Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pulmatsenaarium (0)

1 Hindamata
Punktid
Pulma stsenaarium
I Noorpaar saabub 25 minutit enne tseremooniat.
Külalised juhatatakse saali kas pulmavanema või vastav perekonnaseisuosakonna inimese poolt.
Noorpaarile selgitatakse eelnevalt kõiki toiminguid -samme, mis neid ees ootab.
Naine asub mehe paremal käel!
II Ametlikule osale järgnevad õnnitlused, lilled (võib anda ka pulmamajas) ja pildistamine .
Õnnitluste ajaks astub noorpaari kõrvale lilleneiu, kelle sülle antakse kingitavad lilled. Lilleneiu on eelnevalt kindlaks määratud.
Peale pidulikku abielu registreerimist on kombeks grupipilt teha. Treppidest alla astudes võib pulmarahvas teie teele roosikroonlehti puistata ja värske abielumees võib ju naistki "kätel kanda"!
III Peigmees aitab kõigepealt mõrsja autosse , alles siis siseneb ise. ( Autodele on eelnevalt kinnitatud valged lindid .)
Lilled võiksid mahtuda mujale autosse, kuna pulmaauto pagasiruumis võib olla juba niigi kitsas (auväravate-naps, pulmavanema kohver).
Auto esiistmele istub pulmavanem . Sõidutempo peaks olema selline, et kõik järgi jõuaksid
IV Võimalusel sõitke ikka läbi tutvumispaigast, lapsepõlvekodust, koolimajast, töökohast.
Traditsioonilised tegevused lõbusas autorongis on kurepesa külge tellimuslindi viimine/kaardi postitamine, neiupõlvenime ära saatmine , pruudipisarate joomine ühisest anumast, "võimu ja raha jagamine" jne.
VI Kui teele on üles seatud "auväravad", on viisakas peatuda (organiseerijad on valmistanud ette "sobivuskatsed-kooseluks", viivad neid noorpaariga läbi ja ootavad nn."teemaksu" edasisõiduks; tühjad pudelid võetakse kaasa ja asendatakse tervetega).
VII Kindlasti on kokkadega kokku leppinud kindel kellaaeg, millal soe toit lauale kantakse ja arvestada tuleb sellega, et aega kulub veel kohendamisele, terviselauale, sõnavõttudele, õnnitlemisele, lauda istumisele, ametimeeste jagamisele isamehe poolt jne.
VIII Tervituslaud
Noorpaari auks süüdatakse "eluküünal" kõige sinna juurde kuuluvate traditsioonidega.
IX Aeg istuda pidulauda, et saaks alata pulmaga. Pruudikimp asetatakse spetsiaalsele alusele Pruut istub peiu paremal käel.
Pruudi kõrval istuvad peigmehe vanemad ja peigmehe kõrval pruudi vanemad. Peale neid õed-vennad. Noorpaari kõrvale võivad istuda ka vanavanemad.
Seda otsustab noorpaar - kes kus istub.
X Lauas on hea komme teha tutvustust - igaüks tõuseb püsti ja tutvustab ennast . Pulmavanem valib vajadusel välja "pulmakelnerid" ja praad võibki tulla.
Kindlasti annab pulmavanem veel ettevalmistatud nimekirja alusel ametitiitleid-ülesandeid pulmarahvale, räägib kodukorrast
XI Avavalss.
Kõigepealt alustab noorpaar, siis vanemad ja lõpuks ühineb kogu pulmarahvas avavalsiga.
Ansambel jätkab mängimist hetkeni kui algavad pulmamängude.
XII Pulmamänge valib pulmavanem alati kohapeal, vastavalt: miljööle, ruumile, rahvale, kellaajale, stiilile.
XIII Traditsiooniliselt kell 12 öösel mängitakse maha pruudipärg. Peale pruudipärja mängimist võib "uus noorpaar" teha ringi keskel avavalsi. Noorpaar peaks välja valima just selle paari, kes nende arvates järgmisena tõepoolest abiellub.
XIV Peale pruudipärja mahamängimist palub noorpaar kõiki pidulikule pulmatordi lahtilõikamisele.
Tordi söömise järel toimub kingituste avamine .
XV Tänamine( vanemaid, külalisi, kokatädisid, pillimehi, abilisi, pulmaisa, organisaatorit..)
XVI Nüüd jätkub pulmapidu edasi .
Pulmatsenaarium #1 Pulmatsenaarium #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuldar kark Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõte pulmatsenaariumist.

