Tänavaküsitlus: Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse (0)

Tänavaküsitlus: Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse
Mari Mets, 30.aprill 2017
Ilusal kevadpäeval käis Poska Sõnumite toimetus Tartu kesklinnas ning küsitles juhuslikke möödaminejaid teemal „Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse?”. Aasta ema on tiitel , mida annab alates 1998. aastast iga aasta üle Eesti Naisliit. Kas Teie arvates on see normaalne, et üksikemad ei saa kandideerida aasta emaks ning mida arvate sellest, et soovitakse korraldada alternatiivne aasta ema konkurss , kus saaks iga ema osaleda – just sellest rääkisid meile küsitletavad.
Raul , Tartu Kaubamaja külastaja Ida-Virumaalt, soovis jääda teema koha pealt neutraalseks. Alternatiivse ema konkursi korraldamise kohta vastas noor isa, et temal ei oleks selle vastu midagi ning ka üksikemad, kes on võibolla isegi kehvemas seisus, võrreldes teiste emadega, kellel on normaalsed mehed ja korralik perekond, vajaksid tunnustamist.
Poskalane ja ajalehe ,,Sihker” toimetaja Kelli oli vägagi teadlik aasta ema konkursist ning seal kehtivatest reeglitest. Tema arvates ei ole konkurss üldsegi vajalik, kuna inimesi ei saa hinnata ühtede- samade kriteeriumite järgi. Küsimuse ,,Kas üksikemad ja abielus emad on samaväärsed, võrdsed?” peale vastas neiu : ,,Noh, kõik emad ei ole samaväärsed, pole adekvaatsed olema emad, sellised üheöösuhte inimesed. Vahet pole, kas sa oled üksikvanem või sa oled abielus, mõlema vanema kohustus on last kasvatada.” Samuti ütles Kelli, et need kriteeriumid, mis aasta ema konkursil on, on pigem nagu aasta abikaasa valimised.
Pealtnäha rutakas, kuid rõõmsa olemisega noor vanaisa vastas, et konkursi korraldamine ei sega teda ja oleks hea emasid esile ja teistele eeskujuks tõsta, kuna mõned vajavad abi, et saada sellele õigele teele. Suhtlusaldis mees lausus veel: ,,Vast ei ole vaja uut konkurssi eraldi üksikemadele tekitada, aga normaalne oleks, et esimene konkurss oma põhikirja üle vaataks. Kahe konkursi ülalpidamine kaotaks tiitli väärtust lihtsalt.” Seda arvamust pooldas ka tõlkija ja kahe lapse ema Katrin, kes oli vastates kirglik ja täis elurõõmu. Ta lisas veel juurde, et üksikemad ei ole alati ise valinud üksikema rolli, aga samas panustavad nad oma laste üleskasvatamisse rohkem emotsionaalselt, ajaliselt, rahaliselt.
Tulevane hambaarst, naeratav sõbralik vene päritolu naine, ei olnud kursis aasta ema konkursi kriteeriumitega, kuid pidas vajalikuks emasid tunnustada. Noor naine, kes algselt oma eesti keele oskuse tõttu kartis vastata, muutus igale küsimusele vastates järjest julgemaks ja avatumaks ning pooldas igati alternatiivse ema konkursi korraldamist üksikemadele. Ta ütles veel lisaks: ,,Emad on emad ja kõik on täisväärtuslikud. Miks üks ema saab ja teine ema ei saa?”
Oma toidukottidega Kaubamajas pingi peal istunud vana proua oli veendunud, et üksik- ja mitme lapsega emasid ei peaks võrdselt kohtlema. Aasta ema konkursi reeglitega oli elukogenud pensionär kursis. Ta pidas seaduslikku abielu püha kohuks ning hakkas tänapäeva võrdlema oma lapsepõlve ajaga , kus peeti oluliseks truuduse vandumisi ja usuti , et ainult surm lahutab. Alternatiivse ema konkursi korraldamise kohta lausus vanem naisterahvas: ,,Ei tea mina... Ei ole vaja selliseid asju! Mine nüüd, ma rohkem vastata ei taha.”
Enamus küsitletavaid olid informeeritud aasta ema konkursi reeglitega. Kõik meessoost ja enamus naissoost isikud olid arvamusel, et ka üksikemasid peaks tunnustama . Tänavaküsitlusest saab järeldada, et igal inimesel võib olla oma õigustatud seisukoht, mis kajastab nende maailmapilti.