1. Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 2. Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ning abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. 3. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. 4. Abielu ei või sõlmida: 1. isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. 2. otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 3. vend ja õde ning poolvend ja poolõde. 5. Leping mis on sõlmitud abikaasade vahel 6. 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 7....
Õigus mõlema vanema hoolitsusele. Essee Peresid, kus lapsi kasvatavad lapsi mõlemad vanemad, jääb üha vähemaks. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus lapse kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on tema vanematel. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.Vanemad, kas on lahutatud või töötab üks vanematest välismaal. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Ei tohiks halvustada, see on lapsele liiga suur koorem. On asju, mis peavad jääma mehe ja naise vahele: seksuaalsuhted, truuduse ja usa...
Kloonimine Mis on kloonimine? Milleks seda kasutatakse ja kui vajalik ta tegelikult on? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Teisisõnu enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide replitseerimine. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks, mida eriti kasutatakse aianduses. Põhimõtteliselt on silmamine, oksastamine, tütartaimede võtmine jne. erinevad kloonimise meetodid. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda ...
jKordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise ...
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidi...
Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja ...
Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse a...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduse Instituut Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. ...
Geneetika mõisted Alleelsed geenid- sama tunnust määravad geenid. Nt ühe geeni vormid Homosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse ühtemoodi Heterosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse erinevalt Dominantne tunnus- avaldub organismis alati, heterosügootsuse korral surub maha retsessiivsed tunnused Retsessiivne tunnus- Avaldub orgamismis homosügootsuse korral Genotüüp- Ühe organismi geenide kogum Fenotüüp- Ühe organismi välistunnuste kogum, mis avaldub genotüübi ja/või keskkonnatingimuste koostoimel Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnustepaari poolest erinevaid organisme Intermediaansus- Olukord, kus järglased on mõlema vanema tunnuste vahepealne tunnus Mutageenid- tegurid, mis põhjustavad muutuseid DNA-s a) Keemilised mutageenid- ravimid ja tugevad happed b) Bioloogilised mutageenid- viiruste ja bak...
LAPSE ÕIGUSED KOOSTAJA: Villu Päid Lapse õigused Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on arvestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega. Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 26. septembril 1991, toetub neljale põhimõttele: Igal lapsel on õigus osalemisele Tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades Diskrimineerimine ei ole lubatud Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Lapse õigused ja kohustused Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Kuna lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad suurte inimeste abi. Täiskasvanud peavad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid ...
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste ning kohustuste suhtes. Tänapäeval on paljudele inimestele tähtsal kohal perekonna loomine aga on ka neid inimesi, kes seavad esikohale oma karjääri. Tavaliselt oleme harjunud perekonnas nägema ema, isa ja last (lapsi). Kahjuks tänapäeval näeme sellist peremudelit üha harvem. Üha rohkem perekondi lagunevad. Selle tulemusena kasvatavad lapsi üksikisad või emad. Vanemate lahkuminekul kannatavad eelkõige lapsed, mis on kurb. Lahkumineku tagajärgi on mitmeid: petmine, joomine, lahkhelid omavahelistes suhetes, armastus saab otsa jne. Kui laps on juba piisavalt suur aru saamaks, milles vanemate tüli seisneb, võib ta hakata arvama, et tema on süüdi vanemate vahelises tülis. Ning see tunne omakorda võib mõjutada lapse psüühikat. Tulevikus võivad need lapsed samamoodi käituda, kuna väikestele lastele jäävad va...
Inimese õpetus: küsimused Britta Signi Merirand 10.a 1. Millisel abielul on õiguslik alus ? Abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 2. Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuakti alusel. ● Millised dokumendid on vaja ...
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu...
Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/tä...
Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine (Viljastumine) 1. Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organismi. Näiteks: Okasnahksetel ja meritähtedel. Regeneratsiooni definitsioon: Regeneratsioon on uuesti tekkiv e. taasteke Spooridbakteritel Tsüstidalgloomadel Seda ei saa pidada paljunemiseks, sest ühest organismist tekib sama palju organisme (st. 1 = 1). 2. Suguline paljunemine: Sugurakkude tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend: Näiteks: loomadel, õistaimedel ja paljasseemnetaimedel Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse kahe raku ühinemisel. 3. Viljastumine: 1. Kehaväline: Kaladel ja kahepaiksetel. 2. Kehasisene: Imetajatel, roomajatel ja lindudel. 4. Suguline paljunemine: On, siis kui järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 5. Iseviljastumine: Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja ...