Sarnased õppematerjalid

Pulmad
14
docx

Pulmad

Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid aga järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Mis on sellest kõigest saanud a

Ühiskond
Abielutraditsioonid Eestis
4
docx

Abielutraditsioonid Eestis

jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele.

Perekonnaõpetus
Pulmad vanasti ja nüüdsel ajal
10
doc

Pulmad vanasti ja nüüdsel ajal

Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus, kodumajandus- ja iluteeninduse osakond Toitumine ja toitlustamine Pulmad enne ja nüüd Juhendaja: Koostas: Tartu 20009 Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir

Toitumisõpetus
Kihlus ja pulm
8
docx

Kihlus ja pulm

SISSEJUHATUS Läbi aegade on inimesed üksteise vastu armastust näidanud erinevalt. Varemalt oli kombeks pruudirööv ja kosjas käimine. Tänapäeval on enne kihlumist ja pulmi niinimetatud ,,kohtamise" aeg, mil noored inimesed üksteist tundma õpivad ning otsustavad kas inimene kellega nad praegu on koos, on ka see inimene, kellega veeta kogu oma elu. Minu referaat käsitleb kihlumise ja pulmade traditsioone, ning nende muutumist läbi aja. 1. KIHLUS Mis on kihlus? Adventistide koguduse elu käsiraamat "Koguduse kord" (Kristliku elu normid - Kihlus ja abielu) defineerib kihluse lihtsalt ja selgelt: "Kihluse (kurameerimise) all mõeldakse plaanitsetud abieluks ettevalmistumise aega, mille jooksul mees ja naine, kes on juba vastastikku armunud, õpivad teineteist täielikumalt tundma." 1.1 Ajaloolised kombed Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõu

Kategoriseerimata
Pulma kombed
6
doc

Pulma kombed

esemeid. Rahakorjamine pulmas on siiski üsna hiliseaegne nähtus, mis on tihedalt seotud rahvamajanduse arenemisega talupoegade hulgas, hiljem seda seostati rohkem pulmanaljadega, näiteks pulmaoksjon. Enamus inimesi jäid pulmamajja ööseks ning siis varastasid agaramad pulmalised kaaslastelt riideid. Järgmisel päeval toimus varastatud asjade peale oksjon või väljalunastamine muul moel. Algselt läks kogutud raha pulmapeo jätkamiseks, hiljem aga pulmapeo katteks. Edasine pulm jätkuski lõbutsemisega. Lõpuks keedeti traditsiooniline lõputoit ­ kapsasupp, klimbisupp, koorega kartulid või muud. Pulmakombed muutusid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul silmnähtavalt. Abiellumisele eelnes järjest sagedamini noorte isiklik tutvus, üha suuremat rolli etendas vastastikune meeldivus. Ka tänapäeval on erinevaid pulmakombeid. Pulmaisad on nüüdisajal tellitud mitte enam suguvõsast värvatud mees

Ühiskonnaõpetus
Eesti pulmatraditsioonid
7
doc

Eesti pulmatraditsioonid

Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele............................................................................................................ 6 Peigmehe rõivastus........................................................................

Inimese õpetus
Kodukultuur peretraditsioonid
62
doc

Kodukultuur peretraditsioonid

PEREKONDLIKUD TRADITSIOONID. Pere on püsiv ühiskonna alustugi, kuid tihtipeale alahinnatakse perekonna rolli ühiskonnas ja laste elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahetusel , vahel ka

Kodukultuur
Pulmad - Rühmatöö
13
doc

Pulmad - Rühmatöö

PULMAD Rühmatöö Juhendaja: Koostajad: Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 [Pulma] eelarve....................................................................................................................... 4 Registreeritud abielu............................................................................................................... 5 Pulmapidu............................................................................................................................... 5 Peomenüü:.............................................................................................................................. 6 Peokava:....................................................................................

Inimeseõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun