SÜGIS,SÜGIS...PUHUB TUUL... KOOLIVAHEAEG. Koostas TEATE SÕBRA R D VANEMA D LEMMIKLOO MAD KOOLIVAHE AEG REISIMI NE MÄNG SPO ARVU RT TI RAAMAT UD LIIK LÕBUS HUVITA UV V IGAV KOOLIVAHEA MEELDEJÄ EG ÄV SPORTL RAHUL IK IK TORE ·KÄISIN KÜLAS KOOLIVAHEAJ ·KÄISIN SUVILAS AL ·KÄISIN TEATRIS, MUUSEUMIS,NÄITUSEL ·KÄISIN UJULAS LIHTMINE VIK ·KÄISIN VANAEMA JA VANAISA ...
Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku (laulavad muuseas nemad ise ja pole põhjust kohkuda, sest kõigil on väga meeldivad hääled). Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" 5 Luuletusi Kui lapsena televisioonis Kui lapsena televisioonis ma mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsi joonis ei palju seal värvisid sees. Oi ma mängisin mängude mängu, oi ma mängisin siis nagu hull kuni õlad jäid häbiga längu ja õhtuti valutas mul. Seal ma kohtasin neidude neidu, meie vahele midagi jäi. Nüüd ta jälgi seal majas ei leidu, sest valguse kätte ta jäi. Uut kultuuri nüüd kõikjal on tunda, talle vana ei järgneda või uued tuuled end annavad tunda, mida sajandi lõpp meile tõi.
pärida suur varandus või midagi sellist. See tähendab seda, et armastust on võimalik teeselda vägagi usutavalt. Näiteks naine armub esimesest silmapilgust sarmikasse noormehesse. Kuid mehel oligi selline plaan, et võrgutada naine ning seejärel teema areneb edasi samm-samm haaval. Naine on mehesse hullupööra armunud nind ei kuula oma lähedasi ega tuttavaid, kes hoiatavad teda. Lõpude lõpuks on naine see, kes saab haiget. 117 On teada-tuntud ütlus : kui mängisin tikkudega, vanaema keelas, et ei tohi mängida, keegi võib viga saada, aga kui mängisin armastusega, keegi ei öelnud, et haiget võib saada. Seega armastus paneb sageli inimesi pööraseid tegusid tegema. Armastus on tarkade mäng, kui reegleid ei teata või aru ei saada, kaotatakse. Tuleb teada, kus on see piir, mida ületada ei tohi, kuna tagasitee võib olla pikk ja raske, sest armastus võib võtta inimeselt selge nägemisvõime. Armastus on nagu õhupall , see võib viia sind taevasse,
9 TUNNELIS noor mees rebib tunnelis kuulutust maha ma möödun ja mõtlen kas tahab? ei taha? tahab ta kuulutust endaga viia või ta ei taha et vaadataks siia või ta ei soovi et minnakse sinna kuhu see kuulutus soovitab minna vaatan kui noormees saab paberi lahti mõtlen kui palju on minu sees prahti aga see mees võtab kuulutust ära silm tahab puhata suutmata vaadata enese sisse KUI LAPSENA TELEVISIOONIS Kui lapsena televisioonis ma mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsi joonis ei palju seal värvisid sees oi ma mängisin mängude mängu oi ma mängisin siis nagu hull kuni õlad jäid häbiga längu ja õhtuti valutas mul seal ma kohtasin neidude neidu meie vahele midagi jäi nüüd ta jälgi seal majas ei leidu sest valguse kätte ta jäi uut kultuuri nüüd kõikjal on tunda talle vana ei järgneda või uued tuuled end annavad tunda 10 mida sajandi lõpp meile tõi
Ära suri Maanus. Ta maeti maha. Mis seal rääkida. Ja muude hulgas haual rääkis Jaanus. Ta rääkis hästi, mis seal rääkida. Ka Jaanus suri. Ümber tema haua me seisime. Ka mina olin sääl ja rääkisin. Ma tegin seda kaua. Mul oli tookord väga ilus hääl. (,,Elulootus" 1980) **** ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. (,,Armastuskirjad 1975") KUI LAPSENA TELEVISIOONIS Kui lapsena televisioonis ma mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsi joonis ei palju seal värvisid sees oi ma mängisin mängude mängu oi ma mängisin siis nagu hull kuni õlad jäid häbiga längu ja õhtuti valutas mul seal ma kohtasin neidude neidu meie vahele midagi jäi nüüd ta jälgi seal majas ei leidu sest valguse kätte ta jäi uut kultuuri nüüd kõikjal on tunda talle vana ei järgneda või uued tuuled end annavad tunda mida sajandi lõpp meile tõi aga lapsena televisioonis kui mängisin kaamera ees
Klaviatuurilt ajasin ma tähti taga, vaevalt suutsin ma sõnu kokku panna. Jälgisin huviga oma sugulast, kes on minust vanem. Ta oskas juba mänge mängida ning klõbistas pidevalt arvuti taga. Ma käisin ka isegi vahepeal salaja mängimas. Korra vist vajutasin valet nuppu, ning keerasin arvuti tuksi. Jooksin peitu, ega tulnud enam välja. Peale arvuti tuksi keeramist ei julgenud ma enam arvuti lähedale minna, ning mängisin edasi oma klotside või autodega. Mulle meeldisid klotsid ja autod. Eriti meeldis mulle väiksena õues mängida sõpradega. Sõpradega õues olles mängisime peitust, letsu ja muud toredat. Mäletan, kui vanematel olid ka algelised telefonid. Need pakkusid mulle huvi, nimelt ma mängisin pidevalt ussimängu, mis oli isegi veel mustvalgel ekraanil. Telefoni ekraanidel polnud isegi värve
Meil aiaäärne tänavas Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime! Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. "Laps oota", kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema!" Aeg tuli. Maa ja mere pääl silm mõnda seletas: ei poolt nii armas olnud sääl kui külatänavas!
Hüperrealism Hüperrealism on maalikunsti ja skulptuuri zanr, kus eesmärgiks on saavutada teoste sarnasus kõrge resolutsiooniga fotodega. CHARLES BELL (1935- 1995) Paragon. 1988. Õli Valisin selle maali, sest see tuletas vanu aegu, kui arvutis oli sellesarnane mäng. Väiksena mängisin seda väga palju. ROBERTO BERNARDI (1974) Confini Segreti. 2013. Õli Mulle meeldis see maal väga. Olen magusa armastaja ja need nägid nii reaalsed välja, et tekkis väga suur isu neid süüa.
10 Ma teadsin enne reisi stockholmist seda et see on suur linn kus räägitakse rootsi keelt 20 Ma lasin vahetada eurod sekkideks, võtsin kaasa tuuleka(vihma korraks) 30 Ma alustasin reisi ahja bussijaamast kus ma läksin bussi peale 40 Ma sõitsin ahjalt-tartusse, tartust tallinnasse, sealt sadamasse, laevaga rootsi, rongiga kesklinna, sealt tagasi sadamasse, laevaga tallinnasse, sealt taksoga bussijaama, sealt tartu ja tartust ahjale. 50 Bussis ma lihtsalt igavlesin. Laevas ma mängisin videomänge ja mänguautomaatides, käisin poodides, vaatasin showsid ja palju muudki. 60 Ma sain teada et rootsi võitsis hoki MM-i. Ma õppisin rootsi keeles number 8. 70 Ma nägin rootsi hoki MM-i võidu tähistamist, vaatasin vahtkonna vahetust ja nägin palju negriide. 80 Ma jäin reisiga hästi rahule. 90 Me oleks võinud käia lõbustuspargi juures ja hinnad oleksid pidanud olema samad mis paberi peal olid kirjas.
laagris nimega Valgemetsa Noortelaager. Ma sain seal palju sõpru ja eriti mõned ka head kellega ma siiamaani suhtlen ja kellega ma järgmine aasta laagrisse lähen. Ma sain paljudega enda praeguste võnnu koolis olevate lastega ka kokku. Sel suvel oli suvi natukene minu arust halb kuna päikest ei olnud nii palju kui eelmine aasta aga selle eest oli sel suvel hästi palav ja vesi oli soe. Suvel ma istusin mitu tundi päevas ka arvutis ma olin seal ja mängisin minecrafti ja kuulasin muusikat. Minu lemmik arvutitegevus oli facebookis passimine ma sain seal oma sõpradega rääkida ja vanade klassikaaslastega kes läksid teise kooli. Minu arust oli see svui hästi tore ja see jääb mul eluks ajaks meelde.
produktsioon – millegi tootmine Kui inimene on töölrõõmus,siis on ka produktiivsem.Äripäev 14. veebiportaal – veebisait Portaalis saab hobivarustust rentida otse omanikult 15.hobi-aktiivne huvitegevus Minu hobi on jäähoki. 16.hübriid Uus Toyota Avensis on rohkem hübriid. 17.plagiaat - loomevargus Moelooja süüdistab kolleegi töö plageerimises. 18. Džäss- muusika stiil Õppisin muusikakoolis lüükriistu ja mängisin džässibandis.-Kroonika 19.abiturient – gümnaasiumi lõpetaja Abiturientide ballini on jäänud mõned kuud. 20. sensitiivne-tundlik,õrn Kunstnik oli oma töödes sensitiivne ja õrna hingeeluga. Võõrsõnade leiukoht: E.Vääri jt.Maire Raadik,Kroonika,Äripäev.
pool kolm ööd sõidsime koju. Nädala pärast peale pulmade me pidime sõidma koju Tallinnasse. Kui ma olin Tallinnas enam ma kuskile ei sõidnud aga tahtsin sõita veel Londonisse aga ema ei lubanud, ta ütles, et sõidan venna juurde Londonisse järgmisel aastal. Suvel Tallinnas oli väga igav. Iga päev oli õues väga külm, sellepärast ma ei saanud peaaegu ujuma minna. Mina iga päev jalutasin sõbradega, kui oli hea ilm, kui oli paha ilm, siis ma istusin kodus, lugesin raamatuid ja mängisin arvutid. Järgmisel suvel tahan sõita Londonisse ja Prantsusmaale vennaga.
Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl Kas ema südant tunned sa? Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Lydia Koidula Kodu Meil aia-äärne tänavas, kui armas oli see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg on kiir küll tulema!» Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas -- ei poolt nii armas olnud seal kui külatänavas! Lydia Koidula Lydia Koidula Memor iaalmuuseum Ø Ehitati 1850.a Ø Asub 19. saj. koolimajas Pärnus Ülejõel Ø Avati 21
Kodu Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: Laps, oota, kostis ta, see aeg on kiir küll tulema! Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas -- ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Lydia Koidula Sa ära usu mind Sa ära usu mind, ma mängin, mängin, mängin... Nii tõsiselt kui üldse saab. Mu leebes pilgus peidab ennast saatan ja iga sõna, mis
on rõngad), kuhu auto puhkama läheb. Iga järgmise korraga võtab õpetaja laste nähes ühe rõnga vähemaks. Laps, kelle auto jääb garaažita, istub toolile ja roolib oma autot istudes. Mängu tulemuse selgitamine – Õpetaja kiidab lapsi, et nad mängu reeglitest kinni pidasid. Võidab laps, kes jõuab kõige kiiremini viimasesse garaaži. Mängu „Kelle auto jääb garaažita?“ analüüs. Tutvustasin lastele mängusisu ja seejärel mängisin mängu kaks korda ise läbi ja lapsed vaatasid. Seejärel jagasin lastele autoroolid ja kordasin üle, et kõik lapsed tohivad joosta ainult ühes suunas. Mäng läks esimese korraga päris hästi. Ainult kaks last ei saanud aru, et kui muusika katkeb, peab ruttu rõngasse jooksma. Nemad jäid lihtsalt omale kohale seisma. Teisel mängukorral ergutasin lapsi muusika katkemisel ruttu rõngasse jooksma ja siis hakkasid ka nemad asjast aru saama.
