse juhuluulest. Juhuluule on mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule Silmapaistvamaks värsisepaks sai Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, Reiner Brocmann. Ta omandas barokkluule maneeri. Parim juhuluuletus on 1637 ,,Carmen Alexandrinum"- Peigmehe kiitusele järgneb pruudi ilu ülistus. Siis kirjeldatakse mõrsja isa rikkust. Laulik soovib noorpaarile jumala õnnistust ja palju lapsi. Lõpuks kujutatakse mõrsja saabumist oma mehe majja. Käsu Hansu Kaebelaul- eestlasest autor on kirjutanud eestlasest lugejale. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemis on Puhja köstri ja koomeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu Linna hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt. Esimeses on juttu Tartu õnneajast
Nikolai Rimski-Korsakov Nikolai Andrejevits Rimski Korsakov sündis 18. märts 1844 Tihvinis ja suri 21. juuni 1908. Ta oli tuntud vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski Korsakov sai kodus olles hea hariduse ning siis ta ei unistanud saada muusikuks. Kuna tema vend Voin Rimski-Korsakov oli merväeohvitser ja onu oli admiral siis selle tõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856. aastal läks ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel ajal kui ta õppis seal koolis, jõudis ta käia palju kordi ooperietendusi vaatamas. Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning ta hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju sii...
Ballett Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest . Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks. Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- "Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika...
"Meeleheitlik tööotsingu aeg" Andis laulu ja muusikatunde Mängis tänavatel Niccola Porpora käe all õppis Majanduslik olukord paranes Tutvus Fürnbergiga Fürnberg soovitas Haydnit Morzinile; töötas helilooja ja kapellmeistrina Sai ulualuse, süüa ja ka palka HAYDN ABIELUMEHENA Tahtis abielluda oma tuttava tütrega, kui viimane lasi teadmata põhjustel vanemate kodust jalga. Seega pakuti Haydnile vanemat tütart. Haydn võttis ettepaneku vastu. Haydn 28a, mõrsja 32a. 10 aastat õnnetut abielu Naine oli nõudlik, pirtsakas , tõeline raiskaja ja hoolimatu Haydni noodikäsikirjade suhtes AASTAD ESZTERHAZY ÕUKONNAS Kokku 30 aastat Kirjutas palju sümfooniaid, kvartette ja oopereid Aastatega saavutas meister täiuslikkuse Nimi hakkas levima ka väljaspool kodumaad Prantsusmaal, Inglismaal, Venemaal Ei tohtinud õukonnast luba küsimata lahkuda Kui sai välja, meeldis talle kohtuda Mozartiga ja
Referaat BEDRICH SMETANA Tallinn 2006 Tsehhi päritolu helilooja. Sündis 2. märts 1824, Litomyslis ning suri 12 mai 1884 Pragues. Tsehhi rahvusliku muusikakultuuri alusepanija, instrumentaalmuusika ja ooperi rajaja. Pärit väikesest provintsilinnast Litomyslist. tema isa oli õllepruulija. Nelja aastaselt hakkas Smetana viiulit harjutama ning juba viieselt musitseeris ta koduses keelpillikvartetis ja juba kuueselt esines avalikkuse ees pianistina. Kaheksa aastasena alustas ta oma loominguga. Siis järgnesid õpingud erinevates üldharidus koolides. 1843. aastal kolis noor Smetana Prahasse elama. Õppis seal muusikat Josef Prokschi muusikakoolis. Hiljem 1848 1856 oli ta seal dirigent ja klaveriõpetaja. 1856 1861 elas ta Rootsis. Andis seal soolokontserte ja oli ka dirigent ning ka kirjutas oma loomingut. 1861. aasta kevadel saabus helilooja emigratsioonist tagasi kodumaale. Sügisel sooritas pi...
elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas see vastas tegelikkusele? Raamatul on naiiv-utopistlik idülliline lõpp, sest selline oli arvatavasti raamatu kirjutamise ajal Juhan Liivi nn. unistus et mõisahärrad oleksid suhtunud talupoegadesse inimlikumalt.
näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rahvalikke naljamänge kui tõsise sisuga ideedraamasid. · "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Näidendi dramaatilised sündmused ja keeruka hingeeluga tegelaskujud on pakkunud mitmeid
Naine asub mehe paremal käel! II Ametlikule osale järgnevad õnnitlused, lilled (võib anda ka pulmamajas) ja pildistamine. Õnnitluste ajaks astub noorpaari kõrvale lilleneiu, kelle sülle antakse kingitavad lilled. Lilleneiu on eelnevalt kindlaks määratud. Peale pidulikku abielu registreerimist on kombeks grupipilt teha. Treppidest alla astudes võib pulmarahvas teie teele roosikroonlehti puistata ja värske abielumees võib ju naistki "kätel kanda"! III Peigmees aitab kõigepealt mõrsja autosse, alles siis siseneb ise. (Autodele on eelnevalt kinnitatud valged lindid.) Lilled võiksid mahtuda mujale autosse, kuna pulmaauto pagasiruumis võib olla juba niigi kitsas (auväravate-naps, pulmavanema kohver). Auto esiistmele istub pulmavanem. Sõidutempo peaks olema selline, et kõik järgi jõuaksid IV Võimalusel sõitke ikka läbi tutvumispaigast, lapsepõlvekodust, koolimajast, töökohast.
Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks eesti näitleja ja laulja Helgi Sallo. Ma valisin Helgi, sest ta on huvitav ja eakas, aga sellegipoolest väga humoorikas näitleja. Ma loodan saada teada rohkem infot Helgi Sallo ja tema töö kohta, sest praegu tean tema kohta väga vähe ja tunnen teda ainult teleserjaali "Õnne 13" Alma osatäitjana. Samuti arvan ma, et ta laulab väga hästi ja sellepärast tahan ma saada rohkem teada ka tema laulukarjäärist. Hetkel tean ma vaid, et Helgi on olnud Rahvusooper Estonia solist. Elulugu Helgi Sallo on sündinud 10. augustil 1941. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 17. Keskkooli ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastate...
Itkude meloodia meenutab erutatud kõnet ja halisemist. Surnuitkud on seotud usuga hauatagusesse ellu, neis kõneldakse lahkunu hingega. Kesksel kohal on kurbust väljendavad hüüded ja küsimused ("Miks surid?", "Miks läksid?" jne). Arvati, et itkemine aitab lahkunu hinge tema teekonnal uude asupaika. Tähtis oli kinnitada ka lahkunule oma head suhtumist, sest uskumuste kohaselt mõjutasid kadunud sugulaste hinged maapealsete inimeste elu. Mõrsjaitkud tähistavad mõrsja seisundi muutust ehk "sümboolset surma" neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Mõrsjaitke esitati eeslaulja ja kooriga, nende värsiehitus ja viis on kindlama kujuga. Eeslaulja oli mõrsja ise; kui ta ei osanud itkeda, võis seda tema asemel teha mõni teine naine. Mõrsja pidi alates kosjadest kuni vanematekodust lahkumiseni itkema palju kordi, sealhulgas kõigile sugulastele ja lähematele tuttavatele
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid aga järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava
Juhan Kunder (1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". Hariduse sisukamaks muutmise nimel koostas Kunder looduslooõpikud ,,Looduse õpetus" IIII (187785), ,,Weikene Looduse õpetus" (1879) ning avald...