Tekstitüübid 1. Narratiivne tekstitüüp Ühel hommikul kaua aega tagasi, kui maailm oli praegusest palju rahulikum, vaiksem ja haljam ja kääbikuid leidus veel rohkesti ning nad elasid jõukalt ja kui Bilbo Baggins pärast hommikueinet oma ukse ees seisis, suitsetades tohutu pikka puust piipu, mis ulatus peaaegu ta karvaste (korralikult harjatud) varvasteni, tuli mingi imeliku juhuse läbi sinna äkki Gandalf. Gandalf! Kui sa kas või veeranditki sellest teaksid, mida mina temast olen kuulnud- ja ka mina olen kuulnud ainult väga vähe sellest kõigest, mida kuulda võiks -,oleksid sa nüüd valmis kuulama kõige iseäralikumat lugu. Kõikjal, kuhu ta läks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood. (J.R.R.Tolkien „Kääbik“) 2. Deskriptiivne tekstitüüp Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini...
PAUL BURMAN (28.02.1888 03.06.1934) Elulugu: Paul Wilhelm Burman oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik ja graafik, Karl Burman vanema vend. Burman oli esimene animalist Eesti kunstis. Aastal 1892 kolis pere Tallinnasse. 19121913 elas Pariisis eesti kunstnike koloonias ning suhtles aktiivselt Jaan Koorti, Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Aastal 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Koolid kus Paul W. Burman õppis: · Peetri Reaalkoolis · Ants Laikmaa ateljeekoolis · Peterburi Kunstide Akadeemias · Moskvas Stroganovi kunstikoolis · Riia linna kunstikoolis · Pariisis Académie Russe'is. Looming: Algperioodil maalis ja joonistas peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Kujutuslaadilt on tema linna-, lille- ja...
Rahvusvaheline eraõigus Ülesanne esitada hiljemalt 10. Märtsiks 2010 kirjalikus vormis loengus õppejõule. Otsi vastused küsimustele, kasutades rahvusvahelise eraõiguse seadust (vt Riigi Teataja kodulehekülg). Kõik vastused leiad sellest ühest seadusest. Märgi vastuse järel ka paragrahvi number, kust vastuse leidsid. 1. Inglise kodanik, kes elab Rootsis, sureb. Millise riigi õigust kohaldatakse pärimisele? § 24 alusel, pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. 2. Kas Hollandis sõlmitud kahe mehe omavaheline abielu on Eestis kehtiv? §55 teine punkt ütleb, et välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Seega kui Hollandis on omasooliste abielu lubatud ning kõik toimus ,,nagu kord ja kohus", siis on ant...
PÄRILIKKUS Pärilikkus on ................................................................................... Kromosoomid on pärilikkuse kandjad. Kromosoomid koosnevad ............................................................... Geen on kromosoomi st. DNA lõik, mis määrab......................................... Kromosoomistik on liigispetsiifiline st igal liigil on ........................ Keharakkudes on kahekordne kromosoomistik – kromosoomid on paari kaupa. Paarilised kromosoomid sisaldavad samu geene. Inimese kõikides keharakkudes on .................kromosoomi e. .................paari. Sugurakkudes on ........................................kromosoomistik – igat kromosoomi üks. Inimese sugurakkudes on ................................kromosoomi. Pärilikkuse tagamine I raku jagunemisel (selgita kuidas on võimalik, et raku jagunemisel on tütarrakkudes lõpuks sama palju kromosoome k...
Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga Referaat Tallinn SISUKORD .......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1.1 Vanemate õigused ja kohustused............................................................................. 4 1.2 Lapse äravõtmine vanemalt .................................................................................... 4 1.3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused ............................................................................. 5 2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE............................................................................... 5 2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine.................
