Hirvekütt (5)

Hirvekütt
James Fenimore Cooper
Looduskirjeldused
1)Neemega ühel tasapinnal laius avar veteväli, nii rahulik ja läbipaistev, et paistis puhta mägiõhu sängina, mis oli surutud küngaste ja metsade raamistusse.Järve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi ahenedes lõuna pool vähem kui poolele nimetatud vahemaast.Järve laineline rannajoon moodustas lahtesid ja palju esiletungivaid madalaid neemi.Järve põhjapoolses ehk lähemas otsas kõrgus üksik mägi, millest ida ja lääne poole laius madalam ala, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks.Ometi oli maa üldiselt mägine: kõrged künkad või madalamad mäed tõusid järsult järsult veest tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid muidugi tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kus kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas. (lk 25)
2)Kogu kalda pikkuses kaardusid väiksemad puud veekohale ja sageli ulatusid oksad läbipaistvasse vette. Kaldad oli järsud isegi kitsal liivaribal; ja kuna taimestik paratamatult püüab valguse poole, siis tulemuseks oli just see, millest oleks võinud unistada maaliliste maastikuvaadete armastaja , kui nende lopsakate rikkalike metsatihnikute korraldamine oleks tema kätte antud.Arvukad neemed ja salmed muutsid kalda joone katkeliseks ja käänuliseks.
(lk 40)
3)See neem ei ulatunud kaugele järve nagu kõik teised, vaid kulges rööbiti kaldaga, mis moodustas siin sügava ja vaikse lahe, pöördus veerand miili kaugusele jälle lõunasse ja lõikas läbi oru, moodustades veele lõunapoolse tõkke.(lk 44)
4)Tunni aja pärast oli vaatepilt muutunud.Järv oli endiselt vaikne ja peegelsile , kuid suveõhtu pehme poolvalgus oli maad andnud ööpimedusele ja kõik, mida piiras tume metsaraam, lebas sügavas öörahus.Puud vaatasid pühalikus vaikuses küngastelt alla kaunile järvele, mida nad ümbritsesid(lk 76)
5)Järve ulatuv neem võttis enda alla umbes kaks aakrit maad ja pool sellest oli nüüd irkoeeside laagri all.Peamiselt kasvasid seal tammed ja, nagu see on Ameerika metsades tavaline, kõrgele kerkisid paljad, ainsagi oksaga tüved ning laotasid alles siis laiali tiheda ja lopsaka lehestiku. Maapind oli üsna tasane , ainult keskel kerkis väike seljak , mis jagas neeme põhja – ja lõunaosaks.(lk 248)
Positiivsed ja negatiivsed tegelased.
Positiivsed tegelased.
Hirvekütt – väga usaldusväärne ning võluv noormees samuti oli ta väga aus, sihikindel ja otsekohene .Hirvekütt oli oma kaaslase Välejala täielik vastand.Kuigi ta oli pooleldi indiaanlane ei pidanud ta skalpidele jahti, et raha või austust teenida.
Tšingatšguk – Hirveküti parim sõber, sarnanes Hirvekütiga iseloomult.Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik.Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust.
Judith Hutter – Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps.Iseloomult oli ta sõbralik ja uudishimulik, tihti kuulas pealt teiste vestlusi .Tal tekkisid tunded ka Hirveküti vastu.
Hetty Hutter – Ei olnud eriti arukas,kui see eest väga lahke ja sõbralik.Indiaanlased austasid teda.
Ua-ta-Ua – Tšingatšuki mõrsja.
Negatiivsed tegelased
Thomas Hutter – Ei olnud tegelikult Judithi ja Hetty isa.Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida.
Harry March (Välejalg) – Suhtelist vägivaldne, vangis viibime polnud talle võõras.Vangi oli ta sattunud põhiliselt baari kakluste pärast.Koos Tom Hutteriga pidas ta indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida.
Huroonid – Vaenukas indiaani hõim, kes soovis saada endale järveelanike skalpe.Huroonidel õnnestus saada Thomas Hutteri skalp.