nimi oli Jaanus. Jaanus pandi mungakloostrisse. Nad pidid varjama vabadust. Nad elasid metsas Metsa talus. 3. Kui Jaanus oli kümme aastat vana läks ta isaga Lodjajärve lossi. Jaanus sai seal sõbraks Emiilia (Emmi), Oodo ja koera Tarapitaga (Tölp). 4. Junkur (Oodo) ja Emiilia olid riidu läinud. Nad ratsutasid võidu, kuid junkur oli pahane. Nad vahetasid Jaanusega hobused ja junkur kukkus hobuse seljast maha ja minestas. 5. Prohveti-Pärt oli sangar, kuid tema mõrsja jättis ta maha. Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid kaklema, Oodo sai sedavõrd pahaseks, et tormas koju. 7. (Viie aasta pärast) Rüütel Kuuno armus Emiiliasse. Oodo ja Emiili isa korraldas lossis jahipeo. Sulased ajasid õues juttu. Kubjas rääkis välja, et Kuuno Rainthal tahab Emiilia südant võita. Kuunot kiideti igati. 8. (Hirve) Mindi jahiretkele
Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik.Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust. Judith Hutter Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps.Iseloomult oli ta sõbralik ja uudishimulik, tihti kuulas pealt teiste vestlusi.Tal tekkisid tunded ka Hirveküti vastu. Hetty Hutter Ei olnud eriti arukas,kui see eest väga lahke ja sõbralik.Indiaanlased austasid teda. Ua-ta-Ua Tsingatsuki mõrsja. Negatiivsed tegelased Thomas Hutter Ei olnud tegelikult Judithi ja Hetty isa.Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida. Harry March (Välejalg) Suhtelist vägivaldne, vangis viibime polnud talle võõras.Vangi oli ta sattunud põhiliselt baari kakluste pärast.Koos Tom Hutteriga pidas ta indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida. Huroonid Vaenukas indiaani hõim, kes soovis saada endale järveelanike skalpe
koolerasse. Balett jutustab prints Siegfreidist, kes läheb järve äärde, kus on luikede parv. Need luiged on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Seal üritades ühte luike Odettet tappa märkab, et ta muutub järsku inimeseks. Noormees armub temasse, kuid hommikul lendab ta ära koos teistega. Hiljem ballil pidi prints kuue ülla neitsi seast endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud tüdrukutele tähelepanu. Hiljem saabub tundmatu külaline, kelleks on võlur, kes hoiab luike nõiduse kütkes, oma nii nimetatud tütre Ottiliega, kes on tegelikult Odette. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele
on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused (Under 2007: 18) ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin (Under 2007: 18) ta esimesed annid on hüatsindid ja astrid viimased, kui kirjud lindid (Under 2007: 28) piimpehme õhk, kui mahedad kõik varjud! Mu veres elurõõm, kui hõiskavalt sa karjud: su mõrsja, kevade, ma naine, anduv noor! (Under 2007: 28) kui liigutav ta häbeline algus, kui uimastav ta õitsev küpsuspuna (Under 2007: 27) pääst lõhnalained võtavad mu meele, nii joovastetu tuigun jälle teele. (Under 2007: 28) Mu kevad elab ka veel suveöös: siis sammun aeda vaikselt, arg mu aste (Under 2007: 28) nüüd jälle tulevad need valged ööd, kus und ei saa taevas, maa, ei meri
Rõivaesemetest usuti kõige rohkem kaitsevõimet olevat vöödel ja kinnastel. Rõivad kujutasid endast ka sotsiaalset märki. Nad andsid teavet kandjate sotsiaalsest seisundist, perekonnaseisust, east, päritolust jms. Rõivastuse üks funktsioone oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. Oluline märk oli peakate, mis tähistas tema naise seisundit: neiu, mõrsja, naine. Neiud käisid paljapäi, juuste kooshoidmiseks ja ehtimiseks peapael või pärg. Abielunaise pea pidi kombekohaselt kaetud olema. Saaremaal, Hiiumaal ja Põhja-Harjumaal kandsid pruudid pruudipärga, Lõuna-Eestis (talve)mütsi, nt Hupeli (1777) teatel kandis mõrsja laulatusest pulmadeni karusnahkse äärega talvemütsi. Pulmatseremoonia keskne sündmus oli mõrsjale naise peakatte pähepanek linutamine ehk tanutamine. On teateid eriliste nooriku (lapseta abielunaise)
Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik. Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust. Judith Hutter Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps. Ta oli sõbralik ja uudishimulik ja seepärast kuulas tihti pealt teiste vestlusi. Ta armus Hirveküti. Hetty Hutter Ei olud just kõige targem, kuid see eest väga lahke ja sõbralik. Indiaanlased austasid teda. Ua-ta-Ua Tsingatsuki mõrsja. Negatiivsed tegelased: Thomas Hutter Polnud tegelik Judithi ja Hetty isa. Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida, ei teinud seda austuse nimel. Harry March (Välejalg) Vägivaldne tegelane, kellele vangis viibime polnud võõras. Peamiselt oli vanglas baari kakluste pärast. Koos Tom Hutteriga pidas ta indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida. Huroonid Hõim, kes soovis endale järvekalda elanike skalpe. Vaenulik hõim. Neil õnnestus saada Thomas Hutteri skalp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