Alguse rahulikult tempole lisandub järsem, kiirem klaveri meloodia, millele vastab ka tsello. Mõlemad teosed olid valitud sellise vahelduva tempoga, mis sobisid hästi laupäeva õhtusse, säilitades peale kontserti erksuse ja lõõgastatud tunde. Ma läksin seda kontserdit kuulama, sest olen lapsepõlves Andreas Lendiga kokku puutunud palju, seoses tema ema, Maris Lendiga, kes oli mu õdede flöödi õpetaja mingi me esinesime samuti koos, kui ma mängisin kannelt, õde flööti, Andrease õde saatis klaveril ning Andreas mängis tsellot. Ruum, kus kontsert toimus oli üsna tavapäratu, sest tegemist oli tsaariaegses stiilis ruumiga, kuhu olid toodud toolid. Saali mõõtmete kohta, oli toole ning kuulajaid palju, mis tingis ka lämbuse ja õhu nuppuse. Sellegi poolest oli tegu head klassikute/romantistide teostega, kelle loomingu kuulamine lõõgastas pärast rasket koolinädalat.
näiteks: jalaga vittu kõigile eranditult see kuradi eesti süriide värk on ilgem kui leedu toll Tema luuletusi lugedes tekkis kohati tunne, et tahaks lihtsalt raamatu käest ära visata ning midagi muud teha. Kuid selline stiil on ilmselt tänapäevale omane. Vähestes luuletustes oli kasutatud kirjavahemärke ning suurt lausealguse tähte. Neil aiaäärne tänavas Neil aiaäärne tänavas, Kentmanis oli see! Kus rauast torude vahel me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll tähelipuga, kust turvataat käekõrval mind tõi tuppa magama. Kui üle tõkkepuu siis tahtsin vaadata. ,,Laps oota," ütles turvas, ,, see pomm on kiire tulema." Pomm tuli. Maa ja mere pääl silm suitsu seletas. Ei enam armas olnud sääl, Kentani tänavas! Valisin selle luuletuse, sest ilmselgelt väljendab see kirjaniku arvamust tänapäeva elust. Luuletus on ülesehitatud Lydia Koidula luuletusel ,,Meil aiaäärne tänavas". See on
Muusika tähtsus ja funktsioonid vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Minu elus on muusika väga tähtis. Ma kuulan seda igapäev. Näiteks õppides, magama minnes, kuhugi sõites või joostes panen ma alati kõrvakalpid pähe ning kuulan muusikat. Minu jaoks on muusika väga rahustav. Ise tegelen ma ka väikestviisi muusika tegemisega. Eelmises koolis õppides mängisin koolibädis kitarri. Nüüd tinistan seda niisama hobi korras aja veetmiseks. Vanadel rahvastel oli muusika palju tähtsam, kui tänapäeval. Pillioskamine oli väga tähtis. Keldid, hellenid ja vanad roomlased : nende kultuurid on suhteliselt sarnased. Muusika oli neile olulisel kohal. Keldid andsid oma laule edasi suust-suhu, kirja ei pandud, aga järeltulijatele õpetati kõik selgeks. Nad musitseerisid perekondades, tehes pereliikmetest koosnev ansambel, kus kõik said pilli mängida
mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba sellepärast, et hoida lihased töökorras. Enda kodus passimise ning rämpsu söömisega hävitatakse ainult iseenda lihaseid, liigeseid, enesetunnet. Ning kui inimest ajab trenni viimasel hetkel avastatud haigus enda halvasti kohtlemise pärast, siis see on minu arvates kõige labasem juhus. Teha tuleb sporti, mis sulle tõeliselt meeldib. Mina isiklikult olen veel oma lemmiku otsingutel. Tegin 3aastat võimlemist, 4aastat mängisin võrkpalli ning suveti sõidan jalgratast, kuid jooksmine on alati olnud selline universiaalne ala, millest ei saa kunagi küll ning mida sobib teha igalpool, iga ilmaga. Igaüks peaks tegelema oma eluga ning teiste huvide üle nalja tegemine ei tee mitte kuidagi nende endi huve paremaks. Kokkuvõtteks võin öelda et sport on väga tervislik ja kasulik ning arvan, et kõik spordiga tegelevad inimesed on palju vastupidavamad, elujõulisemad ning edukamad. Aitäh!