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Kadi Koemets 11.A klass Printsess Diana on kord öelnud, et kallistused suudavad teha tohutul hulgal head – seda just lastele. Selle mõttega ei ole võimalik mitte nõustuda, kuna me kõik peaksime teadma, kui head on armastavate inimeste embused. Kahjuks ei ole alati saanud lapsed taolist hellust ning hoolt oma vanemate poolt tunda. See võib olla tingitud kas aja või kultuuri iseärasustest või hoopiski vanemate puudumise tõttu. Nii laste kui ka nende vanemate enda jaoks on väga tähtis mõista, kui suur roll on neil laste elu kujundamisel. Lapsed peaksid mõtlema, kui raske on tänapäeval olla lapsevanem ning kas ja kuidas väärtustatakse vanemaks olemist riiklikul tasandil. Lapse sündides on ema rolliks õpe...
Kriisid peres ja toimetulek Eesmärgid Mis on perede lahkuminekuks peamisteks põhjusteks? Mida saavad vanemad teha,et päästa oma pereelu? Kuidas mõjutab vanemate lahkuminek lapsi? Kuidas leppida lähedase inimese surmaga? Lahkumineku põhjused Üks vanematest tihtipeale ei pühenda piisavalt aega perele(töö või teiste põhjuste pärast) Juhul kui vanemad ei suhtle või ei tunne huvi üksteise vastu,võib see viia suhete jahenemisele. Lahkumineku põhjused Üks vanematest hakkab tarvitama alkoholi,narkootik ume või hakkab mängima hasartmänge ning muutub sõltlaseks. Pereelu parandamine Pereelu parandamine on võimalik ainult siis, kui mõlemad vanemad avaldavad tugevat soovi ning üritavad värskendada oma suhteid. Vanemad moodustavad uusi ning huvitavaid viise üksteise tundma õppimiseks kohtingute teel. Pereelu parandamine Vanemad külastavad pereelu nõustajat, et kuulata professionaalset soovitust. Lahutus j...
Samasooliste kooselu kas lubada või ei Valisin nende nelja teema hulgast just samasooliste kooselu kas lubada või ei, sest ma polegi sellel teemal kunagi nii pikalt arutlenud. Mind hakkas huvitama mida mina õigupoolest sellest teemast arvan ja mis seisukohad on mul antud teema puhul, mind hakkas huvitama kui tolerantne ma tegelikult olen. Samasooliste kooselu on olnud Eestis aktuaalne teema ja seda juba päris mitmed aastad. Sellest kirjutatakse pideval nii ajakirjades, ajalehtedes kui ka internet on suur avar maailm, kust sa saad infot kõige kohta, mis sind hetkel vähegi huvitab ja köidab. Kindlasti on üheks teabeallikaks ka televiisor, kust ma mõned nädalad tagasi juhtusin vaatama ühte saaadet, kus oli käsitlusel just samasooliste kooselu ja abielu teema, selle head ja ka vead. Selles saates viidi läbi rahvaküsitlus, kus tänaval astuti inimestele ligi ning käsiti nende arvamust ja seda siis antud teema...
Mitoos- meioos. 1. Mille poolest suguline paljunemine erineb mittesugulisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja s...
Kes on klassis vasakukäelised? 20.05.2015 Keda nimetatakse vasakukäeliseks? Kuigi üha rohkem hakatakse vasakukäelistele pöörama tähelepanu ja arvestama nendega, valmistades näiteks tööriistu vasakukäelistele, on neil siiski meie läänelikus ühiskonnas väga raske hakkama saada. Seda märkame me näiteks, kui vasakukäeline hakkab tervituseks teisele kätt andma. Veel selgemini väljendub see meie kõnepruugis, kus sõna ,,vasak" on peaaegu alati negatiivses toonis, seda võib lugeda isegi alaväärseks. Vasakpoolsusega seotud negatiivsus jõudis haripunkti kristlikus liturgias 3. Ja 4. Sajandil. Sellest ajast on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse, ja veel tänapäevalgi on paljude keeltes väljendeid, milles sõna ,,vasem" kasutatakse halvustavas mõistes. Näiteks saksa keeles ,,linkisch" kohmetu, ,,links liegen lassen" sinna paika jätma, ,,linker V...
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilm...
