Nikolai Rimski-Korsakovi elulugu ja looming (0)

Nikolai Rimski - Korsakov

Nikolai Andrejevitš Rimski Korsakov sündis 18. märts 1844 Tihvinis ja suri 21. juuni 1908. Ta oli tuntud vene helilooja ja muusikaõpetaja.
Rimski Korsakov sai kodus olles hea hariduse ning siis ta ei unistanud saada muusikuks. Kuna tema vend Voin Rimski-Korsakov oli merväeohvitser ja onu oli admiral siis selle tõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856 . aastal läks ta Peterburi mereväekadettide kooli.
Sel ajal kui ta õppis seal koolis, jõudis ta käia palju kordi ooperietendusi vaatamas. Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning ta hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama.
Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju siis ta pühendus täielikult muusikale .
1871. aastal sai Rimski-Korsakovist orkestratsioonieriala ja kompositsioonieriala õppejõud Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus täiendas Rimski-Korsakov muusikateooriat, harmooniat ja poüfooniat.
Rimski-Korsakov abiellus 1872. aastal Nadežda Nikolajevna Purgol´iga ning temaga oli tal kokku 7 last.
1874 . aastal alustas Rimski-Korsakov tööd dirigendina ja ta juhatas siis 3. sümfooniat.
Aastatel 1875 kuni 1876 tegi ta kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid.
1880. aastaks oli Rimski-Korsakov välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojad nagu näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov.
Aastatel 1883 kuni 1894 töötas Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigendina.
Rimski-Korsakov on kuigi palju mõjutanud ka eesti heliloomingut. Paljud eesti vanema põlvkonna heliloojad nagu näiteks Rudolf Tobias, Artut Kapp jt on käinud Peterburi konservatooriumis Rimski-Korsakovi juures õpingutel.

Helilooming

Rimski-Korsakovi teosed on enamjaolt rahulikult jutustavad. Tema looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud , eksootiliste maade kõlavärvid ja sümfoonlised meremaalingud.
Oma elu jooksul kirjutas ta vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi, süite ning 15 ooperit.

Ooperid

• "Pihkvalanna"
  
• "Maiöö"
  
• "Lumineid"
  
• "Jõuluöö"
  
• " Mozart ja Salieri"
  
• "Tsaari mõrsja"
  
• " Muinasjutt tsaar Saltaanist"
  
• "Surematu Kaštšei"
  
• "Jutustus nähtamatust linnast Kitežist ja neitsi Fevroniast"
  
• "Kuldkikas"
  
• " Sadko "
  

Ooper - ballett : "Mlada"

Süidid

• "Šeherezade"
  
• " Hispaania capriccio"
  

Kristo Karbus