Minu arvates on sotsiaalmeedia mõju kõige negatiivsem väikeste laste puhul, kuna enam ei ole võimalik näha hoovides väikseid lapsi õues mängimas, vaid see toimub nüüd vaid Facebookis farmi ehitades või sõjamänge mängides. Väikestel lastel peaks olema võimalus end välja elada teiste lastega reaalselt suheldes, sest kuidas siis muidu saavad nad 10 aasta pärast näidata teise inimese peale ja öelda, et see oli minu lapsepõlvesõber, kellega ma koos mängisin, kui tegelikult olid nad reaalselt näinud võib-olla vaid paaril korral. Sotsiaalmeedial on muidugi ka palju häid külgi. Võib öelda, et see moodustab ka väikse osa majandusest, kuna paljud firmad on leidnud, et toimuvaid üritusi on mugav reklaamida suhtlusportaalide lehtedel. Inimesed teavad täpsemalt, kus ja millal mõni üritus toimub ning seetõttu on ka firmade sissetulek suurem. Peale selle on võimalik töölisi otsivatel firmadel
Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes, süvenes elu avastamise soov veelgi, kõik muutus huvitavamaks, kui kunagi varem. Kuid lõpuks kui elu on juba peaagu elatud avastatakse , et pool elust oleks nagu elamata jäänud ning lüüakse käega. Vanemas eas vaid mõeldakse kõigele , mis on olnud. Luuletus tuletab mulle meelde, kuidas ma koolieelse põnnina mängisin kooliskäimist. Kirjutasin ja joonistasin täis kõik raamatud, mis kätte sain. Kui kooliag kätte jõudis ja kõik reaalsuseks muutus, polnud mul mingit tahtmist tegeleda õppetööga. Soov oli hoopis saada pemüüjaks ja käia tööl nagu emagi. Hakkasin kujutlema tööpäevi poes, müües naabritüdrukule sirelilehtede eest kogu oma külmkapi sisu. Arm tuli... Arm tuli tuulesta, ära läks tuulessa, tuul meelest tusa viis -- kõik oli korras siis. Oleks saand süda ka
USED TO DO, BE USED TO (DOING), USE Mõlemas väljendis hääldatakse used to [´ju:st t] Tegusõna use minevikuvormi used hääldatakse [ju:zd] 1. Väljendit used to do kasutatakse muutunud minevikukoldest rääkides. Väljendil on olemas ka küsiv (Did you use to...?) ja eitav vorm (I didn't use to.../ I never used to...) Eesti keelde tõlkimisel kasutatakse sõnu´tavaliselt, varemalt, sageli' I used to play alone when I was a child. Ma mängisin lapsena tavaliselt üksi. Did he use to vist you? Kas ta käis sageli teil külas? I didn't use to like ice-cream. Varemalt mulle jäätis ei maitsenud. 2. Väljend be used to (doing) sth thendab ´millegagi/ millegi tegemisega harjunud olema'; väljend get used to (doing) sth tähendab ´millegagi/ millegi tegemisega ära harjuma (hakkama)'. Neid väljendeid võib kasutada kõigis ajavormides. I'm getting used to my new school
sõjaväearst ja naiste Eduard Michelsoniga ning asus elama abikaasa töökohta Kroonlinna. • 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis. • Tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. • Koidula suri ja maeti Kroonlinnas. Kuuskümmend aastat hiljem toodi ta põrm sünnimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule. KODU Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg Koidula – meie esimene eesti luuletaja!
Nad mängivad hästi kokku ja kõik, mida nad mängivad, on kuld. Kontsertil kõige meeldejäävamad lood olid ,,Vala veini" ja ,,Õhk kõnnib tänaval". Muidugi mängis Jäääär oma kõige tuntumat lugu ,,Lumevärv" kõige viimasena, mis jäi kontserdilt lahkudes veel pikaks ajaks kummitama. Mina jäin ansambli Jäääär kontserdiga väga rahule. Kõik oli väga hästi organiseeritud, parkimine ja ka muud asjad. Peale kontserdit õppisin ma kõik Jääääre laulud kitarril ära ja mängisin neid päevade kaupa. Muidugi ostsin ma omale ka Jääääre 25. Juubeliks tehtud plaadi, kuhu olid pandud kõige kuulsamad Jääääre lood. Ma ootan juba pikisilmi uut Jääääre kontserdit, mis toimuks kuskil läheduses. Soovitan kõigile väga soojalt seda imelist muusikat kuulama minna!
Morgan arvatagi, et tema leiutist naudivad tänapäeval miljonid inimesed. Talle soovitud kuulsuse toonud mäng levis tänu noortele kristlastele kiiresti. Korvpalliga konkureerides muutusid mõlemad sportmängud inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks. Lõpetada tahaksin pooleteise kuu eest surnud Viljar Loori sõnadega, kes on ainuke eestlasest olümpiavõitja võrkpallis: ,,Võrkpall on minu kirg olnud alates hetkest, kui ma seda esimest korda mängisin. Olin küll professionaal, kuid ma ei pidanud hetkekski seda oma tööks. Armastus mängu vastu oli see, tänu millele saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik." Tänan kuulamast!
Vestluse lõppedes oli ta juba rahulik ja sai aru,miks oleks praegu parem kodutöö ära teha, kui hilisõhtul. Oma emaga suheldes olen tavaliselt alati täiskasvanu tasandil. Seda ülesannet lugedes aga tuli mul mõte, et ehk oleks konflikte lihtsam lahendada, siis kui olen lapse tasandil. Eks seda ma proovisingi. Ühe väiksema nääklemise ajal üritasin koguaeg emale alla jääda ja temaga nõustuda, iga asi mida ta ütles, nõustusin, et jah tegin halvasti ja isegi mängisin natuke hellakest ja haledat. Mille peale mu ema küsis, et mis ajast sa koguaeg minuga nõustud? Muidugi jätkus tema moraalilugemine veel pikalt aga kuna ma vabandasin koguaeg ja nõustusin temaga siis lõpuks lahenes asi. Kuigi oleks lahenenud ka täiskasvanutasandil suheldes. Kuna tavaliselt meie nääkluste ajal jõuame siiski täiskasvanu moodi oma probleemid lahendada ja aktsepteerime üksteise arvamusi. Siis oli ema jaoks ehmatav see, et nüüd nagu talle alistusin.
Muidugi variandid on veel ka male, kabe ja muud lauamängud. Samuti ei saa ära unustada ka ristsõnade lahendamist või luuletuste vorpimist. Ühesõnaga, leidlikkus tuleb kõvasti kasuks. Kolmandaks arvan, et tuleks teha midagi kasulikku. Isegi kui mitte kuidagi ei viitsi. Tuleb lihtsalt ennast kokku võtta ja asjaga algust teha. Küll siis saab ka vedama. Näiteks võin tuua selle kõne. Ma kohe mitte kuidagi ei viitsinud seda kirjutama hakata, sest pea oli thi ja uni peal. Selle asemele mängisin hoopis kolmveerand tundi Solitairet. Aga kui kord juba algust tegin, jooksis jutt endalegi üllatuseks nagu sukasilm. Niisiis, tee midagi kasulikku. Võta näiteks hari ja lapp ning korista tuba ära, sest kunagi pead sa seda niikuinii tegema. Ja nagu vanasõna ütleb: mida varem, seda parem. Sama lugu ka koolitöödega, kuigi mina kipun tähtsad asjad alati viimasele minutile jätma. Aga see selleks.
Kena päike, kas sa väsind oled, pikkamisi pead veel tõstad sa? Kurvalt oma laste peale vaatad, sügise neid riisub armuta. Kõrgel pilved nagu hirmust aetud üle maa ja mere lendavad, kurehääled haledasti hüüdvad, kodu poole nemad tõttavad. Kodu poole kodu magus sõna. Süda kannata. Ei sinagi kaua enam oota. Kodu poole kutsub Isa sind ka viimati... ,,Kodu" Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema''. Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud sealkui külatänavas! ,,Ja õues on kevade" Ma seisan kasepuu varjul üks üksik leheke ta ladvalt närtsides langeb Ja õues on kevade. Miks, süda ,nii valjult tuksud? Vait, vait, ära värise! Nad leinalaulu sul laulavad
koduigatsuses ja tülides. Tema viimane lahkumistervitus läheb isamaale. Luuletaja viimaseks sooviks oli isamaalise loominguga pääseda oma rahvasüdamesse. Ta on oma noorusliku luuletõotust "Sind surmani küll tahan" pidanud raskeima tunnini ja jäänud oma rahva luuletajaks. Üks kuulsam luuletus Lydia Koidula loomingust: Kodu Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: "Laps, oota," kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema!" Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas - ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Kokkuvõtteks: Lydia Koidula oli ja on üks silmapaistvam Eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud palju. Tänu Koidulale sündisid Eestis paljud sündmused, mis ilma temata oleksid
1 Isamaast ikka! Lydia Koidula ,,Isamaada ikka jälle? Kas sa muud ei mõista siis? Kas sa muud ei tea laulda? Vanaks ammu läind see viis?´´ Muud ei, jah, tea ma laulda: isamaa uus igavest! Keeb s e e s õ n a minu rinnas: hüüab puust ja õilmetest. Kodu Lydia Koidula Meil aiaäärne tänavas, Kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrvas mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota,´´kostis ta, ,,see aeg on kiir küll tulema!´´ Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas - ei pool nii armas polnud seal kui külatänavas! 2 Kandke koju mu tervised! Carl Robert Jakobson-Linnutaja Oh mu ilus isamaja, oh mu kallis kodumaa, ohkan teie õhku taga,
Franz Kemmerich alates lk 12, jalg amputeeriti *samast klassist sõtta läinud, üheksateistkümneaastased · Täna harjutasime lõunaajal terve tund auandmist, sest Tjaden oli üht majorit lohakalt tervitanud. Katil ei taha see tõik kuidagi meelest minna. Ta ütleb: ,,Pane tähele, me kaotame selle sõja, kuna me liiga hästi au anname." (lk28) · Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. Paar kuud tagasi istusin ühes varjendis ja mängisin skatti; mõne aja pärast tõusin püsti ja läksin ühte teise varjendisse tuttavaid külastama. Kui ma tagasi tulin, polnud esimesest varjendist enam midagi alles, raskekaliibrilise otsetabamus oli selle puruks tampinud. Läksin teise varjendi juurde tagasi ja jõudsin just õigeaegselt pärale, et aidata mehi välja kaevata. Vahepeal oli samasugune mürsk varjendi kinni matnud. (lk 63) · Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel
poistekoorid, vene koorid ja väliskollektiivid. Samuti osalevad ka puhkpilliorkestrid, keelpilliorkestrid ning rahvapilliorkestrid. Viimasel laulupeol osales umbes 42 000 inimest ja tantsijaid umbes 12 000 ja pillipeol 800 inimest. Mina ise olen osalenud mitmel laulupeol ja rahvamuusikapeol. Olen laulnud laulukaare all mudilaskoori, lastekoori ja ka segakoori koosseisus ning osalenud rahvamuusikapeol, kus mängisin väike kannelt. Mõlemad sündmused on jätnud mulle kustumatu mulje. Päevad läbi proove palava või vihmase ilmaga korvavad kõik selle imelise tunde, kui sa saad laulda laulukaare all koos võõrastega või mängida tantsumuusikat rahvale. Lavalt on tore vaadata publikut, kes tantsivad polkat kaasa ja naudivad kogu südamest ning laulukaare all lauldes ümbritsetuna võõrastest inimestest, kes samal ajal tunduvad kui sõbrad, on väga võimas tunne.
(luues erinevaid ehitisi: Sildu jne) sildu, maju, basseine ja autoteid. Erinevatest mänguliikidest võiks esile tuua veel veemängud, mis on... Veemängud- on lapse jaoks rahustavad mängud, mis loovad positiivseid emotsioone. Veega saab teha erinevaid katseid. See kuulub kokkuvõttesse essee lõppu ....Kõikidel mängudel on lapse arengus suur tähtsus. Tuletades meelde oma lapsepõlve mängumaailma meenuvad... Mäletan kui mina mängisin nukkudega. Mul olid kodus erinevad nukud. Küll ma vannitasin, küll ma tegin neile igasuguseid soenguid, käisin nukusid kärutamas ja tundsin uhkust oma nukude ja mänguasjade üle. (sõnasta ümber, et laused oleks sidusamad) Vii kokkuvõttesse... Tuletan meelde oma lapsepõlve mängumaailma. Mäletan väga selgesti, kuidas Eri Klas rääkis, et tema lapsepõlve mänguasjadeks olid puuklotsid. Need olid tema lemmikmänguasjad. Lisa kas sissejuhatusse või kokkuvõttesse....