4. Sotsiaalselt reguleerimata eluvaldkonnad · Lisaks kõlblusele, tavale ja õigusele eksisteerib ühiksonnas ka eluvaldkondi, mis ei ole reguleeritud. Sellesse valdkonda kuuluvad eelkõige tuneded ja ideed, kuigi need võivad olla oluliselt mõjutatud nii kõlblusest, tavast kui ka kõigusest. Sellise reguleerimata valdkonna olemasolu ühiskonnas on paratamatu. · Karl Popper selgitas seda järgmiselt: "termin "ühiskond" hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused ...
"Armastuse kunst" - Erich Fromm Peatükis, "Vanemate ja laste vaheline armastus", oli juttu enamjaolt ema- ja isaarmastusest. Loomulikult on vaja lapsel armastust mõlemalt vanemalt ja õigetes "kogustes". Lapse areng ei lähe just kõige optimaalsemat teed, kui need ei ole tasakaalus. Laps hakkab edasises elus otsima kõigist tingimusteta emaarmastust või ei oska seda üldse vastu võtta. Meeste ja naiste rolled ema pakub lapsele tingimusteta armastust, armastust lapsele sellepärast, et laps olemas on. Isalt peab aga armastuse välja teenima ning isa peab olema lapsele abistavaks isiksuseks. Peatükis tuli välja kui tähtis on mõlema vanema armastus kasvavale lapsele. "Unenägude tõlgendamine" - Sigmund Freud Lugesin sellest, et miks me ärgates unustame ära suurema osa unenägudest, kuid on inimesi, kes mäletavad neid väga selgelt, isegi selliseid unenägusid, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Kõige tähtsamaks põhjuseks oli see, et me unust...
Bioloogia kontrolltöö 1. Suguline paljunemine 2. Mittesuguline paljunemine 3. Vegetatiivne paljunemine 4. Mitoos 5. Rakutsükkel 6. Meioos 7. Haploidne kromosoomistik 8. Diploidne kromosoomistik 9. Spermatogenees 10. Ovogenees 11. Ovulatsioon 12. Ontogenees 13. Partenogenees 14. Kehaväline viljastimine 15. Kehasisene viljastumine 16. Täismoondeline areng 17. Vaegmoondeline areng 18. Agoonia 1. Suguline paljunemine paljunemisviis, mille korral saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt, seega ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust. 2. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Veget...
SIGMUND FREUD (6. mai 1856-23.sept 1939) Austria psühholoogil ja ,,psühhoanalüüsi" leiutajal Sigmund Freudil oli tohutu mõju Lääne vaimuloole ja filosoofiale. Tema parimad tööd on koondatud raamatute ,,Unenägude tõlgendamine", ,,Argielu psühhopatoloogia", ,,Kolm uurimust seksuaalsusest" ja ,,Illusiooni tulevik" kaante vahele. Kuigi ta sai hariduse pigem arstiteaduses kui filosoofias, on Freud öelnud: ,,Kui ma noor olin, igatsesin ma vaid filosoofiliste teadmiste järele ning nüüd, kus ma olen liikumas meditsiinilt psühholoogiale, olen ma teel oma eesmärgi saavutamise poole." Elulugu Sigmund Freud sündis 1856 a Freibergi linnas, mis asub tänapäeva Tsehhis. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele. Selle idee sai ta mitmetest allikatest: vanema koolikaaslasest sõbra mõju; ühe ennustaja tavapärane ennustus, mille kohaselt kasvab temast riigivalitsuse liige, kuid mis talle ...
Tornimäe Põhikool Vanusega seotud õigused ja kohustused Referaat Autor:Sven Aruvee Klass: IX klass Juhendaja:Maire Käärid Tornimäe 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Töötamine.........................................................................................................................................4-5 Abiellumine..........................................................................................................................................6 Hasartmängud.......................................................................................................................................7 Isikut tõendavad dokumendid.............