endal ei teki halb tunne, kui nad saavad oma lapsele pakkuda ainult häda ja viletsust. Isegi täiskasvanud naisterahvad, kes pole valmis lapsi saama siis nad ei tohiks saada. Laps peaks sündima ootatud perekonda, kus on võimalik või perekond annab endast võimaliku, et laps saaks kasvatada võimalikult heades tingimustest, mitte loota, et küll kõik korda läheb. Ei lähe. Ise peab pingutama Lisaks mida need 12-16 neiud õige mõtlevad, kui noormeestega on. Mina sellises vanuses mängisin arvutimänge ja õppisin ja ei mõelnud kordagi poiste peale. Noorus on elamiseks ja neid lapsi saab ka vorpida ka tulevikus, kui on paremad elutingimused. Miks rikkuda enda ja lapse tulevik ära, kui ema pole valmis talle midagi pakkuda? Mina vaatan kõiki noori emasi kergelt eelarvamustega, kuna 90% juhtunudest on see hoolimatus ja lollusest saadud laps ning iga teismeline peaks tundma häbi. See pole asi millega uhkustada, see on idiootsus.
jutustab ühe loo. Mõeldud tehtud. Alaustada otsustas neiu. See juhtus ühel päikesepaistelisel südasuvisel hommikul. Ma olin siis umbes kümne aastane juba. Me läksime varakult kodu külas asuvasse poodi kuna mu ema seal praktikant oli. Poe lähedal oli maja, kus elas kolm peret. Kaks nendest olid noored inimesed ja neil olid lapsed. Kõik väiksemad ku mina. Kuid millegi pärast ma siiski seal olin. Ma arvan, et igavuse peletamiseks. Mängisin nendega seal ja mingi hetk nägin oma vanaema jalgrattaga tulemas. Otsustasime minna ema juurde poodi. Jalutasime kahekesi poe poole ja kuuleme järsku kassi mjäugumist. Kuulatame korraks ja kuuleme seda uuesti. Otsustan asja uurida ja märkan, et suure tamme tüve juures on oksa hunnik, milles on pisikene kiisupoeg. Kassike väriseb ja kardab. Võtan ta sülle ja panen põue. Kiisu hakkab kohe nurruma ja vaatab tänulikult mulle otsa. Otsustan, et viin kassi emale
mandlikookide söömine jne). Samuti andis Helmer Norale ainult raha selleks, et Nora temaga rohkem ei vaidleks. Nora arvates käitus Helmer samamoodi nagu Nora isa käitus. “Nora: Aga nii see ometi on, Torvald. Kui ma kodus papa juures olin, siis rääkis ta mulle kõik oma mõtted ära, ja mina olin temaga alati ühel arvamusel, ja kui ma teisel arvamusel olin, siis varjasin ma seda, sest see ei oleks talle meeldinud. Ta kutsus mind oma nukukeseks ja mängis minuga, nagu mina mängisin oma nukkudega. Siis sattusin ma sinu majja…” Lisaks, kuna Nora teadis, et tema ülesanne oli majas lapsi kasvatada ja pere õnnelikuna hoida, üritas ta teha kõike, et tema mees oleks õnnelik (ehk alguses nii Nora kui Helmeri arvates oli Nora ainuke ülesanne Helmeri rahludamine). 3. Millise ähvardusega esineb Krogstad ja mis nõudmised esitab Norale? Krogstadil oli pangas töökoht ning Helmer, saades uueks “šeffiks” tahtis Krogstadi
monotoonsema häälega kui teised, sest tal puudus tagasiside. · Õppis selgeks pimedate kirja · Lõpetas Harwardi -> lektor ja kirjanik, pühendus puuetega inimeste teenimisele · Oma raamatus "Minu elu lugu" kirjeldab ta olulist pöördepunkti oma elus, kui ta sai aru, mida tähendab märk asi, mis tähistab mingit teist asja, nt kindel puudutus (märk, mida peopesale joonistatakse) võib tähistada vett. Juhtum ise: Ühel päeval kui ma mängisin oma uue nukuga, pani preili Sullivan (õpetaja) ka suure kaltsunuku mulle sülle, kirjutas tähthaaval n-u-k-k ja püüdis mulle selgeks teha, et n- u-k-k kehtib mõlema kohta. Varemalt samal päeval olime kiselnud sõnade kruus ja vesi pärast. Miss Sullivan püüdis mulle rõhutada, et kruus on kruus ja vesi on vesi, aga mina ajasin need kaks asja visalt segi. Ahastades jättis ta selle teema mõneks ajaks kõrvale, et esimesel võimalusel taas tagasi tulla. Tema kordamiskatsed tegid mind
Kodu kel südant annud ma, Meil aiaäärne tänavas, sul laulan ma, mu ülem õnn, kui armas oli see! mu õitsev Eestimaa! Kus kasteheinas põlvini Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks me lapsed jooksime. teeb, mu isamaa! Kus ehani ma mängisin Mu isamaa on minu arm, küll lille, rohuga, ei teda jäta ma, Kust vanataat käe kõrval mind ja peaks sada surma ma tõi tuppa magama. seepärast surema! Küll üle aia tahtsin siis Kas laimab võõra kadedus, ta kombel vaadata. sa siiski elad elad südames, ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg mu isamaa! on kiir küll tulema''