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS Referaat Tsiviilõigus MS.0107 Juhendaja: Lektor Reet Nurmla Tartu 2013 Sissejuhatus Juba aegade algusest peale on loommariigis välja kujunenud vastastikune suhe, kus isane ja emane isend elutsevad koos. Ühelt on see ju iseenesestki mõistetav, sest järglaste saamiseks on vaja nii isas- kui ka emaslooma, juhul kui muidugi ei ole tegemist liitsuguliste loomadega, teiselt aga tagavad erinevad sugupooled vastastikuste puuduste ja vajaduste kompenseerimise ning vajaliku toe turvaliseks eluks. Loomadelt võib peaaegu üks-ühele üle tulla inimkeskkonda ja inimsuhetele. Inimesed vajavad samuti üksteise tuge, lähedust ja hoolitsust. Küll aga ei piisa inimestele sellest, et elatakse koos ja tehakse ühiseid tegemisi. Inim...
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struk...
MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pung...
Uude maailma astumine Emma Donoghue ,,Tuba" Originaaltiitel: ,,Room" Tõlkinud: Hels Hinrikson Kirjastus: Hea Lugu 2011 Jutustus kujutab maailma läbi 5-aastase Jacki silmade, kes on elanud kogu elu koos oma emaga Toas, mis kujutab endast 11 ruutjala suurust aiakuuri. Jack kirjeldab kõike, mida ta näeb, lapseliku tähelepanelikkusega. Ta usub kõike, mida Ema talle räägib, ning kui ühel päeval Emme pojale nende olukorra kohta tõtt räägib, on tal raske midagi uut uskuda, sest ta kardab, et see võib järjekordne vale olla. Autor sai raamatu kirjutamisel inspiratsiooni Elizabeth Fritzli juhtumist: naist hoidis 24 aastat omaenda kodus keldris vangis tema isa ning nende aastate jooksul oli naisele vägistamise tagajärjel sündinud seitse laste, kellest kolme hoiti koos naisga luku taga. Noorim laps Felix oli 5-aastane, kui ta esimest korda keldrist väljus ning temal põhineb ka teoses Jacki tegelaskuju. Donaghue loob kujutluspildi, kuidas ma...
Eugene Rastignaci valikud Honore de Balzaci romaani ,,Isa Goriot" peategeleane Eugene Rastignac peab oma elus tegema mitmeid saatuslikke otsuseid. Mida aktiivsemalt Eugene võtab osa Pariisi seltskonnaelust, seda keerulisemaks lähevad tema teed. Eugene Rastignac, pärit vaesunud aadliperest, tuleb Pariisi, et õppida ülikoolis juurat. Ta pere toetab teda niipalju kui võimalik ning on valmis loobuma oma viimastest sentidest, et Rastignac saaks jätkata oma õpinguid. Kui ta saadab oma õdedele kirja, paludes raha linnaeluga toime tulemiseks, on teised kohe nõus oma viimased säästud loovutama ning õmblema uhkeid riideid. Esimesed aastad Eugene pingutab nagu iga teine üliõpilane, ta loodab saavutada hariduse ja päästa niimoodi oma pere vaesusest. Kuid ta näeb, et ainult sellest ei piisa. Selleks, et edukas olla, on tal vaja pääseda Pariisi kõrgseltskonda. Ta saab teada, et Proua de Beauseant on see, kelle poole...
Inimese kloonimine Inimese kloonimine on mõistena ühest inimesest geneetiliselt identse teise inimese loomine. Tundub ju huvitav ja isegi teostatav, kuid siiski pole see nii lihtne. Palju teadlasi on sellel teemal diskuteerinud, selle kohta on mitmeid eriarvamusi. Teoorias oleks lahe iseennast lasta kloonida ning saada endale identne kaksik. Kui see mõte tundub tore, siis mis takistab teadlasi loomast inimklooni ? Igasuguse kloonimise populaarsus kasvas 20. sajandil, kuid 1960-tel aastatel oli see suurt kõneainet tekitav teema, mille üle arutlesid nii teadlased kui teised huvilised. Kõige rohkem arutletakse selle üle, kas kloonimine peaks olema lubatud, juhul kui see võimaldatakse. Mina isiklikult arvan, et ei peaks, kuna maailmas on juba niigi palju inimesi ning kloonimine tekitaks samuti ka eetilisi probleeme. Kui kloonimine oleks nii lihtne nagu filmis, et lähed masinasse j...