Nõustusin, kui kohase teksti saan. Kuhlbars oli kohe nõus sõnu kirjutama, need valmisid umbes 10 minuti jooksul. Ma ei tahtnud Kuhlbarsist tempos maha jääda, hankisin noodipaberi ja pliiatsi ning asusin viisi kirjutama. Keegi nõudis aga, et laulul oleks rohkem hääli kui neli: mulgid on uhked mehed ega lepi hariliku koorilauluga. Vastasin, et minul ükskõik, ja kirjutasin laulu seitsmele häälele. Veerand tunni pärast oli laul valmis, pealkirjaks Kuhlbarsi pandud "Koit". Mängisin selle klaveril ette ja nähtavasti laul meeldis. Uue lipulaulu sündi niisutati ohtralt sampanjaga. Võtsin kõike naljana ega võinud aimatagi, et see laul kord ülemaaliselt populaarseks saab." Mihkel Lüdigi teosed Sümfoonilised teosed (komponeeritud peamiselt ,,Vanemuise" orkestrile): Kaks avamäng-fantaasiat (1906, 1945) Süit "Lembitu" (1909) Sümfooniline poeem "Jaaniöö" (1910) Kaks ballaadi tsellole ja sümfooniaorkestrile (1945, 1958)
Matkagrupi juht oli küla juba varem ka külastanud. Külaelanikud tulid matkagrupile vastu ja tervitasid külas varem viibinud grupijuhti. 8. Parasiit- ja täitesõnad suulises tekstis vandesõnad (kurat, raisk), teksti kiilutud tühisõnad (tähendab, tead, nimelt, ja siis, nagu) 9. Kõneliiasused tautoloogia (lähedase tähendusega sõna tarbetu kordamine) ja pleonasm (samatähenduslike sõnade kuhjamine) kirjalikus tekstis: kõrged pilvelõhkujad; lapsepõlves, kui ma poisikesena mängisin; edasi areneda; reaalne tegelikkus; lahti mõtestada; kindel veendumus. 10. Lausestusvead, keele- ja stiilivea vahepealsed juhtumid - süntaktiline kahemõttelisus Vaikses leinameeleolus keisrile sooritatud atentaadi pärast oli toimetaja perekond õhtulauda kogunenud. -öeldiseta lause, aluseta lause - lause rütmi ja arusaadavust häiriv liigendus Õpilasi, kes olid kirjandusvõistlusel, mis oli koolis esmakordne, silma paistnud, autasustati. - fraasi ülekuhjamine
Kodu Meil aiaäärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg on kiir küll tulema!»
midagi peale hakata , õnneks oli arvutiga kaasa antud ka üks arvuti mäng ja sellel mängul oli ka õnneks kasutusjuhend kaasas kuidas see mäng tööle saada nii et seda mängu oleks võimalik mängida . Ma installisin selle uue ja laheda mängu arvutisse ära ja hakkasin seda kohe mängima, selle mängu nimi oli vist colin mcray ralley , vist oli see mäng kui ma õieti mäletan. Aga jah see mäng hakkas mulle nii hullult meeldima , et ma mängisin seda esimene õhtu mingi seitse kuni kaheksa isegi üheksa tundi järjest. Isa ei oleks mul lubanud niikaua mängida aga õnneks oli mul järgmine päev vaba päev ehk kooli ei pidanud minema ega see polnud ime ka sest järgmiseks päevaks oli ju lauppäev ja lauppäeval ei pidanud mitte keegi kooli minema isegi mitte õpetajad ja koristajad ja ka muidugi lapsed. Ma olin esimesed kolm neli kuud selle ilusa ja uhke arvuti järele nii
Mänguseltsilisi mul omas korteris siiski ei olnd kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtlesin maja teises otsas elava rätsepm eister Uuseni poja Tõnisega ja vahel juhuslikult muude lastega mitme maja ühisel õuel, kuhu pääses kino Ateen (hiljem "Saluut") vastast. Sinna õuele pidime laduma oma talvepuud, mis pärast riidas kuivamist viidi keldrisse. Keldrist tassis tädi Eva nad üles teisele korrusele ja keldris mängisin vahel lastega peitust. Maja pöönin g jäi mul läbi käimata, mõtlen praegugi vahel, mida seal võis olla ja mul on kahju, et ma seal ei käind. Muudest naabritest on vähem mälestusi. Kõige halvem oli see, kui meie seina taga peeti pidu. Naabritest eraldas meid ainult suletud ja ehk tekiga kaetud vaheuks, nii kostis seltskonna laul ja kära meie tubadesse ja ei lasnud meil magada. Ehk on see üks põh jus, miks ma tänini
Tallinna Metsakalmistule. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Kodu Ja õues on kevade Meil aiaäärne tänavas, Ma seisan kasepuu varjul- kui armas oli see! üks üksik leheke Kus kasteheinas põlvini ta ladvalt närtsides langeb- me lapsed jooksime. Ja õues on kevade. Kus ehani ma mängisin Miks, süda ,nii valjult tuksud? küll lille, rohuga, Vait, vait, ära värise! Kust vanataat käe kõrval mind Nad leinalaulu sul laulavad - tõi tuppa magama. ja õues on kevade! Küll üle aia tahtsin siis Personifikatsioon- ta kombel vaadata. Vait, vait, ära värise! ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg Nad leinalaulu sul laulavad
Hasse Borgiga. Ta ei tahtnud sellest rääkida. Tundus. et talle ei meeldi see teema. "Kas see on tõsi, Hasse ? Välismaa klubid hubituvad minust?" "Võta vabalt, poiss." "Aga kes nad on?" "See ei ole midagi" ta ütles. "Ning me ei müü sind." Ma mõtlesin, et olgu peale, mul ei ole kuhugile kiire ja selleasemel ma üritasin parema lepingu kaubelda. "Kui sa teed 5 head mängu järjest, annan ma sulle uue tehingu.". Ning siis ma tegin seda, ma mängisin hästi viies, kuues ja seitsmes mängus ning siis me istusime maha ja arutasime lepingu tingimusi. Ma tõstsin oma palka kuskil kümme tuhat ja pärast veel kümme ning ma arvasin, et see on okei. Mul ei olnud sellest tegelikult aimu ning ma läksin oma isa juurde ja näitasin talle uhkelt oma lepingut. See ei avaldanud talle muljet. Ta oli täielikult muutunud. Ta oli suurim asjast huvitatud toetaja nüüd ja selle asemel, et kaevuda sõdadesse või
Pärast aastat ühendriikides, oli aeg Juliel naasta kodumaale. Selleks ajaks oli teismelise tüdruku elus erinevaid pakkumisi erinevates muusikalides osalemiseks. Lõpuks siiski osales ta muusikalis, mis põhines Bernard Shaw' ,,Pygmalioni" ainetel, millest sai igavnematu muusikal ,,Minu veetlev leedi". Tänu sellele sai noor lavatäht tuntuks mõlemal pool Atlandi ookeani. Julie kehastas Elizat kokku 2717 korda ning selle peale tagasimõeldes meenutas ta: ,,Mängisin Elizat väga kaua, vahel see oli lausa piin. Kaheksa etendust nädalas, ilma raadiomikrofonideta, nagu nüüd kombeks, laval olid vaid mõned püsimikrofonid. Sageli tekkis mul probleeme häälega see tekitas mulle tõelist hirmu. Energiat jätkus mul küllalt, ent hääl... Keegi ei taha ju publikut petta, kõik tahavad olla värsked ja suurepärased ning anda oma parim." Samuti esines 20 aastane Julie telelavastuses ,,Tuhkatriinu". 1959
Kui isa mängis, siis kuulasin tähelepanelikult. See nii haaras. Isa peaasjalikult improviseeris. Ema õpetas mind vahepeal, umbes viie aastaselt, lugema. Nüüd tahtsin nooti õppida. Toru-Jaagupil oli Erlemanni muusikaõpetus. Lugesin seda sada korda algusest lõpuni läbi. Õppisin noodimärgid kõik ära viiuli- ja ka bassivõtmes. Kui mõned märgid ei olnud selged pöördusin isa poole. Isa küsis: "Kust sa neid tunned?" - "Noh, näed mul on Erlemanni õpetus. "Siis mängisin meeskoori noodist, vist laulupeo noodist. Neid oli...Tenor oli viiulivõtmes. Mängisin oktaav kõrgemalt! Selles noodiraamatus oli Bortjantski laul "Tule nüüd, tule hõiskama." Pärast teisi lapsi hüüdes kutsusin neid siis oma juurde: "Tule nüüd, tule hõikama!" Hakkasin kohe nelja häälega mängima. Ei olnud meil Punschelit. Toru-Jaagupil oli. Nurusin selle omale. Sain kingituseks ja mängisin läbi. See oli kergem, olin enne mänginud meeskoorilaule, need olid raskemad
Seega võib järeldada, et laste mõistus ning selle areng võivad olla suures ohus. Me tegelikult ei tea täpselt, kas praegu lastega toimuvad muutused on ainult kahjulikud või leidub neis ka positiivseid külgi. Praeguse tehnoloogilise revolutsiooni käigus tulekski suunata tähelepanu lastele ning uurida, kuidas nad antud olukorrale reageerivad. 1. Mõju elustiilile Vanasti olid lapsed palju aktiivsemad kui nüüd. Siis kui mina laps olin, mängisin päevad läbi õues, veetsin aega oma sõpradega, s.t. mul oli pidev otsene kontakt teiste inimestega. Samuti olid perekonnasisesed suhted tugevamad traditsiooniliselt tegime koos majapidamistöid, veetsime koos aega söögilaua taga, kus rääkisime päeva jooksul juhtunud sündmustest. Kõik see on aga hääbumas. Sagedamini tuleb ette päevi, mil lapsed ei näegi oma vanemaid terve päeva jooksul, sest elutempo on nii kiire. Sellest
3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 Koostöö teatriga Olav Ehala: ,,Teatriga olen olnud väga seotud. Olin ju kakskümmend aastat Noorsooteatri,praeguse Linnateatri muusikaala juhataja. Kirjutasin igal aastal draamalavastustele muusikat. Ka Riiga sapirole. Ühest mälumängust jäi välja küsimus: ,,Kes on see mees, kes esimest korda esines professionaalsel teatrilaval koos Salme Reegi, Velda Otsuse, Helmut Vaagi ja Alfred Meringuga?" Tõsi see minu kohta on, mängisin klaverit Uno Naissoo muusikaga etenduses. Salme Reegile tegin hiljem mitmeid kuuldemängu kujundusi. Kui Noorsooteater loodi, sattusid mu ema ja isa sinna tööle. Käisin sel ajal muusikakoolis. Lavakunstikateedri poole vaadati tollal kui millegi väga ihaldusväärse poole, enamik noortest tahtis saada näitlejaks. Käisin teatris väga palju. Tuli Panso lavastus ,,80 päevaga ümber maailma". Niisugune staaride paraad: Endel Pärn, Jüri Järvet, Ants Lauter! Viive Ernesaksa muusikaline
5. Töö koostajate kokkupuude jalgpalliga 5.1 Mattias Daumi teekond jalgpallis Mattias Daum on jalgpalliga tegelenud 6 aastat. „Jalgpalli valisin, kuna enamus minu sõpru harrastasid seda ning see tundus huvitav. Mulle meeldib mitte ainult jalgpalli mängida, vaid ka kõik muu, mis on jalgpalliga seotud - jalgpalli vaatamine, jalgpallurite elulugude lugemine jne. Ka minu vend ja isa harrastavad jalgpalli. Minu esimene klubi oli FC Ülenurme, kus mängisin 4 aastat, nüüd olen klubi FA Tartu Kalevi väravavaht. Eelmisel hooajal mängisin Eesti noorte meistrivõistlustel esiliigas ning saavutasime oma meeskonnaga 5. koha. Olen osalenud mitmetel välisturniiridel Ungari, Rootsis jne. Sellel kevadel läbisin ka jalgpallikohtuniku koolituse ning olen tegutsenud abikohtunikuna juba paaril III liiga mängul.“ 5.2 Simmo Särje teekond jalgpallis Simmo Särg alustas jalgpalliga 5-aastaselt, siis kui käis lasteaias, seega täitub tal kohe 10