Retsensioon Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus Külastasin Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitust ,,Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus". Tegemist oli Eesti Maalikunstnike Liidu 2012 aasta mahukaima ülevaatenäitusega. Esindatud olid nii liitu kuuluvad kui ka äsja kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud. Üldiselt jättis näitus positiivse mulje. Iga näitusel olnud töö oli teistest kardinaalselt erinev. Seda ehk seetõttu, et esindatud olid väga paljud erinevad kunstikud, kuid kindlasti ka sellepärast, et uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu". Mõlema maali puhul oli keeruline aru saada, mida kunstnik on öelda tahtn...
Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine 21.sajandi lõpus ja 21.sajandi alguses Muutused toimuvad ühiskonnas igapäev. Kõige enam on näha muutuseid pereväärtustes, kuna perega puutume kõige rohkem kokku ning seda sorti teema huvitab meid kõige enam. Erinevaid põhjuseid on mitmeid, nagu on ka nendega kaasnevaid tagajärgi, kindel on aga see, et pidurdada neid muutuseid on raske ning eelkõige sõltub see ühiskonna arengust. Muidugi ei ole kõik pered samasugused ja sarnaste väärtustega, kuid üldist muutust sajandi taguse ajaga on märgata. Võimalikeks perekonnaväärtuste muutujateks võib olla naiste ja meeste rollide teisenemine, homoseksuaalsusesse vabameelsem suhtumine, naiste hiline sünnitamine, kaugel tööl käivad mehed või abiellumise tava puudumine. 20.sajandi alguses oli loomulik, et enne laste saamist mees ja naine abiellusid ning elasid koos, nagu abieluvandes öeldud, kuni surm neid lahutab. Naist, kellel oli ...
Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament. Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja vaimulikud), alamkoda (liikmed valiti, madalamal kohal isikud). Kuningalt ...
Tänavalapsed Tänavalapsed on alla 18-aastased lapsed (enamik üle 12 aasta vanad), kes pikema või lühema perioodi oma elust elavad tänaval. Nad on lapsed, kes sihitult hulguvad ühest kohast teise, kes omavad kontakte ja omaealisi sõpru tänaval. Ametlikult võib nende aadressiks olla vanematekodu või riiklik institutsioon. Neil on formaalne elukoht olemas, kuid nende sotsiaalsed vajadused rahuldab tänav. Vanemad on tööga nii hõivatud, et neil ei jää aega laste vaba aja sisustamiseks, nad isegi ei tea, kus lapsed veedavad oma vaba aega. Tänavalapsi võib jaotada nelja kategooriasse. Lapsed, kes elavad pidevalt tänaval. Neil puuduvad kontaktid muu maailmaga ja kodu. Nad on täiesti kaitseta ja hoolitsuseta. Lapsed, kes elavad tänaval, kuid käivad aeg-ajalt kodus ja suhtlevad oma perekonnaga. Lapsed, kes on tänaval ainult päeval ja lähevad ööseks koju. Nad teevad tänaval tööd, kerjavad ja varastavad, vii...
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?..........................................
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Sünni registreerimise kord ja eesnime valik Referaat Koostaja: Juhendaja: Reet Nurmla Tartu 2011 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. SÜNNI REGISTREERIMISE KORD...........................................................................4 1.1. Sünni registreerimine Eesti perekonnaseisuasutuses..............................................4 1.2. Sünni registreerimise avaldus.................................................................................5 ...
Maardu Gümnaasium Elisabeth Rüütel PÄRILIKKUS Referaat Maardu 2014 1. Organismide looteline ja lootejärgne areng 1.1Organismide looteline areng Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium. Algab munaraku viljastumisegaja lõpeb munast koorumisega (lindudel ja enamikul muudel loomadel), sünnimomendiga (imetajatel ja muudel elussünnitajatel loomadel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüogeneesi võib jaotada varaseks ja hiliseks embrüogeneesiks ja inimese puhul lõpeb varajane embrüogees siis, kui embrüo on arenenud looteks. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikseja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tun...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega. Kuna ma õpin kaubandust, mis eeldab väga palju suhtlemist väga erinevate inimestega, ja seda igapäevaselt, siis on hea teada ja osata märgata erinevaid suh...
Bioloogia Suguline ja mittesuguline paljunemine Erinevuste tabel Mittesuguline Suguline Üks vanem Kaks vanemat Järglane vanemaga geneetiliselt identne Järglased kannavad mõlema vanema geneetilisi omadusi Ei eelda spetsiaalsete rakude olemasolu Vajalikud sugurakud Lühema ajaga rohkem järglasi Tavaliselt vähem järglasi Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem Kindlam muutuvas keskkonnas Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Vegetatiivselt paljunevad ...
ETTEKANNE RAAMATUST ,,TARK LAPSEVANEM" 2 SISSEJUHATUS Thomas Gordoni raamatus ,,Tark lapsevanem" lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Oma raamatus püüab ta vastata järgmistele küsimustele, mis läbivad terve raamatu keskset teemat: · Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? · Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? · Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? 3 1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITAT...
Töösuhet isel. Punktid: töötaja täidab mingit kindlat funktsiooni, alluvus- töötaja allub tööandjale, töötaja allub ketestatud sisekorrale, töötasu saab töötaja kokkulepitud tingimuste alusel, tööandja kindlustab töötingimused, tööandja määrab töö tegemise aja koha ja viisi. Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline leping. Töötajaks on füüsiline isik, kes on vähemalt 18 a. (13-17 a vanustel on vajalik vanemate või amteliku hooldaja kirj nõusolekut, 13- 14 a lisaks ka tööinspektsiooni nõusolekut) Tööandja on isik, kellelon töölevõtmise õigus (juriidilised, füüsil) Kõik EV ametnikud töötavad töölepinguteta- nad on EV teenistuses(kehtib EV avaliku teenistuse seadus) Nt töötamine taluperedes, ohvitserkonnas, riigikogus, näitlejad, sportlased, usuteenistujad. Vangistuses olles ka töölepingut ei sõlmita. Tööettevõtuleping: tööettevõtja täidab konkreetse tellimuse, tellimus täidetakse tööettevõtja oma vahendite ja meetoditega, tööettevõtjal l...
VIDEOMATERJALI ANALÜÜS Analüüsiks on valitud seriaali „Suletud uste taga“ kuuenda hooaja teine osa – „Pole teda väärt“. Lühiülevaade loo taustast: Toomas on 17aastane tubli ja korralik noormees, kes õpib koolis headele hinnetele. Kahjuks on aga Toomase kodus kõik halvasti. Toomase isa Kalju on alkohoolik, ema on nende juurest 5 aastat tagasi ära läinud. Isa ei tee tööd, neid on mitmetest korteritest välja visatud, sest üürivõlad on suureks kasvanud. Toomas tahab gümnaasiumi ära lõpetada, et ülikooli minna ja endale korralik haridus saada. Isa seda meelt ei ole. Tema leiab, et Toomas peaks minema tööle ja mitte koolis aega raiskama, sest ta on juba täiskasvanud inimene. Uues koolis leidis Toomas endale tüdruku Anna, kellest ta väga hoolib. Olukorda raskendab aga see, et Anna vanemad on rikkast perest, tema ema on ka ise kohtutäitur ning vanemad ei salli Toomast. Toomas pannakse tundma, kuidas temasugune ei ole Annat väärt. Nad ei lub...
Tänavaküsitlus: Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse Mari Mets, 30.aprill 2017 Ilusal kevadpäeval käis Poska Sõnumite toimetus Tartu kesklinnas ning küsitles juhuslikke möödaminejaid teemal ,,Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse?". Aasta ema on tiitel, mida annab alates 1998. aastast iga aasta üle Eesti Naisliit. Kas Teie arvates on see normaalne, et üksikemad ei saa kandideerida aasta emaks ning mida arvate sellest, et soovitakse korraldada alternatiivne aasta ema konkurss, kus saaks iga ema osaleda just sellest rääkisid meile küsitletavad. Raul, Tartu Kaubamaja külastaja Ida-Virumaalt, soovis jääda teema koha pealt neutraalseks. Alternatiivse ema konkursi korraldamise kohta vastas noor isa, et temal ei oleks selle vastu midagi ning ka üksikemad, kes on võibolla isegi kehvemas seisus, võrreldes teiste emadega, kellel on normaalsed mehed ja korralik perekond, vajaksid tunnustamist....
annaabi.ee 
